Saaremaa valla osavaldade põhimäärus

Väljaandja: Saaremaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 26.11.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 03.01.2025, 28 Saaremaa valla osavaldade põhimäärus Vastu võetud 19.12.2024 nr 19 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 11 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Osavald () Osavald on Saaremaa valla (edaspidi ka vald) haldusterritooriumil ja koosseisus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Saaremaa Vallavolikogu (edaspidi ka volikogu) kehtestatud Saaremaa valla osavaldade põhimääruse alusel tegutsev piirkondlik üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. § 2. Osavalla sümboolika (1) Osavallal võib olla oma lipp ja vapp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana. (2) Osavalla vappi on lubatud kasutada: 1) osavallakogu dokumentidel; 2) osavalla autasudel ja meenetel; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult osavallakoguga. (3) Osavalla lippu on lubatud kasutada: 1) osavalla üritustel; 2) valla üritustel osavalda esindades; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult osavallakoguga. (4) Saaremaa Vallavalitsus kui kollegiaalorgan (edaspidi valitsus) võib määrusega kehtestada osavaldade ja Kuressaare linna vappide ja lippude kirjeldused või kujutised. § 3. Osavalla moodustamine ja lõpetamine () Osavald moodustatakse või lõpetatakse volikogu otsusega. Osavalla lõpetamise võivad algatada samad isikud või organid, kes võivad algatada osavalla moodustamise. 2. peatükk OSAVALLAD § 4. Osavallad () Saaremaa valla osavallad on: 1) Kaarma osavald 2) Kihelkonna osavald 3) Kärla osavald 4) Laimjala osavald 5) Leisi osavald 6) Lümanda osavald 7) Mustjala osavald 8) Orissaare osavald 9) Pihtla osavald 10) Pöide osavald 11) Salme osavald 12) Torgu osavald 13) Valjala osavald § 5. Osavaldade territooriumid ja piirid (1) Kaarma osavalla territoorium on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla haldusterritoorium ning osavalla piir on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla piir. (2) Kihelkonna osavalla territoorium on vallaks ühinenud Kihelkonna valla haldusterritoorium ning osavalla piir on ühinenud Kihelkonna valla piir. (3) Kärla osavalla territoorium on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kärla valla haldusterritoorium ning osavalla piir on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kärla valla piir. (4) Laimjala osavalla territoorium on vallaks ühinenud Laimjala valla haldusterritoorium ning osavalla piir on ühinenud Laimjala valla piir. (5) Leisi osavalla territoorium on vallaks ühinenud Leisi valla haldusterritoorium ning osavalla piir on ühinenud Leisi valla piir. (6) Lümanda osavalla territoorium on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Lümanda valla haldusterritoorium ning osavalla piir on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Lümanda valla piir. (7) Mustjala osavalla territoorium on vallaks ühinenud Mustjala valla haldusterritoorium ning osavalla piir on ühinenud Mustjala valla piir. (8) Orissaare osavalla territoorium on vallaks ühinenud Orissaare valla haldusterritoorium ning osavalla piir on ühinenud Orissaare valla piir (9) Pihtla osavalla territoorium on vallaks ühinenud Pihtla valla haldusterritoorium ning osavalla piir on ühinenud Pihtla valla piir. (10) Pöide osavalla territoorium on vallaks ühinenud Pöide valla haldusterritoorium ning osavalla piir on ühinenud Pöide valla piir. (11) Salme osavalla territoorium on vallaks ühinenud Salme valla haldusterritoorium ning osavalla piir on ühinenud Salme valla piir. (12) Torgu osavalla territoorium on vallaks ühinenud Torgu valla haldusterritoorium ning osavalla piir on ühinenud Torgu valla piir. (13) Valjala osavalla territoorium on vallaks ühinenud Valjala valla haldusterritoorium ning osavalla piir on ühinenud Valjala valla piir. (14) Osavaldade vahelise piiriga ühtiva asustusüksuse lahkmejoone muutmisel muutub vastavalt osavaldade vaheline piir. 3. peatükk OSAVALLAKOGUDE MOODUSTAMINE § 6. Osavallakogu (1) Osavalla elanike esinduskogu on osavallakogu, mille liikmed valitakse ja