Haapsalu Muusika- ja Kunstikooli põhimäärus

Väljaandja: Haapsalu Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 08.05.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 05.05.2026, 4 Haapsalu Muusika- ja Kunstikooli põhimäärus Vastu võetud 24.04.2026 nr 10 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lg 2 ja huvikooli seaduse § 7 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kooli nimi () Kooli nimi on Haapsalu Muusika- ja Kunstikool (edaspidi kool). § 2. Asukoht ja tegevuskohad (1) Kooli juriidiline aadress on Jaani 2, 90502 Haapsalu, Lääne maakond. (2) Kooli tegutsemise kohad: 1) Haapsalu Kunstikool (edaspidi kunstimaja): Jaani tn 2, 90502 Haapsalu, Lääne maakond; Kooli tn 4, 90402 Panga küla, Haapsalu, Lääne maakond ; 2) Cyrillus Kreegi nimeline Haapsalu Muusikakool (edaspidi muusikamaja): Kastani 7, 90508 Haapsalu, Lääne maakond; Lõuna tn 4, 90901 Risti, Lääne maakond. § 3. Õiguslik alus ja seisund (1) Kool on Haapsalu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) hallatav munitsipaalhuvikool, mille põhitegevuseks on huvihariduse omandamise võimaldamine muusika- ja kunstivaldkonnas. (2) Kool juhindub oma tegevuses huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest. (3) Kooli tegevust koordineerib linnavalitsuse haridusosakond (edaspidi haridusosakond). § 4. Sümboolika ja pitsat (1) Kooli sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor. (2) Koolil on oma pitsat. § 5. Põhimääruse kinnitamise ja muutmise kord () Kooli põhimääruse kinnitab ja seda muudab Haapsalu Linnavolikogu (edaspidi volikogu) linnavalitsuse ettepanekul. 2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED § 6. Tegevuse eesmärk () Kooli eesmärk on pakkuda mitmekülgse huvihariduse omandamise ja huvitegevuse sh vabaõppe võimalusi muusika- ja kunstivaldkonnas, mille kaudu kujuneb õppijal valmisolek professionaalse muusika- ja kunstihariduse omandamiseks. § 7. Ülesanded (1) Kooli põhiülesandeks on laste ja noorte muusika- ja kunstiala võimete avastamine ja kavakindel arendamine iga õppuri individuaalsust, töövõimet ja tulevikusoove arvestades. (2) Kooli ülesanneteks on: 1)  huvihariduse andmine muusika ja kunsti õppekavade alusel; 2) huvitegevuse võimaluste loomine muusika ja kunsti valdkonnas nii lastele kui ka täiskasvanutele; 3) Haapsalu linna muusika- ja kunstielu edendamine ning partnerlus sama valdkonna asutustega kultuuri- ja hariduselu kujundamisel; 4)  kontsertide, näituste, kursuste, seminaride, õppelaagrite, projektide, koolituste ja konkursside ning muude kaunite kunstide ja õppealaste ürituste korraldamine; 5) koostöö teiste kultuuri- ja haridusühingute, liitude ja asutustega kooli huvides. (3)  Kool võib oma põhitegevuse kõrval osutada tasulisi teenuseid (üürida ruume, vahendeid, korraldada töötubasid jms). 3. peatükk STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE ÜLESANDED § 8. Struktuur (1) Muusikamaja tegevus on organiseeritud järgmistesse osakondadesse: 1) klahvpilliosakond; 2) keelpilliosakond; 3) puhk- ja löökpilli osakond; 4) pärimusmuusika osakond; 5) kooriosakond; 6) muusikateoreetiliste ainete osakond; 7) eelkooli osakond. (2) Muusikahariduse andmine toimub õppeastmete kaupa. Muusikamajas on järgmised õppeastmed: 1) eelkool (rühmaeelkool ja pilliga eelkool); 2) põhiõppe noorem aste 1.- 4. klass; 3) põhiõppe vanem aste 5.-7.klass; 4) eelprofessionaalne õpe ehk lisa-aste (1-2 lisa-aastat); 5) vabaõpe (huvitegevus); 6) huvitegevus täiskasvanutele. (3) Kunstimajas on kunstihariduse andmiseks järgmised õppeastmed: 1) eelkool: noorem aste – kunstiring ja vanem aste – ettevalmistusklass; 2) põhiõpe: noorem aste – I-II kursus ja vanem aste – III-IV kursus või III-V kursus (olenevalt õppekavast); 3) vabaõpe (huvitegevus); 4) huvitegevus täiskasvanutele. § 9. Õppeastmete ülesanded (1) Muusikahariduses on õppeastmeti järgnevad ülesanded: 1) Eelkooli ülesandeks on õpilase suunamine mängimiselt õppimisele – arendatakse tähelepanu, rütmikat, kuulamist, liigutuste vabadust ja alustatakse pilliõppega. Selgitatakse õpilase sobivus pilliga. 