Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius
Eesti
ČeštinaDeutschFrançaisEspañolPolskiItalianoNederlandsÖsterreichBelgiquePortuguêsSvenskaDanskSuomiSlovenčinaIrelandMagyarLietuviųLatviešuSlovenščinaHrvatskiΚύπροςMaltiRomânăΕλληνικάLuxembourgБългарски
Eesti

Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus

Lühidalt

See seadus reguleerib kultuuriväärtuste Eestist väljaviimist teistesse Euroopa Liidu riikidesse (väljavedu) ja väljapoole Euroopa Liitu (eksport), samuti nende sissevedu. See sätestab loa taotlemise, ekspertiisi tegemise ja vastutuse seaduse rikkumise eest.

Mida see reguleerib

  • Kultuuriväärtuste väljaveo loa menetlemist.
  • Kultuuriväärtuste ekspertiisi tegemist.
  • Tolliformaalsusi kultuuriväärtuste ekspordil.
  • Vastutust seaduse rikkumise eest ja riikliku järelevalve korraldust.

Keda see puudutab

  • Isikuid, kes soovivad Eestist välja viia või eksportida kultuuriväärtusi.
  • Muinsuskaitseametit, kes väljastab lube ja teeb ekspertiise.

Olulisemad punktid

  • Kultuuriväärtuse Eestist väljaviimiseks või eksportimiseks on üldjuhul vaja Muinsuskaitseameti väljaveoluba.
  • Väljaveoluba võib olla alaline või ajutine; ajutise loa puhul tuleb kultuuriväärtus Eestisse tagasi tuua.
  • Mälestise või ajutise kaitse alla võetud asja võib Eestist välja viia või eksportida ainult ajutiselt.
  • Väljaveoloa taotlemisel teeb Muinsuskaitseamet ekspertiisi, et selgitada välja, kas asi on kultuuriväärtus seaduse tähenduses.
Seaduse tekst
Seaduse tekst

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 15.03.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 13.03.2019, 9 Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo s

§-s 11 nimetatud juhul.

(5)Kultuuriväärtuse väljaveoloa vormi kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 5. Kultuuriväärtuse sissevedu ja taasväljavedu
(1)Kultuuriväärtuse sisseveo korral luba ei nõuta.
(2)Kultuuriväärtuse taasväljaveo korral ei pea kultuuriväärtuse väljavedajal olema väljaveoluba, kui isik tõendab tolliametnikule, et on kultuuriväärtuse Eestisse välisriigist ajutiselt sisse toonud. 2. peatükk VÄLJAVEOLOA MENETLEMINE NING EKSPERTIIS JA ANDMETE KOGUMINE § 6. Väljaveoloa taotlemine
(1)Väljaveoloa taotlemisel esitatakse Muinsuskaitseametile järgmised dokumendid: 1) avaldus; 2) väljaveetavate või eksporditavate kultuuriväärtuste nimekiri; 3) Muinsuskaitseameti nõudmisel kultuuriväärtuse fotod ning dokumendid, mis tõendavad isiku õigust kultuuriväärtust vallata ja Eestist välja viia või eksportida.
(2)Väljaveoloa taotluse läbivaatamise ja väljaveoloa andmise või sellest keeldumise eest käesoleva seaduse § 16 lõikes 4 ja § 17 lõikes 3 sätestatud juhul tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi. Käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud teatise väljastamisel riigilõivu ei tasuta. § 7. Ekspertiis
(1)Muinsuskaitseamet teeb ekspertiisi asjale, mille kohta taotletakse väljaveoluba.
(2)Ekspertiisi eesmärk on välja selgitada, kas asi on kultuuriväärtus käesoleva seaduse tähenduses. Ekspertiisi ei tehta muuseumikogusse kuuluvale museaalile, mälestisele või ajutise kaitse alla võetud asjale.
(3)Ekspertiisi kohta koostatakse kirjalik ekspertiisiakt.
(4)Ekspertiis tehakse asja asukohas, kui seda ei ole võimalik teha Muinsuskaitseametis.
(5)Ekspertiisi tegemisse võib Muinsuskaitseamet kaasata eksperte või moodustada selleks ekspertide komisjoni, kuhu kuuluvad ajaloo-, arheoloogia-, etnoloogia-, arhitektuuri- ja restaureerimisspetsialistid ning kunsti- ja teadusajaloo ja teised spetsialistid.
(6)Ekspertiis tehakse väljaveoloa taotleja juuresolekuta. Väljaveoloa taotleja võib kaasata ekspertiisi käigus tekkinud küsimuste lahendamisse. § 8. Väljaveoloa andmine või sellest keeldumine
(1)Ekspertiisiakti või käesoleva seaduse §-s 6 loetletud dokumentide alusel teeb Muinsuskaitseamet 15 tööpäeva jooksul käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud dokumentide saamise päevast arvates kirjaliku otsuse väljaveoloa andmise või sellest keeldumise kohta. Muinsuskaitseamet võib otsuse tegemise tähtaega mõjuvatel põhjustel pikendada, teavitades sellest väljaveoloa taotlejat.
(2)Muinsuskaitseamet võib keelduda väljaveoloa andmisest järgmistel alustel: 1) kultuuriväärtus on haruldane või sellel on reaalne võimalus muutuda haruldaseks; 2) kultuuriväärtus on osa kogumist, kollektsioonist või mälestisest ning osa lahutamine tervikust võib tervikut kahjustada või rikkuda; 3) kultuuriväärtus on seotud Eesti ajaloo olulise protsessi, sündmuse või isikuga; 4) esineb muu eriline põhjus; 5) tasumata on riigilõiv.
(3)Muinsuskaitseamet annab väljaveoloa, arvestamata käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 sätestatud keeldumise aluseid, kui: 1) kultuuriväärtust soovitakse Eestist ajutiselt välja viia selle konserveerimiseks, restaureerimiseks, remontimiseks, uurimiseks või eksponeerimiseks mitte kauemaks kui üheks aastaks,

