Kuusalu valla hankekord

Väljaandja: Kuusalu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 15.02.2021 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 12.02.2021, 2 Kuusalu valla hankekord Vastu võetud 03.02.2021 nr 1 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 ja riigihangete seaduse § 9 lõigete 1, 3 ja 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala (1) Kuusalu valla hankekord (edaspidi kord) reguleerib Kuusalu Vallavalitsuses (edaspidi vallavalitsus) ja vallavalitsuse hallatavates asutustes (edaspidi hallatavad asutused) korraldatavate riigihangete menetlusega seotud toimingute teostamist. (2) Riigihange (edaspidi hange) on korra tähenduses asjade ostmine, teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine, ehitustööde tellimine ja ehitustööde ning teenuste kontsessioonide andmine. (3) Hanke maksumused on korras esitatud hankelepingu maksumustena käibemaksuta kui korras ei ole sätestatud teisi. (4) Korda rakendatakse koostoimes riigihangete seaduse (edaspidi RHS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. § 2. Hanke korraldamise üldpõhimõtted (1) Hanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, hanke läbipaistvus, proportsionaalsus ja kontrollitavus, isikute võrdne kohtlemine, olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine, konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimine ning hanke läbiviimine mõistliku aja jooksul. (2) Hanke planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ning keskkonnasäästlike lahendustega. (3) Kõik asjade ostmise ja teenuste tellimise hanked eeldatava maksumusega alates 30 000 eurot või ehitustööde hange maksumusega alates 60 000 eurot, viiakse läbi elektroonilises riigihangete registris vastavalt riigihangete seaduses ja korras sätestatule. 2. peatükk HANKE PLANEERIMINE JA HANKEMENETLUS § 3. Hanke planeerimine (1) Hanke korraldamise aluseks on hankeplaan. (2) Hankeplaani kantakse planeeritavad hanked v.a. hanked, mida korraldatakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui: 1) asjade ostmise ja teenuste tellimise hankelepingu eeldatav maksumus ületab 10 000 eurot; 2) ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus ületab 30 000 eurot. (3) Hankeplaani koostamiseks esitavad struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste juhid vallavalitsusele hiljemalt 01. oktoobriks kirjalikult hankeplaani ettepanekud järgnevaks eelarveaastaks. (4) Hankeplaani märgitakse: 1) hankelepingu objekt (hankenimetus); 2) hanke liik (asjad, teenused, ehitustööd); 3) menetluse liik (avatud hankemenetlus, piiratud hankemenetlus, innovatsioonipartnerlus, võistlev dialoog, konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, lihthankemenetlus, sotsiaal-ja eriteenused erimenetlus); 4) hankelepingu eeldatav maksumus (väli vahendid märkida eraldi); 5) hanke korraldamise eeldatav aeg. (5) Hankeplaan kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega 2 kuu jooksul pärast Kuusalu Vallavolikogu (edaspidi volikogu) poolt valla eelarve kinnitamist. Hankeplaani muudetakse eelarveaasta jooksul vastavalt vajadusele. Erakorralised hanked, mille vajadus tuleneb objektiivsetest asjaoludest ja mida ei olnud võimalik hankeplaani koostamisel ette näha viiakse läbi plaaniväliselt. Hankeplaani vorm esitatakse käesoleva korra lisas. (6) Hankeplaani on õigus lisada hankeid, mille hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirmäärasid. § 4. Hanke korraldamine maksumusega üle riigihanke piirmäära (1) Riigihanke piirmäär on: 1) asjade või teenuste hankelepingu, ideekonkursi, eriteenuste hankelepingu ja eriteenuste kontsessioonilepingu korral 60000 eurot; 2) ehitustööde hankelepingu korral 150 000 eurot; 3) sotsiaalteenuste hankelepingu, sotsiaalteenuste kontsessioonilepingu, teenuste kontsessioonilepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral 300 000 eurot. (2) Riigihangete menetluse