Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord

Väljaandja: Kaitseminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 07.06.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 04.06.2025, 7 Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord Vastu võetud 29.05.2025 nr 6 Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 83^2 lõike 3, § 83^40 lõike 2, § 83^49 lõike 3, § 83^50 lõike 3, § 83^52 lõike 5, § 83^53 lõike 2, § 83^54 lõike 3, § 83^58 lõike 2 ja § 83^59 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määruses reguleeritakse sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemist eraõigusliku juriidilise isiku (edaspidi ettevõtja/ettevõte) poolt. (2) Määrust kohaldatakse ka sõjarelva ja relvasüsteemi olulistele osadele, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona olulistele komponentidele ja osadele ning relvaseaduse § 20 lõike 1 punktides 5 ja 7 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud relvadele ja laskemoonale. § 2. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemise korraldamine (1) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemist ettevõttes korraldab selle juht, kes määrab kirjalikult muu hulgas ka käitlemise eest vastutava isiku. (2) Ettevõtte juht kehtestab ettevõttes käitlemisnõuete kontrollimise ja sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud vahejuhtumite, sealhulgas lõikes 3 nimetatud juhtumi, lahendamise korra. (3) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona või nende olulise osa või komponendi kadumisest teavitatakse viivitamatult vastutavat isikut ja ettevõtte juhti ning Politsei- ja Piirivalveametit. 2. peatükk Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvestuse pidamine ning selle korraldamine § 3. Arvestuse pidamine sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende oluliste osade käitlemistoimingu kohta (1) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade või komponentide ja poolvalmis oluliste osade käitlemisega seotud arvestuse pidamine ning dokumentide registreerimine toimub ettevõttes kehtiva korra kohaselt. (2) Arvestus peab andma teavet sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade ja komponentide vastuvõtmise, väljastamise, käitlemiskohaväliste vedude ja hoidmise (edaspidi käitlemistoiming) ning selle toimingu teinud isiku ja aja kohta. (3) Arvestust tuleb pidada nii, et igal ajal on tagatud andmete säilimine ja ülevaade arvestuse pidamisest. (4) Käitlemistoimingu kohta käivaid andmeid säilitatakse vähemalt kümme aastat pärast toimingu tegemist. (5) Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona arvestust korraldatakse järgnevalt: 1) arvestust, sealhulgas koguste üle, tuleb pidada sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona kõikide identifitseerimisandmete kohta koos asjakohase teabega, sealhulgas sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona kogused, nimetused ja seerianumbrid; 2) koguselist arvestust tükkides peetakse käsitulirelvade ja raskerelvade oluliste osade, sealhulgas kasutuskõlbmatute ja poolvalmis oluliste osade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona oluliste osade ja komponentide üle; 3) sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvestusse kantakse käitlemiskohaväliste, seahulgas tehaseväliste, vedude sissekanded ainult alusdokumentideks olevate saatelehtede põhjal; 4) andmed peavad olema kaitstud juhusliku või tahtliku kahjustuse või hävimise eest; 5) arvestuse pidamise süsteemi teeb kandeid ainult selleks volitatud isik. § 4. Soetatud ja valmistatud sõjarelva, relvasüsteemi, laskemoona ja lahingumoona arvele võtmine ning andmete esitamine teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse (1) Soetatud või valmistatud sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva laskemoon või lahingumoon võetakse ettevõttes arvele vastavalt kehtestatud korrale, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona vastuvõtmisest või valmistamisest. (2) Sõjarelva ja relvasüsteemi arvele võtmise dokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) relva liik; 2) mark ja mudel; 3) seerianumber; 4) kaliiber; 5) valmistamisaasta; 6) soetamisaeg, kui sõjarelv või relvasüsteem soetatakse; 7) märkused lammutamisele või hävitamisele määramise, ümbertegemise, kadumise ja teiste oluliste asjaolude kohta. (3) Sõjarelva laskemoona ja lahingumoona arvele võtmise dokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ohtlike kaupade veoks antud soovituste kohane ohtliku aine või eseme identifitseerimisnumber (edaspidi ÜRO number); 2) toote täisnimetus; 3) laskemoonal kaliiber; 4) toote ohuklass ja sobivusrühm; 5) toote lõhkeaine netomass ühes tootes; 6) toote üldkogus ja üldkoguse lõhkeaine netomass. (4) Soetatud või valmistatud sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona andmed esitatakse pärast sõjarelva, sõjarelva laskemoona või lahingumoona soetamist või valmistamist 24 tunni jooksul relvaseaduse § 24 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. (5) Kui toodetakse sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona olulisi osasid või komponente, võetakse need arvele lõikes 4 sätestatud korras juhul, kui neid müüakse eraldi tootena. 