mis tegutseb selles põhimääruses sätestatud korras. (2) Osavallakogu volituste aeg on võrdne volikogu volituste ajaga. § 7. Osavallakogude liikmete arv (1) Kaarma osavallakogul on 11 liiget. (2) Kihelkonna osavallakogul on 12 liiget. (3) Kärla osavallakogul on 11 liiget. (4) Laimjala osavallakogul on 7 liiget. (5) Leisi osavallakogul on 10 liiget. (6) Lümanda osavallakogul on 9 liiget. (7) Mustjala osavallakogul on 9 liiget. (8) Orissaare osavallakogul on 10 liiget. (9) Pihtla osavallakogul on 11 liiget. (10) Pöide osavallakogul on 7 liiget. (11) Salme osavallakogul on 9 liiget. (12) Torgu osavallakogul on 9 liiget. (13) Valjala osavallakogul on 7 liiget. § 8. Osavallakogude moodustamise kord (1) Osavallakogu liikmed valitakse paragrahvides 9-21 sätestatud korras asustusüksuste piirkondade koosolekutel. (2) Osavallakogu liikme kandidaadi võib koosoleku kokkukutsujale esitada iga asustusüksuste piirkonna elanik. Osavallakogu liikmeks võib valida isiku, kellel oli viimastel volikogu valimistel kandideerimisõigus. Kandideerimiseks peab olema isiku nõusolek. Osavallakogu liikme elukoht peab valituks osutumisel rahvastikuregistri andmete kohaselt olema selles asustusüksuste piirkonnas, kust ta valiti. Kui asutusüksuste piirkond ei leia oma asustusüksuste piirkonnast osavallakogu liiget, võib osavallakogu liikmeks valida isiku, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt selles osavallas. Osavallakogu liikme hilisem elukoha andmete muutus ei ole tema volituste lõppemise aluseks juhul, kui ta ei asu elama teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumile. Osavallakogu liikme kandidaadi või valitud liikme elukoha andmeid kontrollib Saaremaa Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi vallavalitsus) rahvastikuregistrist. (3) Osavallakogu liikme valimiseks kutsub piirkonna asustusüksuste elanike koosoleku kokku ja selle viib läbi vallavalitsuse osavalla territooriumil asuva teenuskeskuse (edaspidi teenuskeskus) juhataja, vajaduse korral koostöös piirkonna aleviku- või külavanematega. (4) Teade osavallakogu liikme valimiseks asustusüksuste piirkonna koosoleku toimumise aja ja koha kohta avaldatakse vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist. Teade avaldatakse osavalla teadete ülespanemise kohas, valla veebilehel ja võimaluse korral teistes kommunikatsioonikanalites, mida koosoleku läbiviija vajalikuks peab. (5) Asustusüksuste piirkonna koosolekul on hääleõiguslikud asustusüksuste piirkonna elanikud. Koosolekul osaleval hääleõiguslikul elanikul on hääletamisel üks hääl. Hääletamine on salajane, kui vähemalt üks osaleja seda nõuab. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat, mitme osavallakogu liikme üheaegsel valimisel enim hääli saanud kandidaadid. Protseduuriküsimused otsustatakse poolthäälteenamusega. Koosolekul osalejad registreeritakse ja koosolek protokollitakse. (6) Koosoleku läbiviija koostab pärast hääletamist asendusliikmete nimekirja, kuhu kantakse kõik selles asustusüksuste piirkonnas osavallakogu liikmete valimistel kandideerinud kandidaadid, kes on hääletamisel saanud vähemalt ühe hääle, kuid ei ole osutunud osavallakogu liikmeks valituks. Kandidaadid reastatakse vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, reastatakse ettepoole vanem kandidaat. Nimekiri kantakse koosoleku protokolli. Kandidaadi soovil teda asendusliikmete nimekirja ei kanta või arvatakse ta nimekirjast välja. (7) Osavallakogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seoses tema tagasiastumisega, teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumile elama asumisega, tema suhtes tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega, teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas või surmaga. Osavallakogu liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile ja teavitab sellest osavallakogu esimeest. Osavallakogu liikme elukoha andmeid kontrollib vallavalitsus rahvastikuregistrist. (8) Osavallakogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt juhul, kui ta on puudunud osavallakogu kolmelt järjestikuselt koosolekult, välja arvatud juhul, kui ta osavallakogu esimehe hinnangul on puudunud