Kohtutäituri seadus

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 14.03.2025, 16 Kohtutäituri seadus Vastu võetud 09.12.2009 RT I 2009, 68, 463 jõustumine 01.01.2010 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 22.04.2010 - RT I 2010, 22, 108 - 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 17.06.2010 - RT I 2010, 38, 231 - 01.07.2010 16.12.2010 - RT I, 30.12.2010, 2 - 01.01.2011 17.02.2011 - RT I, 14.03.2011, 3 - 24.03.2011 17.02.2011 - RT I, 21.03.2011, 1 - 01.01.2012 06.06.2012 - RT I, 29.06.2012, 3 - 01.01.2013 05.12.2012 - RT I, 21.12.2012, 1 - 01.03.2013 20.12.2012 - RT I, 31.12.2012, 5 - 10.01.2013 11.12.2013 - RT I, 23.12.2013, 1 - 01.01.2014, osaliselt 01.01.2015 ja 01.01.2020 21.01.2014 - RT I, 31.01.2014, 6 - 01.02.2014, osaliselt 01.04.2014 ja 01.07.2014 19.02.2014 - RT I, 13.03.2014, 4 - 01.07.2014 Seaduses asendatud läbivalt sõna „järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes. 19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 18.02.2015 - RT I, 05.03.2015, 2 - 06.03.2015, osaliselt 01.01.2017 18.02.2015 - RT I, 12.03.2015, 4 - 01.10.2015, osaliselt 01.03.2016 15.06.2016 - RT I, 08.07.2016, 1 - 01.01.2017 07.06.2017 - RT I, 26.06.2017, 17 - 06.07.2017 13.12.2017 - RT I, 30.12.2017, 2 - 09.01.2018, osaliselt 01.01.2019 09.05.2018 - RT I, 31.05.2018, 2 - 10.06.2018, osaliselt 01.10.2018, 01.01.2019 ja 01.01.2020 06.06.2018 - RT I, 29.06.2018, 1 - 01.07.2018 20.02.2019 - RT I, 19.03.2019, 1 - 01.01.2021 09.12.2020 - RT I, 22.12.2020, 34 - 01.01.2021 10.03.2021 - RT I, 22.03.2021, 1 - 01.04.2021 24.03.2021 - RT I, 09.04.2021, 1 - 19.04.2021, osaliselt 01.07.2021, 01.01.2023 ja 01.01.2024; osaliselt muudetud [RT I, 16.12.2022, 1] 08.12.2021 - RT I, 22.12.2021, 2 - 01.01.2022 01.06.2022 - RT I, 20.06.2022, 1 - 01.07.2022 23.11.2022 - RT I, 16.12.2022, 1 - 01.01.2023 08.02.2023 - RT I, 01.03.2023, 1 - 01.05.2023 11.12.2024 - RT I, 30.12.2024, 1 - 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kohtutäituri ametitegevuse alused, kohtutäituri üle haldusjärelevalve teostamise ja distsiplinaarvastutuse korra, kohtutäituri tasustamise korra ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ühise kutseühenduse tegevuse alused. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Haldusmenetluse seadust ei kohaldata täitemenetlusele. 2. peatükk KOHTUTÄITUR 1. jagu Kohtutäituri ametitegevus § 2. Kohtutäituri õiguslik seisund (1) Kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. (2) Kohtutäituri ametitegevus jaguneb ametitoiminguteks ja ametiteenusteks. (3) Kohtutäitur peab ametitegevuses olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb. (4) Kohtutäitur peab järgima oma ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust. (5) Kohtutäituril on ametimärk ja -pitsat. (6) Ametimärgi ja -pitsati kirjelduse ning nende kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 3. Kohtutäiturite arv ja tööpiirkonnad Kohtutäiturite ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab valdkonna eest vastutav minister. § 4. Kohtutäituri büroo (1) Kohtutäitur tegutseb oma büroo kaudu. (2) Kohtutäituri büroo peab asuma tema tööpiirkonnas ning sobima isikute vastuvõtuks. (3) Büroo lahtiolekuaeg ja kohtutäituri vastuvõtuaeg tehakse avalikkusele teatavaks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) veebilehel, samuti pannakse teave nähtavale kohale kohtutäituri büroo sissepääsu juures. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada lahtioleku- ja vastuvõtuaja alampiiri. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018] (4) Samas tööpiirkonnas tegutsevad kohtutäiturid võivad valdkonna eest vastutava ministri loal pidada ühist bürood. Ühist bürood pidavad kohtutäiturid määravad omavahelised õigused ja kohustused kirjaliku lepinguga. Ka ühise büroo pidamise korral teeb kohtutäitur ametitoiminguid ja osutab ametiteenuseid enda nimel ja kannab ametitegevuse eest isiklikku vastutust. (5) Kohtutäiturit käsitatakse raamatupidamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. Ühist bürood pidavatel kohtutäituritel võib olla ühine raamatupidamine. § 5. Ametialased kitsendused (1) Kohtutäitur ei või kohtutäituri ameti kõrval pidada teisi tasustatavaid ameteid ega olla muul tasustataval tööl, välja arvatud õppe-, teadus- ja loometöö ning tegutsemine pankrotihalduri või likvideerijana. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018] (2) Kohtutäitur ei või tegelda ettevõtlusega ega: 1) olla täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik ega sellise tulundusühistu liige, mille põhikirjas on ette nähtud liikme isiklik vastutus tulundusühistu kohustuste eest; 2) olla äriühingu juhatuse või nõukogu liige või prokurist; [RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018] 3) olla välismaa äriühingu filiaali juhataja; 4) olla kinnisasja sundvalitseja. [RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018] (3) Koja veebilehel avaldatakse äriühingu, mille osad või aktsiad kohtutäiturile kuuluvad, nimi ja registrikood. Infot ei pea avaldama avalikult emiteeritud väärtpaberite omamise kohta. Andmed veebilehel avaldamiseks saadab kojale kohtutäitur. § 6. Kohtutäituri ametitoimingud (1) Kohtutäitur teeb ametitoiminguid: 1) täitemenetluse läbiviimisel täitemenetluse seadustiku alusel; 2) dokumentide kättetoimetamisel kohtumenetlusseaduste alusel; 3) pärandi inventuuri tegemisel ja pärandvara valitsemisel pärimisseaduse alusel; 4) seaduses ettenähtud juhtudel ja korras kohtu või haldusorgani taotlusel enampakkumise (edaspidi ametlik enampakkumine) läbiviimisel väljaspool täitemenetlust; 5) välisriigist laekuva elatise vahendamisel perehüvitiste seaduse alusel; [RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 6) võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamisel. [RT I, 09.04.2021, 1 - jõust. 19.04.2021] (2) Kohtutäitur võib keelduda ametitoimingu tegemisest ainult seaduses ettenähtud alustel ja korras. § 6^1. Võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamine (1) Võlgniku täitemenetluslik profiil väljastatakse sissenõudjale, kellel on võlgniku suhtes jõustunud täitedokument. Võlgniku täitemenetluslik profiil aitab sissenõudjal hinnata nõude sissenõudmise väljavaateid. (2) Võlgniku täitemenetluslikus profiilis kajastatakse järgmised andmed: 1) võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate täiteasjade arv ja nendes sisalduvate nõuete summa kokku; 2) kuupäev, millal on avatud varaseim täitetoimik; 3) võlgnikule kuuluv registrisse kantud vara ja sellele seatud arestid ning keelumärked. [RT I, 09.04.2021, 1 - jõust. 19.04.2021] § 7. Ametikohustuste isiklik täitmine (1) Kohtutäitur täidab isiklikult järgmisi ametikohustusi: 1) täitemenetluse peatamine ja lõpetamine; 2) [kehtetu - RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018] 3) täitemenetluses toimunud enampakkumisel müüdud vara kohta kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse ja teistele vararegistritele omandi üleandmise avalduste esitamine; 4) täitemenetluses vara müügist saadud tulemi jaotamine; 5) [kehtetu - RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018] 6) pärandi inventuuri nimekirja allkirjastamine. (2) Menetlusosalisel on õigus taotleda seoses ametitoiminguga selgitusi otse kohtutäiturilt. § 8. Ametiteenuse osutamine (1) Kohtutäitur võib isiku taotlusel ametiteenusena: 1) viia läbi vallas- ja kinnisasja enampakkumise (edaspidi eraenampakkumine); 2) toimetada kätte dokumendi; 3) anda õigusnõu ja koostada õigusdokumente, kui tema haridus vastab kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktis 1 sätestatule; 4) osutada väljaspool kohtumenetlust juriidilise fakti tuvastamise teenust; 5) tegutseda lepitajana vastavalt lepitusseadusele; 6) tegutseda vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. [RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018] (2) Kohtutäitur teatab enne ametiteenuste osutamist kojale, millist liiki ametiteenuse osutamisega ta soovib tegelema hakata, ning sõlmib ametikindlustuslepingu nimetatud teenuste osutamisest tekkiva kahju hüvitamise tagamiseks käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtud korras. (3) Kohtutäituril on õigus keelduda ametiteenuse osutamisest. (4) Kui kohtutäitur on nõustunud ametiteenuse osutamisega, ei saa ta sellest mõjuva põhjuseta loobuda. (5) Ametiteenuse osutamise tingimused ning tasustamise kord lepitakse teenuse taotlejaga kokku kirjalikult. Kokkulepitud tingimused ja tasu peavad olema kooskõlas hea ametitavaga. (6) Kohtutäitur ei või ametiteenuse osutamisel kasutada neid õigusi, mis kohtutäiturile on ametitoimingute tegemiseks seaduse alusel antud või mis tulenevad tema ametikohast. (7) Kohtutäitur ei või läbi viia täitemenetlust asjas, mille lahendamises ta osales vahekohtunikuna. [RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018] § 9. Vastutus (1) Kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Kohtutäitur vastutab ka politseiametniku poolt täitemenetluse seadustiku §-de 71^1 ja 71^2 alusel tegutsedes süüliselt tekitatud kahju eest. [RT I, 19.03.2019, 1 - jõust. 