Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korraldamise ja rahastamise kord

Väljaandja: Viljandi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.07.2023 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 06.06.2023, 13 Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korraldamise ja rahastamise kord Vastu võetud 25.05.2023 nr 39 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 ja § 20 lg 1 alusel. § 1. Üldsätted () Käesolev määrus reguleerib väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi teenus) korraldamist ja rahastamist Viljandi valla eelarvest (edaspidi määrus). Teenuse eesmärk on turvalise hoolduse tagamine Eesti rahvastikuregistri andmetel Viljandi vallas elavatele isikutele, kes vajavad east või terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt ööpäevaringselt kõrvalabi igapäevaeluks vajalike tegevuste elluviimisel ja kelle iseseisev toimetulek igapäevastes kodustes tingimustes ei ole võimalik ning seda ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. § 2. Mõisted () Määruses kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses: 1) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus - ööpäevaringselt hoolekandeasutuses elavate isikute nende eale ja seisundile vastav hooldamine, järelevalve, põetus, esmatasandi arstiabi korraldamine ning teiste isikule vajalike teenuste pakkumine; 2) hoolekandeasutus - üldhooldusteenust osutav juriidiline isik; 3) hoolekandeasutuse teenuskoha maksumus - hoolekandeasutuse kehtestatav maksumus, mis sisaldab: - hoolduskulu - (hõlmab tööjõukulu (koos maksudega), tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud, koolitused ja supervisioon); - hooldusteenuse kulu - isikult võetav tasu teenuse maksumusest majutus- ja toitlustuskuludele ehk hoolekandeasutuse hinnakirja alusel teenuse saaja ülalpidamiseks kuluv summa kalendrikuus, millele lisanduvad vajadusel (sõltuvalt hoolekandeasutusest) kulud ravimitele, isiklikele abivahenditele, sh mähkmed, transpordikulud ja muud personaalselt isikule osutatavad teenused; 4) teenuse taotleja - isik, kes taotleb endale või lähedasele üldhooldusteenust; 5) teenust vajav isik - isik, kes vajab väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust; 6) teenuse saaja - teenust saama õigustatud isik; 7) hoolduskulu piirmäär - Viljandi Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) kehtestatud hoolduskulu piirmäär, mis hõlmab hoolekandeasutuse hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõukulu (koos maksudega), tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud, koolitused ja supervisioon ning mis on osa hoolekandeasutuse teenuskoha maksumusest, mida tasub Viljandi valla ametiasutus (edaspidi ametiasutus); 8) teenuse saaja tasutav kulu - hoolekandeasutuse teenuse osutamisega seotud kulud (majutuskulud, toitlustuskulud) millele vajadusele lisanduvad teenuse saaja isiklike vajadustega seotud kulud, näiteks kulud ravimitele, isiklikele abivahenditele sh mähkmetele, transpordile ning muud personaalselt teenuse saajale osutatavate teenuste kulud ja võib sisaldada ka osa hoolduskuludest, kui hoolekandeasutuse poolt kehtestatud hoolduskulu on suurem kui vallavalitsuse kinnitatud hoolduskulu piirmäär; 9) väiksema sissetuleku hüvitis - hüvitis isikutele kelle sissetulek on madalam kui Statistikaameti poolt avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmine vanaduspension. Ametiasutus katab teenuse saaja tasutava hooldusteenuse kulu osas mis on teenuse saaja sissetuleku ja Statistikaameti poolt avaldatud keskmise vanaduspensioni vahe; 10) teenuse saaja sissetulek - riiklik pension, kogumispension, töövõimetoetus ja muud sotsiaalmaksuga maksustatavad tulud; 11) ülalpidamiskohustusega isik - seadusjärgne ülalpidaja perekonnaseaduse § 96 lõike 1 mõistes: teenuse saaja täisealised esimese astme ülanejad ja alanejad sugulased; 12) hindamisinstrument - hindamise vahend, mis vaatleb mitmekülgselt teenust vajava isiku toimetulekut keskkonnas (majanduslikke, sotsiaalseid, psühholoogilisi ja muid probleeme); 13) maksevõimekuse hinnang - kalkulatsioon, mis sisaldab isiku sissetuleku ja varalise võimekuse analüüsi ning mille alusel selgub, millises ulatuses on teenust vajav isik ise