mõjuva põhjusega. Mõjuv põhjus on muu hulgas haigestumine või tervishoiuteenuse saamine ning vältimatu töö- või teenistusalane või perekondlik kohustus. Osavallakogu esimees hindab seda, kas puudumise põhjus on mõjuv, pärast seda, kui osavallakogu liige on puudunud osavallakogu kolmelt järjestikuselt koosolekult. Osavallakogu esimees võib hinnangu andmiseks küsida osavallakogu liikmelt selgitust tema puudumise põhjuse kohta. Osavallakogu esimees teatab osavallakogu liikme volituste sellel alusel lõppemisest kirjalikult vallasekretärile. Osavallakogu liikme volitused loetakse lõppenuks alates teate vallavalitsuse dokumendiregistris registreerimisele järgnevast päevast. (9) Osavallakogu liikme volituste lõppemisel saab tema asemel osavallakogu liikmeks asendusliikmete nimekirjas esimene isik, kes ei ole saanud osavallakogu liikme volitusi. Kui asendusliige loobub, saab osavallakogu liikmeks asendusliikmete nimekirjas järgmine isik. Kui asendusliikmete nimekirjas ei ole enam ühtegi isikut, valitakse uus osavallakogu liige lõigetes 1-6 sätestatud korras. (10) Volikogu liige loetakse elukohajärgse osavallakogu liikmeks. Sellisel juhul on osavallakogu liikmete arv volikogu liikmete arvu võrra §-s 7 sätestatust suurem. Volikogu liikme volituste lõppemisel lõpevad ühtlasi tema osavallakogu liikme volitused. Volikogu liikme volituste peatumisel peatuvad ühtlasi tema osavallakogu liikme volitused. (11) Volikogu liige võib osavallakogu liikme kohalt tagasi astuda. Lõigetes 7 ja 8 sätestatut rakendatakse ka volikogu liikmest osavallakogu liikme suhtes. Kui volikogu liikme osavallakogu liikme volitused on lõppenud lõikes 8 sätestatud alusel, siis on tal oma volikogu liikme volituste kehtivuse ajal õigus vallasekretärile avalduse esitamisega oma osavallakogu liikme volitused taastada. (12) Osavallakogu liikme valimist või volituste lõppemist tõendavad dokumendid ja teave esitatakse vallasekretärile. Vallasekretär peab osavallakogu liikmete arvestust ja korraldab selle avalikustamise valla veebilehel. (13) Kui vallasekretär leiab, et osavallakogu liikme volituste tekkimisel või lõppemisel ei ole järgitud õigusnorme, siis teavitab ta võimaluse korral sellest organit või ametiisikut, kes on asjakohase otsuse teinud, või korraldab muul sobival viisil vea parandamise. Kui sellist organit ei ole või kui viga ei ole võimalik parandada, siis esitab vallasekretär osavallakogu liikme volituste tekkimise või lõppemise küsimuse otsustamiseks valitsusele. Valitsus otsustab osavallakogu liikme volituste tekkimise või lõppemise küsimuse korraldusega. § 9. Kaarma osavallakogu liikmete valimine (1) Kaarma osavallakogu liikmed valitakse järgmistest asustusüksuste piirkondadest: 1) Aste alevik ning Aste, Aula-Vintri, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Jootme, Kaarma- Kungla, Laoküla, Pähkla, Saia, Sepa, Unimäe ja Vantri külad; 2) Eikla, Kaubi, Keskvere, Koidula, Lussu, Piila, Tõrise, Tõru ja Õha külad; 3) Asuküla, Kaarma-Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaisvere, Kiratsi, Kuke, Käku, Laadjala, Maleva, Meedla, Liivanõmme, Uduvere ja Vestla külad; 4) Kudjape alevik ning Praakli ja Muratsi külad; 5) Nasva alevik ning Keskranna ja Mändjala külad; 6) Anijala, Ansi, Irase, Kaarmise, Kellamäe, Laheküla, Mullutu, Parila, Pärni, Suur-Randvere ja Tõlli külad; 7) Kärdu, Lilbi, Sikassaare, Tahula, Upa, Kasti, Paimala, Vaivere ja Vatsküla külad; 8) Abruka küla. (2) Lõike 1 punktides 2, 3, 5, 7 ja 8 nimetatud asutusüksuste piirkonnad valivad igaüks 1 osavallakogu liikme. (3) Lõike 1 punktides 1, 4, ja 6 nimetatud asustusüksuste piirkonnad valivad igaüks 2 osavallakogu liiget. § 10. Kihelkonna osavallakogu liikmete valimine (1) Kihelkonna osavallakogu liikmed valitakse järgmistest asustusüksuste piirkondadest: 1) Kihelkonna alevik; 2) Kalmu, Kehila, Kuralase, Kurevere, Kõruse, Kõruse-Metsküla, Lätiniidi, Läägi, Neeme, Sepise, Tagamõisa, Tammese, Tohku, Undva, Vaigu, Vaigu-Rannaküla ja Veeremäe külad (Tagamõisa kant); 3) Abula, Kallaste, Karujärve, Kuremetsa, Kuumi, Kõõru, Odalätsi, Pidula, Pidula-Kuusiku, Varkja ja Üru külad (Pidula kant), 4) Kihelkonna-Liiva, Kiirassaare, Kotsma, Loona, Rootsiküla, Vedruka