Nõo Vallavolikogu töökord

Väljaandja: Nõo Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 27.10.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 04.09.2025, 14 Nõo Vallavolikogu töökord Vastu võetud 21.08.2025 nr 68 Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõike 1 alusel ning tuginedes Nõo valla põhimääruse § 7 lõikele 5. § 1. Üldsätted (1) Nõo vallavolikogu (edaspidi: volikogu) töökord määrab kindlaks volikogu, juhatuse ja komisjonide töökorralduse lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja muudest sellega kooskõlas olevatest õigusaktidest ning Nõo valla põhimäärusest. (2) Volikogu tegevuse tasanditeks on volikogu istung, komisjonide tegevus, juhatuse tegevus, volikogu esimehe, aseesimehe ja volikogu liikmete saadikutöö. (3) Töökeeleks volikogu istungil ja komisjonide koosolekutel on eesti keel. § 2. Volikogu liikme õigused ja kohustused (1) Volikogu liikme õigused ja kohustused tulenevad „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses“ sätestatust. (2) Volikogu liikmel on õigus osaleda koolitustel ja lähetustel. Lähetusse suunamine toimub volikogu esimehe esildise alusel. Volikogu esimehe lähetusse suunamine toimub aseesimehe esildise alusel. Lähetuskulude kompenseerimine toimub vastavalt vallavanema käskkirjale. (3) Vallavalitsuse hallatavate asutuste töö kohta info ja andmete saamiseks tuleb pöörduda vallavalitsuse poole, kes korraldab info ja andmete edastamise volikogu liikmele. (4) Volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. Kui volikogu liige ei osutu alatiste komisjonide esimeeste ettepanekul nimetatuks ühessegi komisjoni, teeb volikogu liikme komisjoni liikmeks nimetamise kohta ettepaneku volikogu juhatus, kuulates eelnevalt ära volikogu liikme soovi. (5) Volikogu liige osaleb komisjoni(de) töös ja volikogu istungitel. (6) Volikogu liige viib ennast kurssi volikogu istungi päevakorras olevate teemade kohta väljasaadetud materjalidega. (7) Volikogu liige teavitab volikogu istungilt puudumisest või istungil virtuaalsest osalemisest vallakantseleid või volikogu esimeest, kes annab teate edasi vallakantseleile. (8) Volikogu liige lähtub oma tegevuses Nõo valla huvidest. (9) Volikogu liige on volikogu liikmena tegutsedes korrektne ja teiste isikute suhtes lugupidav. § 3. Volikogu juhatus (1) Volikogu juhatusse kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees. (2) Juhatus: 1) koostab volikogu ajakava ja töökava poolaasta kaupa; 2) koostab volikogu istungi päevakorra; 3) koordineerib teemade, küsimuste, eelnõude arutamist komisjonides; 4) annab seisukoha nende eelnõude osas, mida ei arutata komisjonides; 5) algatab ühiskondliku elu ja vallaeluga seotud arutelusid; 6) vaatab läbi ettepanekud volikogu liikmete lähetuste kohta; 7) arutab muid tõstatatud küsimusi. § 4. Volikogu istungi kokkukutsumine (1) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus ja istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu liikmetele teatatakse istungi kokkukutsumise aeg, läbiviimise koht ja päevakord ning informatsioon materjalidega tutvumise võimaluse kohta vähemalt neli päeva enne istungi algust. (3) Kui volikogu istungil mitteosalemisest teatavad üle poole volikogu liikmetest, on volikogu juhatusel õigus tunnistada volikogu kokkukutsumise aeg ebasobivaks ning teatada istungi mittetoimumisest. § 5. Istungi päevakord ja ettevalmistamine (1) Volikogu istungi päevakorra koostab vallavalitsus ja selle kinnitab volikogu juhatus. (2) Ettepanekuid istungi päevakorra kohta võivad teha: 1) volikogu liikmed; 2) volikogu komisjonid; 3) vallavalitsus ja vallavalitsuse liikmed; 4) valla territooriumil elavad kodanikud, asutused ja ettevõtted volikogu liikme või vallavalitsuse kaudu. (3) Päevakord kinnitatakse või muudetakse istungi alguses häälteenamusega. (4) Volikogu liikmete poolt päevakorda esitatud küsimuste ettevalmistamist korraldab volikogu juhatus. Juhatuse poolt heaks kiidetud päevakorda muudetakse juhatuse konsensuslikul nõusolekul. (5) Üldjuhul saab volikogule esitada vastuvõtmiseks otsuste eelnõusid, millega on eelnevalt tutvunud vallavalitsus ja volikogu juhatus. § 6. Eelnõude menetlemine (1) Määruste eelnõud töötatakse üldjuhul enne volikogu istungile vastuvõtmiseks või kehtestamiseks esitamist läbi volikogu alatistes komisjonides, mille