Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamise tingimused ja kord

Lühidalt

See määrus kehtestab tingimused ja korra riigieelarvest rahvaraamatukogude arendusprojektide toetamiseks taotlusvooru kaudu. Eesmärk on parandada rahvaraamatukogude teenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja ligipääsetavust ning toetada nende arengut.

Mida see reguleerib

Toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda.
Taotlusvooru "Rahvaraamatukogude arendusprojektid" eesmärki ja oodatavaid tulemusi.
Toetatavaid ja mittetoetatavaid tegevusi.
Nõudeid toetuse taotlejale, toetuse määra, summat ja kulude abikõlblikkust.

Keda see puudutab

Kohaliku omavalitsuse üksused koos rahvaraamatukogudega.
Maakonnaraamatukogud või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse keskraamatukogud.
Mittetulundusühingud, kelle põhikirjaline tegevus on raamatukoguhoidjate kutsehariduse edendamine ja raamatukogunduse arendamine ühistegevuse kaudu.

Peamised punktid

Toetuse maksimaalne summa on 7000 eurot taotleja kohta teatud tegevustele ja 300 000 eurot taotleja kohta teistele tegevustele.
Teatud tegevusi toetatakse kuni 100% abikõlblikest kuludest, teisi kuni 50%.
Taotlusi võetakse vastu 1. novembrist 30. novembrini.
Taotlejal ei tohi olla riikliku maksu võlga ega muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.

Seaduse tekst

Obsah (6)

§ 3 § 4 § 7 § 8 § 14 § 2

Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 24.10.2023 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 21.10.2023, 2 Rahvaraama

§-s 2 sätestatud eesmärgile või oodatavale tulemusele, sealhulgas: 1) kitsale sihtrühmale suunatud ühe kohaliku omavalitsuse üksuse raamatukogu ürituse korraldamist; 2) kohalike andmebaaside või infosüsteemide loomist; 3) näituseprojekte; 4) käesoleva paragrahvi § 3 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi, mis kestavad kauem kui taotlemise aasta

detsembrini; 5) käesoleva paragrahvi § 3 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi, mis kestavad kauem kui taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta
detsembrini; 6) trükiste väljaandmist, välja arvatud rahvaraamatukogusid või raamatukogude võrku või raamatukogundust tervikuna tutvustavate trükiste väljaandmist osaliselt, kui sellest luuakse ka elektrooniline versioon; 7) välislähetuse päevaraha maksmist; 8) esinduskulu ja kingitusi; 9) organisatsioonide liikmemaksu, välja arvatud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liikmemaksu rahvusvahelistes organisatsioonides Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liit (International Federation of Library Associations and Institutions, lühend IFLA) ja Euroopa Raamatukogu-, Info- ja Dokumentatsiooniühenduste Büroo (European Bureau of Library, Information and Documentation Associations, lühend EBLIDA); 10) erisoodustusena käsitletavat kulu ja sellelt tasutavat maksu; 11) käibemaksu, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi; 12) rahatrahvi ja rahalist karistust; 13) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 14) sularahas tasutud kulu; 15) kulu, mis on toetuse saajale varem hüvitatud või hüvitatakse teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.

(3)Taotlusvoorust ei toetata tegevusi, milleks taotletav summa ületab taotlusvooru eelarve või toetuse maksimaalmäära. § 4. Nõuded taotlejale

(1)Taotlusvoorust saavad toetust taotleda: 1) kohaliku omavalitsuse üksus koos rahvaraamatukoguga tegevustele, mis on loetletud

§ 3

lõike 1 punktides 5–7; 2) rahvaraamatukogu seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud ülesandeid täitvad maakonnaraamatukogud või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse keskraamatukogud ühiselt tegevustele, mis on loetletud

§ 3

lõike 1 punktides 1–4; 3) mittetulundusühing, mille põhikirjaline tegevus on raamatukoguhoidjate kutsehariduse edendamine ja raamatukogunduse arendamine ühistegevuse kaudu ning kellel on vähemalt kaheaastane praktiline kogemus nimetatud valdkonnas, tegevustele, mis on loetletud

§ 3lõike 1 punktides 1–4.