01.01.2021] (2) Käesoleva seaduse §-s 96 nimetatud väljaõppel viibiva kohtutäituri poolt süüliselt tekitatud kahju eest vastutab koda. (3) Ametist vabastatud kohtutäitur vastutab oma ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuste süülise rikkumise eest ka pärast ametist vabastamist. (4) Kohtutäituri asendaja tegevuse eest vastutab asendatav kohtutäitur, kui kohtutäituri asendajana tegutseb asendatava kohtutäituri abi. Kui kohtutäiturit asendab muu kohtutäituri abi, siis vastutab asendaja tegevuse eest koda. (5) Kui kahju tekitamise eest vastutab ka menetlusosaline või kolmas isik, vastutab kohtutäitur ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, milles menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei ole võimalik hüvitist saada. Kui menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei olnud võimalik hüvitist saada kogu ulatuses, milles ta kahju tekitas, on kohtutäituril menetlusosalise või kolmanda isiku vastu tagasinõude õigus ulatuses, mille kohtutäitur on tasunud tema eest. (6) Kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest koda, seejärel riik. Kojal ja riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vastu. Riik võib tagasinõude esitada ka koja vastu. (7) Käesolevas paragrahvis nimetatuga kaasnevad koja kulud kaetakse koja kohtutäiturite ametikogu (edaspidi ametikogu) eelarvest. (8) Kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused vaadatakse läbi maakohtus. (9) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates. § 10. Ametikindlustus (1) Kohtutäituri ametitegevuses tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab kohtutäitur sõlmima ametikindlustuslepingu kindlustusandjaga, kes on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing, järgmistel tingimustel: 1) kindlustusjuhtumiks on kindlustusperioodi jooksul toimunud kohtutäituri kohustuse rikkumine, mille tõttu tekkinud kahju on kohtutäitur kohustatud käesoleva seaduse alusel hüvitama; 2) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 200 000 eurot ning kõigi kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumite kohta väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir vähemalt 600 000 eurot; [RT I, 09.04.2021, 1 - jõust. 01.07.2021] 3) kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja kogu tekitatud kahju, kuid mitte üle kindlustussumma, ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt. (2) Kohtutäitur ei pea kindlustama kohustuse tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust. (3) Kohtutäitur võib vastutuse ametiteenuste osutamisega tekitatud kahju eest kindlustada ka ainult käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud ulatuses. Sellisel juhul ei või kohtutäitur kindlustuslepinguga katmata ametiteenuseid osutada. (4) Kohtutäitur esitab ametikindlustuslepingu ärakirja ja kindlustuspoliisi viivitamata pärast ametikindlustuslepingu sõlmimist ametikogu juhatusele. Ametikogu on kohustatud kontrollima kohtutäituri ametikindlustuse olemasolu. (5) Kui kohtutäituril ei ole kehtivat ametikindlustuslepingut, peatab ametikogu juhatus kohtutäituri ametivolitused. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018] (6) Kohtutäitur teatab ametikogu juhatusele kirjalikult võlaõigusseaduse § 514 lõigetes 1 ja 3 loetletud asjaoludest kahe nädala jooksul nendest teadasaamisest arvates. Kohtutäitur edastab ametikogu juhatusele info kahjustatud isikule kindlustusandja poolt kindlustushüvitise väljamaksmise, hüvitise suuruse ja kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmuse kohta kahe nädala jooksul kindlustushüvitise väljamaksmisest arvates. (7) Väljaõppel viibiva kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks sõlmib kindlustuslepingu ametikogu. § 11. Ametisaladuse hoidmise kohustus (1) Kohtutäitur on kohustatud hoidma ametisaladust ning mitte avaldama seoses ametitegevusega saadud andmeid. Kohustus kehtib ka pärast kohtutäituri ametist lahkumist. (2) Ametisaladuse hoidmise kohustust peavad järgima kohtutäituri büroo ja koja töötajad ning ka kõik muud isikud, kellele kohtutäitur on seoses oma ametitegevusega andmeid avaldanud. (3) Kohtutäitur peab avaldama seoses ametitegevusega saadud andmeid: 1) menetlusosalistele; 2) kohtule; 3) kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele ja prokuratuurile väärteo- või kriminaalmenetluses, samuti välislepingus sätestatud korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel; 4) kojale ja Justiits- ja Digiministeeriumile järelevalve- ja distsiplinaarmenetluses; 5) muudele isikutele, kellel on seadusest tulenevalt õigus andmeid saada või kellele andmete avaldamine on seadusest tuleneva ülesande täitmiseks põhjendatult vajalik. (4) [Kehtetu - RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.03.2016] (5) Kui ametitoimingu tegemisel ilmneb, et isik on toime pannud süüteo tunnustega teo, teatab kohtutäitur sellest pädevale asutusele väärteo- või kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. § 12. Erialase enesetäiendamise kohustus Kohtutäitur ja kohtutäituri abi peavad oma erialateadmisi pidevalt täiendama ning läbima käesoleva seaduse §-s 97 ettenähtud perioodilise õigusalase täiendusõppe. 