ja Viidu-Mäebe külad (Loona kant); 5) Abaja, Oju, Pajumõisa, Viki ja Virita külad (Kihelkonna aleviku äär); 6) Vilsandi küla. (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud asustusüksuse piirkond valib 3 osavallakogu liiget. (3) Lõike 1 punktides 2-5 nimetatud iga asustusüksuste piirkond valib 2 osavallakogu liiget. (4) Lõike 1 punktis 6 nimetatud asustusüksuste piirkond valib 1 osavallakogu liikme. § 11. Kärla osavallakogu liikmete valimine (1) Kärla osavallakogu liikmed valitakse järgmistest asustusüksuste piirkondadest: 1) Kärla alevik; 2) Kuuse, Kärla-Kirikuküla, Kärla-Kulli, Mõnnuste, Mätasselja ja Paiküla külad; 3) Arandi, Hirmuste, Karida, Kõrkküla, Kogula, Käesla, Paevere, Sõmera, Ulje ja Vennati külad; 4) Anepesa, Jõempa, Kandla, Nõmpa, Sauvere ja Vendise külad. (2) Lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud asustusüksuste piirkonnad valivad kumbki 2 osavallakogu liiget. (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud asustusüksuste piirkond valib 3 osavallakogu liiget. (4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud asustusüksuste piirkond valib 4 osavallakogu liiget. § 12. Laimjala osavallakogu liikmete valimine (1) Laimjala osavallakogu liikmed valitakse järgmistest asustusüksuste piirkondadest: 1) Saareküla ja Saaremetsa külad; 2) Audla, Kingli, Kapra, Allikalahe, Käo ja Jõe külad; 3) Laimjala ja Nõmjala külad; 4) Randvere, Viltina, Ruhve ja Kõiguste külad; 5) Aaviku, Asva, Kahtla, Üüvere ja Mägi-Kurdla külad; 6) Mustla, Pahavalla, Paju-Kurdla ja Ridala külad. (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud asustusüksuste piirkond valib 2 osavallakogu liiget. (3) Lõike 1 punktides 1 ning 3-6 nimetatud asustusüksuste piirkonnad valivad igaüks 1 osavallakogu liikme. § 13. Leisi osavallakogu liikmete valimine (1) Leisi osavallakogu liikmed valitakse järgmistest asustusüksuste piirkondadest: 1) Leisi alevik ning Parasmetsa, Veske, Triigi ja Aru külad; 2) Angla, Karja, Kopli, Nava ja Tutku külad; 3) Paaste, Jõiste, Mujaste, Oitme, Hiievälja, Moosi, Roobaka ja Nihatu külad; 4) Aruste, Tareste, Mätja, Linnaka, Õeste ja Viira külad; 5) Pärsama ja Külma külad; 6) Pöitse, Asuka, Poka, Metsküla ja Peederga külad; 7) Murika, Pammana, Soela, Meiuste, Laugu, Laugu-Liiva ja Nurme külad; 8) Luulupe, Linnuse, Purtsa, Tiitsuotsa, Pamma, Nõmme ja Koiduvälja külad; 9) Ratla, Räägi, Selja, Metsaääre, Lõpi, Koikla, Täätsi, Tõre ja Kaisa külad. (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud asustusüksuste piirkond valib 2 osavallakogu liiget. (3) Lõike 1 punktides 2-9 nimetatud asutusüksuste piirkonnad valivad igaüks 1 osavallakogu liikme. § 14. Lümanda osavallakogu liikmete valimine (1) Lümanda osavallakogu liikmed valitakse järgmistest asustusüksuste piirkondadest: 1) Atla, Austla, Eeriksaare, Himmiste, Jõgela, Karala ja Metsapere külad; 2) Kuusnõmme, Leedri, Lümanda, Lümanda-Kulli, Mõisaküla, Vahva, Varpe, Viidu, Kipi ja Koovi külad; 3) Koimla, Koki, Kotlandi, Riksu, Taritu ja Vana-Lahetaguse külad. (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud asustusüksuste piirkond valib 2 osavallakogu liiget. (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud asustusüksuste piirkond valib 4 osavallakogu liiget. (4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud asustusüksuste piirkond valib 3 osavallakogu liiget. § 15. Mustjala osavallakogu liikmete valimine (1) Mustjala osavallakogu liikmed valitakse järgmistest asustusüksuste piirkondadest: 1) Mustjala, Rahtla, Jauni, Selgase, Silla ja Vanakubja külad; 2) Võhma, Panga, Liivaranna, Pahapilli, Liiküla ja Järise külad; 3) Küdema, Ohtja, Paatsa, Tuiu ja Kiruma külad; 4) Tagaranna, Ninase, Kugalepa ja Merise külad. (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud asustusüksuste piirkond valib 4 osavallakogu liiget. (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud asustusüksuste piirkond valib 3 osavallakogu liiget. (4) Lõike 1 punktis 3 ja 4 nimetatud asustusüksuste piirkonnad valivad kumbki 1 osavallakogu liikme. § 16. Orissaare osavallakogu liikmete valimine (1) Orissaare osavallakogu liikmed valitakse