§-s 11 sätestatud juhul; 2) kultuuriväärtus kuulub välisriiki alaliselt elama asuva isiku kodusesse majapidamisse kuuluvate asjade hulka; 3) välisriigis elav isik pärib väljaveetava kultuuriväärtuse või see kuulub talle ühisvara jagamise tulemusena.

(4)Väljaveoluba väljastatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb Muinsuskaitseametile ja kaks väljastatakse väljaveoloa taotlejale. § 9. Väljaveoloa kehtivus ja kehtivusaja pikendamine
(1)Väljaveoluba kehtib kuni üks aasta loa väljastamise päevast arvates,

§-s 11 nimetatud juhul.

(2)Väljaveoloa kehtivusaja pikendamiseks esitatakse Muinsuskaitseametile kirjalik avaldus vähemalt 15 tööpäeva enne loa kehtivusaja lõppu. Muinsuskaitseamet kohaldab väljaveoloa kehtivusaja pikendamisele või pikendamisest keeldumisele käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõudeid. §
  1. Vaidlustamine Väljaveoloa andmisest või väljaveoloa kehtivusaja pikendamisest keeldumise otsuse peale on isikul õigus esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. §
  2. Väljaveoloa andmine kuni viieks aastaks
(1)Muinsuskaitseamet võib anda ajutise väljaveoloa kuni viieks aastaks: 1) muuseumile muuseumikogusse ja muule asutusele nende alalisse kollektsiooni kuuluva kultuuriväärtuse puhul, mida soovitakse korduvalt Eestist välja viia või eksportida selle eksponeerimiseks teises riigis; 2) kultuuriväärtust kasutavale või eksponeerivale isikule või asutusele kultuuriväärtuse puhul, mida soovitakse korduvalt Eestist välja viia või eksportida selle kasutamiseks või eksponeerimiseks teises riigis.
(2)Muinsuskaitseamet võib anda ajutise väljaveoloa kuni viieks aastaks juhul, kui ta on veendunud, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus või isik suudab täielikult tagada, et kultuuriväärtus tuuakse Eestisse tagasi heas seisukorras. § 12. Teatise väljastamine
(1)Kui isik on esitanud Muinsuskaitseametile väljaveoloa taotluse ja ekspertiisi tulemusena tehakse kindlaks, et asi ei ole kultuuriväärtus käesoleva seaduse tähenduses, võib Muinsuskaitseamet väljastada väljaveoloa taotlejale asja väljaveo või ekspordi lihtsustamiseks asjakohase teatise.
(2)Teatis väljastatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse väljaveoloa taotlejale ja teine jääb Muinsuskaitseametile. Teatis kinnitatakse Muinsuskaitseameti pitseriga. Mõlemale teatise eksemplarile lisatakse vajaduse korral asja foto. § 13. Andmete kogumine
(1)Muinsuskaitseamet peab arvestust väljaantud väljaveolubade, väljaveoloa saajate ning väljaveoloa alusel Eestist väljaviidud või eksporditud kultuuriväärtuste kohta.
(2)[Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] § 14. Teavitamiskohustus ja kultuuriväärtuse ülevaatamise võimaldamine
(1)Kultuuriväärtuse ajutise väljaveo või ekspordi korral teavitab väljaveoloa taotleja kultuuriväärtuse tagasitoomisest Muinsuskaitseametit kümne tööpäeva jooksul arvates kultuuriväärtuse Eesti territooriumile sissetoomisest.
(2)Kultuuriväärtuse omanik või valdaja on kohustatud võimaldama Muinsuskaitseametil kultuuriväärtus üle vaadata kas Muinsuskaitseametis või kultuuriväärtuse asukohas.
  1. peatükk TOLLIFORMAALSUSED KULTUURIVÄÄRTUSE EKSPORDIL NING KULTUURIVÄÄRTUSE SUUNAMINE EKSPERTIISI VÄLJAVEO VÕI EKSPORDI KORRAL §
  2. Kultuuriväärtuse ekspordi kord
(1)Kultuuriväärtust võib eksportida rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti kaudu, kus toll on alaliselt kohal.
