📄 Seaduse tekst
Väljaandja: Narva-Jõesuu Linnavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 06.11.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT IV, 03.11.2023, 4
Narva-Jõesuu linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri
Vastu võetud 25.10.2023 nr 49
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 104 lõike 7 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib õigussuhteid, mis tekivad reovee kohtkäitlusrajatise rajamisel, kasutamisel ning likvideerimisel, sealhulgas reovee või sette äravedu ja transportimist ühiskanalisatsiooni purgimissõlme Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil.
(2) Reovee kohtkäitlusrajatiste planeerimine, paigaldamine ja rajamine, kasutamine, hooldamine ja likvideerimine toimub ehitusseadustiku, veeseaduse, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse, looduskaitseseaduse ja teiste asjakohaste seaduste ning nende rakendusaktide kohaselt.
(3) Eeskiri on täitmiseks kõigile Narva-Jõesuu linnas tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes:
1) tegelevad reovee kohtkäitlusega;
2) osutavad, vajavad või kasutavad purgimisteenust.
§ 2. Mõisted
() Eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduse, ehitusseadustiku ja nende rakendusaktides sätestatu tähenduses, vastava definitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses. Lisaks kasutatakse käesolevas eeskirjas järgmisi mõisteid:
1) reoveekogumisala – keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks;
2) reovee kohtkäitlus – reovee kogumine kogumismahutisse või puhastamine omapuhastis, sh heitvee immutamine või juhtimine suublasse;
3) reovee kohtkäitlusrajatis – reovee kogumismahuti (sh kuivkäimla lampkast) või omapuhasti (septik filterväljakuga või biopuhasti imbväljakuga);
4) reovee kogumismahuti – tootja toimivusdeklaratsiooniga, pealt suletav, lekkekindel äravooluta rajatis reovee ajutiseks kogumiseks;
5) omapuhasti-septik on pealt kinnine väljavooluga reovee mehhaaniline puhasti, millesse sadenenud, läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt.
6) omapuhasti-biopuhasti on pealt kinnine väljavooluga reovee bioloogiline puhasti, milles läbivoolavas reovees sisalduvat orgaanilist ainet lagundatakse aeroobsetes tingimustes mikroorganismide toimel;
7) imbväljak ehk imbsüsteem – biopuhastile järgnev heitvee puhastussüsteem, kus killustikukihi sisse teatud kindlate vahedega paigaldatud imbtorud jaotavad heitvee ühtlaselt üle kogu filtreeriva ala (imbväljaku) ning tänu millele imendub sinna valguv heitvesi ühtlaselt pinnasesse, läbides seejuures pinnaseosakestele kasvanud biokile, mis lagundab vees sisalduvad tahked ainekübemed aeroobselt;
8) filterväljak ehk filtersüsteem – septikule või biopuhastile järgnev heitvee puhastussüsteem, mis rajatakse juhul, kui imbsüsteemi paigalduskoha pinnas ei ima või ei lase vett läbi. Killustikukihi alla ehitatakse liivast filtreerimiskiht ja selle alla paigaldatakse drenaažitorud, mis juhivad läbi liivakihi valgunud ja puhastatud vee kogumiskaevu ja sealt suublasse. Filtersüsteem isoleeritakse ümbritsevast pinnasest geomembraaniga;
9) eelpuhasti – muda-, liiva-, rasva- või õlipüünis ning nende kombinatsioon ja muu reovee osalise puhastamise tehnoloogiline seade, mille läbimise järel juhitakse reovesi ühiskanalisatsiooni või tööstusreoveepuhastisse; eelpuhastid paigaldatakse vajadusel ka sadeveekanalisatsioonisüsteemidele;
10) purgimisteenus – reovee kohtkäitlusrajatisest reovee või -sette eemaldamine ja äravedu purgimissõidukiga ning selle väljutamine purgimissõlme;
11) purgija – purgimisteenust osutav ettevõtja;
12) purgimissõlm – kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud ametlik reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni juhtimise koht;
13) purgimissõiduk (edaspidi sõiduk) – mahutiga auto, mille abil tühjendatakse reovee kohtkäitlusrajatis reoveest või -settest ning mis viib selle purgimissõlme;
§ 3. Reovee kohtkäitluse üldtingimused
(1) Reovee kohtkäitlusrajatiste kasutamine on lubatud:
1) maa-alal, mis Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu või Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või kehtiva detailplaneeringu kohaselt ei ole määratud ühiskanalisatsiooniga hõlmatud maa-alade hulka, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti;
2) reovee tekkekoha katastriüksusel või ühise reovee kohtkäitlusrajatise puhul ka teisel katastriüksusel kinnistuomanike kirjaliku kokkuleppe alusel.