või ülalpidamiskohustusega isik(ud) võimelised hoolekandeasutuse teenuskoha maksumuse tasuma; 14) sotsiaaltöö spetsialist (edaspidi spetsialist) - ametiasutuse sotsiaalosakonna ametnik. § 3. Teenuse taotlemine ja määramine (1) Teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja ametiasutusele kirjaliku taotluse. Kui teenust vajav isik ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline taotlust esitama, võib taotluse esitada seadusjärgne ülalpidaja, hooldaja, sotsiaaltöö spetsialist või muu isik. (2) Teenuse vajaduse kindlakstegemiseks hindab spetsialist teenust vajava isiku abivajadust, mille käigus selgitatakse välja: 1) kas isik vajab väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust; 2) kas isiku abivajadust on võimalik katta mõne muu sotsiaalteenuse või -toetuse abil. Vajadusel kaasab spetsialist teenuse vajaduse kindlakstegemisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuid. (3) Teenuse vajaduse hindamiseks on spetsialistil õigus nõuda täiendavaid dokumente (näiteks tervishoiuasutuse väljavõte ravi- ja haigusloost (sh rehabilitatsiooniplaani ja infot erivajaduste kohta)). (4) Vältimatu sotsiaalabi korras on spetsialistil õigus paigutada isik teenusele viivitamatult. (5) Teenus määratakse spetsialisti ettepanekul Viljandi Vallavalitsuse alatise sotsiaalkomisjoni (edaspidi sotsiaalkomisjon) otsusega kümne tööpäeva jooksul viimase nõuetekohase dokumendi esitamisest. § 4. Teenuse rahastamine (1) Teenuse rahastamiseks esitab teenuse saaja ametiasutusele kirjaliku taotluse. Kui teenuse saaja ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline taotlust esitama, võib taotluse esitada seadusjärgne ülalpidaja, hooldaja, spetsialist või muu isik. (2) Taotluses märgitakse vähemalt: 1) Teenuse saaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, Eesti rahvastikujärgne elukoht, vajadusel viibimiskoht, kontaktandmed; 2) hoolekandeasutuse eelistus; 3) Teenuse saaja sissetulek ja varaline seisund (kinnis- ja vallasvara, välismaised pensionid jms), sh arvelduskontode viimase 6 kuu väljavõtted jm tõendid; 4) Ülalpidamiskohustusega isiku(te) olemasolul nende isiku- ja kontaktandmed; 5) Teenust vajava isiku nõusolek, et ametiasutusel on abivajaduse väljaselgitamisel, lähedaste ja ülalpidamiskohustusega isikutega ühenduse võtmisel ning abi osutamise eesmärgil õigus ja kohustus töödelda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud andmeid ning sh delikaatseid isikuandmeid. (3) Spetsialistil on vajadusel õigus küsida ülalpidamiskohustusega isiku(te)lt andmeid nende sissetulekute ja varalise seisundi (kinnisvara, väärtpaberid, aktsiad, arvelduskontode viimase 6 kuu väljavõtted jms) kohta (v.a juhul, kui isik või tema ülalpidamiskohustusega isik(ud) ei soovi maksevõimekuse hindamist ja maksavad teenuse puudujääva osa). (4) Ülalpidamiskohustusest vabastamise otsuse olemasolul esitatakse vastav dokument ametiasutusele. (5) Spetsialistil on vajadusel õigus nõuda täiendavaid dokumente. (6) Spetsialist hindab teenust vajava isiku ja ülalpidamiskohustusega isiku(te) maksevõimekust teenuse saaja teenuse maksumusest puudujääva osa tasumiseks ning teeb rahastamise ettepaneku sotsiaalkomisjonile. (7) Kui teenuse saajal ja/või tema ülalpidamiskohustusega isiku(te)l ei ole rahalisi vahendeid teenuse kohamaksu tasumiseks kuid on vara, mida on võimalik võõrandada või anda kasutusse ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks, võib ametiasutus tasuda teenuse kohamaksu osas, milleks isikul endal hetkel rahalised vahendid puuduvad, kuni vara võõrandamiseni või kasutusse andmiseni. Ametiasutus on õigustatud nõudma hoolekandeasutuse teenuskoha maksumuse hüvitamist vara võõrandamisest või kasutusse andmisest saadud raha arvel. (8) Teenuse saaja ülalpidamiskohustusega isiku(te) maksevõimekuse hindamist hoolekandeasutuse teenuskoha maksumusest puudujääva osa tasumiseks eeldatakse eelkõige, kui teenuse saajal puuduvad vahendid. (9) Eelkõige pöördub ülalpidamise saamiseks ülalpidamiskohustusega isiku(te) poole teenuse saaja. Kui teenuse saaja keeldub pöördumast ülalpidamise saamiseks ülalpidamiskohustusega isiku(te) poole, siis on spetsialistil õigus teha ettepanek ülalpidamiskohustusega isiku(te)le teenuse