järgmistest asustusüksuste piirkondadest: 1) Orissaare alevik ja Põripõllu küla (Orissaare kant); 2) Hindu, Jaani, Järveküla, Kavandi, Kirderanna, Randküla, Raugu, Suur-Pahila, Väike-Pahila ja Väike-Võhma külad (Kavandi kant); 3) Liigalaskma, Maasi, Mäeküla ja Orinõmme külad (Maasi kant); 4) Ariste, Kalma, Liiva, Mehama, Saikla, Suur-Rahula, Tumala ja Väike-Rahula külad (Saikla kant); 5) Haapsu, Pulli, Taaliku ja Ööriku külad (Taaliku kant); 6) Arju, Imavere, Kareda, Koigi-Väljaküla Kuninguste, Salu ja Tagavere külad (Tagavere kant); 7) Kõinastu küla. (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud asustusüksuste piirkond valib 3 osavallakogu liiget. (3) Lõike 1 punktides 2, 3 ja 5-7 nimetatud asustusüksuste piirkonnad valivad igaüks 1 osavallakogu liikme. (4) Lõike 1 punktis 4 nimetatud asustusüksuste piirkond valib 2 osavallakogu liiget. § 17. Pihtla osavallakogu liikmete valimine (1) Pihtla osavallakogu liikmed valitakse järgmistest asustusüksuste piirkondadest: 1) Kaali, Salavere, Masa, Kaali-Liiva, Kõljala, Reeküla, Eiste ja Sagariste külad; 2) Püha-Kõnnu, Sauaru, Pihtla, Sutu, Püha, Räimaste ja Kiritu külad; 3) Kangrusselja, Metsaküla, Matsiranna, Iilaste, Tõlluste, Rahniku, Hämmelepa, Leina, Nässuma, Sandla, Väljamõisa ja Rannaküla külad; 4) Tirbi, Vanamõisa, Kailuka, Ennu, Väike-Rootsi ja Suure-Rootsi külad; 5) Saue-Mustla, Saue-Putla, Liiva-Putla ja Haeska külad; 6) Ilpla, Kuusiku ja Reo külad. (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud asustusüksuste piirkond valib 3 osavallakogu liiget. (3) Lõike 1 punktides 2-4 nimetatud asutusüksuste piirkonnad valivad igaüks 2 osavallakogu liiget. (4) Lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud asutusüksuste piirkonnad valivad igaüks 1 osavallakogu liikme. § 18. Pöide osavallakogu liikmete valimine (1) Pöide osavallakogu liikmed valitakse järgmistest asustusüksuste piirkondadest: 1) Tornimäe, Kärneri, Uuemõisa, Mui, Nenu, Veere, Metsara ja Reina külad; 2) Oti, Pöide, Koigi, Puka, Are, Levala, Kahutsi, Iruste ja Sundimetsa külad; 3) Kübassaare, Muraja, Kakuna, Leisi ja Kõrkvere külad; 4) Pöide-Keskvere, Kanissaare, Talila ja Ula külad; 5) Neemi, Ardla, Välta ja Unguma külad. (2) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud asustusüksuste piirkonnad valivad igaüks 2 osavallakogu liiget. (3) Lõike 1 punktides 3-5 nimetatud asutusüksuste piirkonnad valivad igaüks 1 osavallakogu liikme. § 19. Salme osavallakogu liikmete valimine (1) Salme osavallakogu liikmed valitakse järgmistest asustusüksuste piirkondadest: 1) Salme alevik ja Üüdibe küla; 2) Toomalõuka, Lõmala ja Lahetaguse külad; 3) Tiirimetsa, Metsalõuka, Möldri, Suurna, Lassi ja Länga külad; 4) Tehumardi ja Järve külad; 5) Läätsa küla; 6) Anseküla, Lõu, Kaugatoma, Imara, Easte ja Kaimri külad; 7) Vintri ja Sõrve-Hindu külad; 8) Rahuste ja Väike-Ula külad. (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud asustusüksuste piirkond valib 2 osavallakogu liiget. (3) Lõike 1 punktides 2-8 nimetatud asustusüksuste piirkonnad valivad igaüks 1 osavallakogu liikme. § 20. Torgu osavallakogu liikmete valimine () Kogu Torgu osavalla territoorium loetakse üheks asustusüksuste piirkonnaks. Torgu osavallakogu liikmed valitakse koosolekul, millel võivad osaleda kõik Torgu osavalla elanikud. § 21. Valjala osavallakogu liikmete valimine (1) Valjala osavallakogu liikmed valitakse järgmistest asustusüksuste piirkondadest: 1) Valjala alevik; 2) Väkra, Kõriska, Kuiste, Koksi, Männiku, Veeriku ja Valjala-Kogula külad; 3) Võrsna, Jõelepa, Lööne, Jööri, Kõnnu, Vilidu ja Rahu külad; 4) Tõnija, Rõõsa, Põlluküla, Laevaranna ja Kalli külad; 5) Kallemäe, Kungla, Valjala-Nurme ja Turja külad; 6) Siiksaare, Oessaare, Väljaküla ja Sakla külad; 7) Jursi, Vanalõve, Valjala-Ariste, Kalju ja Undimäe külad. (2) Iga lõikes 1 nimetatud asutusüksuste piirkond valib ühe osavallakogu liikme. 