Harku valla hankekord

Väljaandja: Harku Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 10.02.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 07.02.2025, 23 Harku valla hankekord Vastu võetud 08.10.2024 nr 9 RT IV, 11.10.2024, 15 jõustumine 14.10.2024 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine - RT IV, 07.02.2025, 5 - 10.02.2025 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse § 9 lõike 1 ja Harku Vallavolikogu 31.05.2012 määruse nr 7 “Vallavara valitsemise kord” § 12 lg 8 alusel, arvestades riigihangete seaduse § 9 lõikes 4 sätestatut. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Hankekord reguleerib Harku Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vallavalitsuse hallatavate asutuste (edaspidi koos kui hankija) poolt riigihangete planeerimist ning riigihangete korraldamist. (2) Riigihange on asjade ostmine, teenuste, ideekavandi ja ehitustööde tellimine ning kontsessioonilepingu sõlmimine. (3) Riigihanke ettevalmistamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda riigihangete seadusest (edaspidi RHS), arvestades eelarves selleks planeeritud rahaliste vahenditega ning järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, tegutseda läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohelda kõiki isikuid võrdselt, tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine, vältides konkurentsi kahjustavat huvide konflikti, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. (4) Käesolevas määruses sätestatud korda ei ole vallavalitsus kohustatud rakendama sisetehingute osas. Sisetehing on hankeleping, mille vallavalitsus sõlmib era- või avalik-õigusliku juriidilise isikuga, kes vastab RHS § 12 sätestatud tingimustele. (5) Vallavalitsus planeerib koostöös hallatava asutusega ja korraldab hallatava asutuse riigihankeid, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab lihthankemenetluse ja riigihanke piirmäära. § 2. Riigihanke menetluse liigid ja piirmäärad (1) Hankija viib käesoleva määruse tähenduses läbi järgmisi riigihanke menetlusi, mille piirmäärad on: 1) ostumenetlus – asjade või teenuste ostmine, mille maksumus jääb alla 10 000 euro ilma käibemaksuta, ehitustöödel alla 20 000 euro ilma käibemaksuta; 2) väikehange – asjade või teenuste ostmine, mille maksumus on alates 10 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid alla 30 000 euro ilma käibemaksuta, ehitustöödel alates 20 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid alla 60 000 euro ilma käibemaksuta; 3) lihthankemenetlus – maksumus asjade või teenuste ostmisel on alates 30 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid jääb alla 60 000 euro ilma käibemaksuta ning ehitustööde hankelepingu ja teenuste kontsessioonilepingu korral alates 60 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid ehitustööde puhul jääb alla 150 000 euro ilma käibemaksuta; 4) riigihange – maksumus on asjade või teenuste ostmisel alates 60 000 eurost ilma käibemaksuta, ehitustööde hankelepingu korral alates 150 000 eurost ilma käibemaksuta ja teenuste kontsessioonilepingu korral vastavalt kontsessiooni liigile RHS-is sätestatule; 5) sotsiaal- ja eriteenuste hange - sotsiaalteenuste, mille maksumus jääb alla 300 000 euro ilma käibemaksuta ja eriteenuste, mille maksumus jääb alla 60 000 euro ilma käibemaksuta, tellimine; 6) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus - maksumus on sotsiaalteenuste tellimisel alates 300 000 eurost käibemaksuta ja eriteenuste tellimisel alates 60 000 eurost ilma käibemaksuta. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hankemenetluse liikidele võib hankija viia läbi ka teisi riigihangete seaduses sätestatud hankemenetlusi. (3) Olukorras, kus riigihanke alustamisel on riigihanke võimalikult täpse eeldatava maksumuse välja selgitamine ja määramine raskendatud või see läheneb maksumuselt järgmise hankemenetluse liigi piirmäärale, tuleb hankemenetluse korraldamiseks valida riigihanke menetluse liik, mis vastab maksumuse suuruselt järgmisele hankemenetluse liigile. § 3. Riigihanke menetluse liigile kohalduv regulatsioon (1) Ostumenetluse ja väikehanke korraldamisel kohaldatakse käesoleva hankekorra teises peatükis sätestatut. (2) Lihthankemenetluse planeerimisel ja läbiviimisel kohaldatakse käesoleva hankekorra kolmandas ja neljandas peatükis ning RHS §-s 125 sätestatud lihthankemenetluse korda. (3) Riigihanke planeerimisel ja läbiviimisel kohaldatakse käesoleva hankekorra kolmandas ja neljandas peatükis ning RHS teises peatükis sätestatut arvestades konkreetse hankemenetluse erisustega. (4) Sotsiaal- ja eriteenuste hanke korraldamisel kohaldatakse käesoleva hankekorra §-s 15 sätestatut. (5) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse planeerimisel kohaldatakse käesoleva hankekorra kolmandas peatükis, §-s 16 ning RHS §-s 126 sätestatud sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korda. 2. peatükk Riigihanke korraldamine alla lihthankemenetluse piirmäära § 4. Ostumenetluse ja väikehanke korraldamise üldised alused (1) Ostumenetluse ja väikehanke korraldamise eest vastutab riigihanke vajadusega teenistuja (edaspidi vastutav isik), hallatava asutuse juht ja/või tema poolt määratud töötaja, hankelepingu allkirjastab vastutava isiku osakonna juhataja, vallavalitsuse vastava valdkonna juht või hallatava asutuse juht. [RT IV, 07.02.2025, 5 - jõust. 10.02.2025] (2) Ostumenetlus ja väikehange viiakse läbi ja dokumenteeritakse (sh registreeritakse kuvatõmmised ja kommentaarid) dokumendihaldussüsteemis selleks ettenähtud vorme kasutades. (3) Vastutav isik: 1) teeb vajadusel enne hankemenetluse alustamist hankelepingu eseme täpsemaks piiritlemiseks ja riigihanke ettevalmistamiseks turu-uuringu; 2) koostab hanke alusdokumendid ja pakkumuse kutse; 3) registreerib pakkumuse kutse dokumendihaldussüsteemis vastaval vormil pealkirjastades selle vastavalt hanke sisule ning edastab selle pakkumuste saamiseks turul tegutsevatele isikutele; 4) registreerib ja seob kõik hankega seotud muud dokumendid (hinnapakkumus, teostatud ehitustöö, teenuse või asja üleandmise-vastuvõtmise akt, arve vms) dokumendihaldussüsteemis vastava hankemenetluse juurde; 5) hindab pakkumusi ja tunnistab parima pakkumuse edukaks; 6) teavitab pakkumuse esitanud isikuid hanke tulemustest; 7) vastutab hankelepingu ettevalmistamise, sõlmimise, täitmise ja tulemuse saavutamise eest. § 5. Ostumenetluse korraldamine (1) Ostumenetlus on: 1) asjade ostmine ja teenuste tellimine, mille maksumus on väiksem kui 10 000 eurot ilma käibemaksuta; 2) ehitustöö tellimine, mille maksumus on väiksem kui 20 000 eurot ilma käibemaksuta. (2) Asjade ja teenuste tellimisel, mille maksumus jääb alla 1000 euro ilma käibemaksuta võib asja osta või teenuse tellida ilma võrdlevate pakkumisteta. Alates 500-eurosest maksumusest lisab vastutav isik ostu ja hinna põhjenduse dokumendihaldussüsteemi kommentaarina. [RT IV, 07.02.2025, 5 - jõust. 10.02.2025] (3) Asjade ja teenuste tellimisel, mille eeldatav maksumus on alates 1000 eurost ilma käibemaksuta, kuid alla 10 000 euro ilma käibemaksuta ja ehitustööde puhul alla 20 000 euro ilma käibemaksuta, koostatakse pakkumuse kutse ja edastatakse see vähemalt kolmele isikule või võetakse kolme e-poe pakkumise võrdlused tehes pakkumistest kuvatõmmised ning registreerides need dokumendihaldussüsteemis. (4) Pakkumuse kutse peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ostetava asja, tellitava teenuse või ehitustöö arusaadav ja täpne tehniline kirjeldus; 2) pakkumuse esitamise