2. jagu Kohtutäituri ametitegevuse registreerimine ja dokumendid § 13. Ametitegevuse registreerimine (1) Kõik kohtutäituri ametitoimingud registreeritakse täitmisregistris. Kõik kohtutäituri ametiteenused registreeritakse ametiteenuste raamatus. [RT I, 09.04.2021, 1 - jõust. 01.01.2024] (2) Isikule, kelle taotlusel või kellele ametitoiming tehti või ametiteenus osutati, väljastatakse tema kirjaliku avalduse alusel väljatrükk täitmisregistrist või väljavõte ametiteenuste raamatust. [RT I, 09.04.2021, 1 - jõust. 01.01.2024] (3) Ametitoimingute ja -teenuste registreerimise nõuded, vormi ja ametiteenuste raamatu pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 01.01.2019] (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrata kindlaks aruandeperioodi, aruandluseks vajalike andmete loetelu ning aruande esitamise viisi. § 14. Dokumentide säilitamine (1) Kohtutäituri poolt ametitoimingute käigus loodud või saadud dokumendid on avalike ülesannete täitmise käigus loodud või saadud dokumendid arhiiviseaduse tähenduses. [RT I, 21.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumentide säilitamise ja üleandmise korra ning tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 15. Dokumentide ja asjaajamise üleandmine kohtutäituri ametist vabastamise, ametist tagandamise ning ametivolituste peatamise korral [RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018] (1) Kui kohtutäitur ametist vabastatakse või tagandatakse (edaspidi koos lahkuv kohtutäitur) või sureb, lähevad tema ametitoimingute tegemisel loodud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas täitemenetluses makstud ettemaksud ning kohtutäituri ametialase arvelduskonto käsutamise õigus, üle asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile (edaspidi ülevõttev kohtutäitur). Ülevõtmist korraldab ametikogu. [RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018] (2) Lahkuv kohtutäitur ja ülevõttev kohtutäitur allkirjastavad pooleliolevate ametitoimingute, sealhulgas täitemenetlustega seotud nõuete ja nende nõuetega seotud ettemaksude üleandmise kohta üleandmis-vastuvõtmisakti, mille koopia edastatakse kojale. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018] (3) Lahkuv kohtutäitur peab säilitama ametitoimingutega seotud dokumendid ja muudel teabekandjatel oleva teabe ning edastama need ülevõtvale kohtutäiturile. (4) Lahkuv kohtutäitur annab lõpetatud ametitoimingutega seotud toimikud arhiivi arhiivipidamist reguleerivate õigusaktide kohaselt. (5) Lahkuv kohtutäitur peab tagama koja poolt määratud isikutele juurdepääsu kohtutäituri büroo ruumidesse ja ametitoimingutega seotud toimikute üleandmiseks vajalikule teabele. (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ametitoimingutega seotud dokumentide, nendega seotud asjaajamise ning õiguste ja kohustuste üleandmise ja vastuvõtmise korra. (7) Kui kohtutäituri ametivolitused on peatatud ja selline seisund kestab üle kahe kuu, annab kohtutäitur teda asendavale kohtutäiturile üle enda poolt ametitoimingute tegemisel loodud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 5 ja 6 sätestatud korras. Ametivolituste taastamisel antakse üleantud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused kohtutäiturile tagasi käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 5 ja 6 sätestatud korras. § 16. Kohtutäituri ametitoimingute tegemiseks kohustamine Valdkonna eest vastutaval ministril ja ametikogul on õigus kohustada kohtutäiturit tegema ametist vabastatud, ametist tagandatud või peatatud ametivolitustega kohtutäituri ametitoiminguid. [RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018] 3. jagu Kohtutäituri ametisse nimetamine, ametist vabastamine ja ametivolituste peatamine, kohtutäituri büroo töötajad § 17. Kohtutäituriks saamise tingimused (1) Kohtutäituriks võib nimetada Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on aus ja kõlbeline ning on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või läbinud riiklikult tunnustatud rakenduskõrgharidusõppe õiguse õppesuunal või omandanud vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2^2  tähenduses või vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on: 1) tegutsenud kohtutäituri