3. peatükk Sõjarelva ja relvasüsteemi hoidmine § 5. Sõjarelva ja relvasüsteemi hoidmise üldnõuded (1) Sõjarelva, relvasüsteemi ja nende olulisi osasid hoitakse selleks spetsiaalselt ehitatud või kohandatud ruumis või hoones (edaspidi relvahoidla) või relvakapis. (2) Kui ettevõtja käitleb ainult raskerelva või sellel põhinevat relvasüsteemi või nende olulisi osasid, võib raskerelva ja sellel põhinevat relvasüsteemi või nende olulisi osasid hoida lisaks lõikes 1 sätestatule ka relvatehases. (3) Sõjarelva ja relvasüsteemi võib hoida ainult tühjaks laetuna. (4) Kasutuskõlblikud, kasutuskõlbmatud ja poolvalmis sõjarelva olulised osad hoitakse üksteisest eraldatult. 4. peatükk Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvakapis § 6. Sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmine relvakapis (1) Relvakapp peab vastama relvaseaduse § 46 lõike 10 alusel kehtestatud nõuetele. (2) Relvakapis võib hoida üheaegselt nii sõjarelvi, relvasüsteeme, tsiviilkäibes lubatud relvi kui ka laskemoona. (3) Ühes või mitmes relvakapis võib sõjarelva laskemoona kokku hoida lõhkematerjaliseaduse § 25 lõike 1 punktis 6 lubatud koguse piires. (4) Relvakapis võib hoida sõjarelvi, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona koos juhul, kui sõjarelva laskemoon on eraldi paigutatud sõjarelvast või relvasüsteemist. (5) Relvakapis võib hoida sõjarelva ja relvasüsteemi juurde kuuluvaid tööriistu ja puhastusvahendeid. § 7. Sõjarelva, relvasüsteemi ja nende oluliste osade väljaspool relvakappi hoidmise tingimused () Sõjarelva, relvasüsteemi ning nende olulisi osasid võib hoida väljaspool relvakappi relvatehases nii kaua, kui on vaja sõjarelva või relvasüsteemi valmistamiseks, parandamiseks, ümbertegemiseks, lammutamiseks või laskekõlbmatuks muutmiseks. 5. peatükk Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvahoidlas § 8. Sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmine relvahoidlas (1) Relvahoidlas on lubatud hoida relvasüsteeme, sõjarelvi ning nende juurde kuuluvaid tööriistu ja puhastusvahendeid, sõjarelva osasid, sealhulgas olulisi osasid, sõjarelva laskemoona ning tsiviilkäibes lubatud relvi ja laskemoona. (2) Sõjarelva laskemoona võib hoida relvahoidlas lõhkematerjaliseaduse § 25 lõike 2 punktis 6 lubatud koguses. (3) Relvahoidlas võib hoida sõjarelvi, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona koos juhul, kui sõjarelva laskemoon on paigutatud sõjarelvast või relvasüsteemist eraldi. Sõjarelva laskemoona hoitakse eraldi pakendatult. § 9. Relvahoidla ehituslikud nõuded (1) Ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised lahendused, viimistlus ja sisustus peavad vastama siseministri 30. märtsi 2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” sätestatud tuleohutusklassile TP 1. (2) Vastavalt lõikes 1 nimetatud määrusele peavad ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised lahendused, viimistlus ja sisustus olema tehtud vähemalt A2-klassi tuletundlikkusega materjalist. (3) Avatäited peavad vastama vähemalt standardi EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 nõuetele või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele. (4) Piirdekonstruktsioonid peavad olema püsikonstruktsioonid, üksteisega ühendatud ja olema valmistatud monoliitselt nii, et detaile, millest sein, lagi või põrand koosneb, ei oleks võimalik väljastpoolt ilma erivahendeid kasutamata eemaldada. (5) Relvahoidla seinad peavad vastama ühele alljärgnevatest tingimustest: 1) silikaattellistest sein paksusega vähemalt 380 mm; 2) raudbetoonsein paksusega vähemalt 150 mm, mis on armeeritud ühes või kahes kihis armatuuri võreavaga 200 × 200 mm ning armatuuri ühe või kahe varda summaarse ristlõikepindalaga vähemalt 175 mm²; 3) betoon-õõnesplokkidest sein paksusega vähemalt 190 mm, mis on armeeritud ühes või kahes kihis armatuuri võreavaga 200 × 200 mm ja armatuuri ühe või kahe varda summaarse ristlõikepindalaga vähemalt 175 mm² ning mille õõned on betooniga täidetud; 4) muu materjal, mis on sama tugev kui käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud materjal. (6) Kui lõikes 5 nimetatud tingimusi ei ole võimalik täita, võib seinad seestpoolt katta võreseinaga, mis on tehtud vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest ja võreavaga mitte üle 22 500 mm². Võresein peab olema kindlalt kinnitatud seina külge. (7) Muude ruumide paiknemisel relvahoidla all või peal tuleb välistada nendest läbitungimine läbi põranda või lae. § 10. Nõuded relvahoidla ustele (1) Relvahoidlal peavad olema topeltuksed. (2) Relvahoidla välimine uks peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 1) ukse tulepüsivus peab olema vähemalt EI 30, mis on sätestatud siseministri 30. märtsi 2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; 2) uks vastab standardi EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 nõuetele või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele; 3) uksel on kaks siselukku, millest vähemalt üks on mehaaniline ja vastab standardi EVS-EN 12209 turvalisuse ja puurimiskindluse klassi 5 nõuetele või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele; 4) ühel siselukkudest võib kasutada elektrilist juhtimist, automaatset tuuleriivistust või muid kasutamist hõlbustavaid funktsioone, kui lukk vastab vähemalt standardi EVS-EN 12209 turvaklassi 3 nõuetele või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele; 5) lukuvõtme turvalisus vastab vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 