(1)Arstiõppele ja hambaarstiõppele järgneb residentuur ühel arsti või hambaarsti erialal. Lisaks arsti või hambaarsti erialale võib residentuuris omandada eriala lisapädevuse, mis tähendab täiendavaid spetsiifilisi oskusi eriala raames. [RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 01.03.2016] (1^1) Residentuuri korraldamise alused on residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused ning residentuuri programm. Residentuuri programmi kinnitab senat. Enne residentuuri programmi kinnitamist senatis kooskõlastab ülikool selle Sotsiaalministeeriumiga. [RT I, 19.12.2019, 3 - jõust. 01.01.2020]

(2)Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 19.12.2019, 3 - jõust. 01.01.2020] (2^1) Residentuuri programmi registreerimiseks esitab ülikool Eesti hariduse infosüsteemi kaudu taotluse. Haridus- ja Teadusministeerium kontrollib residentuuri programmi vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja registreerib nõuetele vastava residentuuri programmi Eesti hariduse infosüsteemis. [RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

(3)Residentuuri alustamise tingimus on arstiõppe või hambaarstiõppe õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon. Residentuuri vastuvõtmise ja residentuurist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab senat. [RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

(4)Residentuuri korraldab ülikool.

(5)Residentuuri teoreetiline koolitus toimub ülikoolis ja ülikooli määratud residentuuri baasasutustes (edaspidi baasasutus). Residentuuri praktiline koolitus toimub ülikooli määratud baasasutustes. [RT I, 19.12.2019, 3 - jõust. 01.01.2020]

(6)Residentuuri lõpetanule annab ülikool vastaval arsti või hambaarsti erialal residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse. Ülikooli väljaantud residentuuri lõpetamist tõendavad tunnistused kantakse Eesti hariduse infosüsteemi. [RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

(7)Residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse statuudi ja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019] § 7^1. Arst-resident

(1)Arst-resident on isik, kes on vastu võetud arstiõppele või hambaarstiõppele järgnevasse residentuuri.

(2)Arst-residendil on õigus: 1) kasutada tasuta ülikooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muud vara ülikoolis kehtestatud korras; 2) residentuuri programmi sulgemisel jätkata residentuuri läbimist residentuuri teise programmi alusel; 3) valida oma esindajaid ja olla valitud ülikooli kollegiaalsetesse otsustuskogudesse; 4) saada residentuuri läbimiseks vajalikku õppematerjali ja muud informatsiooni; 5) esitada rektorile põhjendatud taotlus õppejõu kõrvaldamiseks õppetegevusest; 6) nõuda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjoni; 7) kasutada muid seadusest, seaduse alusel vastuvõetud õigusaktidest, ülikooli põhikirjast ja ülikooli teistest õigusaktidest tulenevaid õigusi.

(3)Arst-residendil on kohustus järgida seadusega, seaduse alusel vastuvõetud õigusaktidega, ülikooli põhikirjaga ja ülikooli teiste õigusaktidega arst-residendile pandud kohustusi ning ta kannab vastutust nende rikkumise eest. [RT I 2001, 16, 71 - jõust. 16.02.2001] § 7^2. Residentuuritellimus ja residentuuri rahastamine [RT I, 19.12.2019, 3 - jõust. 01.01.2020]

(1)Residentuuritellimuse esitamisel ülikoolile lähtub Sotsiaalministeerium tervishoiuteenuse osutajate, arstide ja hambaarstide erialakomisjonide, Tervisekassa ja ülikooli ettepanekutest. [RT I, 11.03.2023, 9 - jõust. 01.04.2023]

(2)Residentuuri korraldamise, teoreetilise koolituse ja baasasutuses arst-residendi juhendamisega seotud kulu rahastatakse riigieelarvest.

(3)Sotsiaalministeerium sõlmib ülikooliga residentuuritellimuse täitmiseks ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulu hüvitamiseks halduslepingu, mille kohustuslikud tingimused on: 1) tellimuse alusel vastu võetavate arst-residentide arv residentuuri programmide kaupa; 2) kulu hüvitamise alused ja ülikoolile vahendite eraldamise kord; 3) halduslepingu täitmiseks vajalike andmete esitamise kord ja tähtajad; 4) poolte õigused ja kohustused.