abina, vandeadvokaadina, kohtunikuna, notarina või pankrotihaldurina vähemalt ühe aasta või 2) töötanud enne kohtutäituri ametisse kandideerimist vähemalt viis aastat akadeemilist või rakenduslikku juriidilist kõrgharidust nõudval tööl ja sooritanud kohtutäiturieksami. (2) Kohtutäituriks ei või nimetada isikut: 1) keda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud; [RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014] 3) kes on advokatuurist välja heidetud; 4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; 5) kes on pankrotivõlgnik; 6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; 7) kellelt on pankrotihalduri, vandetõlgi või patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine isiku enda avalduse alusel. [RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014] § 18. Kohtutäituri ja kohtutäituri abi ametisse kandideerija usaldusväärsuse kontrollimine Kohtutäituri ja kohtutäituri abi ametisse kandideerija usaldusväärsuse kontrollimisel kohaldatakse kohtute seaduse § 119^1 käesolevas seaduses sätestatud erisustega. [RT I, 01.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023] § 19. Kohtutäituri ametisse nimetamine ja ametisse asumine (1) Käesoleva seaduse § 17 lõike 1 tingimustele vastav isik võib kandideerida vabale kohtutäiturikohale. (2) Kohtutäituri vaba ametikoht täidetakse konkursi alusel. Konkurss kuulutatakse välja kindla tööpiirkonna kohtutäituri ametikohale. (3) Vaba kohtutäituri ametikoha täitmise vajaduse üle otsustab ning kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi kuulutab välja Justiits- ja Digiministeerium. (4) Konkursil osalemiseks esitatakse eksamikomisjonile avaldus, millele lisatakse järgmised dokumendid: 1) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakiri; 2) käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nõutava hariduse olemasolu tõendava dokumendi ärakiri; 3) senist töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi ärakiri; 4) elulookirjeldus; 5) kandideerija omakäeline kinnitus selle kohta, et ta vastab käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tingimustele. (5) Kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi viib läbi koja eksamikomisjon (edaspidi eksamikomisjon). (7) Kohtutäituri nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister. Kohtutäitur nimetatakse ametisse tähtajatult. (8) Pärast ametisse nimetamist ja enne ametisse asumist peab isik läbima käesoleva seaduse §-s 96 nimetatud väljaõppe. Väljaõppel olev kohtutäitur võib teha kohtutäituri nimel kõiki kohtutäituri ametitoiminguid ning olla kohtutäituri asendaja. (9) Väljaõpet ei pea läbima käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punktis 1 nimetatud isik. (10) Kohtutäitur peab ametisse asuma nelja kuu jooksul pärast seda, kui eksamikomisjon loeb väljaõppe läbituks. Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud isik peab ametisse asuma nelja kuu jooksul pärast ametisse nimetamist. § 20. Ametivanne Enne ametisse asumist annab kohtutäitur valdkonna eest vastutavale ministrile ja kohtutäituri asendaja ametikogu juhatusele kohtutäituri ametivande: «Tõotan oma au ja teadmiste juures olla truu Eesti Vabariigile ning järgida tema põhiseadust ja seadusi. Tõotan pidada oma ametit ausalt, väärikalt ja erapooletult.» § 21. Ametist vabastamine ja tagandamine (1) Valdkonna eest vastutav minister vabastab kohtutäituri ametist: 1) kohtutäituri kirjaliku avalduse alusel; 2) kohtutäituri terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda tal kohtutäiturina püsivalt töötada. (2) Valdkonna eest vastutav minister tagandab kohtutäituri ametist: 1) kui kohtutäituri suhtes on jõustunud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus või muu süüdimõistev kohtuotsus, millega mõistetud karistus teeb võimatuks kohtutäiturina tegutsemise; 2) kui kohtutäiturile on kohaldatud distsiplinaarkaristusena ametist tagandamine; 3) käesoleva seaduse § 97 lõikes 5 nimetatud alusel; 4) kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 nimetatud nõuded või kui pärast ametisse nimetamist selgub, et kohtutäitur on ametisse kandideerimisel esitanud tahtlikult valeandmeid; 5) käesoleva seaduse § 96 lõikes 6 nimetatud alusel; 6) kui kohtutäitur ei asu ametisse käesoleva seaduse § 19 lõikes 10 ettenähtud ajal; 7) kui kohtutäituri suhtes on välja kuulutatud pankrot või kui pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu; 8) kui kohtutäitur ei hüvita temalt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud nõuet täies ulatuses mõistliku aja jooksul või kohtutäitur on esitanud seoses kõnesoleva nõudega kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. [RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018] § 22. Ametivolituste peatamine (1) Ametikogu juhatus võib peatada kohtutäituri ametivolitused järgmistel asjaoludel: [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018] 1) käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul kohtutäituri ametist vabastamise otsustamiseni; 2) kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise korral distsiplinaarmenetluse lõpuni; 3) kohtutäiturile kriminaalkorras süüdistuse esitamise korral süüdistuse esitamisest kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni või õigeksmõistva kohtulahendi jõustumiseni; 4) [kehtetu - RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018] 5) kohtutäituri taotlusel tema erialase enesetäiendamise korral kuni üheks aastaks; 6) kohtutäituri taotlusel, kui ta asub koja või rahvusvahelise kohtutäiturite esindusorganisatsiooni teenistusse, kuni viieks aastaks; 7) muul mõjuval põhjusel kuni kolmeks aastaks. (1^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul võib kohtutäituri ametivolitused peatada ka valdkonna eest vastutav minister. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018] (2) Ametivolituste peatamise ajal ei kohaldata kohtutäiturile ametitoimingute tegemisega seotud kohtutäituri tegevust reguleerivaid õigusnorme. Ametivolituste peatamise ajal säilib kohtutäituri kohustus käituda ja tegutseda väärikalt. (2^1) Kohtutäituri suhtes on õigus läbi viia distsiplinaar- ja aukohtumenetlust ajal, kui tema ametivolitused on peatatud. [RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018] (3) Ametivolituste peatamise ajal on kohtutäituril keelatud teha ametitoiminguid ja osutada ametiteenuseid. (4) Kohtutäituri ametivolitused taastab ametikogu juhatus viivitamata pärast ametivolituste peatamise aluse äralangemisest teadasaamist. Kui kohtutäituri ametivolitused on peatatud käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 sätestatud korras, taastab need valdkonna eest vastutav minister. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018] § 23. Kohtutäituri büroo töötajad (1) Kohtutäituri büroo töötajad on kohtutäituri abid ja muud büroo töötajad. (2) Kohtutäituri büroo töötajaks võib olla isik, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt ning on aus ja kõlbeline. Kohtutäituri abi peab lisaks eelnevale olema läbinud riiklikult tunnustatud bakalaureuseõppe või rakenduskõrgharidusõppe õiguse õppesuunal, tema puhul ei või esineda käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud kohtutäituri ametisse nimetamist välistavaid asjaolusid, ta peab olema sooritanud kohtutäiturieksami ning kantud kohtutäituri abide nimekirja. (3) Kohtutäituri büroo töötaja on pädev kohtutäituri nimel ja vastutusel toimetama kätte dokumente ning abistama kohtutäiturit ametitegevuses. Kohtutäituri abi on pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea käesoleva seaduse § 7 lõike 1 kohaselt tegema isiklikult. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (4) Kohtutäituri abi, kes on kohtutäituri abina asunud tööle enne kolme aasta möödumist tema kohtutäituri ametist vabastamisest käesoleva seaduse § 21 lõike 1 alusel või on vaheaegadeta töötanud kohtutäituri abina vähemalt ühe aasta, võib käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel ja korras asendada kohtutäiturit. [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] (5) Kohtutäitur, kes on ametis olnud üle kahe aasta, peab tagama, et tema büroos töötab vähemalt üks kohtutäituri abi. Ametikogu juhatus võib kohtutäituri mõjuval põhjusel nimetatud kohustuse täitmisest tähtajaliselt vabastada. (6) Kohtutäituri abina võib tegutseda ka kojas töötav isik, kes vastab kohtutäituri abile esitatavatele nõuetele. § 24. Kohtutäituri abide nimekiri (1) Kohtutäituri abide kohta peab nimekirja koda. Ametikogu juhatus kannab kohtutäituri taotluse alusel või omal algatusel nimekirja isikud, kes 1) vastavad kohtutäituri abile esitatavatele nõuetele; 2) on töösuhtes kojaga või kohtutäituriga. (2) Ametikogu juhatus märgib nimekirjas eraldi ära kohtutäiturite abid, kellel on õigus tegutseda kohtutäituri asendajana. (3) Ametikogu juhatus kustutab kohtutäituri taotluse alusel või omal algatusel nimekirjast kohtutäituri abid, kelle suhtes on ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nimekirja kandmise alus. (4) Kohtutäitur peab viivitamata taotlema ametikogu juhatuselt nimekirjas muudatuse tegemist, kui selline vajadus tuleneb seoses kohtutäituri büroos töötava abiga. (5) Nimekirjast kustutatud kuid kohtutäiturile esitatavatele nõuetele vastav kohtutäituri abi, kes on tegutsenud kohtutäituri abina vähemalt ühe aasta, võib seitsme aasta jooksul nimekirjast kustutamisest arvates kandideerida vabale kohtutäituri ametikohale kohtutäiturieksamit uuesti sooritamata. (6) Nimekirja märgitakse kohtutäituri abi nimi ja kohtutäituri nimi, kelle büroos abi töötab. (7) Nimekiri avaldatakse koja veebilehel. Kohtutäituri abide nimekirja pidamise ja selle avaldamise täpsemad nõuded nähakse ette koja põhikirjas. 