töövaldkonda see kuulub. (2) Üldjuhul suunatakse otsuse eelnõud komisjonidesse aruteluks juhatuse teadmisel. Otsuse eelnõu, mida komisjoni ei suunata, arutab juhatus. (3) Kõik komisjonidesse suunatavad eelnõud ja nendega seotud materjalid edastatakse volikogu vastava valdkonna komisjonile saatmisega samaaegselt volikogu listi. Materjalid tuleb üldjuhul komisjonile edastada hiljemalt 4 päeva enne koosoleku toimumise päeva (sh saatmise päev). (4) Juhul kui komisjoni liikmel ei ole võimalik osaleda komisjoni koosolekul, tuleb esitada muutmisettepanekud hiljemalt 1 päev enne koosoleku toimumist komisjoni esimehele. (5) Komisjoni heakskiidu saanud määruses või otsuses volikogu istungil üldjuhul sisulisi muudatusi ei tehta. (6) Volikogu liikmed saavad istungi päevakorda esitatud eelnõude kohta esitada kirjalikke ettepanekuid sõnastuses, mis võimaldab volikogul hääletada. 1) Ettepanek tuleb esitada hiljemalt 2 päeva enne volikogu istungit. 2) Õigusakti eelnõu arutelu käigus teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja paneb need hääletusele. (7) Muudatusettepaneku korral, mille esitamisel pole kinni peetud käesoleva paragrahvi nõuetest, informeerib istungi juhataja sellise muudatusettepaneku esitamisest ja volikogu otsustab, kas ettepanekut arutatakse ning kuidas jätkata eelnõu menetlemist istungil. (8) Konsensuse mittesaavutamisel lükatakse selle otsustamine edasi ja juhatus suunab õigusakti tagasi vallavalitsusele või komisjonile. § 7. Istungi läbiviimine (1) Volikogu uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees või aseesimees ja juhatab seda, kuni volikogu esimees on valitud. (2) Istungi läbiviimisel järgitakse istungi läbiviimisele seaduses sätestatud nõudeid. (3) Istung viiakse läbi elektroonilise infosüsteemi (edaspidi: infosüsteemi) abil küberturbe nõuete kohaselt. Sõnavõttude korral, mida volikogu liige või külaline soovib teha istungiruumist eemal viibides (virtuaalselt), tuleb kasutada hääle- ja näotuvastust võimaldavaid elektroonilisi vahendeid. (4) Istungil toimub hääletamine üldjuhul infosüsteemi abil. Kui elektrooniliselt või virtuaalselt ei õnnestu hääletada, võib hääletada kohapeal kätt tõstes või viib istungi juhataja hääletamise läbi virtuaalse keskkonna sõnumiliidese kaudu, kus hääletus on nähtav kõigile keskkonda loginud isikutele. Suuliselt ei või läbi viia salajast hääletust. (5) Kui epidemioloogiline või mõni muu vältimatu kriisi- või hädaolukord riigis või piirkonnas ei võimalda kohal viibimisega istungi läbiviimist, viiakse istung läbi virtuaalselt veebis. Istungi läbiviimisel virtuaalselt tuleb kasutada hääle- ja näotuvastust võimaldavaid elektroonilisi vahendeid. (6) Volikogu liikmete ja kutsutud isikute kohalolekut kontrollitakse istungi alguses, istungi läbiviimiseks kasutatavast elektroonilisest infosüsteemist saadud osalejate info põhjal allkirjastab istungi juhataja osalejate nimekirja. Külaliste nimed lisab protokollija protokolli. (7) Kui volikogu liige hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, teeb sekretär vastava märke infosüsteemi ja tema saabumise või lahkumise kellaaja kohta. (8) Volikogu liige loetakse istungil osalejaks, kui ta osales istungil vähemalt ühe otsuse/määruse hääletamise ajal või osales istungil rohkem kui poolel istungi toimumise ajast infosüsteemis osalemise kohta käiva teabe infosüsteemi põhjal või registreerimislehe põhjal, kui see koostati tehniliste probleemide tõttu. (9) Volikogu istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole volikogu liikmetest. (10) Volikogu istungid on reeglina avalikud. Kinniseks võib istungi kuulutada, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu on. (11) Istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees või nende asendaja. (12) Istungi avamine hõlmab: 1) istungil osalevate volikogu liikmete arvu fikseerimist; 2) volikogu juhatusega kooskõlastatult kutsutud külaliste tutvustamist; 3) istungi päevakorra tutvustamist, päevakorra osas tehtud muudatusettepanekute arutamist ja päevakorra kinnitamist. (13) Volikogu istungi juhataja õigused ja kohustused: 1) avab istungi, jälgib tööks ja hääletamiseks vajaliku kvoorumi olemasolu; 2) jälgib istungi päevakorrast kinnipidamist; 3) vastutab töökorra järgimise eest kogu istungi kestel; 4) annab soovijatele sõna (üldjuhul taotlemise järjekorras); 5) kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi; 6) märgates sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjalt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 7) kutsub korrale istungiruumis viibija, kelle tegevus takistab istungi normaalset kulgemist, keeldumise korral nõuab tema ruumist lahkumist; 8) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks nende tulemused; 9) kuulutab välja volikogu otsuse vastuvõtmise, vaheaja ja istungi lõppemise. (14) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest ja repliikidest. (15) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul; 2) kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 3) ettekandja või kaasettekandja saab lõppsõnaks – kuni 3 min; 4) küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale, küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 5) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 6) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mis esitatakse maksimaalselt 2 minuti jooksul; 7) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minut lisaaega; 8) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamise soovist antakse märku käetõstmisega; 9) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab volikogu pärast vastava ettepaneku esitamist poolthäälteenamusega; 10) kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (16) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu arupärimise esitaja soovil kuni 3-minutilisest sõnavõtust, milles põhjendatakse arupärimise esitamise motiive, vastaja ettekandest ja küsimustele vastamisest. Istungi juhatajal on õigus anda arupärimise esitajale kuni 1 minut lisaaega. (17) Volikogu istungil on istungi juhataja loal sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja istungile kutsutud külalistel. Istungi jälgijatele ja pealtvaatajatele istungil sõna ei anta. (18) Läbirääkimised antud päevakorrapunktis lõpevad kas viimase esinemisega või üle poole kohal olevate volikogu liikmete nõusolekul. (19) Volikogu liikme nõudel tehakse enne otsustamist üks 5 minutiline vaheaeg. (20) Enne õigusakti eelnõu hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki sisse viidavaid muudatusettepanekuid ja annab võimaluse teha ettepanekuid hääletamise korra kohta. (21) Volikogu istungi lõpus annab vallavanem ülevaate vallavalitsuse tegevusest ja jagab informatsiooni. Ettekande pikkus on kuni 30 minutit. Volikogu liige saab esitada küsimusi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. Põhjalikumalt vastamist vajavale küsimusele võib vastata järgmisel istungil. (22) Õigusakti vastuvõtmise ja istungi lõpetamise kinnitab istungi juhataja haamrilöögiga. (23) Üldjuhul toimub istung vallamajas. Volikogu juhatus võib vajadusel istungi toimumise kohaks valida ka mõne teise koha. (24) Volikogu istungi kestuseks on kuni neli tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. (25) Istungi kestel on üldjuhul üks kuni 15 minutiline vaheaeg iga töötunni järel, kui volikogu ei otsusta teisti. § 8. Volikogu istungi läbiviimine istungit kokku kutsumata (1) Kiireloomulise otsuse vastuvõtmiseks võib volikogu juhatuse ettepanekul korraldada hääletuse elektrooniliselt, istungit kokku kutsumata. (2) Kui istungit kokku ei kutsuta, saadetakse volikogu liikmetele e-kirjaga või volikogu juhatuse poolt määratud keskkonnas vastuvõetava üksikakti eelnõu koos otsuse tegemiseks vajalike materjalide ning selgitustega. (3) Juhatus määrab saadetud eelnõu osas hääletamise tähtaja. (4) Volikogu liige edastab digitaalselt allkirjastatud seisukoha (poolt, vastu, erapooletu) vallakantseleile e-kirjaga või volikogu juhatuse poolt määratud keskkonnas. Volikogu liige, kes hääletusel ei osale, loetakse istungil mitteosalenuks. (5) Volikogu liikmete hääletuse põhjal koostatakse istungi protokoll, mis peab sisaldama selle toimumise ajavahemikku, päevakorda, osalejaid, hääletuse kokkuvõtet ja tulemust eelnõu osas. § 9. Hääletamise kord (1) Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmiseks viiakse läbi hääletamine. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on üldjuhul avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Isikuvalimisteks loetakse olukorrad, kus seadusandja näeb ette valimise korraldamise. (4) Kui seadusest tulenevalt toimub isiku määramine või kinnitamine ning kandidaate on üks, siis salajast hääletamist ei pea korraldama. (5) Salajane hääletamine viiakse üldjuhul läbi infosüsteemis. (6) Kui päevakorrapunkti juurde on esitatud mitu otsuse projekti, siis hääletatakse need läbi nende esitamise järjekorras. Otsust tervikuna ei panda hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. (7) Hääletamisele kuuluv otsustus peab olema formuleeritud nii, et 1) see sisaldab ühte ettepanekut, mille osas saab volikogu liige olla poolt, vastu või erapooletu; 2) see sisaldab mitut varianti ja volikogu liige saab olla nendest ühe poolt. (8) Kui istungi juhataja on asunud hääletamise läbiviimisele, siis enam sõna ei anta. (9) Hääletamises saavad osaleda vaid hääletamise momendil istungil osalevad volikogu liikmed. (10) Hääled loetakse järgmises järjekorras: - poolthääled - vastuhääled - erapooletud (11) Vähemalt ühe volikogu liikme nõudmisel protokollitakse otsuse poolt või vastu hääletanud või erapooletud hääletustulemused nimeliselt. § 10. Toimingupiirangud (1) Volikogu liikmel on keelatud hääletamises osalemine, kui: 1) otsus või toiming tehakse tema enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) volikogu liige on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) volikogu liige on teadlik tema tegevusega seoses tekkivast korruptsiooniohust. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukordade ilmemisel taandab volikogu liige end küsimuse otsustamisest ning see protokollitakse. (3) Üldakti andmisel ei ole volikogu liikmel vaja ennast hääletamisest taandada. § 11. Volikogu õigusaktide vastuvõtmine (1) Volikogu annab/võtab vastu õigusaktidena: 1) määrusi kui üldakte; 2) otsuseid kui üksikakte. (2) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud seadusega ette nähtud juhtudel. (3) Volikogu võib koostada deklaratsioone, pöördumisi, seisukohavõtte ja muid dokumente, mis ei oma õigustloovat iseloomu. § 12. Istungi protokoll ja õigusaktid (1) Kõik volikogu istungid protokollitakse. Volikogu liikmetel on õigus nõuda eriarvamuse protokollimist. Protokolli vormistamise korraldab vallakantselei. (2) Volikogu protokollile kirjutab alla volikogu istungi juhataja. Protokoll avalikustatakse valla veebilehel ja saadetakse volikogu listi hiljemalt üheksandal päeval pärast istungi toimumist. (3) Viie päeva jooksul pärast protokolli avalikustamist on volikogu liikmeil õigus nõuda paranduste tegemist protokolli. Selle nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. (4) Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas. (5) Volikogu otsused avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. (6) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla istungi juhataja (7) Volikogu istungi ajal toimub selle avalik ülekanne ja salvestamine. (8) Istungi salvestust säilitatakse arhiivinõuete kohaselt. § 13. Volikogu komisjonid (1) Volikogu moodustab volikogu pädevusse kuuluvate otsuste ja määruste ettevalmistamiseks, volikogu istungite vahelise järjepideva töö tagamiseks ja teiste seaduses ja valla põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks komisjonid. (2) Volikogu sätestab komisjoni moodustamise otsuses ka moodustatava komisjoni põhilised töövaldkonnad. (3) Komisjoni arvamused, ettepanekud, seisukohad on volikogule soovituslikud. (4) Komisjoni esimees või aseesimees võib komisjoni töösse kaasata spetsialiste. § 14. Volikogu komisjonide liigid ja tegevuse alused (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. 1) Alalise komisjoni ülesanneteks on vastavalt oma töövaldkonnale volikogu poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, vajadusel volikogu õigusaktide algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuse andmine volikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta ning volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. (2) Volikogu ajutised komisjonid täidavad komisjoni moodustamise otsuses tema pädevusse antud ülesandeid. (3) Komisjoni töövormiks on koosolek. Koosoleku kutse koos esialgse päevakorraga peab olema komisjoni liikmetele kättesaadav vähemalt neli päeva enne koosolekut. (4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (5) Komisjon juhindub oma töös seadustest, neist tulenevatest õigusaktidest, volikogu õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest ja volikogu töökorrast. (6) Volikogu alatine komisjon moodustatakse volikogu koosseisu volituste perioodiks. (7) Volikogu ajutise komisjoni moodustamisel määrab volikogu tähtaja komisjoni seisukoha esitamiseks. § 15. Komisjoni moodustamise alused (1) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse poolthäälteenamusega komisjoni esimehe esildise alusel. (2) Igas volikogu poolt moodustatavas alatises komisjonis peab olema vähemalt kolm volikogu liiget. (3) Komisjoni liikme volitused algavad ja lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. (4) Komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. (5) Valmisliidu/erakonna esindajad volikogu alatistes komisjonides määrab valimisliit/erakond. Liikmete määramisel edastatakse komisjoni esimehele liikme tutvustus. (6) Kui valmisliit/erakond määratud tähtajaks oma esindajaid ei määra, ei ole see takistuseks komisjoni koosseisu kinnitamisel. Nimekirjade proportsioone ümber ei arvestata, sellele kohale kinnitatakse neutraalne isik nimekirjade esindajate kokkuleppel. (7) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. § 16. Komisjoni esimees (1) Komisjoni esimees esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu, arvestades valmisliidu/erakonna esindajate määramisel valimisliidu/erakonna otsust. (2) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, kusjuures komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratutele komisjoni menetlusse teisi eelnõusid; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kuulutab välja komisjoni koosoleku ja päevakorra; 5) otsustab, keda kutsuda osalema külalisena komisjoni koosolekul; 6) juhatab komisjoni koosolekut; 7) korraldab komisjoni koosolekute protokollimise; 8) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru; 9) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele. (3) Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või esimehe puudumisel aseesimees. (4) Komisjoni esimehe ja/või aseesimehe tagasiastumisel, volikogu poolt vabastamisel, umbusalduse avaldamisel, volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel või muul põhjusel lahkumisel, alatise komisjoni volitused lõpevad ja volikogu valib komisjonile uue esimehe ja aseesimehe. Komisjoni esimees esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. § 17. Volikogu komisjoni õigused ja kohustused (1) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) algatab volikogu õigusaktide eelnõusid; 3) annab arvamusi ja võib teha muudatusettepanekuid talle läbivaatamiseks antud õigusaktide eelnõude kohta; 4) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate küsimuste kohta. (2) Komisjonil on õigus: 1) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallakantseleile taotlusi ekspertiisi tellimiseks; 2) saada vallavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet. (3) Komisjoni otsustused on volikogule soovituslikud. § 18. Komisjoni koosolek (1) Volikogu alatise komisjoni koosoleku kutsub vastavalt vajadusele, volikogu esimehe või vallavalitsuse ettepanekul kokku komisjoni esimees või komisjoni esimehe teadmisel aseesimees. Kui komisjoni esimees ei ole mõistliku aja jooksul kättesaadav, siis tuleb aseesimehel koosoleku toimumine kooskõlastada volikogu juhatusega. (2) Lisaks komisjoni liikmetele võivad komisjoni koosolekul osaleda vallavalitsuse esindajad javolikogu liikmed. Külaliste lubamise koosolekule otsustab komisjoni esimees või koosolekut juhtiv aseesimees. (3) Kui komisjoni rohkem kui pooled liikmed/koosolekul osalejad pooldavad komisjoni liikme poolt tehtud ettepanekut, siis tuleb komisjoni esimehel, esimehe rollis oleval aseesimehel seda ettepanekut arvestada. (4) Komisjoni koosolek või päevakorrapunkti arutamine võib olla kinnine (osalevad ainult komisjoni liikmed), kui seda toetab komisjoniliikmete enamus. Selline otsus langetatakse enne koosoleku kutse välja saatmist. (5) Komisjoni koosolek toimub üldjuhul kuni kaks nädalat enne volikogu istungit ning üldjuhul vähemalt viiel korral aastas (v.a valimiste aasta). (6) Enne komisjoni koosoleku välja kuulutamist tutvustab esimees koosoleku teemasid vallavalitsusele või komisjoni kuuluvale vallavalitsuse esindajale. (7) Komisjoni koosolekul arutlusele tulevad teemad ja materjalid esitab komisjonile