(2) Reoveekogumisalal, reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi, mis pole kaetud Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt ühiskanalisatsiooniga, võib kasutada reovee kogumiseks vaid reovee kogumismahuteid.
(3) Reoveekogumisaladel, koormusega alla 2000 inimekvivalenti, (Olgina, Sinimäe ja Vaivara) omapuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud.
(4) Ühiskanalisatsiooniga kaetud reoveekogumis- või detailplaneeringuga hõlmatud alal ei ole reovee kohtkäitlus lubatud. Nimetatud keeld ei kohaldu eelpuhastitele ega tööstusreoveepuhastitele.
1) Juhul kui reoveekogumisalale on reovee kohtkäitlusrajatis paigaldatud enne ühiskanalisatsiooni väljaehitamist, on erandkorras lubatud kohtkäitlusrajatise kasutamine nelja aasta jooksul ühiskanalisatsioonisüsteemile kasutusloa andmisest.
(5) Reovee ja fekaalide immutamine pinnasesse või laialilaotamine ning mahutite tühjendamine loodusesse (metsa, sohu, põldudele, rohumaadele, jõgedesse, kraavidesse jne) või mujale selleks mitte ettenähtud kohtadesse, on keelatud.
(6) Reoveekogumisalal asuva tarbimiskoha omanikul või valdajal, kelle kohtkäitlussüsteem ei ole nõuetekohane, on kohustus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas märgitud tähtaja jooksul, kui selleks on vee-ettevõtja välja ehitanud nõuetekohase liitumispunkti ning ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi. Reoveekogumisala asuva või piirneva kuid ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise hetkel hoonestamata krundi omanikul on kohustus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga vee-ettevõtja tehniliste tingimuste alusel.
(7) Planeeritavate omapuhastite projekteerimist teostab ehitusalase haridusega ning pädev isik.
§ 4. Nõuded reovee kohtkäitlusrajatisele
(1) Reovee kohtkäitlusrajatiste tüübi ja asukoha valikul peab lähtuma veeseadusest ja selle reoveekäitlust reguleerivatest rakendusaktidest.
(2) Reovee kohtkäitlusrajatisena on lubatud kasutada tootja toimivusdeklaratsiooniga või CE märgisega tooteid. Reovee kohtkäitlusrajatisena (sh kogumismahutite ja alla 50.ie omapuhastite) on keelatud kasutada kohtkäitlusrajatise käitaja omavalmistatud või selleks kohandatuid sobimatuid tooteid.
(3) Reovee kohtkäitlusrajatise paigaldus, kasutamine ja hooldamine peab vastama toote paigaldamis- ja kasutamisjuhendis toodud nõuetele.
(4) Reovee kohtkäitlusrajatis ja seda ühendav kanalisatsioonitorustik peab olema lekke- ja külmumiskindel. Vältida tuleb sademevee sattumist reovee kohtkäitlusrajatisse.
(5) Mahutite luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt.
(6) Omapuhasti peab olema ventileeritav.
(7) Reovee kohtkäitlusrajatiseni peab olema tagatud purgimissõiduki aastaringne juurdepääs.
(8) Reovee kogumismahuti peab olema rajatud selliselt, et oleks võimalik edaspidine ühiskanalisatsiooniga liitumine pärast ühiskanalisatsiooni valmimist.
§ 5. Reovee kogumismahuti paigaldamine ja kasutusele võtmine
(1) Uue hoone ehitamisel tuleb lahendada reovee kogumismahuti paigaldamine koos hoone ehitusprojektiga.
(2) Reovee kogumismahuti paigaldamisel, ümberehitamisel, asendamisel uue mahutiga või mahuti likvideerimisel, tuleb linnavalitsusele esitada ehitusteatis koos kinnistu ajakohase asendiplaaniga, millele on lisaks reovee kogumismahutile märgitud ka kinnistul asuvat ehitist teenindav veehaare ning kinnistule ulatuvate naaberkinnistute veehaarete hooldus- või sanitaarkaitseala. Asendiplaanile kantakse paigaldatava reovee kogumismahuti kujad. Kohalikul omavalitsusel on õigus küsida ka teisi, asjakohaseid ja toimingutega seotud, andmeid ja dokumente.