tähtaeg ja viis; 3) teenuste ja ehitustööde puhul hanke teostamise tähtaeg; 4) kriteeriumid pakkumuse hindamiseks. (5) Kui turul tegutseb vaid üks pakkuja või tulenevalt hangitava asja või teenuse sisust on põhjendatud esitada pakkumuse kutse ühele isikule, siis võib pakkumuse kutse edastada ühele isikule lisades vastava põhjenduse dokumendihaldussüsteemi kommentaarina. (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda ei ole vaja järgida erakorralistel juhtudel: 1) avariitööde teostamise teenuse või ehitustööde tellimisel või muul kiireloomulisel põhjendatud vajadusel; 2) kui ostetav asi või teenus on otseselt seotud asja müüja isikuga või teenusepakkujaga; 3) kui müüja pakub asja või teenust turuhinnast selgelt odavama hinnaga; 4) kui asi ostetakse oksjonil (nt pankrotivara omandamine vms). (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhtudel tuleb esimesel võimalusel erakorralisuse möödudes ostumenetluse aluseks olevad andmed ja dokumendid registreerida dokumendihaldussüsteemis. (8) Ostumenetluses ei ole kirjaliku hankelepingu sõlmimine kohustuslik. Hankeleping tuleb sõlmida kirjalikult, kui: 1) hankeobjekt eeldab lepingutingimuste täpsustamist poolte vahel (nt sõlmitakse erikokkulepped või teenuse osutamise lepinguid); 2) hankeobjekti suhtes kehtivad kokkulepped, mis eeldavad kirjalikku vormi (nt autorõiguste kasutamine jne). § 6. Väikehanke korraldamine (1) Väikehange on: 1) asjade ostmine või teenuste tellimine, mille maksumus on alates 10 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid väiksem kui 30 000 eurot ilma käibemaksuta; 2) ehitustöö tellimine, mille maksumus on alates 20 000 eurost ilma käibemaksuta, kuid väiksem kui 60 000 eurot ilma käibemaksuta. (2) Pakkumuse kutse peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) väikehanke nimetus; 2) pakkumuse esitamise tähtaeg ja viis; 3) vajadusel läbirääkimiste pidamise tingimused; 4) pakkumuse vastavustingimused; 5) vajadusel pakkujate kvalifitseerimisnõuded; 6) hindamiskriteeriumid; 7) hankeobjekti tehniline kirjeldus; 8) hanke teostamise tähtaeg; 9) maksetingimused; 10) vajadusel hankelepingu projekt. (3) Vastutav isik koostab dokumendiregistris pakkumuse kutse ja edastab selle hanke läbiviimiseks võimalusel vähemalt kolmele isikule. Kui turul tegutseb vaid üks pakkuja või tulenevalt hangitava asja või teenuse sisust võib esitada pakkumuse kutse ühele isikule lisades vastava põhjenduse dokumendihaldussüsteemi kommentaarina. (4) Pakkujate kvalifitseerimisnõuete kehtestamise otsustab vastutav isik. (5) Väikehankes sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkujaga kirjalik hankeleping. (6) Hankelepingu projekti valmistab ette vastutav isik ja kooskõlastab selle juristiga või hallatava asutuse juhiga. 3. peatükk Riigihanke planeerimine alates lihthankemenetluse piirmäärast § 7. Hankeplaan (1) Eelarveaasta planeeritavate riigihangete kohta, v.a ostumenetlus ja väikehange, koostatakse hankeplaan ja kinnitatakse vallavalitsuse poolt ühe kuu jooksul arvates eelarve vastuvõtmisest. (2) Osakonna juhatajad esitavad hankeplaani koostamiseks kantselei spetsialistile hiljemalt jaanuari lõpuks oma osakonna ja valdkonna eelarveaasta eelduslikud riigihanke vajadused käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud andmetega arvestusega, et perioodil 20.06-31.07 riigihankeid läbi ei viida. (3) [Kehtetu - RT IV, 07.02.2025, 5 - jõust. 