korral järgitakse RHS ja RHS-i alusel antud õigusakte. § 5. Lihthanke korraldamine (1) Lihthangete piirmäär on: 1) asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot; 2) ehitustööde hankelepingu ja teenuste kontsessioonilepingu korral 60 000 eurot. (2) Lihthanke menetluse korral järgitakse riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid RHS § 3 ja § 125 ning korda. § 6. Alla lihthanke piirmäära jääva hanke korraldamine (1) Alla lihthanke piirmäära jääva hanke (v.a. hankeplaani kinnitatud hanke) korraldamise otsustab, jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, tegevusala kulujuht kasutades ära olemasolevat konkurentsi ning tagades rahaliste vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise, järgides RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ja korda. (2) Vallavanema käskkirjaga kinnitatud eelarvelise tegevusala kulujuht (edaspidi tegevusala kulujuht) võib volitada teisi isikuid teostama hankemenetlusega seotud toiminguid. (3) Tegevusala kulujuht või volitatud isik: 1) viib läbi hankemenetluse ja tagab selle dokumentatsiooni säilimise vastavalt asjaajamiskorrale; 2) kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne 1600 euroga või sellest suurem, valib asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel konkurentsi olemasolu korral vähemalt kolm pakkujat ja teeb neile ettepaneku pakkumuse esitamiseks; 3) vähem kui kolm pakkumust võib võtta kui asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel, hankelepingu eeldatav maksumusega jääb alla 1600 euro või kui turul ei ole ostumahtu ja/või hanke sisu arvestades rohkem huvitatud pakkujaid või kui ilmnevad asjaolud, mille korral on RHS kohaselt lubatud korralda riigihange välja kuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korras või internetikauplusest hankimisel või muudel põhjustel. Sel juhul hanke tulemus fikseeritakse protokolliga või majanduskulude aruandega, tuues protokollis või majanduskulude aruandes või põhjendatud juhtudel arve resolutsioonis välja konkreetse pakkumuse valiku põhjenduse, miks pakkumusi muul moel ei võetud ja milliste meetoditega teostati hinnavõrdlus, majanduskulude aruandele lisatakse kviitung(id) või kuva tõmmis(ed); 4) viib läbi pakkujate paljususe ning eeldatava maksumuse välja selgitamiseks turu-uuringu; 5) kontrollib vajadusel enne pakkumuse esitamise ettepaneku edastamist, pakkuja maksuvõlgade puudumist Maksu- ja Tolliameti veebilehelt, majanduslikku ja tehnilist kvalifikatsiooni (registreering äriregistris või erialases registris ning nõutavate lubade olemasolu, kui tegevus seda eeldab); 6) teeb peale pakkumiste laekumist kokkuvõtte, valib välja soodsaima pakkumise ja kooskõlastab hanke tulemused vajadusel tegevusala kulujuhiga. Laekunud pakkumuste kokkuvõte ja soodsaima pakkumise väljavalimine vormistatakse protokolliga või vallavalitsuse korraldusega; 7) informeerib pakkumuse esitanud pakkujaid hanke tulemustest; 8) oma volituste piires esitab tellimuse või sõlmib lepingu; 9) jälgib hankele ellu viimist või hankelepingu täitmist. (4) Tegevusala kulujuht ei pea vallavalitsusega kooskõlastama ega kinnitama hanke tulemust, mis jääb tema vastutuses oleva valla eelarve kulurea piirsumma ulatusse ja mille läbiviimist ei ole algatatud vallavalitsuse korraldusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korda ei ole vaja järgida kui hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu. § 7. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korraldamine (1) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korda kohaldatakse teenuste suhtes, mille loend on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisas. (2) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korral tuleb järgida RHS § 126, § 127, § 144 ja korras sätestatut. (3) Alla riigihanke piirmäära jäävate sotsiaal- ja eriteenuste tellimisel tuleb lähtuda riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest RHS § 3 ja korra § 6. § 8. Ideekonkursi korraldamine (1) Ideekonkursi korraldamise otsustab vallavalitsus korraldusega, milles määrab ära: 1) ideekonkursi läbiviimise eest vastutava isiku; 2) ideekonkursile laekuvate tööde hindamisežürii; 3) eesmärgi, kas konkurss korraldatakse, et sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuse hankeleping või leida hankijale sobiv ideelahendus, andes võitjale auhindu või makstes osalejatele osalemistasusid. Auhindade või osalemistasude suurused määratakse vallavalitsuse korralduses. (2) Ideekonkursi korraldamisel lähtutakse RHS §-dest 128 ja 129. Ideekonkursi kutse avaldatakse riigihangete registris, kui ideekonkursi eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga 60 000 eurot või ületab seda. (3) Ideekonkursi eeldatava maksumuse määramisel arvestatakse eeldatava maksumuse hulka konkursi tulemusena sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus, samuti konkursil antavad auhinnad või osalemistasud. (4) Ideekonkursile laekunud töid hindab hindamisežürii, kes koostab oma tegevuse kohta protokolli, kandes sinna esitatud ideekavandite paremusjärjestuse, oma hinnangu ideekavandite kohta,žüriiliikmete märkused ja võimalikud täiendavat selgitamist vajavad asjaolud. (5) Ideekonkursi võitja(d) kuulutab vallavalitsus välja korraldusega. § 9. Riigihanke korraldamine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena (1) Riigihangete läbiviimisel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena järgitakse RHS § 49, § 72 ja § 156 ning korras ettenähtud sätteid. (2) Alla rahvusvahelise piirmäära jäävate hankelepingute korral on õigus riigihange viia läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena kui hankelepingu esemeks on litsents kasutada raamatukogu dokumente või andmebaasi või kui asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades tavalisest turuhinnast oluliselt madalama hinnaga või ostetakse toidukaupu. 3. peatükk HANKE KORRALDAMINE § 10. Hanke korraldamise otsustamine (1) Hankeplaani kinnitatud hanke korraldamise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. Ettepaneku hankeplaanis nimetatud hanke korraldamiseks esitab vallavalitsusele tegevusala kulujuht. Volikogu otsustab loa andmise hanke väljakuulutamiseks juhul, kui sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta või kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves. Volikogu otsuse eelnõu peab sisaldama hanke põhitingimuste kirjeldust ja eeldatava maksumuse analüüsi. (2) Vallavalitsuse korralduses määratakse kindlaks: 1) hanke nimetus; 2) hankemenetluse liik; 3) hanke eest vastutav isik; 4) vajadusel hankekomisjoni esimees ja liikmed; 5) vajadusel hanke eeldatav maksumus; 6) pakkumuse tagatise nõutavus, liik, summa ja esitamise kord. (3) Valla hallatava asutuse taotlusel ja volitusel võib vallavalitsus läbi viia ka nimetatud asutuse hankemenetluse. (4) Vallavalitsus võib volitada teisi isikuid teostama hankemenetlusega seotud toiminguid. Volitatud isikud võivad kuuluda hankekomisjoni koosseisu. § 11. Hankekomisjon (1) Riigihanke, asjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks eeldatava maksumusega alates 10 000 eurot ja ehitustööde tellimiseks eeldatava maksumusega alates 30 000 eurot v.a. hanked, mida korraldatakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, korraldamiseks moodustatakse hankekomisjon (edaspidi komisjon). Alla nimetatud summat jääva eeldatava maksumusega hanke korral moodustatakse komisjon vajadusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjoni moodustamise hanke korraldamiseks otsustab vallavalitsus oma korraldusega. Komisjon peab olema vähemalt kolmeliikmeline. (3) Komisjoni juhib ja komisjoni töö eest vastutab komisjoni esimees, kellel on õigus anda komisjoni liikmetele tööülesandeid komisjoni tööd puudutavates küsimustes. (4) Komisjoni töö vorm on koosolek. Komisjoni koosolekud