nõuetele või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele; 6) ukselengid on kindlalt kinnitatud seinte või põranda ja lae külge; 7) uks avaneb ainult väljapoole. (3) Relvahoidla sisemine uks võib olla standardi EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 nõuetele või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele vastav uks või võreuks, mis peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 1) sisemine võreuks peab koosnema nurkrauast ukseraamist, mille seina paksus on vähemalt 8 mm ja külje pikkus vähemalt 60 mm; 2) ukse võre peab olema vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on omavahelistes ristumiskohtades kokku keevitatud võreavaga mitte üle 22 500 mm²; 3) ukse võre kõik terasvardad peavad olema kinnitatud ukseraami külge; 4) kinnitushinged peavad olema sellised, et on välistatud nende kahjustamine või ukse mahatõstmine väljastpoolt; 5) uks võib avaneda sissepoole või liuguksena küljele; 6) võreuksel peab olema mehaaniline siselukk, mis peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 12209 turvaklassi 3 nõuetele või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele ning mida opereeritakse väljast- ja seestpoolt võtme abil; 7) lukuvõtme turvalisus peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele; 8) ukselengid peavad olema kindlalt kinnitatud seinte või põranda ja lae külge. § 11. Nõuded relvahoidla akendele ja muudele avadele (1) Relvahoidlal ei ole aknad lubatud. (2) Muud avad, sealhulgas ventilatsiooniavade, mis avanevad väliskeskkonda ning mille läbimõõt kitsaimas kohas on üle 150 mm, tuleb katta metallvõrede või -restidega. (3) Avade kindlustamiseks kasutatavad metallvõred peavad olema valmistatud vähemalt 10 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on omavahelistes ristumiskohtades kokku keevitatud võreavaga mitte üle 400 mm². Metallvõred või avatavate metallvõrede raam peavad olema kindlalt kinnitatud seina külge selliselt, et neid ei saa ilma erivahendeid kasutamata eemaldada. (4) Avade kindlustamiseks kasutatavad metallrestid peavad olema valmistatud vähemalt 4 mm paksusest terasplaadist, mille avade suurus ei tohi olla suurem kui 400 mm². Restid peavad olema kindlalt kinnitatud seina külge selliselt, et neid ei saa ilma erivahendeid kasutamata eemaldada. (5) Avatavate metallvõrede või -restide lukustus peab asuma ruumis seespool ning vastama vähemalt standardi EVS-EN 12209 või EVS-EN 12320 turvaklassi 5 nõuetele või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele. (6) Kindlustama ei pea avasid, mis on kaetud tehnilise agregaadiga või mis avanevad ruumi sees oleva võreseina taga. Sellised tehnilised agregaadid peavad olema kinnitatud nii, et neid ei saa ilma erivahendeid kasutamata eemaldada. (7) Avasid katvad metallvõred, -restid või tehniline agregaat tuleb varustada nende avamist või eemaldamist tuvastavate anduritega. § 12. Nõuded relvahoidla territooriumile ja piirdeaiale (1) Relvahoidla territoorium peab olema kinnine ja piiratud vähemalt 2400 mm kõrguse tugeva piirdeaiaga, mis takistab ligipääsuõiguseta isikute sisenemise relvahoidla territooriumile. (2) Piirdeaed peab olema varustatud vähemalt standardisarja EVS-EN 50131 turvaklassile 3 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele vastava häireseadmestiku või standardisarja EVS-EN 62676 turvaklassi 3 või või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele vastava jälgimisseadmestikuga. (3) Relvahoidla ja piirdeaia vahele peab jääma vähemalt 15 m. Kui väline ohtlik mõju on tehniliste abinõude või looduslike tõketega välditud, võib piirdeaia kaugust käitamisloa andja käitamisloaga vähendada. (4) Ettevõtja peab tagama, et kõrvalistel isikutel ei oleks võimalik siseneda relvahoidla territooriumile ilma saatjata. (5) Kui relvahoidla asub piirdeaiaga ümbritsetud relvatehase territooriumil, ei kohaldata relvahoidlale käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2. (6) Kui relvahoidla asub relvatehases, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiked 1–4. § 13. Sõjarelva ja relvasüsteemi väljaspool relvahoidlat hoidmise tingimused (1) Sõjarelva ja relvasüsteemi võib hoida väljaspool relvahoidlat relvatehases nii kaua, kui on vaja sõjarelva ja relvasüsteemi valmistamiseks, parandamiseks, ümbertegemiseks, lammutamiseks või laskekõlbmatuks muutmiseks. (2) Relvatehase territooriumil võib hoida raskerelvi või sellel põhinevaid relvasüsteeme, kui raskerelvalt on eemaldatud oluline osa, mis muudab raskerelva või sellel põhineva relvasüsteemi kasutamise võimatuks. (3) Lõikes 2 nimetatud olulist osa ei pea eemaldama juhul, kui raskerelv või raskerelval põhinev relvasüsteem on täielikult konserveeritud ning ei ole koheselt kasutatav. (4) Kui ettevõtja hoiab raskerelvi või sellel põhinevaid relvasüsteeme relvatehase territooriumil, peab raskerelva või sellel põhineva relvasüsteemi ning piirdeaia vahele jääma vähemalt 15 m. (5) Relvatehase territooriumil hoitav raskerelv ja relvasüsteem peavad olema kaitstud ilmastiku mõju eest. Kui see ei ole võimalik, peab olema tagatud raskerelva ja relvasüsteemi piisav hooldatus ja säilimine. (6) Kui relvatehase territooriumil hoitakse raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi, peab ligipääs relvatehase territooriumile olema kontrollitud samaväärselt ligipääsuga relvatehasele. 