2) Põhiõppe noorema astme ülesanne on anda süsteemset algõpet, mis arendab osavust, väljendusoskust, enesejuhtivust ning lõpeb eksamiga. 3) Põhiõppe vanemas astmes on võimalik valida tava- ja süvaõppe vahel. Tavaõpe kinnistab nooremas astmes õpitut ja võimaldab muusikaõpinguid jätkata väiksema koormusega.  C0#A0 C0#A0 Süvaõpe on professionaalsema õppesuunaga, võimaldades soovi korral jätkata eriala õpinguid järgmise astme õppeasutuses. 4) Eelprofessionaalne õpe on vanema astme lõpetanutele, kes kavatsevad valitud erialal edasi õppida või mõnel muul eesmärgil oma oskusi täiustada. Lisa-aastate ülesanne on sügava pühendumise toetamine ja muusikavaldkonna professionaalide järelkasvu ettevalmistus. 5) Vabaõpe on süsteemne õppeaasta jooksul toimuv huvitegevus. Vabaõppe ülesandeks on huvi äratamine ja hoidmine, osalejate kaasamine ja arendavate kogemuste pakkumine (nt instrumendiõpe, laul jne). 6) Huvitegevus täiskasvanutele annab võimaluse täiskasvanud õppijatele enese arendamiseks muusikavaldkonnas. (2) Kunstihariduses on õppeastmeti järgnevad ülesanded: 1) Eelkooli ülesandeks on pakkuda läbi kunsti- ja üldpädevuste omandamise loomevõime avastamise ja arendamise võimalust noorema kooliastme õpilastele, kes soovivad tegeleda kunstiga põhjalikumalt kui üldhariduskooli õppekava seda võimaldab. Ettevalmistusklassis luuakse teadmiste ja oskuste baas, mis võimaldab jätkata õpinguid põhiõppe nooremas astmes. 2) Põhiõppe ülesandeks on kunsti- ja üldpädevuste omandamise toetamine, laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine ning professionaalseks kunstiõppeks vajalike oskuste ja teadmiste andmine. 3) Vabaõppe ülesandeks on anda võimalus koolis õppida ka neile, kes ei saa või ei soovi läbida õppekava täies mahus etteantud ajaga, aga soovivad ennast kunstialal arendada. Avatud stuudio ülesandeks on pakkuda ka täiendavat õppimisvõimalust neile, kelle eesmärgiks on edasiõppimine kõrgema astme kunstikoolis. 4) Huvitegevus täiskasvanutele annab võimaluse täiskasvanud õppijatele enese arendamiseks kunstivaldkonnas. 4. peatükk ÕPPEKORRALDUS § 10. Õppekavad (1) Igal koolis õpetataval huvialal on huvihariduse standardile vastav õppekava. (2) Muusikavaldkonna õppekavad kiidab heaks muusikamaja õppenõukogu ja kunstivaldkonna õppekavad kiidab heaks kunstimaja õppenõukogu. Õppekavad kinnitab direktor. (3) Huviala õppekavad registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis õigusaktides sätestatud korras. § 11. Õppekeel () Kooli õppekeel on eesti keel. § 12. Õppeperiood ja vaheajad (1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini. (2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest. (3) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, poolaasta, õppeaasta. (4) Õppevaheajad on üldjuhul üldhariduskooli õppeaasta koolivaheaegadega samal ajal. Kui erandkorras õppevaheajad ei kattu üldhariduskooli õppeaasta vaheaegadega, kinnitab need direktor käskkirjaga. § 13. Õppe vormid () Õpe toimub õpperühmades ja individuaalselt. § 14. Õpperühmad () Õpperühmade suuruse ja moodustamise alused kehtestab kooli direktori ettepanekul linnavalitsus. § 15. Kooli vastuvõtmine, koolist väljaarvamine ja kooli lõpetamine () Õppurite vastuvõtt kooli toimub vastavalt huvikooli vastuvõtmise, huvikoolist väljaarvamise ja huvikooli lõpetamise tingimustele ja korrale, mille kehtestab linnavalitsus. 5. peatükk JUHTIMINE § 16. Direktor (1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogude, hoolekogu ja õpilasesindustega (nende olemasolul) asutuse tulemusliku ning häireteta töö, arengukava, õppekava ja kodukorra täitmise ning õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteedi. (2) Direktor esindab kooli ning tegutseb selle nimel. Direktoril on õigus teha kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalik seadusest, põhimäärusest ja direktori ametijuhendist tulenevate ülesannete täitmiseks. (3) Direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid. Direktor on töötajate jaoks tööandja