(3) Reovee kogumismahuti kasutusele võtmise tingimused:
1) kogumismahuti kasutusele võtmiseks tuleb Narva-Jõesuu Linnavalitsusele esitada kasutusteatis koos kinnistu asendiplaani ja kogumismahuti tootja toimivusdeklaratsiooni ja paigaldus- kasutusjuhendiga;
2) kui reovee kogumismahuti paigaldatakse koos hoone ehitusprojekti ja ehitusloa kohaselt, esitatakse andmed ja dokumendid koos hoone kasutusloa taotlusega.
(4) Reovee kogumismahuti ei tohi naaberkinnistule asuda lähemal kui 5 meetrit, v.a juhul, kui pole naaberkinnistu omanikuga kirjalikult kokku lepitud teisiti.
§ 6. Omapuhasti rajamine ja kasutusele võtmine
(1) Omapuhasti asukoha kavandamisel tuleb esmalt teha kindlaks puhastatud heitveele võimalik suubla (veekogu või pinnas):
1) kui suublaks on pinnas, määratakse kinnistu põhjavee loodusliku reostuskaitstuse kategooria – kas põhjavesi on kaitsmata, nõrgalt kaitstud või kaitstud. Põhjavee loodusliku kaitstuskategooria kindlakstegemiseks võetakse aluseks Eesti põhjavee kaitstuse kaart, asjakohased registrid ja kaardirakendused. Kui lähikonnas asuvate puurkaevude geoloogiliste läbilõigete või laboratoorsete analüüside osas on info puudulik ja/või linnavalitsusel on kahtlus põhjavee liikumise suuna osas, tellib taotleja hüdrogeoloogilise uuringu selleks vastavat litsentsi omavalt eksperdilt.
(2) Omapuhasti asukoha kavandamisel tuleb:
1) arvestada, et see paikneks kohas, mida ei ohusta üleujutused või kus puhasti avarii korral reovesi ei ohustaks põhjavett;
2) tagada, et biopuhasti jääks elamust vähemalt 10 m kaugusele ning septik vähemalt 5 m kaugusele;
3) arvestada, et heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Põhjavee kõrgeim tase määratakse kindlaks omapuhasti väljavalitud kohas kõige sademete rohkemal ajal pinnasesse kaevatud augus. Kui põhjavesi on liiga kõrgel, tuleb alandada seda drenaaži või kraavitusega või rajada maapealne imbpeenar.
(3) Isikliku majapidamise tarbeks omapuhasti rajamiseks tuleb linnavalitsusele esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga:
1) kinnistu ajakohase asendiplaaniga, millele on lisaks omapuhastile ja selle kujale märgitud ka kinnistul asuvat ehitist teenindav veehaare koos hooldus- või sanitaarkaitsealaga, põhjavee liikumissuund ning naaberkinnistu veehaare koos hooldus- või sanitaarkaitsealaga, et vältida imb- või filtersüsteemi rajamist ka teiste, lähedal asuvate, veehaarete mõjualasse;
2) seletuskirjaga, kus on andmed käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatust ning selgitused veeseadusest ja selle rakendusaktidest tulenevate nõuete täitmise kohta heitvee suublasse juhtimisel;
3) naaberkinnistu omanikega sõlmitud kirjalik kokkulepe, kui omapuhasti kuja ulatub naaberkinnistu(te)le. Kokkulepet pole vaja sõlmida, kui tegemist on teerajatise maa-alaga või kui linnavalitsus või linnavalitsuse volitatud esindaja ei otsusta teisiti.
§ 7. Reovee kohtkäitlusrajatiste kasutamine ja hooldus
(1) Reovee kohtkäitlussüsteemide kasutamine peab toimuma vastavuses keskkonna- ja tervisekaitse nõuetega.
(2) Reovee kohtkäitlusrajatist tuleb:
1) kasutada vastavalt kasutusotstarbele ja kasutamisjuhendile.
2) tühjendada perioodiliselt sinna kogunenud reoveest või -settest ning vedada nõuetekohaseks käitlemiseks purgimissõlme, v.a määruses toodud erandjuhul.
(3) Reovee kohtkäitlusrajatise omanik vastutab reovee kogumismahuti või omapuhasti korrasoleku ja ümbruse hooldamise ning rajatise õigeaegse tühjendamise eest, et vältida mahutite ületäitumisest tingitud reovee keskkonda jõudmist.