(2)Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) tal ei tohi taotluse esitamise ajal olla riikliku maksu võlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja võlg tasutud ajakava kohaselt. Käesolevates tingimustes loetakse riikliku maksu võlaks tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga; 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel, sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla; 4) ta on suutlik tasuma projekti elluviimiseks omafinantseeringut ja taotlusega seotud mitteabikõlblikke kulusid; 5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; 6) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees. 2. peatükk Toetuse määr, summa ja kulude abikõlblikkus § 5. Toetuse maksimaalne määr, summa ja osakaal

(1)Toetuse maksimaalne summa

§ 3

lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevustele on 7000 eurot taotleja kohta ja § 3 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevustele maksimaalselt 300 000 eurot taotleja kohta.

(2)

§ 3lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste toetuse määr on 7% programmi toetuse kogusummast.

(3)

§ 3lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest.

(4)

§ 3lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi toetatakse kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest.

(5)

§ 4

lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja peab katma

§ 3lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevustele oma- või kaasfinantseeringu arvelt vähemalt 50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest.

(6)Toetuse saaja oma- või kaasfinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. § 6. Kulude abikõlblikkus

(1)Abikõlblik kulu on: 1) toetuse saajale

§ 7

lõigetes 2, 3 või 4 nimetatud projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate ja

§ 3

lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste käigus tekkiv kulu; 2)

§-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks põhjendatud, otstarbekas, mõistlik ja vajalik, projekti tegevuste käigus tekkiv ning varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitamata ja mittehüvitatav kulu; 3) käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.

(2)Kõiki projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikke kulusid, mis on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt, tõendatakse arvete või sellega võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega.

(3)

§ 3

lõikes 2 sätestatud mitteabikõlblik kulu on vähemalt: 1) toitlustuskulu; 2) kingitused, välja arvatud lugemisprojektide jaoks soetatud raamatud; 3) organisatsiooni liikmemaks, mille tasumiseks ei saa

§ 3

lõike 2 punkti 9 alusel toetust taotleda; 4) päevaraha; 5) käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi; 6) lühikest aega ja ühe korra kasutatava vahendi soetamise kulu; 7) toetuse saajale juba hüvitatud või teisest meetmest või kindlustuslepingu alusel hüvitatav kulu; 8) enne abikõlblikkuse perioodi tekkinud kulu; 9) rahatrahv ja rahaline karistus; 10) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 11) tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline muu kulu. § 7. Kulude abikõlblikkuse periood

(1)Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud tekivad.

(2)

§ 3

lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood on taotlusvooru toimumise kalendriaasta

jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast kuni
detsembrini.

(3)

§ 3

lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood on taotlusvooru toimumise kalendriaasta

jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast kuni taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta
detsembrini.

(4)

§ 8

lõikes 3 toodud juhul algab tegevuste abikõlblikkuse periood täiendava taotlusvooru väljakuulutamisest või taotlusvooru toimumise kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõpeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ajal.

(5)Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni järgmise kalendriaasta 31. detsembrini, kui: 1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud ja 2) ta on taotluse abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(6)Kui abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks toetuse andja määratud kuupäev.

(7)Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist.

peatükk Taotlusvooru avamine, nõuded taotlusele ja toetuse taotlemine §
Taotlusvooru avamine

(1)Taotlusvooru avab ja eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

(2)Taotlusi võetakse vastu ajavahemikul

novembrist
novembrini. [RT I, 21.10.2023, 1 - jõust. 24.10.2023]

(3)Kui eelarve jääk seda võimaldab, võib toetuse andja avada ühes kalendriaastas täiendava taotlusvooru. Täiendavast taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel võimaluse korral vähemalt seitse kalendripäeva enne täiendava taotlusvooru avamise päeva. § 9. Taotluse ja dokumentide esitamine () Taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse toetuse saaja toetuste menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu. § 10. Nõuded taotlusele

(1)Taotluses esitatakse muu hulgas järgmised andmed: 1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, taotleja suurus, pangakonto andmed ja kontaktisiku andmed; 2) üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, toimumise aeg ja koht, toetuse kasutamise periood, projekti eesmärk, elluviimise vajadus, põhjendus, arenguhüppe kirjeldus ja tegevused, projekti valdkondlik ja regionaalne mõju ning sihtrühm ja koostööpartnerid, kommunikatsiooniplaan, oodatavad tulemused ja lisandväärtus; 3) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa; 4) kinnitus, et taotleja on suutlik tasuma omafinantseeringut ja taotlusega seotud mitteabikõlblikke kulusid.