4. jagu Kohtutäituri asendamine § 25. Kohtutäituri asendamine (1) Kui kohtutäitur soovib viibida ametikohustuste täitmisest eemal üle kahe kuu kalendriaastas, peab ta selleks taotlema ametikogu juhatuselt ametivolituste peatamist. Kui kohtutäitur ei saa nimetatud taotlust esitada, peatab ametikogu juhatus kohtutäituri ametivolitused omal algatusel. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018] (2) Kui kohtutäitur soovib viibida või on sunnitud viibima oma ametikohustuste täitmisest eemal üle kümne tööpäeva kalendrikuus, peab ta sellest kirjalikult teavitama ametikogu, kes määrab kohtutäiturile asendaja. Kohtutäituri taotlusel võib kohtutäiturile määrata asendaja ka lühema eemalviibimise korral. (3) Kohtutäitur esitab koos käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse või teatisega ettepaneku asendajaks sobiva isiku kohta. Koja teenistuses olev kohtutäituri abi, asendatava kohtutäituri büroos töötav kohtutäituri abi ja asendatava kohtutäituriga samas piirkonnas tegutsev kohtutäitur ei või mõjuva põhjuseta asendamisest keelduda. (4) Asendataval kohtutäituril on keelatud teha ametitoiminguid ja osutada ametiteenuseid. (5) Kui kohtutäituri ametikoht on ajutiselt täitmata, võib ametikogu määrata sellele kohale asendaja. Justiits- ja Digiministeeriumi nõudmisel määrab ametikogu täitmata ametikohale asendaja. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asendaja tegutseb koja kulul, kulud kaetakse ametikogu eelarveosast. Asendaja tegevuse tulemusena laekuvad tulud on ametikogu tulud. (7) Kohtutäituri asendamise korra kehtestab ametikogu otsusega. § 26. Kohtutäituri asendaja (1) Kohtutäiturit võib asendada teine kohtutäitur või käesoleva seaduse § 23 lõikes 4 nimetatud kohtutäituri abi. Asendaja määramisel eelistatakse asendatava kohtutäituri büroos töötavat kohtutäituri abi. (2) Kui pärast kohtutäituri abi asendajaks määramist selgub, et isik ei vasta kohtutäituri asendajale esitatavatele nõuetele, jäävad asendaja poolt selle hetkeni tehtud ametitoimingud ja osutatud ametiteenused kehtima. (3) Kohtutäituri asendaja suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses kohtutäituri kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. § 27. Kohtutäituri asendaja tasu (1) Kui kohtutäituri asendajaks määratakse teine kohtutäitur või kohtutäituri abi, kes ei ole asendatava kohtutäituri büroo töötaja, peab asendatav kohtutäitur maksma selle eest ametikogule tasu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu suuruse, samuti koja poolt asendajale makstava tasu suuruse kehtestab ametikogu otsusega. Koda ei pea maksma asendamise eest tasu kohtutäituri abile, kes on asendatava kohtutäituri büroo töötaja, välja arvatud käesoleva seaduse § 25 lõikes 5 nimetatud juhul. (3) Käesoleva seaduse § 25 lõikes 5 nimetatud asendajale maksab koda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasule lisatasu, mille suurus võrdub poolega kohtutäituri büroo tegevuse puhaskasumist asendamise ajal. 5. jagu Kohtutäituri ametitoimingu tasu 1. jaotis Ametitoimingu tasustamise alused § 28. Kohtutäituri tasu ametitoimingu eest (1) Kohtutäituri ametitoiming on tasuline. (2) Kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. (3) Pärandvara valitsemise tasu määrab kohus pärimisseaduses ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Käesolevat seadust selle tasu puhul ei kohaldata. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] § 29. Kohtutäituri tasu liigid (1) Kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. (2) Kohtutäituril on õigus nõuda tasu ettemaksu seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. Ettemaksu ei või nõuda isikult, kes esitab täitmiseks elatusraha nõude, või füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks kohtulahendi, millega on välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest, või kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsuse, millega on rahuldatud talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue. [RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021] § 30. Kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik (1) Menetluse alustamise tasu maksab isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Täitemenetluses tasub menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Muude ametitoimingute eest tasub menetluse põhitasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2^1) Võlgnik hüvitab riigile alaealise lapse elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile riigi poolt makstud tasu täitemenetluse seadustiku § 38^1 lõikes 1 sätestatud korras. [RT I, 09.04.2021, 1 - jõust. 