(4) Omapuhasti seisukorda tuleb kontrollida ja hooldustöid teostada vastavalt omapuhasti hooldusjuhendile, kuid mitte harvem kui 1 kord 6 kuu jooksul. Kontrolli tulemused ja teostatud hooldustööd tuleb kanda kirjalikus vormis peetavasse hoolduspäevikusse.
(5) Hoolduspäevik peab sisaldama vähemalt järgmisi kandeid:
1) omapuhasti ülevaatuse kuupäeva;
2) omapuhasti hooldustööde (nt puhastuselementide hooldamine/vahetamine, bioaktivaatorite lisamine) kirjeldust ja teostamise kuupäeva;
3) reovee puhastamise käigus tekkiva sette äraveo koguseid ja kuupäeva.
(6) Omapuhasti omanik peab säilitama omapuhasti hoolduspäeviku viimase viie aasta jooksul tehtud kanded.
(7) Narva-Jõesuu linnas purgimise teenust osutav ettevõtja peab purgimis teenuse osutamiseks sõlmima lepingu vee ettevõtjaga, kelle hallatavasse ühiskanalisatsiooni purgimissõlme reovesi purgitakse. Enne teenuse osutamise algust esitatakse ettevõtja poolt ühekordne teade Narva-Jõesuu Linnavalitsuse e-posti aadressile ettevõtja kontaktandmetega ja millise vee-ettevõtjaga on sõlmitud leping reovee purgimiseks. Teatamise kohustust ei ole Narva-Jõesuu linnas tegutsevatel vee-ettevõtjatel.
(8) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanikul on kohustus nõuda tema poolt tellitud purgimisteenuse osutajalt pärast töö tegemist vastavat kviitungit või arvet ära veetud reovee või -sette koguse ja kuupäeva kohta, säilitama seda vähemalt kaks aastat ning esitama kviitungid järelevalve teostajale vastava nõude saamisest nõudes märgitud tähtajaks.
(9) Teenuse tellija tasub reovee äraveo eest purgimisteenuse osutajale vastavalt nendevahelisele lepingule või äraveo maksedokumendile.
(10) Kuivkäimla tühjendamise tingimused:
1) kuivkäimla sisu laialilaotamine ja maasse kaevamine on tiheasustusaladel keelatud;
2) kuivkäimla sisu tohib oma kinnistul kompostida kui sellega ei kaasne häiringuid naaberkinnistutele;
3) kuivkäimla sisu ei tohi kompostida veehaarde hooldus- või sanitaarkaitsealal, veekaitsevööndis ning korduva üleujutuse alas;
4) kompostitud kuivkäimla sisu tohib kõige varem aasta pärast komposti valmimist väetamiseks kasutada 31. märtsist 1. detsembrini järgides keskkonna- ning tervisekaitse nõudeid;
5) kompostitud kuivkäimla sisu ei tohi paigutada lumele või külmunud pinnasele ega veega küllastunud pinnasele.
6) kuivkäimala asukoht ei tohi olla lähemal kui 5m naaberkinnistust, väljaarvatud kui on naaberkinnistu omaniku nõusolek.
§ 8. Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimine
(1) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimisel tuleb tagada keskkonna- ja terviseohutus.
(2) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimiseks tuleb 10 kalendripäeva enne lammutamise alustamist esitada Narva-Jõesuu Linnavalitsusele ehitusteatis. Kui kohalik omavalitsus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib alustada lammutamist.
(3) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimise üldised nõuded:
1) reovee kohtkäitlusrajatis tuleb enne likvideerimist tühjendada § 7 lõikes 6 nimetatud ettevõtja poolt;
2) eemaldatud reovee kohtkäitlusrajatise süvend tuleb täita pinnasega;
3) tühjendatud reovee kogumismahutit, mida ei kasutata reovee kohtkäitlusrajatisena, võib kasutada muul otstarbel, kui see ei kahjusta keskkonda ning on kooskõlas kehtivate õigusaktidega, näiteks sademevee kogumismahutina;
4) likvideerimise käigus tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Jäätmete matmine pinnasesse või reovee kogumismahuti või omapuhasti süvendite täitmine jäätmetega on keelatud.
(4) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimiseks ehitusregistrist tuleb 5 tööpäeva jooksul pärast reovee kogumismahuti, omapuhasti või septiku likvideerimist esitada Narva-Jõesuu Linnavalitsusele teatis ehitise likvideerimise kohta, millele lisatakse tehtud tööde täpsem kirjeldus ning lammutusjäätmete ja reoveesette utiliseerimist tõendavad dokumendid.