(2)

§ 3

lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste puhul lisatakse kavandatud tegevust kajastav järgmine asjakohane ja asjassepuutuv teave ning dokumendid: 1) tegevuse vajaduse põhjendus, tegevuse kirjeldus, sealhulgas ajakava, eesmärk ja oodatavad tulemused, kasusaajate arv ja tegevuse olulisus kasusaajatele, ülevaade tiimist ja koostööpartneritest, kommunikatsiooniplaan, mõju taotleja tegevusele, valdkonnale ja keskkonnasäästlikkusele, kui see on kohane, ning valdkondlik ja regionaalne mõju; 2) koolituste ja/või ürituste kava koos esinejate loeteluga ja nende lühitutvustus; 3) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa ning omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa.

(3)

§ 3

lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul lisatakse kavandatud tegevust kajastav järgmine asjakohane ja asjassepuutuv teave ning dokumendid: 1) tegevuse vajaduse põhjendus, sealhulgas arenguhüpe, tegevuse eesmärk, ajakava ja kirjeldus, ülevaade tiimist ja koostööpartneritest, kommunikatsiooniplaan, oodatavad tulemused, sealhulgas lisandväärtus, kirjeldus muutustest teenuse kvaliteedis, kättesaadavuses ja ligipääsetavuses; mõju taotleja tegevusele ning valdkonnale, keskkonnasäästlikkusele ja regionaalsusele; 2) viide kohaliku omavalitsuse üksuse, piirkonna, raamatukogude valdkonna või raamatukogu arengukavale; 3) ehitamise või renoveerimise korral õigusaktides ehitamiseks või renoveerimiseks nõutud dokumendid; 4) eelarve tegevuste ja abikõlblike kulude lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa.

(4)Kui taotluse esitaja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitatakse taotluses sellekohane teave.

(5)Ühe taotleja kavandatud tegevused esitatakse

§ 3

lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tegevuste puhul ühes ja § 3 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud tegevuste puhul teises taotluses. Kui

§ 4

lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud taotleja taotleb toetust § 3 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud rohkemaks kui üheks tegevuseks, tuleb taotluse kulude ja tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes.

(6)

§ 4

lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja saab taotlusvoorust taotleda korraga toetust ainult ühele

§ 3lõike 1 punktides 5–7 sätestatud tegevusele.

(7)Taotluse esitaja kinnitab, et on taotluse esitamise nõuetega tutvunud ning esitatud andmed on tõesed. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 11. Taotluse menetlemine

(1)Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 päeva alates taotlusvooru sulgemisest. Mõjuval põhjusel võib tähtaega pikendada kuu aja võrra.

(2)Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui seda ei esitata tähtaja jooksul, taotleja ei vasta

§-s 4 sätestatud nõuetele või toetust taotletakse

§ 3lõikes 1 nimetamata tegevuseks.

(3)Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.

(4)Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale tähtaja. Toetuse andja võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks ja taotlus nõuetele vastavaks.

(6)Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ja vaatab taotluse sisuliselt läbi juhul, kui on täidetud kõik käesolevas määruses sätestatud nõuded. § 12. Taotluste hindamise komisjon

(1)Taotluste hindamiseks võib kultuuriminister moodustada nõuandva komisjoni (edaspidi komisjon).

(2)Komisjoni liikmed avalikustab toetuse andja oma veebilehel.

(3)

§ 3

lõike 1 punktides 1–4 tegevustele esitatud taotlusi hindab üldjuhul kolm komisjoni liiget.