6. peatükk Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona hoidmisele relvatehases § 14. Relvatehas ja relvatehase territoorium (1) Relvatehas käesoleva määruse tähenduses on ehitis või osa ehitisest, kus toimub sõjarelva ja relvasüsteemi valmistamine, parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine. (2) Relvatehase territoorium on ehitise ja relvatehase piirdeaia vahele jääv ala, millele ligipääs on kontrollitud. § 15. Relvatehase ehituslikud nõuded (1) Ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised lahendused, viimistlus ja sisustus peavad olema tehtud vähemalt B-klassi tuletundlikkusega materjalist, mis on sätestatud siseministri 30. märtsi 2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. (2) Piirdekonstruktsioonid peavad olema püsikonstruktsioonid, üksteisega ühendatud ja olema valmistatud nii, et detaile, millest sein, lagi või põrand koosneb, ei oleks võimalik ilma erivahendeid kasutamata väljastpoolt eemaldada. (3) Avatäited peavad vastama standardi EVS-EN 1627 klassi RC 3 nõuetele või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele. § 16. Nõuded relvatehase akendele ja muudele avadele (1) Relvatehase aknad tuleb katta turvaklaasi või -kilega, turvarulooga või metallvõrega, mis on valmistatud vähemalt 10 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on omavahelistes ristumiskohtades kokku keevitatud ja mille võreava suurus ei ületa 10 000 mm². (2) Kui relvatehase aknad varustatakse turvaklaasi või -kilega, peavad need vastama vähemalt standardi EVS-EN 356 või EVS-EN 12600 või mõne muu samaväärse dokumendi miinimumnõuetele. (3) Muud avad, sealhulgas ventilatsiooniavade, mis avanevad väliskeskkonda ning mille läbimõõt kitsaimas kohas on üle 150 mm, tuleb katta metallvõredega. (4) Muude avade kindlustamiseks kasutatavad metallvõred peavad olema valmistatud vähemalt 10 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis on omavahelistes ristumiskohtades kokku keevitatud võreavaga mitte üle 400 mm². Metallvõred peavad olema kindlalt kinnitatud seina külge selliselt, et neid ei saa ilma erivahendeid kasutamata eemaldada. (5) Muude avade kindlustamiseks kasutatavad metallrestid peavad olema kindlalt kinnitatud seina külge selliselt, et neid ei saa ilma erivahendeid kasutamata eemaldada. (6) Avatavate metallvõrede või -restide lukustus peab asuma ruumis seespool ning vastama standardi EVS-EN 12209 või EVS-EN 12320 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele. (7) Kindlustama ei pea avasid, mis on kaetud tehnilise agregaadiga või mis avanevad ruumi sees oleva võreseina taga. Sellised tehnilised agregaadid peavad olema kinnitatud nii, et neid ei saa ilma tööriistu kasutamata eemaldada. (8) Avasid katvad metallvõred, -restid või tehniline agregaat tuleb varustada nende avamist või eemaldamist tuvastavate anduritega. § 17. Nõuded relvatehase uksele (1) Relvatehase uks peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 1) uks peab vastama standardi EVS-EN 1627 turvaklassi RC 3 nõuetele või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele; 2) uksel peab olema vähemalt üks mehaaniline siselukk, mis vastab vähemalt standardi EVS-EN 12209 turvalisuse ja puurimiskindluse klassi 5 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele; 3) lukuvõtme turvalisus peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele; 4) ukselengid peavad olema kindlalt kinnitatud seinte või põranda ja lae külge; 5) uks võib avaneda ainult väljapoole. (2) Relvatehases on lubatud kasutada tõstuk- ja voldikuksi, kui see on vajalik suuremõõtmeliste toodete käitlemiseks. Sellised uksed peavad vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 1) uksel peab olema vähemalt kaks lukustuspunkti lukkudega, mis vastavad vähemalt standardi EVS-EN 12209 või EVS-EN 12320 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele; 2) lukuvõtme turvalisus peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 1303 turvaklassi 5 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele. (3) Uksed peavad olema varustatud avamist tuvastavate anduritega, mis on ühendatud valvesüsteemiga. § 18. Nõuded relvatehase territooriumile (1) Relvatehase territoorium peab olema kinnine ja piiratud vähemalt 2400 mm kõrguse tugeva piirdeaiaga, mis takistab ligipääsuõiguseta isikute sisenemise relvatehase territooriumile. (2) Piirdeaed peab olema varustatud vähemalt standardisarja EVS-EN 50131 klassi 3 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetelevastava häireseadmestiku või standardisarja EVS-EN 62676 klassi 3 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetelevastava jälgimisseadmestikuga. (3) Relvatehase ja piirdeaia vahele peab jääma vähemalt 15 m. Kui väline ohtlik mõju on tehniliste abinõude või looduslike tõketega välditud, võib piirdeaia kaugust vähendada. (4) Ettevõtja peab tagama, et kõrvalistel isikutel ei oleks võimalik siseneda relvatehase territooriumile ilma saatjata. (5) Relvatehase piirdeaiast võib loobuda juhul, kui on täidetud kõik järgmised nõuded: 1) relvatehas asub ehitise ühes osas; 2) ehitise ümber, milles relvatehas asub, ei ole võimalik ega mõistlik piirdeaeda ehitada; 3) relvatehase seinad, laed ja põrandad on varustatud häireseadmestikuga; 4) relvatehasel on topeltuksed, mis vastavad standardi EVS-EN 1627 turvalisusklassile RC 3 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele, ning uste vahele moodustub lüüs; 5) relvatehases käideldakse kuni 100 käsitulirelva või 10 raskerelva või relvasüsteemi. 