(5) Reovee kohtkäitlusrajatiste likvideerimise tähtajad on järgmised:
1) ühiskanalisatsiooniga liituvatel kinnistutel – ühe aasta jooksul liitumise kuupäevast arvates;
2) uue reovee kohtkäitlusrajatise rajamisel - hiljemalt 3 kuud peale uue reovee kohtkäitlusrajatise rajamist.
§ 9. Reovee purgimisteenuse osutamine
(1) Narva-Jõesuu linnas purgimise teenust osutav ettevõtja peab omama reovee äraveo teenuse osutamiseks lepingut vee-ettevõtjaga. Purgimislepingus määratakse ära eeskirjajärgne purgimissõlm, purgitava reovee lubatud kogused, selle reostusaste ja muud füüsikalis-keemilised näitajad ning purgitava reovee koguse arvestuse pidamise ja purgimise eest tasu maksmise tingimused ja kord.
(2) Reovee ja fekaalide immutamine pinnasesse või laialilaotamine ning mahutite tühjendamine loodusesse (metsa, sohu, põldudele, rohumaadele, jõgedesse, kraavidesse jne) või mujale selleks mitte-ettenähtud kohtadesse, on keelatud.
(3) Purgija on kohustatud väljastama kliendile iga kord peale purgimisteenuse osutamist dokumendi (kviitungi või arve), kus on toodud purgija andmed, teenuse lühikirjeldus, ära veetud reovee või -sette kogus ja kuupäev ning reovee purgimissõlm.
(4) Linnavalitsusel on õigus nõuda Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil teenust pakkuvalt purgijalt informatsiooni purgimisteenuse kasutajate kohta ja sama informatsiooni pärida ka teenuse osutaja poolt näidatud vee-ettevõtjalt.
§ 10. Järelevalve ja vastutus
(1) Kohtkäitlusrajatiste kasutamise ja teiste eeskirjas sätestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Narva-Jõesuu Linnavalitsus ja Keskkonnaamet vastavalt kehtivale seadusandlusele ning käesolevale eeskirjale, kaasates vajadusel spetsialiste ning eksperte.
(2) Järelevalve teostajal on kohtkäitlusrajatise seaduslikkuse kontrollimiseks, ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks õigus nõuda kohtkäitlusrajatise omanikult rajatiste ehitusjooniste, kasutamis- ja hooldusjuhendi esitamist, samuti ülemõõtmise ja kontrolli teostamist ning reovee kogumismahuti puhul reovee äravedu tõendava dokumentatsiooni esitamist. Rajatise kontrolli korral peab järelevalve teatama rajatise omanikule 5 tööpäeva kohtkäitlusrajatise kontrollist ette, kus toob välja, kas on vajalik kohtkäitlussüsteemi tühjendamine. Juhul, kui kohtkäitlussüsteemi tühjendamine on vajalik, tellib kohtkäitlussüsteemi omanik omal kulul kontrolli teostamise ajaks purgija, kes tühjendab kohtkäitlussüsteemi.
(3) Järelevalve teostajal on õigus rikkumiste avastamisel teha rikkujale ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Rikkumiste tähtajaks mittekõrvaldamisel on järelevalve teostajal õigus korraldada rikkuja kulul rajatise nõuetele vastavusse viimine või likvideerimine.
(4) Kohtkäitlussüsteemide kasutamise ja hoolduse eest vastutab nende omanik järgides ehitise kasutamis- ja hooldusjuhendit ning reovee kohtkäitlusloa nõudeid ja järelevalve teostaja ettekirjutusi. Kohtkäitlussüsteemide omanik on kohustatud koheselt teavitama Narva-Jõesuu Linnavalitsust ja riikliku keskkonnajärelevalvet teostavat institutsiooni igast avariist, sealhulgas reoveemahutite lekkest või ületäitumisest ning võtma viivitamatult tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks.
(5) Kogumismahutite tühjendamise, veo ning mahalaadimise ajal tekkiva keskkonnareostuse puhul kannab vastutust reovee purgimisteenust osutav ettevõtja.
(6) Reovee kohtkäitlemisele ning äraveole kehtestatud nõuete rikkumise korral rakendatakse veeseaduses ning teistes asjakohastes õigusaktides ettenähtud sunniraha ning trahviühikute suuruseid.
§ 11. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2018 määrus nr 43 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.
Aare Objartel
linnavolikogu esimees
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.