Notari tasu seadus

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 07.02.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 28.01.2026, 8 Notari tasu seadus Vastu võetud 20.03.1996 RT I 1996, 23, 456 jõustumine 19.04.1996 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 17.12.1997 - RT I 1998, 2, 48 - 09.01.1998 11.02.1998 - RT I 1998, 23, 321 - 01.07.1998 17.06.1998 - RT I 1998, 59, 941 - 10.07.1998 avaldatud RT paberkandjal - RT I 1998, 95, 1512 - 17.02.1999 - RT I 1999, 27, 380 - 01.04.1999 23.02.1999 - RT I 1999, 29, 400 - 19.03.1999 06.06.2001 - RT I 2001, 56, 336 - 07.07.2001 14.11.2001 - RT I 2001, 93, 565 - 01.02.2002 19.12.2001 - RT I 2002, 3, 6 - 01.02.2002 15.05.2002 - RT I 2002, 47, 297 - 01.01.2003 05.06.2002 - RT I 2002, 53, 336 - 01.07.2002 15.01.2003 - RT I 2003, 13, 64 - 01.07.2003 29.01.2003 - RT I 2003, 18, 100 - 07.03.2003, osaliselt 01.05.2004 14.04.2004 - RT I 2004, 30, 208 - 01.05.2004 12.10.2005 - RT I 2005, 57, 450 - 01.01.2006 15.12.2005 - RT I 2005, 71, 549 - 01.01.2006 26.01.2006 - RT I 2006, 7, 42 - 04.02.2006 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52 - 01.01.2009 04.06.2008 - RT I 2008, 27, 177 - 10.07.2008 09.12.2008 - RT I 2008, 56, 313 - 24.12.2008 06.05.2009 - RT I 2009, 27, 164 - 08.06.2009, osaliselt 01.01.2010 ja 01.07.2010 21.05.2009 - RT I 2009, 30, 178 - 01.10.2009 22.04.2010 - RT I 2010, 22, 108 - 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 17.06.2010 - RT I 2010, 38, 231 - 01.07.2010, osaliselt 01.08.2010 16.12.2010 - RT I, 30.12.2010, 2 - 01.01.2011 17.02.2011 - RT I, 14.03.2011, 3 - 24.03.2011 05.12.2012 - RT I, 19.12.2012, 1 - 01.01.2013 26.09.2013 - RT I, 09.10.2013, 1 - 28.10.2013 27.02.2014 - RT I, 21.03.2014, 3 - 31.03.2014, osaliselt 01.04.2014 ja 01.01.2015 05.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 1 - 01.07.2014 16.02.2016 - RT I, 10.03.2016, 1 - 01.07.2016 16.02.2016 - RT I, 10.03.2016, 2 - 20.03.2016 07.12.2016 - RT I, 21.12.2016, 1 - 01.03.2018 20.04.2017 - RT I, 09.05.2017, 1 - 01.07.2017, osaliselt 01.03.2018 30.01.2019 - RT I, 22.02.2019, 2 - 01.02.2020 17.06.2020 - RT I, 10.07.2020, 1 - 20.07.2020 26.10.2022 - RT I, 10.11.2022, 1 - 20.11.2022 20.06.2023 - RT I, 06.07.2023, 6 - 01.01.2024 14.01.2026 - RT I, 28.01.2026, 3 - 07.02.2026 1. osa ÜLDSÄTTED § 1. Notari tasu mõiste Notari tasu on notariaaltoimingu tegemise ning sellega seotud õigusalaste ja tehniliste teenuste osutamise eest notarile makstav tasu. Notariaaltoiminguna käsitatakse käesolevas seaduses notari ametitoiminguid ja ametiteenuseid. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 2. Notari tasu määrad (1) [Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (2) Kui notari tasu on kehtestatud raammäärana, milles on ette nähtud ainult tasu alam- ja ülemmäär või üks nendest, arvestatakse notari tasu määramisel notariaaltoimingu või õigusalase ja tehnilise teenuse keerukust ning toimingu tegemisele või teenuse osutamisele kulutatud aega. (2^1) Kui tõestamisseaduse § 1 lõikes 3^1 nimetatud kaugtõestamise teel tehtav ametitoiming on sama seaduse § 13 lõike 8 alusel kehtestatud ametitoimingute nimekirjas, lisandub notari tasule 20 eurot. [RT I, 22.02.2019, 2 - jõust. 01.02.2020] (3) Notaril on õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Notaril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. (4) Kui tõestamistoiming tehakse tõestamisseaduse § 6 või 34 kohaselt, hõlmab tasu notariaaltoimingu eest ka tehinguosalistele väljastatava notariaalakti ärakirja kinnitamise notari tasu. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] 2. osa TEHINGUVÄÄRTUS § 3. Tehinguväärtuse määramise alus (1) Tehinguväärtuse määramisel on aluseks notariaaltoimingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus toimingu tegemise ajal. (2) Asja või õiguse väärtuseks loetakse notariaaltoimingut taotlevate isikute poolt avaldatud asja või õiguse hind. (3) Kui notariaaltoimingut taotlevate isikute asja või õiguse avaldatud hind on väiksem kui asja või õiguse harilik väärtus, määratakse tehinguväärtus maa maksustamishinna, kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruse, asja või õiguse kindlustussumma või muude usaldusväärsete andmete alusel. (4) Tehingu objektiks oleval asjal või õigusel lasuvaid kohustusi tehinguväärtuse määramisel maha ei arvata. (5) Kui erinevate andmete alusel saadakse ühe asja või õiguse kohta mitu erinevat tehinguväärtust, siis määratakse notari tasu asja või õiguse harilikule väärtusele lähima tehinguväärtuse järgi. (6) Notaril ei ole õigust nõuda notariaaltoimingut taotlevatelt isikutelt täiendavaid asja või õiguse tehinguväärtust tõendavaid dokumente, välja arvatud käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides otseselt ettenähtud juhud. (7) Kui notariaaltoimingu tehinguväärtus ületab 6 390 000 eurot, siis loetakse notari tasu määramisel, et tehinguväärtus on 6 390 000 eurot, kui käesolev seadus ei kehtesta madalamat ülempiiri. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] § 4. Kinnisasja või ehitise ja nende osade ning õiguste tehinguväärtuse alampiir [RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013] (1) Tehinguväärtuse määramisel on kinnisasja või ehitise minimaalväärtuseks 6391 eurot, kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 1278 eurot ja kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 3800 eurot. [RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013] (2) Tehinguväärtuse määramisel on õiguse minimaalväärtuseks 3800 eurot, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 09.10.2013, 1 - jõust. 28.10.2013] § 5. Mitut tehingut sisaldav dokument (1) Kui dokument sisaldab mitu tehingut, liidetakse nende tehinguväärtused. Kui tehingute tõestamise eest võetav notari tasu suurus arvutatakse erinevate täistasu kordajate alusel, arvutatakse notari tasu iga tehinguväärtuse järgi eraldi. (2) Sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral on võõrandamise tehinguväärtus 2/3 kinnisasja väärtusest, välja arvatud käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud juhul. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] § 6. Tehingu muutmine või isiku vahetumine tehingus (1) Tehingu muutmise tõestamisel on tehinguväärtuseks muudetava tehingu objektiks oleva asja või õiguse väärtuse muutumise suurus, kuid mitte vähem kui 1/10 muudetava tehingu väärtusest. (2) Isiku vahetumisel tehingus on tehinguväärtuseks pool tehingu väärtusest. Isiku vahetumisel isikute paljususega tehingus on tehinguväärtuseks osa poolest tehingu väärtusest vastavalt vahetuva isiku osale tehingus. § 7. Kinnistusraamatu märke tehinguväärtus Kinnistusraamatu, samuti laevakinnistusraamatu märke tehinguväärtus on märkega tagatud nõude väärtus. Kui avaldus märke seadmiseks on ühes ja samas dokumendis märkega tagatava nõude tekkimise aluseks oleva tehinguga, siis märke tehinguväärtust ei määrata. § 8. Tehinguväärtus kinnisasja jagamisel, kinnisasja osa liitmisel ja kinnisasjade ühendamisel (1) Kinnisasja mitmeks kinnisasjaks jagamisel on tehinguväärtus kinnisasja jagamise tulemusel moodustatava uue kinnistu väärtus. (2) Kinnisasja osa teise kinnisasjaga liitmisel on tehinguväärtus liidetava osa väärtus. (3) Kinnisasjade üheks kinnisasjaks ühendamisel on tehinguväärtus ühendatavatest suurima väärtusega kinnisasja väärtus. § 9. Kohustise täitmise tagamise tehinguväärtus (1) Pandi, sealhulgas hüpoteegi seadmisel ja lõpetamisel (kustutamisel) on tehinguväärtus 2/3 pandi summast. Nõudega seotud pandi korral pandi summa puudumisel on tehinguväärtuseks nõude summa. (2) Hüpoteegi ning muu nõudega mitteseotud