7. peatükk Relvahoidla, relvakapi ja relvatehase turvalisuse tagamise nõuded § 19. Sõjarelvade ja relvasüsteemi turvamise korraldamise üldnõuded (1) Relvahoidla ja relvatehas ning nende territoorium ja relvakapp peavad olema ööpäev läbi turvatud. (2) Relvahoidla ja relvatehase ning nende territooriumi ja relvakapi turvamise korraldamisel peab arvesse võtma selles hoitavate sõjarelvade ja sõjarelva laskemoona ohtlikkust ning maksimaalset hoitavat kogust. (3) Ettevõtja peab arvestust relvatehase, relvahoidla ja nende territooriumil viibivate külaliste kohta. Arvestus peab sisaldama käesoleva määruse § 20 lõike 6 punktides 1–4 nimetatud andmeid. (4) Ettevõtte juht kehtestab sõjarelvade vastuvõtmise, väljastamise ning töötajate relvahoidla, relvatehase ja nende territooriumile ligipääsuõiguse andmise kirjaliku korra. § 20. Külaliste viibimine territooriumil (1) Käesoleva määruse tähenduses on külaline isik, kellel puudub ligipääsuõigus relvahoidlasse, relvatehasesse ja nende territooriumile. (2) Külalised võivad siseneda ja liikuda relvahoidlas relvatehases ja nende territooriumil ainult koos saatjaga, kes on ettevõtte töötaja ja omab ligipääsuõigust relvahoidla, relvatehase või nende territooriumile. (3) Saatjata võib külaline relvahoidlas, relvatehases ja nende territooriumil liikuda vaid ettevõtja väljastatud loa alusel. (4) Saatjata liikumisõiguse andmise korra kehtestab ettevõtja juht. (5) Relvahoidlas, relvatehases ja nende territooriumil viibivate külaliste arvestus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) külastuse kuupäev; 2) relvahoidlasse, relvatehasesse ja nende territooriumile sisenemise ja sealt väljumise kellaaeg; 3) saatja ees- ja perekonnanimi; 4) külastajate arv, ees- ja perekonnanimed ning nende isikukoodid või sünniajad. (6) Lõikes 5 nimetatud andmeid säilitatakse vähemalt üks aasta alates kande tegemisest. (7) Ettevõtja esindaja peab tutvustama külalistele ohutusnõudeid. § 21. Nõuded relvahoidla ja relvatehase turvalisuse ja tuleohutuse tagamisele (1) Relvahoidla ja relvatehas peavad olema varustatud vähemalt järgmiste, sh elektrooniliste turvalahendustega: 1) läbipääsusüsteem, mis vastab standardi EVS-EN 60839 turvalisusekategooria 3 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele; 2) sissetungihäiresüsteem, mis vastab standardisarja EVS-EN 50131 turvalisusekategooria 3 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele; 3) videovalvesüsteem, mis vastab standardisarja EVS-EN 62676 turvalisusekategooria 3 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele; 4) esmased tulekustutusvahendid; 5) piksekaitsesüsteem; 6) tuletõrjesignalisatsioon; 7) varuvalgustusseadmed. (2) Relvahoidla ja relvatehas peavad olema varustatud autonoomse varuelektritoitesüsteemiga, mis tagab elektrikatkestuse korral relvahoidla ja relvatehase elektrooniliste turvalahenduste töö vähemalt 48 tundi. (3) Relvahoidla territooriumil peab olema lisaks elektroonilistele turvalahendustele tulirelvastatud mehitatud turvamine, kui relvahoidlas või relvatehases käideldakse: 1) üle 100 käsitulirelva või käsitulirelval põhinevat relvasüsteemi; 2) üle 10 raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi; 3) üle 1000 sõjarelva olulise osa; 4) üle 100 000 ühiku käsitulirelva või käsitulirelval põhineva relvasüsteemi laskemoona; 5) üle 500 ühiku raskerelva või raskerelval põhineva relvasüsteemi laskemoona. (4) Relvahoidla ja relvatehase tulirelvastatud mehitatud turvamine on alaliselt ettevõtte territooriumil paiknev käsitulirelvaga relvastatud turvatöötaja või turvameeskond, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget ja kes on relvastatud käsitulirelvadega. (5) Tulirelvastatud alalise mehitatud turvamise võib asendada tulirelvastatud patrulliga juhul, kui patrulli reageerimisaeg on alla 15 minuti. (6) Julgeolekuriski hindamise tulemusena võib käitamisloa andja käitamisloaga määrata lõikes 4 sätestatud mehitatud valve suuruse. § 22. Nõuded relvahoidla, relvakapi ja relvatehase võtmete hoidmisele (1) Relvahoidla, relvakapi ja relvatehase võtmeid hoiustatakse eraldi turvalises hoiukohas. (2) Relvahoidla, relvakapi ja relvatehase tagavaravõtmeid hoiustatakse lõikes 1 nimetatud võtmest eraldi. (3) Võtme asemel võib kasutada vahetatava kombinatsiooniga või elektroonset lukku, kui on tagatud ligipääs relvahoidlasse ja relvatehasesse käesoleva määruse §-s 21 sätestatud meetmete abil. (4) Võtmete väljastamine ja tagastamine peab olema registreeritud ja vastavaid andmeid säilitatakse vähemalt üks aasta alates kande tegemisest. (5) Relvahoidla, relvakapi või relvatehase võtme kaotamisel või kahtluse korral, et lukukombinatsioon on saanud teatavaks kõrvalistele isikutele, vahetatakse viivitamata selle relvahoidla, relvakapi või relvatehase lukk või lukukombinatsioon. 