§ 3lõike 1 punktides 5–7 tegevustele esitatud taotlusi hindab üldjuhul seitse komisjoni liiget.

(4)Komisjoni liikmed ja eksperdid kinnitavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolu korral taandab komisjoni liige ja/või ekspert ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras.

(5)Komisjoni töövorm on koosolek. See võib toimuda ka elektrooniliselt. Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees või toetuse andja.

(6)Komisjon on otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või tema asendaja. Komisjon võib vajaduse korral taotluste hindamisse kaasata hääleõiguseta eksperte. Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta eksperdina toetuse andja finantstöötaja.

(7)Komisjonil on õigus nõuda taotluses esitatud teabe selgitamist või täpsustamist.

(8)Komisjoni liige põhjendab oma seisukohti kirjalikult.

(9)Komisjon teeb kultuuriministrile põhjendatud ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

(10)Komisjoni liikmete tööd tasustatakse Kultuuriministeeriumi toetuste ja preemiate taotluste hindamiskomisjoni liikme tasustamise korra kohaselt. § 13. Hindamise skaalad ja hindepunktid () Taotlusi hinnatakse

§ 14

lõigete 1 ja 2 hindamiskriteeriumide ning järgmiste tingimuste ja punktiskaalade alusel: 1) taotlusi hinnatakse punktiskaala alusel täisarvudes; 2)

§ 14

lõigete 1 ja 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel on võimalik saada 5–15 punkti: „5” – nõrk; „10” – hea; „15” – väga hea; 3)

§ 14

lõigete 1 ja 2 punktides 3 ja 4 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel on võimalik saada 1–5 punkti: „1” – nõrk; „3” – hea; „5” – väga hea; 4) taotluse koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete aritmeetilisest keskmisest; 5) paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud punktide koondhinde põhjal pingeritta alates kõrgeima koondhinde saanud taotlusest. Pingeread moodustatakse eraldi

§ 3

lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste ja § 3 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevuste puhul; 6) juhul kui mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse projekti, millel on esimesena kõrgem hindamiskriteeriumi 1 hinne, teisena hindamiskriteeriumi 2 hinne, kolmandana hindamiskriteeriumi 4 hinne, neljandana hindamiskriteeriumi 3 hinne; 7) juhul kui taotlused on pärast käesoleva paragrahvi punktis 6 hinnatud järjekorda endiselt võrdsed, eelistatakse taotlust, millel on suurem valdkondlik ja regionaalpoliitiline mõju, oma- ja kaasfinantseeringu määr kokku või oluline keskkonnasääst; 8) hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotluse võib jätta rahuldamata, kui sellele hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne on 12 või hindamiskriteeriumide 1 ja 2 aritmeetiline keskmine on 5. § 14. Hindamiskriteeriumid ja nende kirjeldused

(1)

§ 3

lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti vastavus

§ 2

lõikes 1 toodud taotlusvooru eesmärgile ja tulemusele; 2) projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus, projekti valdkondlik ja regionaalne mõju; konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul programmi kirjelduse põhjalikkus ning kaasatud esinejate tase; 3) projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise võimekus; 4) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogu eelarvest.

(2)

§ 3

lõike 1 punktides 5–7 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti vastavus

§ 2

lõikes 1 toodud taotlusvooru eesmärgile ja tulemusele; 2) projekti ajakohasus ja läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus, projekti valdkondlik ja regionaalne mõju, tegevuste uuenduslikkus, mõju raamatukoguteenuse ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning keskkonnasäästlikkus; 3) projekti elluviijate professionaalsus ja projekti elluviimise võimekus; 4) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määr kogu eelarvest.

(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu alusel taotlusi ja tegevusi hinnates arvestatakse, kas konkreetne kriteerium on taotluses kirjeldatud tegevuse hindamisel asjakohane ja asjassepuutuv.

(4)Käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 alusel taotlusi hinnates kasutatakse abivahendina järgmist hindamiskriteeriumide ja neile vastavate hindepunktide metoodikat:

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.