(4)Arst-residendi tööjõukulu baasasutuses hüvitatakse Tervisekassa eelarvest. [RT I, 11.03.2023, 9 - jõust. 01.04.2023]

(5)Tervisekassa sõlmib ülikooliga käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulu baasasutusele hüvitamiseks halduslepingu, mille kohustuslikud tingimused on: [RT I, 11.03.2023, 9 - jõust. 01.04.2023] 1) halduslepingu täitmiseks vajalike andmete esitamise kord ja tähtajad; 2) lepingu sisu mõjutavatest asjaoludest teavitamine; 3) poolte õigused ja kohustused.

(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud halduslepingu täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostatava järelevalve tingimused ja kord sätestatakse samas halduslepingus.

(7)Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja baasasutusele hüvitamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul. [RT I, 11.03.2023, 9 - jõust. 01.04.2023] § 7^3. Residentuuri finantseerimine [Kehtetu - RT I, 19.12.2019, 3 - jõust. 01.01.2020] § 8. Ülikooli õigus omandile

(1)Ülikool on oma vara omanik, kellel on õigus seda vallata, kasutada ja käsutada käesolevas seaduses ning ülikooli põhikirjas sätestatud korras, tagades vara eesmärgipärase, otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku valitsemise.

(2)Ülikool omandab ja kasutab oma vara ülikooli tegevusteks ja eesmärkide saavutamiseks ning võõrandab vara, mis ei ole eeltoodu saavutamiseks vajalik, tagades tehingute kooskõla õigusaktidega, läbipaistvuse ja kontrollitavuse. [RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019] § 9. Ülikooli vara koosseis

(1)Ülikoolil on: 1) vara, mida ülikool kasutab oma põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks ja mille riik annab seaduse alusel ülikooli omandisse; 2) vara, mis ülikooli taotlusel antakse seaduse alusel tema omandisse hiljem; 3) vara, mille teine isik võõrandab ülikooli kasuks; 4) vara, mille ülikool soetab oma tegevuse käigus. [RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

(2)Ülikoolil on õigus omada vara, mis oli ülikooli omandis enne

1. aasta
2. juunit. §
3. Varaga seotud õigused ja kohustused

(1)Ülikool valdab, kasutab ja käsutab oma vara, arvestades järgmisi piiranguid: 1) kinnisvara on õigus omandada, võõrandada või piiratud asjaõigusega koormata ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras; 2) ülikoolil ei ole õigust tagada oma varaga teise isiku kohustusi ega anda laenu; 3) ülikoolil on õigus, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud juhul, asutada oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks eraõiguslikke juriidilisi isikuid ja neis osaleda; 4) ülikoolil ega ülikooli osalusega eraõiguslikul juriidilisel isikul ei ole õigust asutada erakooli ega eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust; 5) ülikoolil ei ole õigust anda sponsortoetusi ega teha muid rahalisi annetusi. [RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]

(2)Ülikooli vara väljendub tema bilansis.

(3)[Kehtetu - RT I 1998, 61, 986, jõust.

(4)Ülikool osutab tasulisi koolitusteenuseid ning teostab tasulisi teadusuuringuid, millest saadavaid vahendeid kasutatakse tema põhikirjalise tegevuse finantseerimiseks. § 11. Finantseerimine

(1)Ülikooli koolitustegevust rahastatakse: 1) riigieelarvest samadel alustel teiste avalik-õiguslike ülikoolidega; 2) riigieelarvest residentuuritellimuse käesoleva seaduse § 7^2 lõikes 2 nimetatud tegevustega kaasnevate kulude ulatuses; 3) õppekulude hüvitamisest saadud vahenditest; 4) ülikooli põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest saadud vahenditest; 5) muudest allikatest. [RT I, 19.12.2019, 3 - jõust. 01.01.2020] (1^1) Käesoleva seaduse § 2 lõikes 4 nimetatud ülesande täitmiseks loob ülikool Eesti kultuuri, eesti keele ja Eesti ajaloo õppe-, teadus- ja arendustegevusega tegelevad professuurid. Professuuride täpsem loetelu lepitakse kokku kõrgharidusseaduses sätestatud alustel avalik-õiguslikule ülikoolile toetuse eraldamiseks sõlmitavas halduslepingus. [RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019] (1^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 nimetatud professuuride aluseks olevates teadusvaldkondades läbib Tartu Ülikool temaatilise hindamise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 18 sätestatud korras vähemalt kord viie aasta jooksul. [RT I, 12.07.2025, 1 - jõust. 01.10.2025]

(2)Ülikooli teaduskulude finantseerimise kord sätestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses. [RT I, 12.07.2025, 1 - jõust. 01.10.2025]

(3)Ülikooli raamatukogu finantseeritakse riigieelarvest infoteenuste osutamiseks ja trükiste kogumiseks samadel alustel teiste vastavate raamatukogudega.