8. peatükk Sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hoiustamise nõuded § 23. Sõjarelva laskemoona ja lahingumoona klassifitseerimine (1) ÜRO numbri järgi kuulub laskemoon ja lahingumoon 1. ohuklassi. (2) Ladustamisel tekkiva võimaliku avarii iseloomule vastavalt jaotatakse laskemoon ja lahingumoon kuude ohuklassi, mis on sätestatud ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisas A. (3) Sõjaliseks väljaõppeks kasutatavad vahendid peavad olema selgelt eristatavad lõhkeainet ja muid ohtlikke aineid sisaldatavatest toodetest ning olema asjakohaselt tähistatud. § 24. Laske- ja lahingumoona sobivusrühmadesse jaotamine () Kooshoidmise ja -veo lubatavus jaotatakse sobivusrühmadesse vastavalt ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisas A sätestatule. § 25. Laskemoona ja lahingumoona hoidmine lahingumoonalaos (1) Laskemoona- ja lahingumoonaladu (edaspidi koos ka lahingumoonaladu) on lukustatud ja valve all. (2) Laskemoon ja lahingumoon tuleb paigutada lahingumoonalaos selliselt, et oleks tagatud selle säilimine ja ohutus. (3) Laskemoon ja lahingumoon tuleb ladustada, arvestades nende kooshoidmise sobivusrühmi ja selliselt, et hoitava laskemoona ja lahingumoona ohuklass oleks tuvastatav. Laskemoona ja lahingumoona kastid on suletud ning need peavad olema tähistatud sedeliga, millele on muu hulgas märgitud laskemoona või lahingumoona hulk. (4) Laskemoona ja lahingumoonakaste võib laos ladustada virnas või riiulitel. Raskeid kaste, mis virnas hoides allolevaid kaste ning neis olevat laskemoona ja lahingumoona võivad deformeerida, tuleb hoida põrandal või riiulil. Virnas ja riiulil tuleb kastid ladustada selliselt, et kastide märgistus oleks nähtav ja loetav. (5) Osaliselt täidetud kastid peavad olema varustatud ohuklassi ja täidetuse astet näitava sildiga või olema muul viisil arusaadavalt märgistatud. 9. peatükk Laskemoona- ja lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase turvalisuse tagamise ning ehitusnõuded § 26. Laskemoona- ja lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase turvamise korraldamise üldnõuded (1) Laskemoona- ja lahingumoonaladu ning laskemoona- ja lahingumoonatehas ja nende territoorium (edaspidi koos ka lahingumoonatehas) peavad olema ööpäev läbi turvatud. (2) Laskemoona- ja lahingumoonalao ja lahingumoonatehase turvamise korraldamisel peab arvesse võtma selles hoitava laske- või lahingumoona ohtlikkust ja maksimaalset hoitavat kogust. (3) Ettevõtja peab arvestust laskemoona- ja lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase ja nende territooriumil viibivate külaliste kohta. Arvestus peab sisaldama käesoleva määruse § 20 lõike 3 punktides 1–4 toodud andmeid. (4) Laske- ja lahingumoona vastuvõtmise, saadetisi saatvate isikute ning töötajate lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumile lubamise kirjaliku korra kehtestab ettevõtja juht. § 27. Külaliste viibimine lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil (1) Käesoleva määruse tähenduses on külaline isik, kellel puudub iseseisev juurdepääs lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase territooriumile. (2) Külaliste omavoliline liikumine lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil on keelatud. (3) Külalised võivad liikuda lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase territooriumil ainult koos saatjaga, kes on ettevõtja töötaja ja omab juurdepääsuõigust lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase territooriumile. (4) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase ja nende territooriumil viibivate külaliste arvestus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) külastuse kuupäev; 2) lao või tehase territooriumile sisenemise ja väljumise kellaaeg; 3) saatja ees- ja perekonnanimi; 4) külastajate arv, nimed ning nende isikukoodid või sünniajad. (5) Lõikes 4 nimetatud andmeid säilitatakse vähemalt üks aasta alates kande tegemisest. (6) Ettevõtja esindaja peab tutvustama külalistele ohutusnõudeid. (7) Laske- või lahingumoona saadetisi saatvate isikute kohta tehakse märge arvestuses, kui isikud on lubatud lahingumoonalao või lahingumoonatehase territooriumile. § 28. Nõuded lahingumoonalao ja lahingumoonatehase turvalisuse ning tuleohutuse tagamisele (1) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase turvalisuse ja tuleohutuse nõuded peavad vastama lõhkematerjaliseaduse § 24 lõike 5 alusel lõhkematerjalilaole või lõhkematerjalitehasele kehtestatud nõuetele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Lahingumoonaladu ja lahingumoonatehas peavad olema varustatud vähemalt järgmiste, sh elektrooniliste turvalahendustega: 1) läbipääsusüsteem, mis vastab standardi EVS-EN 60839 turvalisusekategooria 3 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele; 2) sissetungihäiresüsteem, mis vastab EVS-EN 50131 standardisarja turvalisusekategooria 3 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele; 3) videovalvesüsteem, mis vastab EVS-EN 62676 standardisarja turvalisusekategooria 3 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetele; 4) esmaste tulekustutusvahenditega; 5) piksekaitsesüsteemiga; 6) tuletõrjesignalisatsiooniga; 7) varuvalgustusseadmetega. (3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud videovalvesüsteemi abil peab olema võimalik tuvastada isikuid ning sõidukite numbrimärke, samuti peab kaameratel olema sisseehitatud infrapunavalgustus, et oleks võimalik tuvastada pimedas ruumis või territooriumil viibivad isikud ja sõidukid. (4) Lahingumoonaladu ja lahingumoonatehas peavad olema varustatud autonoomse varuelektritoitesüsteemiga, mis tagab elektrikatkestuse korral elektrooniliste turvalahenduste töö vähemalt 48 