protokollitakse. (5) Komisjoni mittemoodustamisel täidab komisjoni ülesandeid hanke eest vastutav isik. (6) Komisjonil on õigus enne hanke väljakuulutamist või pakkumuste võtmist teha hankedokumentides muudatusi, kui see on vajalik hanke korrektseks läbiviimiseks. (7) Komisjon teeb vallavalitsusele ettepanekud pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamise, kvalifitseerimise ja mittekvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks ja mittevastavaks tunnistamise, eduka pakkumuse väljaselgitamise ja hankemenetluse lõpetamise otsuse tegemiseks. Komisjon avab pakkumused ja viib läbi pakkumuste hindamise. (8) Komisjoni ettepanek on vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt 2/3 komisjoni liikmetest. Poolt- ja vastuhäälte võrdsuse korral on määravaks komisjoni esimehe hääl. (9) Komisjoni liikmel on õigus jääda eriarvamusele. Eriarvamus vormistatakse kirjalikult ja lisatakse ettepanekule. Komisjoni ettepanekud ja eriarvamused võivad sisalduda ühes dokumendis. (10) Komisjon võib vajadusel kaasata sõnaõiguslikke asjatundjaid, kes ei pea olema komisjoni liikmed. Samuti võib komisjon pidada pakkujatega läbirääkimisi. § 12. Hanke eest vastutav isik (1) Hanke eest vastutav isik määratakse vallavalitsuse korraldusega. Hanke eest vastutav isik on üldjuhul tegevusala kulujuht või vallavalitsuse poolt määratud isik. Vallavalitsus võib volitada ka teisi isikuid teostama hankemenetlusega seotud toiminguid. (2) Hanke eest vastutav isik või muu volitatud isik (edaspidi hanke korraldamise eest vastutav isik) on kohustatud täitma kõiki riigihangete seaduses nimetatud ülesandeid hanke korraldamisel ja pärast hanke korraldamist. (3) Elektroonilises riigihangete registris võib kõiki hankemenetluses läbiviimiseks vajalikke toiminguid teostada hanke korraldamise eest vastutav isik, kes koostab ja laeb üles hanke alusdokumendid, vormistab hanke vajalikud otsused, esitab hankelepingu sõlmimise teate ja lepingu lõpetamise andmed, kui käesolev kord ei sätesta teisiti. (4) Hanke alusdokumentides muudatuse tegemisel peab hanke korraldamise eest vastutav isik selle vajadusel kooskõlastama komisjoniga. Hanke korraldamise eest vastutav isik tagab muudatuste esitamise riigihangete registrile ning hankemenetluses osalejate teavitamise muudatusest. Hankedokumendid peavad vastama riigihangete seaduses nõutud tingimustele ning sisaldama pakkujale kogu vajalikku teavet hankemenetluses osalemiseks. (5) Hanke võib korraldada riigihangete registris elektroonilise menetlusena ka juhul, kui seadus seda ei nõua. Kui alustatakse hanget registris ilma seadusest tuleneva kohustuseta, on kohustuslik järgida riigihangete seaduses sätestatud hanke menetluse korda. (6) Hankemenetluse dokumendid vormistatakse ja säilitatakse vastavalt vallavalitsuses või valla hallatava asutuses kinnitatud asjaajamiskorrale. § 13. Hankelepingu sõlmimine (1) Hankeleping sõlmitakse kirjalikus s.o. kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis. Hankeleping sõlmitakse, kui selle maksumus ületab või on võrdne 10 000 euroga. Vajadusel võib hankelepingu sõlmida ka alla 10 000 euro maksumusega hanke puhul. (2) Alla 10 000 euro maksumusega hanke korral, kui hankelepingut ei sõlmita, on asja ostmise, teenuse tellimise või ehitustöö tegemise aluseks pakkumus või pakkumuse edukaks tunnistamise protokoll või tellimuse kinnitus või esitatud arve või majanduskulude aruanne. (3) Kui hankeleping sõlmitakse tähtajaga üle ühe eelarveaasta ja ei ole ette antud hanke maksumuse piirmäära või võetakse vallale rahalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa lepingu sõlmimiseks volikogu. Volikogu otsuse eelnõu peab sisaldama hankekomisjoni kaalutlusotsust ja vallavalitsuse ettepanekut ning eelnõule tuleb lisada sõlmitava hankelepingu projekt. § 14. Vallavalitsuse otsused hankemenetluses () Vallavalitsuse korraldusega otsustatakse kõik vallavalitsuse