01.01.2023] (3) Ettemaksu tasub isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist. § 31. Kohtutäituri tasu otsus (1) Kohtutäitur teeb tasu, sealhulgas ettemaksu, sissenõudmiseks otsuse. (1^1) Kui kohtutäitur soovib alaealisele lapsele elatise sissenõudmise eest riigilt tasu, teeb ta selleks otsuse. Otsuse peale ei saa esitada kaebust. [RT I, 09.04.2021, 1 - jõust. 01.01.2023] (2) Kohtutäituri tasu otsuses peab olema märgitud: 1) kohustatud isiku nimi ja aadress; 2) kohtutäituri nimi, kontaktandmed ja ametialase konto number; 3) otsuse kuupäev, täiteasja number, täitedokumendi täitmise korral selle andmed; 4) kohtutäituri tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited käesoleva seaduse sätetele, mille alusel on tasu määratud; 5) viited tasu otsuse peale kaebuse esitamise korrale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 nimetatud otsuse puhul. [RT I, 09.04.2021, 1 - jõust. 01.01.2023] (3) Kohtutäituri tasu otsusele kirjutab alla kohtutäitur. § 32. Kohtutäituri tasu sissenõudmine (1) Menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega. (2) Rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. (3) Kohtutäituri tasule lisandub käibemaks. (4) Kui rahalise nõude täitmisel täidetakse täitedokument enne selle vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist või sõlmib võlgnik enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist sissenõudjaga maksegraafiku ja täidab nõuet kuni selle nõuetekohase täitmiseni maksegraafiku kohaselt, maksab võlgnik kohtutäituri põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust ja täitemenetluse alustamise tasu. [RT I, 09.04.2021, 1 - jõust. 19.04.2021] (4^1) Rahalise nõude täitmisel selgitatakse täitmisteates võlgnikule, et kui ta täidab täitedokumendi enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist või sõlmib enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist sissenõudjaga maksegraafiku ja täidab nõuet kuni selle nõuetekohase täitmiseni maksegraafiku kohaselt, siis peab ta maksma kohtutäituri põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust ja täitemenetluse alustamise tasu. Täitmisteates märgitakse numbritega kogu kohtutäituri põhitasu suurus koos käibemaksuga ning käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tingimustel tasumisele kuuluv pool põhitasust koos käibemaksuga. [RT I, 09.04.2021, 1 - jõust. 19.04.2021] (5) Kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. (6) Kui täitemenetluse asi antakse ühelt kohtutäiturilt teisele üle ning menetluse alustamise tasu on selle menetluse eest juba tasutud, ei või täitemenetluse asja ülevõttev kohtutäitur nõuda menetluse alustamise tasu maksmist. § 33. Ettemaksu tasumata jätmine ja ettemaksu tagastamine (1) Kui sissenõudja ei tasu ettemaksu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse alustamata, tagastades sissenõudjale täitedokumendi. (2) Kui kohtutäitur alustab täitemenetlust ettemaksu nõudmata või selle tasumata jätmisest olenemata, ei ole tal õigust hiljem nõuda ettemaksu tasumist. (3) Kui kohtutäituri tasu on võlgnikult täies ulatuses sisse nõutud, tagastab kohtutäitur sissenõudjale ettemaksu ühe kuu jooksul tasu laekumisest arvates. (4) Kui täitemenetlus tuleb lõpetada nõuet rahuldamata, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu. Täiteasja üleandmisel täitemenetluse seadustiku § 47^1 lõikes 2 sätestatud korras ei tagasta täiteasja menetlenud kohtutäitur sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu. [RT I, 09.04.2021, 1 - jõust. 19.04.2021] 2. jaotis Ametitoimingu tasu määrad täitemenetluses § 34. Täitemenetluse alustamise tasu () Kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte: 1) elektronposti aadressil või elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, on täitemenetluse alustamise tasu 15 eurot; 2) muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil, on täitemenetluse alustamise tasu 30 eurot. [RT I, 09.04.2021, 1 - jõust. 19.04.2021] § 35. Sissenõude summast sõltuvad põhitasu määrad (1) Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, arvutatakse kohtutäituri põhitasu ja kohtutäituri tasu ettemaks järgnevas tabelis toodud nõude summa järgi.