tundi. (5) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase tehnosüsteemid ei tohi ohustada laske- ega lahingumoona. (6) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil peab lisaks elektroonsetele turvalahendustele olema tulirelvastatud mehitatud turvamine, kui seal käideldakse: 1) üle 100 000 ühiku käsitulirelva või käsitulirelval põhineva relvasüsteemi laskemoona; 2) üle 500 ühiku raskerelva või raskerelval põhineva relvasüsteemi laskemoona; 3) üle 5000 kg lõhkeaine netomassiga lahingumoona. (7) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase tulirelvastatud mehitatud turvamine on alaliselt ettevõtte territooriumil paiknev käsitulirelvaga relvastatud valvur või valvemeeskond, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget ja kes on relvastatud käsitulirelvadega. (8) Julgeolekuriski hindamise tulemusena võib käitamisloa andja käitamisloaga määrata lõikes 6 sätestatud mehitatud valve suuruse. § 29. Ehitusnõuded lahingumoonalaole ja lahingumoonatehasele () Lahingumoonaladu ja lahingumoonatehas tuleb rajada lõhkematerjaliseaduse §-s 24 ja selle alusel lõhkematerjalilaole või lõhkematerjalitehasele kehtestatud ehitusnõuete kohaselt. § 30. Ehitusnõuded lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumi piirdeaiale (1) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territoorium peab olema kinnine ja piiratud vähemalt 2400 mm kõrguse tugeva piirdeaiaga, mis takistab ligipääsuõiguseta isikute sisenemise relvatehase territooriumile. (2) Piirdeaed peab olema varustatud vähemalt standardisarja EVS-EN 50131 klassile 3 vastava häireseadmestiku või standardisarja EVS-EN 62676 klassile 3 või mõne muu samaväärse dokumendi nõuetelevastava jälgimisseadmestikuga. 10. peatükk Nõuded sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laske- ja lahingumoona katsepaigale § 31. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laske- ja lahingumoona katsepaiga üldnõuded (1) Ettevõtja võib rajada käitlemiskohta katsepaiga, kus on lubatud katsetada ettevõtja omanduses või valduses olevaid sõjarelvi, laske- või lahingumoona. Katsepaiga rajamisel tuleb arvesse võtta ka relvaseaduse § 85 lõike 5 alusel kehtestatud nõudeid. (2) Katsepaigas on lubatud katsetada: 1) kuni 12,7 mm kaliibriga vintraudseid käsitulirelvi, sealhulgas nende laskemoona; 2) pürotehnilisi tooteid; 3) käsigranaate; 4) inertset laske- või lahingumoona; 5) mitteinertset laske- või lahingumoona kuni 10 kg trotüüli ekvivalenti, mida on võimalik katsepaika statsionaarselt paigaldada. (3) Katsepaik peab asetsema selliselt, et katsete toimumise ajal on tagatud katsepaiga kasutajate ja ümbruse ohutus, välistatud kõrvaliste inimeste ja loomade juurdepääs katsetamise piirkonda ning takistatud juhuslike kuulide, haavlite, rikošettivate kuulide, kildude ja muude lendkehade katsepaigast väljumine. (4) Katsepaik tähistatakse piiritähiste või ohutuslindiga, mis tagavad katsepaiga eristamise ümbritsevast. Piiritähised või ohutuslindid tuleb paigaldada viisil, mis tagab tähistuse püsimise katsepaiga kasutusaja kestel. (5) Katsepaika valdav ettevõtja peab kehtestama katsepaiga kasutuseeskirja. Katsepaiga kasutuseeskirjas sätestatakse: 1) katsepaiga skeem ja juurdepääsutee; 2) ohuala paiknemine ning ohualasse jäävad teed ja hooned; 3) katsetatava sõjarelva, laske- ja lahingumoona loetelu; 4) laskerajatise skeem ja elementide tähistamine; 5) liikumispiirangud; 6) kõrvaliste isikute omavolilise sisenemise tõkestamise kord katsetuste läbiviimise ajal; 7) kasutus- ja ohutusnõuded; 8) kasutamise eest vastutava isiku kohustused ja vastutus; 9) õnnetusjuhtumi korral tegutsemise kord; 10) päästetöö ja arstiabi korraldamise kord; 11) keskkonnakaitse korraldus; 12) lõhkemata laske- või lahingumoona tähistamise ja demineerimise kord; 13) muud katsepaiga kasutamisele esitatavad nõuded. (6) Ettevõtja esitab käitamisloa andjale katsepaiga kasutuseeskirja kooskõlastamiseks enne selle kehtestamist. 11. peatükk Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedu § 32. Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona veo korraldamine (1) Sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedu korraldatakse ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) nõuete kohaselt, kui käesolev määrus ei sätesta teisiti. (2) Veetav sõjarelv ja relvasüsteem peavad olema tühjaks laetud. Veetav raskerelv või relvasüsteem peab olema rännakuasendis ning hoitud selliselt, et kõrvalistel isikutel puuduks juurdepääs veetavale sõjarelvale või relvasüsteemile. (3) Sõjarelvad, relvasüsteemid, sõjarelva laske- ja lahingumoon peavad veo ajal olema pakitud ning veoseruumis peab olema tagatud tuleohutus, arvestades veetavate sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laske- ja lahingumoona omadustega. (4) Vedamisel peab tagama sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laske- ja lahingumoona pakendite sulgemise nii, et kõrvaliste isikute ligipääs oleks takistatud. (5) Veo korraldaja peab tagama saateauto või -autod ja relvastatud saatjad vastavalt §-s 33 sätestatule. (6) Ettevõtja peab teavitama enne sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedu Politsei- ja Piirivalveametit. Teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) veo sihtkoht ja kavandatav marsruut; 2) veetavate sõjarelvade, laske- ja lahingumoona nimetus ja kogus; 3) veost saatvate isikute arv ja nende