10.02.2025] (4) Hankeplaan peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) riigihanke nimetus; 2) hankelepingu eseme üldine kirjeldus; 3) vastutava isiku teenistuskoht; 4) riigihanke alusdokumentide hiliseim komisjonile kooskõlastamiseks esitamise tähtaeg; 5) riigihanke eeldatav maksumus; 6) hankemenetluse liik; 7) riigihanke eeldatav väljakuulutamise aeg; 8) hankelepingu eeldatav täitmise tähtaeg; 9) hankelepingu rahastamise allikas; 10) riigihanke komisjoni koosseis (edaspidi komisjon). (5) Kinnitatud hankeplaani ei muudeta käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1, 3, 4, 7, 8 ja 10 nimetatud andmete täpsustamisel või muutumisel. § 8. Vallakantselei ja vastutava isiku ülesanded (1) Vallakantselei: 1) nõustab RHS-ist ja käesolevast hankekorrast tulenevate hankemenetluse juriidiliste nõuete osas; 2) kontrollib enne hankemenetluse RHR-is alustamist kõikide riigihanke alusdokumentide olemasolu; 3) teostab RHR-is toimingud riigihanke alustamiseks ja läbiviimiseks; 4) laeb riigihanke alusdokumendid RHR-i ja sisestab RHR-i selgitusi alusdokumentide kohta vastavalt vastutava isiku vastusele ja kooskõlas riigihangete seaduses sätestatuga; 5) korraldab koostöös vastutava isikuga kõigi vajalike teadete, aruannete jms õigeaegse esitamise ja pakkujatelt asjakohaste selgituste nõudmise; 6) kutsub kokku komisjoni koosoleku hankemenetluses tähtaegselt esitatud pakkumuste avamiseks; 7) koostab RHR-is vajalikud komisjoni otsused ja edastab komisjoni liikmetele allkirjastamiseks; 8) edastab RHR-i kaudu otsused hankes osalenud pakkujatele; 9) sisestab hankelepingutega seotud andmed RHR-i; 10) koostab koostöös vastutava isikuga hankemenetluses vajalikud vallavalitsuse või vallavolikogu haldusaktide eelnõud; 11) koostab koostöös vastutava isikuga vaidlustus- ja kohtumenetluse hankijapoolsed seisukohad ning esindab vallavalitsust eelnimetatud menetlustes. (2) Vastutav isik: 1) täpsustab enne riigihanke alusdokumentide koostamist üle riigihanke eeldatava maksumuse, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel lähtudes riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest; 2) koostab riigihanke alusdokumendid (vastavalt hankemenetluse liigile tehniline kirjeldus, hankelepingu projekt, maksumuse vorm, lisad jm asjakohased dokumendid), valmistab ette kvalifitseerimis- ja hindamiskriteeriumid ning esitab need koos hankelepingu eeldatava maksumusega komisjonile kooskõlastamiseks hiljemalt üks kuu enne hankeplaanis märgitud riigihanke eeldatavat väljakuulutamise aega; [RT IV, 07.02.2025, 5 - jõust. 10.02.2025] 3) teeb vallakantseleiga RHR-is hankemenetluse toimingute teostamiseks koostööd kõigi vajalike teadete, aruannete jms õigeaegse esitamise ja pakkujatelt asjakohaste selgituste nõudmise tagamiseks; 4) edastab kantselei spetsialistile RHR-i sisestamiseks esimesel võimalusel, kuid hiljemalt teisel tööpäeval pärast hanke kohta läbi RHR-i saabunud küsimust vastuse kaasates vajadusel vastuse koostamisse juristi; 5) vastutab hankelepingu täitmise eest; 6) edastab viivitamatult, kuid hiljemalt 15 tööpäeva jooksul peale hankelepingu lõppemist kantselei spetsialistile sellekohase info ja hankelepingu tegeliku maksumuse lepingu lõppemise kohta RHR-i andmete sisestamiseks; 7) osaleb vaidlustus- ja kohtumenetluses hankijapoolsete seisukohtade koostamises. § 9. Riigihanke komisjoni moodustamine ja komisjoni ülesanded (1) Käesolevas peatükis hankemenetlusega seotud toimingute teostamiseks moodustatakse ja kinnitatakse hankeplaanis vastavalt igale kavandatavale riigihankele komisjon. (2) Komisjoni moodustamine toimub teenistuskohapõhiselt ja komisjoni liikme teenistusest vabastamise korral arvestatakse komisjoni uueks liikmeks vastava teenistuskoha täitnud ametnik. (3) Komisjoni koosseisu kuuluvad üldjuhul: vastava valdkonna abivallavanem, vastutav isik, vastutava isiku osakonna juhataja, kantselei spetsialist, jurist. Komisjoni koosseisu võib vajadusel täiendavalt kaasata teisi valdkonna spetsialiste. (4) Komisjoni liikmed on kohustatud RHR-is kinnitama, et tal ei esine riigihanke korraldamisega seoses huvide konflikti. Riigihanke