esindaja. Direktor sõlmib, muudab ja ütleb üles töölepingud kooli töötajatega, korraldab töökorralduse täitmise. Direktor määrab oma äraoleku ajaks asendaja. (4) Direktor juhatab õppenõukogu ning korraldab selle tööd. Direktor tagab õppenõukogu ja hoolekogu otsuste täitmise. Vajaduse korral moodustab direktor nõuandvaid komisjone ja töörühmi õppe- ja kasvatustegevuse ning asutuse üldise töö korraldamiseks. (5) Direktor vastutab oma pädevuse piires: 1) õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise, korraldamise, kvaliteedi ja tulemuste eest; kooli igapäevase töö tõrgeteta toimimise ning arengu eest; 2) kooli varade säilimise ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest; 3) eelarveprojekti koostamise ja hoolekogule arvamuse avaldamiseks esitamise ning seejärel kooli pidajale kinnitamiseks edastamise eest; 4) seadustes ja muudes õigusaktides sätestatud aruannete koostamise ja esitamise eest; sisehindamise, turvalisuse, kriisijuhtimise ja sisekontrolli süsteemide toimimise eest. (6) Direktor kinnitab kooli asjaajamiskorra, kodukorra, töökorraldusdokumendid ning õppekavad koos nende muudatuste, lisamiste ja sulgemisega. (7) Direktor esitab vähemalt üks kord aastas kooli tegevuse aruande hoolekogule ning kooli pidajale või tema poolt volitatud ametiisikule. Direktor esitab kooli pidajale või linnavolikogule nende nõudmisel asutuse tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente. (8) Direktor annab kooli tegevuse koordineerimiseks ning korraldamiseks käskkirju seaduses ja põhimääruses sätestatud pädevuse piires. § 17. Õppenõukogu (1) Koolil on kaks õppenõukogu: muusikavaldkonnas muusikamaja õppenõukogu, kunstivaldkonnas kunstimaja õppenõukogu. (2) Kooli õppenõukogude ülesanne on oma valdkonna piires õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (3) Õppenõukogude töövorm on koosolek. (4) Õppenõukogude liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad, õppenõukogu juhib kooli direktor. (5) Õppenõukogude koosolekud kutsutakse kokku vähemalt kolm korda aastas ja need on otsustusvõimelised, kui neist võtab osa üle poole liikmetest. (6) Õppenõukogude korralised koosolekud valmistab ette ja kutsub kokku direktor. (7) Õppenõukogude erakorralised koosolekud kutsub kokku direktor, kui seda nõuab vähemalt üks kolmandik õppenõukogu liikmetest. (8) Õppenõukogude korraliste koosolekute toimumise aeg ja koht ning kavandatud päevakord teatatakse õppenõukogude liikmetele ja teistele koosolekutele kutsutud isikutele üks nädal enne korralise koosoleku toimumist. (9) Õppenõukogude erakorraliste koosolekute toimumise aeg ja koht ning kavandatud päevakorrad teatatakse õppenõukogude liikmetele ja teistele koosolekutele kutsutud isikutele kolm tööpäeva enne erakorraliste koosolekute toimumist. (10) Õppenõukogude liikmetel on õigus teha ettepanekuid koosolekute päevakordade täiendamiseks või muutmiseks, va küsimustes, mis on seotud õppenõukogude puuduvate liikmetega. (11) Õppenõukogude koosolekutest osavõtt on õppenõukogude liikmetele kohustuslik. (12) Koosolekutele kutsutakse vajadusel õpilaskonna esindajaid, lapsevanemaid ja teisi isikuid. (13) Päevakorras märgitud küsimuste suhtes võtavad õppenõukogud vastu otsuseid hääletamise teel. (14) Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. (15) Kui hääletamisel jagunevad poolt ja vastuhääled võrdselt, on otsustavaks koosoleku juhataja hääl. (16) Õppenõukogude koosolekute kohta koostatakse protokollid, millele kirjutavad alla koosolekute juhatajad ja protokollijad. (17) Õppenõukogude protokollid peavad olema kättesaadavad hiljemalt viiendal päeval koosoleku toimumise päevast arvates. § 18. Hoolekogu (1) Koolil on üks muusika- ja kunstivaldkonda ühendav hoolekogu. (2) Hoolekogu on kooli juures alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja kooli pidajale kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes. (3) Hoolekogu moodustamise korra ja hoolekogu töökorra kehtestab linnavalitsus. (4) Hoolekogu täidab huvikooli seaduses sätestatud