4. peatükk OSAVALLAKOGU PÄDEVUS, TÖÖKORRALDUS JA OTSUSTE KONTROLL § 22. Osavallakogu pädevus (1) Osavallakogu otsustuspädevuses on: 1) õigusaktis sätestatud juhul kandidaadi nimetamine piirkonnas tegutseva vallavalitsuse hallatava asutuse hoolekogusse või nõukogusse; 2) teenuskeskuse juhataja kandidatuuri kooskõlastamine. (2) Osavallakogule esitatakse seisukoha andmiseks, arvamuse avaldamiseks või ettepanekute esitamiseks: 1) valla üldplaneering; 2) valla arengukava, valla eelarvestrateegia, valdkonna arengukava ning piirkonnas tegutseva vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava eelnõud (edaspidi arengudokumendid) ja vallaeelarve eelnõu; 3) teede investeeringuid käsitleva kava eelnõu; 4) valitsuse otsusel osavalla territooriumil asuvat vallavara või avaliku ruumi ehitusprojekte käsitlevad küsimused; 5) osavaldade põhimääruse muutmise ettepanekud, mis puudutavad seda osavalda; 6) volikogu, volikogu esimehe või valitsuse otsusel muud küsimused. (3) Osavallakogul on õigus: 1) teha ettepanekuid arengudokumentide kohta, sh nende tegevus- ja investeeringute kavade kohta; 2) teha volikogule ja valitsusele ettepanekuid, võtta seisukohti ning avaldada arvamust kõigis osavalla territooriumil omavalitsuse toimimist või kohalikku elukorraldust puudutavates küsimustes, sh osavallakogule saadetud dokumentide kohta; 3) avaldada arvamust osavalla territooriumil asuvate vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevuse ja osavalla territooriumil osutatavate avalike teenuste kvaliteedi kohta; 4) vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele teha kohaliku elu küsimustes volikogule või valitsusele algatusi õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks; 5) teha valitsusele ettepanek piirkondliku tunnustuse andmiseks; 6) esitada valitsusele kirjalikke järelepärimisi. (4) Osavallakogule saadetakse informatsioonina: 1) volikogu ja valitsuse õigusaktide eelnõud, mis puudutavad osavalla territooriumi elukorraldust ja juhtimist; 2) osavalla territooriumi puudutavad kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut sisaldavad detailplaneeringud ja olulise avaliku huvi tõttu algatatud detailplaneeringud; 3) osavallaga seotud arengudokumentide täitmise aruanded; 4) osavalla territooriumil toimuvate avalike ürituste load; 5) muud valitsuse või vallavalitsuse vajalikuks peetavad kohalikku elukorraldust ja juhtimist puudutavad dokumendid ja informatsioon. (5) Põhikooli või gümnaasiumi hoolekogusse kandidaadi nimetamisel käsitletakse osavallakogu kooli toetava organisatsioonina põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses. (6) Volikogu või valitsus võtab osavallakogu algatuse õigusakti vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks arutusele hiljemalt kahe kuu jooksul. (7) Valitsus vastab osavallakogu kirjalikule järelepärimisele hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul. § 23. Osavallakogu esimees ja aseesimees (1) Osavallakogu valib endale esimehe ja aseesimehe osavallakogu liikmete seast. Kandidaadi ülesseadmise õigus on igal osavallakogu liikmel. Kandidaat peab andma kandideerimiseks nõusoleku. (2) Osavallakogu esimees ja aseesimees valitakse salajasel hääletamisel osavallakogu koosseisu häälteenamusega. (3) Osavallakogu uue koosseisu esimehe ja aseesimehe valimisi korraldab osavalla teenuskeskuse juhataja. (4) Osavallakogu esimees: 1) esindab osavallakogu vastavalt valla põhimäärusega ja selle põhimäärusega antud pädevusele ning osavallakogu otsustele; 2) kutsub valitsuse esindajaid või teisi isikuid osavallakogu koosolekule ja korraldab valitsusele vajaliku teabe esitamise; 3) koostab osavallakogu koosoleku päevakorra projekti arvestades volikogu, valitsuse ja osavallakogu liikmete ettepanekuid ning korraldab selle osavallakogu liikmetele ja avalikkusele teatavaks tegemise; 4) kutsub kokku osavallakogu koosoleku ning korraldab koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra projekti osavallakogu liikmetele teatavaks tegemise ning koosolekul arutamisele tulevate dokumentide osavallakogu liikmetele kättesaadavaks tegemise; 5) juhatab osavallakogu koosolekut ja lahendab koosolekul tekkivaid küsimusi; 6) allkirjastab osavallakogu ettepanekud, algatused, järelpärimised, muud kirjad ja koosolekute protokollid; 7) esindab osavallakogu volikogu või valitsuse istungil või volikogu komisjoni koosolekul või volitab selleks teisi osavallakogu liikmeid; 8) korraldab