volikogu juhatus, vallavalitsus või komisjoni esimees. (8) Komisjoni koosolekul veebi teel osalemine on võimalik vaid erandjuhtudel. (9) Komisjoni liige loetakse koosolekul osalenuks, kui ta osales koosolekul rohkem kui poolel koosoleku toimumise ajast. (10) Komisjoni koosolekul: 1) töötatakse läbi volikogu istungile esitatavate vastava valdkonna õigusaktide eelnõud; 2) arutletakse vallaelus ja ühiskonnas oluliste küsimuste lahendamist; 3) tehakse ettepanekuid volikogule esitatavate eelnõude kohta. (11) Koosoleku kohta koostatakse protokoll, mille üldjuhul koostab ja vormistab komisjoni liikmeks olev vallavalitsuse esindaja. (12) Protokollis tuleb märkida koosoleku toimumise kuupäev, kellaaeg, osalejad, päevakord, komisjoni otsused ja seisukohad ning ettepanekud. (13) Protokollija edastab valminud protokolli viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist komisjoni esimehele. Komisjoni esimees edastab kahe tööpäeva jooksul üle vaadatud ja allkirjastatud protokolli valla kantseleile, kes korraldab protokolli avalikustamise ja arhiveerimise hiljemalt 9 tööpäeva pärast koosoleku toimumist. (14) Komisjoni koosoleku protokollid avalikustatakse valla veebilehel ja saadetakse volikogu listi. (15) Töökorras reguleerimata komisjoni tegevuse küsimuses langetab komisjoni esimees otsuse koostöös volikogu juhatusega. § 19. Komisjoni koosoleku korraldamine koosolekut kokku kutsumata (1) Kiireloomulise küsimuse lahendamiseks ning kui otsustamisele tulev küsimus ei nõua huvitatud isikute kokku kutsumist, võib komisjoni esimehe ettepanekul korraldada komisjoni koosoleku ilma koosolekut kokku kutsumata elektrooniliselt e-posti teel. (2) Koosoleku korraldamisel elektrooniliselt saadetakse komisjoni liikmetele e-kirjaga otsustamist vajavad küsimused ning volikogu istungile suunatava õigusakti eelnõu koos otsuse tegemiseks vajalike materjalide ning selgitustega. (3) Komisjoni esimees määrab saadetud e-kirjale vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks ööpäev. (4) Komisjoni liige saadab oma seisukoha e-kirjaga komisjoni esimehele või tema poolt määratud komisjoni liikmele. Komisjoni liige, kes vastust ei saada, loetakse komisjoni koosolekul mitteosalenuks. (5) Komisjoni liikmete poolt esitatu põhjal koostatakse e-koosoleku protokoll, mis peab sisaldama selle toimumise ajavahemikku, osalejaid, päevakorda, komisjoni liikmete poolt esitatud seisukohti, ettepanekuid, märkusi jms ning komisjoni esimehe kokkuvõtet selle kohta, missugused ettepanekud esitatakse volikogu istungile. § 20. Revisjonikomisjon () Revisjonikomisjoni tegevus toimub „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ alusel ja tuginedes Nõo valla põhimääruses sätestatule. § 21. Ajutise komisjoni moodustamine () Ajutise komisjoni moodustamisel volikogu: 1) määrab komisjoni moodustamise eesmärgi ning tegevuse valdkonna; 2) valib komisjoni esimehe volikogu liikmete hulgast; 3) kuulab ära komisjoni esimehe poolt liikmeteks esitatud isikute lühitutvustuse; 4) kinnitab komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni koosseisu. § 22. Arupärimiste menetlemine (1) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (2) Arupärimine võib olla esitatud kirjalikult või volikogu istungil ka suuliselt. (3) Kirjalik arupärimine esitatakse vallakantseleisse või antakse üle volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab olema formuleeritud arusaadavalt ja see peab sisaldama sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kas kirjalikult või suuliselt. (4) Volikogu istungil esitatud arupärimisele ei pea vastama samal istungil. Sellele võib vastata järgmisel volikogu istungil kui istungil ei määrata vastamisele teist tähtaega või viisi. Kirjalikult valla ametiasutusse esitatud arupärimisele tuleb vastata 10 tööpäeva jooksul. § 23. Valla esindamine () Volikogu nimetab iga koosseisu tegevuse alustamisel kolme kuu jooksul esindajad organitesse ja organisatsioonidesse, millesse esindaja nimetamine on volikogu pädevuses. § 24. Lõppsätted () Volikogu töökorda võib muuta koosseisu häälteenamusega. § 25. Rakendussätted (1) Määrus jõustub 27. oktoobril 2025. (2) Määruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks Nõo Vallavolikogu 19.06.2014 määrus nr 14 „Nõo Vallavolikogu töökord“. Jaanus Järveoja volikogu esimees