ülesandeid. (5) Hoolekogul on õigus saada direktorilt ning linnavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni. 6. peatükk ÕPPURID JA KOOLITÖÖTAJAD § 19. Õppurid, nende õigused ja kohustused (1) Kooli õppuriteks on lapsed, noored ja täiskasvanud. (2) Lapsed ja noored, kelle elukohaks rahvastikuregistris ei ole Haapsalu linn, saavad kooli õppurid olla juhul, kui nende elukohajärgsed omavalitsused osalevad kooli kulude katmisel. (3) Õppuritel on õigus: 1) tutvuda enne õppima asumist ja õppimise ajal kooli põhimääruse, õppekava, kodukorra ja muude kooli töökorralduslike dokumentidega; 2) nõuda huviala õppekavale vastavat õppetegevust; 3) moodustada õpilasesindus ja osaleda selle tegevuses; 4) osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses; 5) kasutada muid seadusega ja õigusaktidega kehtestatud õigusi. (4) Õppuritel on kohustus: 1) võtta korrapäraselt osa õppetööst õppekavas määratud mahus ja täita kohusetundlikult õppeülesandeid; 2) järgida kodukorda; 3) hoida kooli valduses ja kasutuses olevat vara; 4) täita seaduse ja muude õigusaktidega sätestatud kohustusi. § 20. Koolitöötajad, nende õigused ja kohustused (1) Koolitöötajad on õppe- ja kasvatustööga seotud töötajad (õpetajad) ja teised töötajad. (2) Koolitöötajate töökorralduslikud õigused, kohustused ja vastutus sätestatakse kooli töökorralduse reeglitega. (3) Koolitöötaja konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse iga töötaja ametijuhendi ja töölepinguga. 7. peatükk ASJAAJAMINE, FINANTSEERIMINE JA MAJANDAMINE, JÄRELEVALVE § 21. Asjaajamise alused () Kooli asjaajamine toimub direktori käskkirjaga kinnitatud asjaajamist reguleeriva korra kohaselt. § 22. Finantseerimise alused (1) Koolil on oma eelarve, mille kinnitab kooli pidaja. (2) Eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tulust, teistelt omavalitsustelt laekunud summadest ja muudest vahenditest. (3) Kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad (õppetasud) ja õppekavavälise tegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad (hinnakirja) kehtestab linnavalitsus. (4) Kooli raamatupidamist korraldab linnavalitsus. (5) Koolil on oma pangakonto. § 23. Kooli vara (1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad Haapsalu linnalt või teistelt isikutelt ja asutustelt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, rahalised vahendid, inventar ja muu vara. (2) Kooli valduses olev vara on Haapsalu linna omand. (3) Kooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra aluseks on Haapsalu linnavara valitsemise kord. § 24. Järelevalve (1) Haldusjärelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium. (2) Teenistuslikku järelevalvet kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab linnavalitsus. 8. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE VÕI TEGEVUSE LÕPETAMINE § 25. Ümberkorraldamine () Kooli ümberkorraldamine käesoleva põhimääruse mõistes on huvikoolide ühinemine või jagunemine. § 26. Tegevuse lõpetamine () Kooli tegevus lõpetatakse juhul: 1) kui kooli registreering tunnistatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga kehtetuks; 2) kui kooli ei ole võimalik finantseerida; 3) kui kooli tegevuseks puudub vajadus; 4) muude õigusaktidega ettenähtud juhtudel. § 27. Ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise kord (1) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. (2) Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu. (3) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õppuritele, lastevanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale vähemalt neli kuud enne kooli õppeperioodi lõppu. 9. peatükk LÕPPSÄTTED § 28. Rakendamine (1) Tunnistada kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu 26.05.2023 määrus nr 23 „ Cyrillus Kreegi nimelise Haapsalu Muusikakooli põhimäärus“. (2) Tunnistada kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu 28.03.2025 määrus nr 52 „ Haapsalu Kunstikooli põhimäärus“. (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas. Lauri Luik Linnavolikogu esimees