korralduse alusel alustatud hankemenetluse alljärgnevad otsused: 1) pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine; 2) pakkuja kvalifitseerimine või kvalifitseerimata jätmine; 3) pakkumuse vastavaks tunnistamine või pakkumuse tagasilükkamine; 4) põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamine; 5) kõikide pakkumuste tagasilükkamine; 6) kõikide pakkumuste sisulise mittevastavuse korral nende tagasi lükkamata jätmine ning läbirääkimiste alustamine pakkumuste üle; 7) pakkumuse edukaks tunnistamine; 8) hankelepingu sõlmimine ja hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määramine; 9) hankemenetluse lõpetamine; 10) muud riigihangete seaduses sätestatud hankija otsused; 11) hanke eest vastutav isik. § 15. Hankelepingu täitmise järelevalve (1) Hankelepingu täitmise järelevalve tähendab pidevat kontrolli lepingu poolte kohustuste nõuetekohase täitmise üle. Jälgida tuleb, et ehitustööde hankelepingutega ei tellitaks asju ega teenuseid, mille tellimine koos ehitustöödega ei ole selle hankelepingu esemeks olevateks ehitustöödeks vajalik. Muuhulgas jälgitakse hankelepingu tähtaegadest kinnipidamist ja pretensioonide esitamise õigeaegsust. (2) Kestuslepingute iga aastane ülevaatus viiakse läbi enne hankeplaani kinnitamist. Iga-aastase ülevaatamise eesmärk on välja selgitada, kas lepinguliste kestussuhete praegune olemus vastab lepingu algsele objektile ja maksumusele. Kui suhe on muutunud, siis tagatakse, et korraldatakse seadusele vastavriigihange. (3) Hankelepingu täitmise järelevalvet teostab selleks määratud vastutav isik või selle puudumisel tegevusala kulujuht. § 16. Hankemenetluse dokumendid () Hankemenetluse dokumendid vormistatakse ja säilitatakse vastavalt vallavalitsuses või hallatavas asutuses kinnitatud asjaajamiskorrale. § 17. Huvide konflikti ennetamine, tuvastamine ja kõrvaldamine riigihangetel (1) Huvide konflikt on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud hanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle hanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavana. (2) Hanke menetlemisest ei või võtta osa isik, kelle tegevuses esineb huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Nimetatud isik on kohustatud informeerima oma vahetut juhti asjaoludest, mis võivad tema osalemisel hanke korraldamisel ja menetlemisel põhjustada huvide konflikti ning vajadusel vastav isik taandatakse. (3) Huvide konflikti tuvastamisel ja eeldusel, et isik ei ole end hankemenetlusest taandanud ega teavitanud oma vahetut juhti või tegevusala kulujuhti muul viisil oma huvide konflikti esinemisest, lähtutakse õigusaktidega ettenähtud nõuetest. 4. peatükk HANGETE TEABE AVALDAMINE § 18. Avaldatav teave (1) Riigihanke korraldamise kohta avaldatakse hanketeade riigihangete registris ja viide valla veebilehel. Hanketeates määratakse pakkumuste esitamiseks mõistlik tähtaeg, lähtudes hankelepingu esemeks olevatest asjadest, teenustest või ehitustöödest. RHS-s sätestatud juhtudel tuleb järgida pakkumuste esitamise minimaalset tähtaega. (2) Lihthanke korraldamisel avaldatakse RHS-s sätestatud nõuetele vastav lihthanke teade riigihangete registris. Lihthanke pakkumuste esitamise tähtaeg peab asjade ja teenuste hankelepingu puhul olema vähemalt 5 tööpäeva ning ehitustööde hankelepingu puhul vähemalt 15 tööpäeva. (3) Hanke tulemuse kohta esitatakse riigihangete registris hankelepingu sõlmimise teade ja lepingu lõpetamise andmed seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 19. Teave eelarveaastal planeeritavate hangete kohta () Hankeplaan avalikustatakse Kuusalu valla veebilehel pärast selle või selle muudatuse kinnitamist. 5. peatükk LÕPPSÄTTED § 20. Rakendussätted (1) Kuusalu Vallavolikogu 30. mai 2012 määrus nr 7 „Kuusalu valla hangete läbiviimise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avalamist. Värner Lootsmann volikogu esimees Lisa Kuusalu valla hankekord