(4)[Kehtetu - RT I 1998, 61, 986, jõust.

(1)Haldusjärelevalve ülikooli tegevuse üle ja ülikooli aruandlus oma tegevusest toimub Vabariigi Valitsuse seaduse ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse alusel. [RT I, 12.07.2025, 1 - jõust. 01.10.2025] (1^1) Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 7^2 lõikes 3 nimetatud halduslepingu üle teostab Sotsiaalministeerium. [RT I, 19.12.2019, 3 - jõust. 01.01.2020]

(2)[Kehtetu - RT I 1998, 61, 986, jõust.

(3)[Kehtetu - RT I 1998, 61, 986, jõust.

(4)[Kehtetu - RT I 1998, 61, 986, jõust.

(1)Tartu Ülikooli kuratooriumi volitused lõpevad

1. aasta
2. detsembril. [RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

(2)Nõukogu esimese koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega ning nõukogu esimese koosseisu volitused algavad

1. aasta
2. jaanuaril. Eesti Teaduste Akadeemia ja Tartu Ülikooli ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu esitavad valdkonna eest vastutavale ministrile liikmed loodava ülikooli nõukogu koosseisu hiljemalt
3. aasta
4. oktoobriks. [RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

(3)Tartu Ülikooli ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu võtab hiljemalt

1. aasta
2. septembriks vastu senati esimese koosseisu valimise tingimused ja korra. [RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

(4)Tartu Ülikooli ülikooliseaduse alusel moodustatud nõukogu volitused lõpevad

1. aasta
2. detsembril. [RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

(5)Senati esimese koosseisu valimised toimuvad hiljemalt

1. aasta
2. detsembril ning senati esimese koosseisu volitused algavad
3. aasta
4. jaanuaril. [RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

(6)Ülikooli põhikiri ja teised õigusaktid viiakse käesoleva seaduse

1. aasta
2. jaanuaril jõustuvate muudatustega kooskõlla hiljemalt
3. aasta
4. märtsiks. [RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

(7)Tartu Ülikooli

1. aasta
2. mail valitud rektori volitused kehtivad töölepingus sätestatud tähtaja saabumiseni või enne lepingutähtaja möödumist ametist vabastamiseni. [RT I, 03.03.2011, 4 - jõust. 13.03.2011]

(1)Enne 1997/98. õppeaastat arstiõppesse või hambaarstiõppesse immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse õpet, mis koosneb: 1) arstiõppest nominaalkestusega kuus aastat või hambaarstiõppest nominaalkestusega viis aastat; 2) internatuurist nominaalkestusega üks aasta; 3) residentuurist nominaalkestusega kaks kuni viis aastat.

(2)Enne 1997/98. õppeaastat proviisoriõppesse immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse õpet, mis koosneb: 1) proviisoriõppest nominaalkestusega viis aastat; 2) internatuurist nominaalkestusega kuus kuud.

(3)Internatuuri lõpetamine annab üldarsti, hambaarsti või proviisori kutse. Residentuuri lõpetamine annab eriarsti kutse.

(4)Internatuuri läbimine toimub baastervishoiuasutuses, mille määrab ülikooli ettepanekul Sotsiaalministeerium.

(5)Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud internatuuri õppekohtade kulud kaetakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

(6)Enne 2001/02. õppeaastat riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud residentuuri õppekohtade kulud kaetakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

(7)Ülikool annab residentuuri lõpetanule residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse alusel kutsetunnistuse, mis tõendab eriarsti kutsekvalifikatsiooni vastaval arsti või hambaarsti erialal, kuni vastavat kutsekvalifikatsiooni omistava organi määramiseni kutseseadusega sätestatud korras. [RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

(8)Ülikool võib pärast ülikooli kehtestatud korras toimunud hindamist anda arsti või hambaarsti eriala lisapädevust tõendava dokumendi eriarstile, kes on tervishoiutöötajate registris registreeritud vastava eriala eriarstina enne 2013. aasta 1. juulit. [RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 01.03.2016]