pandi koormamisel piiratud asjaõigusega on tehinguväärtus pool hüpoteegi või pandi summast. (3) Kui dokument sisaldab tehingut ning selle tehingu täitmise tagamise tehingut, määratakse tehinguväärtus kõrgema väärtusega tehingu järgi. (4) Registris pandiõiguse järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks väiksema väärtusega järjekohta vahetava õiguse väärtus. [RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006] § 10. Reaalservituudi tehinguväärtus (1) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudiga koormamisega kaasneva valitseva kinnisasja väärtuse suurenemise väärtus. Kui pooled on määranud kindlaks reaalservituudi aastaväärtuse, on tehinguväärtus aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 255 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (2) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudi tõttu teeniva kinnisasja väärtuse vähenemise väärtus, kui see on suurem käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel arvutatud tehinguväärtusest. (3) Reaalservituudi minimaalne tehinguväärtus on 639 eurot. [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] § 11. Kasutusvalduse tehinguväärtus (1) Tähtajalise kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. (2) Füüsilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest: 1) alla 36 aasta – 20-kordne aastaväärtus; 2) 36–50 aastat – 15-kordne aastaväärtus; 3) 51–65 aastat – 10-kordne aastaväärtus; 4) 66–75 aastat – 5-kordne aastaväärtus; 5) 76 aastat ja enam – 3-kordne aastaväärtus. (3) Juriidilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse 20-kordne aastaväärtus. (4) Kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 4% kasutusvalduse eseme väärtusest. (5) Laevakinnistusraamatusse kantud laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 1% kasutusvalduse eseme väärtusest. § 12. Isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus (1) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. (2) Elamule seatud tähtajatu isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutaja vanusest: 1) alla 36 aasta - 20-kordne aastaväärtus; 2) 36-50 aastat - 15-kordne aastaväärtus; 3) 51-65 aastat - 10-kordne aastaväärtus; 4) 66-75 aastat - 5-kordne aastaväärtus; 5) 76 aastat ja enam - 3-kordne aastaväärtus. (3) Kui isiklik kasutusõigus vastab oma sisult mõnele reaalservituudile, määratakse tehinguväärtus vastavalt käesoleva seaduse §-le 10. (4) Elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus on 4% elamu väärtusest. § 13. Reaalkoormatise tehinguväärtus Reaalkoormatise tehinguväärtus on reaalkoormatise aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 255 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] § 14. Hoonestusõiguse tehinguväärtus (1) Hoonestusõiguse tehinguväärtus on hoonestusõiguse eest makstava tasu aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. (2) Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmisel on minimaalne tehinguväärtus: 1) hoonestamata kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast; 2) hoonestatud kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast ja hoone hinnast. § 15. Ostueesõiguse tehinguväärtus Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtus veerand kinnisasja tehinguväärtusest. § 16. Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus (1) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus on lepingust tuleneva kohustise väärtus lepingu tähtaja kestel, kuid mitte rohkem kui 15 aasta eest. (2) Tähtajatu üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtuseks on lepingust tuleneva kohustise viiekordne aastaväärtus. (3) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu minimaalne aastaväärtus on 63,90 eurot. [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] § 17. Vahetuslepingu tehinguväärtus Vahetuslepingu tehinguväärtus on kõrgema väärtusega vahetatava objekti väärtus. § 17^1. Elatise maksmise kokkuleppe tehinguväärtus Elatise maksmise kokkuleppe tehinguväärtus on makstava elatise summa, kuid mitte rohkem kui ühe aasta eest. § 17^2. Loosimise ja liisuheitmise tehinguväärtus Loosimise ja liisuheitmise tehinguväärtus on vastavalt väljaloositava asja või õiguse või liisuheitmise eseme väärtus. § 17^3. Varaloendi tehinguväärtus Varaloendi tehinguväärtus on loendisse kantud vara väärtus. § 17^4. Enampakkumise tehinguväärtus Enampakkumise tehinguväärtus on enampakkumise eseme väärtus. § 18. Äriühingutega seotud toimingud (1) Osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus sisaldab ka asutamislepingu või -otsuse lisana kinnitatud põhikirja tehinguväärtust ning on kavandatav osa- või aktsiakapitali suurus. (2) Äriühingute ühinemislepingu tehinguväärtus on ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa. (2^1) Äriühingu ja füüsilise isiku ühinemislepingu tehinguväärtus on ühendatavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide suurus. [RT I, 21.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2015] (3) Äriühingute jagunemislepingu või äriühingu jagunemiskava tehinguväärtus on omandavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide suurus ja/või osanike sissemaksete summa. (4) Äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tehinguväärtus on 1/4 osa- või aktsiakapitalist või osanike sissemaksete summast. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (5) Äriühingute asutamis-, ühinemis- ja jagunemistehingu ning nende tehingute muutmise või lõpetamise tehingu väärtuse alampiir on 127 eurot ning ülempiir 639 eurot täis- ja usaldusühingu puhul, 639 116 eurot osaühingu puhul ning 6 390 000 eurot aktsiaseltsi puhul. Kui tehinguväärtus on alla alampiiri või ületab ülempiiri, loetakse notari tasu määramisel, et see vastab alam- või ülempiirile. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka äriühingu ja füüsilise isiku ühinemislepingu tehinguväärtuse määramisel. [RT I, 21.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2015] (6) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud tehingute puhul ei saa tehinguväärtust määrata, on tehinguväärtuseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tehinguväärtuse alampiir ning käesoleva seaduse § 6 ja § 28 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata. § 19. Ühise omandiga seotud toimingud (1) Kaasomandis oleva vara jagamise või kasutuskorra kindlaksmääramise tehinguväärtus on vara väärtus, mida jagatakse või mille kasutuskord kindlaks määratakse. (2) Abieluvaralepingu, kooseluseaduse § 16 lõikes 2 nimetatud kokkuleppe või ühisvara jagamise lepingu tehinguväärtus on lepingu esemeks oleva vara väärtus. Vara minimaalne tehinguväärtus on 6391 eurot. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (3) Omandiõiguse tunnistuse tõestamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud vara väärtus. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] § 20. Pärimisõiguslikud toimingud (1) [Kehtetu - RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009] (1^1) Annakusaaja tunnistuse tõestamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud annakuks määratud eseme väärtus. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] (1^2) [Kehtetu - RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] (2) [Kehtetu - RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009] § 21. Volituse tehinguväärtus [Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] 3. osa TEHINGUVÄÄRTUSE ALUSEL NOTARI TASU ARVUTAMINE § 22. Tehinguväärtuste ja täistasude tabel (1) Tehinguväärtuse alusel arvutatakse notari tasu käesolevas paragrahvis toodud tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi eurodes.