(2)Kultuuriväärtuse eksportimisel esitab deklarant eksporditolliasutuses tollile väljaveoloa kahes eksemplaris, mille tolliametnik märgistab tolliformaalsuste teostamise käigus. Väljaveoloa üks eksemplar säilitatakse tollideklaratsiooni lisadokumendina ning teine eksemplar tagastatakse selle esitajale. Reisija võib teostada tolliformaalsused eksporditolliasutuses või selles piiritolliasutuses, mille kaudu ta kultuuriväärtuse välja viib.
(3)[Kehtetu - RT I, 14.01.2014, 2 - jõust. 01.02.2014] § 16. Kultuuriväärtuse suunamine täiendavasse ekspertiisi
(1)Kultuuriväärtus peab vastama saatedokumentidele ja väljaveoloale ning olema nende alusel täpselt identifitseeritav.
(2)Kui tollil tekib kahtlus kultuuriväärtuse saatedokumentides või väljaveoloal märgitud andmete vastavuses kultuuriväärtusele, on tollil õigus see kultuuriväärtus kinni pidada ning suunata täiendavalt Muinsuskaitseameti ekspertiisi.
(3)Muinsuskaitseamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendava ekspertiisi viie tööpäeva jooksul arvates kultuuriväärtuse ekspertiisi suunamisest. Muinsuskaitseamet võib ekspertiisi tegemise tähtaega mõjuvatel põhjustel pikendada.
(4)Kui ekspertiisi tulemusena tehakse kindlaks, et saatedokumentides või väljaveoloal märgitud andmed ei vasta tolliläbivaatuseks esitatud kultuuriväärtusele, väljastatakse isikule väljaveoluba või keeldutakse sellest käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud alustel. § 17. Asja suunamine ekspertiisi väljaveoloa puudumise korral
(1)Kui isikul puudub väljaveoluba ning tollil tekib kahtlus, et väljaveetav või eksporditav asi võib olla kultuuriväärtus, on tollil õigus nimetatud asi kinni pidada ning suunata see Muinsuskaitseameti ekspertiisi.
(2)Muinsuskaitseamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ekspertiisi viie tööpäeva jooksul arvates asja ekspertiisi suunamisest. Muinsuskaitseamet võib ekspertiisi tegemise tähtaega mõjuvatel põhjustel pikendada.
(3)Kui ekspertiisi tulemusena tehakse kindlaks, et väljaveetav asi on kultuuriväärtus, väljastatakse isikule väljaveoluba või keeldutakse sellest käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud alustel.
  1. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] §
  2. Riiklik järelevalve () Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad: 1) Muinsuskaitseamet kultuuriväärtuse Eestisse tagasitoomise ja tagasitoomisest teavitamise kohustuse täitmise üle; 2) Maksu- ja Tolliamet kultuuriväärtuse saatedokumentide ja väljaveoloa vastavuse üle kultuuriväärtusele selle Eestist väljaveol ja ekspordil. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] § 18^
  3. Riikliku järelevalve erimeetmed () Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] §
  4. Ettekirjutuse vaidlustamine [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
  5. peatükk VASTUTUS §
  6. Kultuuriväärtuse moonutamine selle väljaveo eesmärgil
(1)Väljaveoloa taotlemise eesmärgil kultuuriväärtuse vanuse või väärtuse varjamiseks selle füüsilise moonutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] § 21. Muinsuskaitseameti teavitamata jätmine
(1)Käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud Muinsuskaitseameti teavitamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 640 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] §
  1. Kultuuriväärtuse tagasitoomise kohustuse täitmata jätmine ja mittekohane täitmine [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] §
  2. Menetlus () Käesoleva seaduse §-des 20 ja 21 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Muinsuskaitseamet. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
  3. peatükk RAKENDUSSÄTTED §
  4. – §
  5. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] §
  6. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub
  7. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.