osavallakogule saadetud dokumentide liikmetele saatmise ning vastab esimesel võimalusel liikmete küsimustele või edastab need pädevatele ametiisikutele; 9) esindab osavallakogu osavallakogude esimeeste ümarlaua töös; 10) korraldab avalikkuse ning aleviku- või külavanemate teavitamist osavallakogu tööst; 11) esitab volikogule osavallakogu tegevuse aruande. (5) Osavallakogu esimehe äraolekul asendab teda aseesimees. (6) Osavallakogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab osavallakogu esimeest vanim kohal olev osavallakogu liige. (7) Osavallakogu esimehe või aseesimehe tagasiastumisel esitab ta kirjaliku avalduse vallasekretärile ja teavitab sellest osavallakogu liikmeid. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. (8) Vähemalt neljandik osavallakogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise osavallakogu esimehele või aseesimehele. (9) Umbusalduse algatamine toimub osavallakogu koosolekul. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusalduse avaldamise nõude koosoleku juhatajale üle. (10) Umbusalduse avaldamise küsimust käsitletakse osavallakogu samal koosolekul, kui umbusalduse algatajad ei nõua selle käsitlemist osavallakogu järgmisel koosolekul. Osavallakogu esimees või aseesimees ei juhata tema suhtes algatatud umbusalduse avaldamise küsimuse arutelu, vastavalt kohaldatakse lõiget 5 või 6. (11) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik osavallakogu koosseisu häälteenamus. Umbusalduse avaldamine vabastab osavallakogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud osavallakogu koosolekul toetust, siis ei saa kolme kuu jooksul algatada uut samale isikule samal põhjusel umbusalduse avaldamist. § 24. Osavallakogu töökorraldus (1) Osavallakogu töövorm on koosolek. (2) Koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku, koosoleku päevakorra koostab ja koosolekut juhatab osavallakogu esimees. Kui esimees ei ole hiljemalt eelmisest koosolekust viie kuu möödumisel järgmist koosolekut kokku kutsunud, siis võib koosoleku kokku kutsuda aseesimees. (3) Koosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakorra projekt peavad olema liikmetele elektronkirjaga teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne koosoleku toimumist. Koos koosolekuteatega saadetakse liikmetele või tehakse neile elektrooniliselt kättesaadavaks koosolekul arutamisele tulevad dokumendid. Kui koosolekul on võimalik osaleda reaalajas osalemist võimaldava veebirakenduse kaudu, siis tehakse liikmetele kättesaadavaks ka osalemist võimaldav link. Koosolekuteate saadab ja teabe teeb osavallakogu liikmetele kättesaadavaks esimees või tema ülesandel teenuskeskuse juhataja. (4) Hiljemalt koosolekuteate liikmetele saatmise päevale järgneval tööpäeval avaldatakse valla veebilehel koosoleku toimumise aeg ja koht, päevakorra projekt ning koosolekul arutamisele tulevad dokumendid, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut, või viited nendele dokumentidele. (5) Osavallakogu koosolek on avalik. Koosoleku võib kuulutada kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam osavallakogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (6) Osavallakogu koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole osavallakogu liikmetest. (7) Ettepaneku päevakorra projekti kohta võib kuni päevakorra kinnitamiseni teha: 1) osavallakogu liige; 2) valitsuse liige; 3) volikogu esimees. (8) Küsimus, mida ei ole päevakorra projektis, võetakse päevakorda osavallakogu koosseisu häälteenamusega. Lõikes 7 nimetatud isiku nõudel tuleb sellise küsimuse päevakorda võtmist hääletada. (9) Osavallakogu koosoleku päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. (10) Hääletamine osavallakogus on avalik. Osavallakogu liige saab küsimuse hääletamisel anda hääle küsimuse poolt, vastu või jääda erapooletuks. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav koosoleku juhataja hääl. (11) Koosolekul reaalajas osalemist võimaldava veebirakenduse kaudu osavalla koosolekul osalemisele kohaldatakse selles paragrahvis sätestatut. Selline veebirakendus loetakse koosoleku toimumise kohaks. (12) Kui osavallakogu liige soovib füüsiliselt toimuval koosolekul osaleda elektrooniliselt, siis kohaldatakse tema hääle andmisele § 25 lõiget 3. (13) Osavallakogu koosolekud protokollitakse. Protokollimise korraldab teenuskeskuse juhataja. Protokolli märgitakse vähemalt vastuvõetud otsused (sh seisukohad, arvamused ja ettepanekud) ning hääletamistulemused. Osavallakogu liikme soovil märgitakse protokolli või lisatakse protokollile tema seisukoht. (14) Osavallakogu koosoleku protokolli eelnõu saadab protokollija kõigile koosolekul osalenud liikmetele läbivaatamiseks. Märkused protokolli eelnõu kohta tuleb esitada protokollijale kolme päeva jooksul. Märkuste arvestamise otsustab koosoleku juhataja. (15) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid avalikustatakse vallavalitsuse dokumendiregistris. (16) Osavallakogu töö korraldamiseks ruumid ja tehnilise teenindamise tagab teenuskeskuse juhataja. (17) Osavallakogu töö aruanne esitatakse volikogule igal aastal hiljemalt 1. veebruariks. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitatakse aruanne hiljemalt 1. oktoobriks. Aruanne avalikustatakse valla veebilehel. (18) Osavallakogu liige ei tohi temale seoses osavallakogu töös osalemisega kättesaadavaks tehtud juurdepääsupiiranguga teavet edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. (19) Osavallakogu töös osalemise hüvitamiseks vajalikud vahendid arvestatakse lähtudes volikogu kehtestatud korrast ja nähakse ette vallaeelarves volikogu eelarve koosseisus. (20) Kui osavallakogu liige elektronposti ei kasuta, siis korraldab teenuskeskuse juhataja osavallakogu ja selle liikme vahelise selles määruses sätestatud teabevahetuse temaga kokku lepitud viisil. § 25. Osavallakogu koosoleku läbiviimine elektrooniliselt (1) Otsuse vastuvõtmiseks võib osavallakogu esimehe otsusel korraldada osavallakogu koosoleku elektrooniliselt. (2) Koosoleku elektroonilisel korraldamisel saadab osavallakogu esimees või tema ülesandel teenuskeskuse juhataja selle liikmetele elektronkirjaga päevakorra ja muud asjakohased dokumendid ja määrab hääletamiseks mõistliku tähtaja. (3) Osavallakogu liige esitab seisukoha lõikes 2 nimetatud isikule elektronkirjaga ning see lisatakse koosoleku protokollile. Seisukohas tuleb märkida, kas osavallakogu liige on ettepaneku poolt, vastu või erapooletu. Osavallakogu liige, kes tähtaja jooksul seisukohta ei saada, loetakse koosolekul mitteosalenuks. § 26. Osavallakogu otsustuste üle kontrolli teostamine () Osavallakogu otsustuste üle teostab kontrolli vallavanem Saaremaa valla põhimääruses sätestatud korras. § 27. Osavallakogude koostöö () Osavallakogu võib teha koostööd teiste osavallakogudega nende pädevuses olevate küsimuste arutamiseks ja ühtsete seisukohtade kujundamiseks. 5. peatükk LÕPPSÄTTED § 28. Määruste kehtetuks tunnistamine () Määrusega tunnistatakse kehtetuks: 1) Saaremaa Vallavolikogu 10. novembri 2017. a määrus nr 4 „Kihelkonna osavalla põhimäärus“; 2) Saaremaa Vallavolikogu 10. novembri 2017. a määrus nr 5 „Laimjala osavalla põhimäärus“; 3) Saaremaa Vallavolikogu 10. novembri 2017. a määrus nr 6 „Leisi osavalla põhimäärus“; 4) Saaremaa Vallavolikogu 10. novembri 2017. a määrus nr 7 „Mustjala osavalla põhimäärus“; 5) Saaremaa Vallavolikogu 10. novembri 2017. a määrus nr 8 „Orissaare osavalla põhimäärus“; 6) Saaremaa Vallavolikogu 10. novembri 2017. a määrus nr 9 „Pihtla osavalla põhimäärus“; 7) Saaremaa Vallavolikogu 10. novembri 2017. a määrus nr 10 „Pöide osavalla põhimäärus“; 8) Saaremaa Vallavolikogu 10. novembri 2017. a määrus nr 11 „Salme osavalla põhimäärus“; 9) Saaremaa Vallavolikogu 10. novembri 2017. a määrus nr 12 „Torgu osavalla põhimäärus“; 10) Saaremaa Vallavolikogu 10. novembri 2017. a määrus nr 13 „Valjala osavalla põhimäärus“; 11) Saaremaa Vallavolikogu 28. mai 2020. a määrus nr 20 „Kaarma kogukonna põhimäärus“; 12) Saaremaa Vallavolikogu 28. mai 2020. a määrus nr 21 „Kärla kogukonna põhimäärus“; 13) Saaremaa Vallavolikogu 28. mai 2020. a määrus nr 22 „Lümanda kogukonna põhimäärus“. § 29. Määruse jõustumine () Määrus jõustub 2025. aastal toimuvate Saaremaa Vallavolikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval. Jaanus Tamkivi volikogu esimees