relvastus; 4) muu oluline info veo või veose kohta. (7) Ettevõtja ei või vedu alustada enne, kui on saanud lõikes 6 sätestatud teavitamise järel Politsei- ja Piirivalveametilt nõusoleku kasutada teates kirjeldatud marsruuti. Kui Politsei- ja Piirivalveamet määrab veoks teise marsruudi, peab ettevõtja kasutama Politsei- ja Piirivalveameti määratud marsruuti. § 33. Veose julgestamiseks vajaliku saatemeeskonna suurus ja relvastus (1) Veose julgestamise saatemeeskonda peab kuuluma vähemalt üks isik, kes on relvastatud tulirelvaga, või tulirelvastatud turvateenistuja, kes võib viibida veosega samas autos, kui veetakse: 1) üle 10 käsitulirelva või käsitulirelval põhinevat relvasüsteemi; 2) üle 100 käsitulirelva olulise osa; 3) kuni viit raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi; 4) üle 10 raskerelva olulise osa; 5) 1000–10 000 ühikut käsitulirelva laskemoona; 6) üle 10 ühiku raskerelva laskemoona ja lahingumoona, mille lõhkeaine netomass ei ületa 50 kg. (2) Veose julgestamise saatemeeskonda peab kuuluma vähemalt kaks isikut, kes on relvastatud tulirelvadega, või kaks tulirelvastatud turvateenistujat, ja liiguvad eraldi saateautoga, kui veetakse: 1) kuni 150 käsitulirelva või käsitulirelval põhinevat relvasüsteemi; 2) kuni 500 000 ühikut käsitulirelva laskemoona; 3) kuni 5000 kg lõhkeaine netomassiga lahingumoona, sealhulgas raskerelvade laskemoona; 4) kuni 10 raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi. (3) Veose julgestamise saatemeeskonda peab kuuluma vähemalt neli isikut, kes on relvastatud tulirelvadega, või neli tulirelvastatud turvateenistujat, ja liiguvad kahe eraldi saateautoga, kui veetakse: 1) üle 150 ühiku käsitulirelva või käsitulirelval põhinevat relvasüsteemi; 2) üle 500 000 ühiku käsitulirelva laskemoona; 3) üle 5000 kg lõhkeaine netomassiga lahingumoona, sealhulgas raskerelvade laskemoona; 4) 10 või enamat raskerelva või raskerelval põhinevat relvasüsteemi. (4) Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laske- ja lahingumoona vedamisel peab autojuhile olema sõidu ajal tagatud sidepidamine kõigi saateautodega ning siht- või lähtekohaga. 12. peatükk Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hävitamine ning sõjarelva lammutamine ja laskekõlbmatuks muutmine § 34. Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hävitamine (1) Sõjarelva, selle olulise osa, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ja nende oluliste osade hävitamine käesoleva määruse tähenduses on relva, laskemoona või lahingumoona, samuti kasutute valmistamis- või parandamisjääkide ja pooltoodete füüsiline hävitamine viisil, millega välistatakse nende edasine kasutamine või taastamine. (2) Ettevõtja võib hävitada sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende oluliste osade valmistamise käigus tekkinud tootmisjääke, poolvalmis olulisi osasid ja praaktooteid. (3) Ettevõtja võib hävitada teenuse osutamise korras teiste ettevõtjate või Kaitseväe sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona ja nende olulisi osasid ainult tegevusloa andja või Kaitseväe järelevalve all. (4) Sõjarelv ja selle osad ning relvasüsteemi ja lõhkematerjali mittesisaldavad laske- ja lahingumoona osad hävitatakse gaasilõikuri abil või pressi või lõiketera all purustamisega. (5) Laskemoon ja lahingumoona lõhkematerjali sisaldavad osad hävitatakse põletamise või lõhkamise teel. (6) Hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt, kuhu märgitakse: 1) hävitamise kuupäev; 2) hävitatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona nimetus ja kogus; 3) hävitamise viis; 4) hävitamise koht; 5) hävitamise põhjus; 6) hävitamise eest vastutanud isiku nimi ja allkiri. (7) Sõjarelva, selle oluliste osade, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hävitamise järel tuleb 24 tunni jooksul esitada hävitatud sõjarelva, selle osade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registri volitatud töötlejale andmete registrist kustutamiseks. § 35. Sõjarelva lammutamine (1) Sõjarelva lammutamine käesoleva määruse tähenduses on relva osadeks lahtivõtmine viisil, mis välistab selle kui terviku kasutamise. (2) Sõjarelva lammutamisel tuleb mittesäilitatavad osad ja ained hävitada § 34 lõigetes 2‒4 sätestatud viisil (3) Lammutamisel järelejäänud kasutuskõlblikke sõjarelvaosi võib kasutada teise sõjarelva parandamiseks või ümbertegemiseks. Kasutuskõlblikud osad võetakse arvele sarnaselt uute osadega. (4) Sõjarelva lammutamise järel tuleb 24 tunni jooksul esitada lammutatud sõjarelva andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registri volitatud töötlejale selle relva andmete registrist kustutamiseks. § 36. Sõjarelva laskekõlbmatuks muutmine () Sõjarelva laskekõlbmatuks muutmine toimub strateegilise kauba seaduse § 83^1 lõikes 1 kehtestatud nõuete kohaselt. 13. peatükk Rakendussätted § 37. Määruse rakendamine () Enne käesoleva määruse jõustumist ettevõtjatele relvaseaduse §-ide 83^41 ja 83^42 alusel antud käitamisluba kehtib kuni sellel märgitud kehtivusaja lõpuni, ka juhul kui ettevõtja ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele. § 38. Määruse kehtetuks tunnistamine () Kaitseministri 10. juuli 2018. a määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord” tunnistatakse kehtetuks. Hanno Pevkur Minister Kadri Peeters Kaitsevõime asekantsler kantsleri ülesannetes