komisjoni liige on kohustatud informeerima oma otsest juhti asjaoludest, mis võivad tema osalemisel riigihanke korraldamisel põhjustada huvide konflikti ning vajadusel taandatakse vastav isik riigihanke korraldamisest. (5) Komisjoni ülesanded on: 1) riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine; 2) tähtaegselt esitatud pakkumuste avamine; 3) pakkumuste hindamine ja vastavaks tunnistamise eelotsuse tegemine; 4) hankemenetluses pakkujate kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine; 5) hankemenetlusest pakkuja kõrvaldamine või kõrvaldamata jätmine; 6) eelotsuse esitamine vallavalitsusele pakkumus(t)e vastavaks tunnistamiseks; 7) ettepaneku esitamine vallavalitsusele välja valitud pakkumuse edukaks tunnistamiseks; 8) ettepaneku esitamine vallavalitsusele hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks; 9) pakkumuse või kõikide pakkumuste tagasilükkamise otsuse tegemine; 10) muud menetlustoimingud. (6) Komisjoni liige võib käesoleva paragrahvi lõige 5 punktis 2 nimetatud pakkumuste avamisel osaleda elektrooniliselt. § 10. Riigihanke korraldamise otsustamine hankeplaani väliselt (1) Riigihangete korraldamine toimub üldjuhul hankeplaani alusel. Hankeplaanis kavandamata riigihanke algatamise otsustab vallavalitsus korraldusega, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul. (2) Vallavalitsuse korraldus hankeplaanis kavandamata riigihanke algatamiseks peab sisaldama käesoleva määruse § 7 lõikes 4 nimetatud andmeid. (3) Kui võetakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, mille korral ei ole tegemist jooksva majanduskulu hankega ja sellega ei ole arvestatud valla eelarvestrateegias ning tegevust ei ole Harku valla tegevuskavas, siis otsustab hankemenetluse algatamise ja läbiviimise või vallavalitsusele selleks volituste andmise Harku Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu). Volikogu vastav otsus peab sisaldama mh käesoleva määruse § 7 lõikes 4 nimetatud andmeid. 4. peatükk Riigihanke korraldamine alates lihthankemenetluse piirmäärast § 11. Riigihanke korraldamine (1) Riigihanked maksumusega üle lihthankemenetluse piirmäära, minikonkursid ning juhul, kui see on otstarbekas, siis ka alla lihthanke piirmäära jäävad hanked viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris (edaspidi RHR). (2) Hankedokumendid säilitatakse RHR-is. RHR-i väline hankedokumentatsioon (hankeleping) säilitatakse vallavalitsuse dokumendiregistris. (3) Hankemenetlusega seotud toimingute läbiviimise õiguse võib vallavalitsus anda üle kolmandale isikule korralduse või halduslepinguga. (4) Keskses või ühishankes osalemise otsustab vallavalitsus eraldi korraldusega. § 12. Pakkumuste avamine, vastavuse kontrollimine ja hindamine, vastavaks ja edukaksning hankemenetluse kehtetuks tunnistamine (1) Komisjon avab tähtaegselt esitatud pakkumused RHR-is näidatud pakkumuste avamise tähtajal ning teeb käesolevas hankekorras ja RHS-is nimetatud toimingud. (2) Komisjon kontrollib pakkumuste vastavust alusdokumentides näidatud pakkumuse struktuurile ja dokumentide loetelule. Komisjon teeb eelotsuse pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta. (3) Komisjon hindab pärast lõikes 2 nimetatud eelotsuse tegemist pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele. (4) Hindamise tulemusel teeb komisjon vallavalitsusele põhjendatud ettepaneku pakkumuse vastavaks ja/või edukaks tunnistamiseks või hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. (5) Vallavalitsus tunnistab pakkumuse vastavaks ja/või edukaks või tunnistab hankemenetluse kehtetuks korraldusega. (6) Komisjon pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud edukaks tunnistamise otsust teeb otsuse pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise ning kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta. § 13. Hankeleping (1) Eduka pakkumuse teinud pakkujaga sõlmitakse hankeleping järgides RHS-is ettenähtud tähtaegu ja alusdokumentides esitatud tingimusi. (2) Hankelepingu täitmise eest vastutab vastutav isik. (3) Hankelepingu muutmine toimub lepingu lisa sõlmimisega, mis peab sisaldama põhjendusi kooskõlas RHS §-ga 123. § 14. Hankelepingu eseme vastuvõtmine (1) Hankelepingu täitmisel tehtud töö, osutatud teenuse või soetatud asjade vastuvõtmise igakülgse ja põhjaliku dokumenteerimise tagab vastutav isik. (2) Tehtud töö või soetatud asjade üleandmise ja osutatud teenuse vastuvõtmise kuupäev, komplektsus ja funktsioneerimine ning vajadusel ka üleandmisel ilmnenud puudused või vaegtööd ja nende kõrvaldamise tähtaeg kajastatakse üleandmise-vastuvõtmise aktis. 5. peatükk Sotsiaal- ja eriteenuste hankimine § 15. Sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke korraldamine alla riigihanke piirmäära (1) Sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus jääb alla 3000 euro ilma käibemaksuta võib teha pakkumuse kutse ühele isikule. Vastutav isik lisab teenuse tellimise ja hinna põhjenduse dokumendihaldussüsteemi kommentaarina. (2) Sotsiaalteenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus on alates 3000 eurost, kuid jääb alla 300 000 euro ja eriteenuste puhul, mille eeldatav maksumus on alates 1000 eurost, kuid jääb alla 60 000 euro ilma käibemaksuta, tuleb pakkumuse kutse edastada vähemalt kolmele isikule. Tulenevalt teenuse sisust või sobivate pakkujate puudumisest võib esitada pakkumuse kutse vähematele pakkujatele. Käesolevas lõikes nimetatud hankemenetlus viiakse läbi ja dokumenteeritakse (sh registreeritakse kuvatõmmised ja kommentaarid) dokumendihaldussüsteemis. (3) Pakkumuse kutse tegemisel tuleb vastutaval isikul koostada soovitava teenuse tehniline kirjeldus ning selgitada pakkumuste hindamise kriteeriumeid. Pakkumuse hindamise kriteeriumeid ei tule selgitada, kui pakkumuse kutse esitatakse ühele isikule. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korda ei ole vaja järgida sotsiaal- ja eriteenuse tellimisel kiireloomulisel põhjendatud vajadusel. Kiireloomulisuse möödudes tuleb teenuse tellimise aluseks olevad andmed ja dokumendid registreerida dokumendihaldussüsteemis. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ei ole kirjaliku lepingu sõlmimine kohustuslik, kuid hange tuleb dokumenteerida dokumendihaldussüsteemis. Esitatud pakkumusega nõustub teenuse tellimisega seotud osakonna juhataja või hallatava asutuse juht. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul sõlmitakse kirjalik leping. Hankelepingu allkirjastab teenuse tellimisega seotud osakonna juhataja või hallatava asutuse juht. (7) Kui konkreetset valdkonda reguleerivas õigusaktis on reguleeritud sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu sõlmimine ja allkirjastamine teisiti, siis lähtutakse eriregulatsioonist. § 16. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus (1) Kui sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmääraga või ületab seda, siis kohaldatakse RHS kolmanda peatüki teises jaos sätestatud sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korda. Täpsem erimenetluse kord määratakse riigihanke alusdokumentides. (2) Kooskõlas riigihangete seaduse § 126 lõikes 8 sätestatuga võib sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korraldada ka muu riigihanke menetlusena. Sel juhul kohaldatakse sotsiaalja eriteenuse tellimisele riigihangete seaduses ja hankekorras muu riigihanke menetluse kohta sätestatut. 6. peatükk Rakendussätted § 17. Määruse jõustumine (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.] (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.