saaja eest teenuse maksumusest puudujääva osa tasumiseks. (10) Ametiasutusel on õigus käsundita asjaajamiseks võlaõigusseaduse käsundita asjaajamise mõistes. (11) Käsundita asjaajamist rakendatakse eelkõige järgmistel juhtudel: 1) taotlust menetleval spetsialistil puudub võimalus välja selgitada ülalpidamiskohustusega isiku(te) maksevõimekust; 2) teenust vajav isik või spetsialist ei saa kontakti või kontakti saamisele ei järgne ülalpidajate poolset teenust vajava isiku teenuse maksumusest puudujääva osa tasumist; 3) kui teenust vajava isiku ja tema ülalpidamiskohustusega isiku(te) vahel on kohtuvaidlus ülalpidamiskohustuse täitmise või ülalpidamiskohustuse mahu üle; 4) juhul, kui isik vajab teenust viivitamatult, tasub ametiasutus teenuse saaja eest hoolekandeasutuse teenuskoha maksumusest puudujääva osa, kuni teenuse saaja või tema ülalpidajate isiku(te) varalise olukorra väljaselgitamiseni. (12) Sotsiaalkomisjon otsustab teenuse rahastamise kümne tööpäeva jooksul viimase nõuetekohase dokumendi esitamisest. (13) Sotsiaalkomisjon otsustab teenuse rahastamise üldjuhul üheks aastaks alljärgnevate komponentide osas: 1) hoolduskulude piirmäär; 2) isikule jääva käiberaha (või sotsiaaltoetuse) suurus; 3) väiksema sissetuleku hüvitis; 4) ) teenuse saaja ja/või eestkostja või ülalpidamiskohustusega isiku(te) poolt tasutav hooldusteenuse kulu (sh majutus- ja toitlustuskulud), millele vajadusel lisanduvad kulud ravimitele, transpordile ja isiklikele abivahenditele sh mähkmetele ja muud teenuse saaja isiklikud kulud (sh ühekohaline tuba) arvestusega, et teenuse saaja tasub kuni 95% ulatuses oma sissetulekutest. Teenuse saaja ja/või eestkostja või ülalpidamiskohustusega isiku(te) nõusolekul ning sotsiaalkomisjoni kaalutlusotsuse alusel 100% ulatuses. 5) teenuse saaja ja/või ülalpidamiskohustusega isiku(te) tasutav hoolekandeasutuse teenuskoha maksumusest puudujääv osa, vastavalt teenuse saaja ja/või ülalpidamiskohustusega isiku(te) maksevõimekuse hindamise tulemustele. Ülalpidamiskohustusega isikutele ei teostata maksevõimekuse hindamist juhul, kui nad kinnitavad kirjalikult, et on nõus tasuma teenuse saaja tasutava teenuse kulude puudujääva osa. (14) Kui teenuse saaja ja/või ülalpidamiskohustusega isik(ud) jätavad maksmata sotsiaalkomisjoni otsusega määratud osa teenuskoha maksumusest, milleks nad on maksevõimekuse hindamise tulemusena võimelised, siis on ametiasutusel õigus tegutseda käsundita asjaajamise sätete alusel. (15) Sotsiaalkomisjon võib spetsialisti ettepanekul teenuse saaja ülalpidamiskohustusega isiku(te) nende vähekindlustatuse tõttu või muul tõendatud mõjuval põhjusel vabastada kohamaksu osalisest tasumisest ning tasuda puudujääva osa valla eelarvest. (16) Kui teenuse saaja viibib teenusel ja omavalitsus osaleb teenuse tasumisel, siis enne sotsiaalkomisjoni otsusega määratud tähtaega kontrollib spetsialist teenuse saaja hooldusplaani ja hooldusvajaduse jätkumist ning teenuse saaja ja tema ülalpidajate majandusliku seisu. Vastavalt maksevõimekuse hindamisele teeb sotsiaalkomisjon uue otsuse. § 5. Teenuse määramisest ja rahastamisest keeldumine () Sotsiaalkomisjon võib teenuse määramisest ja/või rahastamisest keelduda, eelkõige juhul kui: 1) hindamise tulemusena selgus, et isik ei vaja väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust; 2) isiku abivajadus on võimalik ja otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga; 3) teenust vajav isik põeb nakkushaigusi nakkavas faasis; 4) teenust vajav isik ja/või ülalpidamiskohustusega isik(ud) jätavad ametiasutusele täiendavalt nõutud dokumendid esitamata; 5) teenust vajaval isikul on rahalised vahendid või vara, kuid keeldub teenuse eest tasumast isiku poolt tasutava kulu osas; 6) muul põhjendatud juhul. § 6. Teenuse rahastamise lõpetamine (1) Teenuse rahastamine lõppeb teenuse osutamise lepingu tähtaja lõppemisel. (2) Teenuse rahastamine lõpetatakse sotsiaalkomisjoni otsuse alusel: 1) teenuse vajaduse või rahastamise vajaduse lõppemisel; 2) isiku või ülalpidamiskohustusega isiku(te) soovil; 3) teenuse osutamise lepingu lõpetamisel; 4) muul põhjendatud juhul. (3) Hoolekandeasutus on kohustatud koheselt teavitama ametiasutust, kui teenuse saaja või ülalpidamiskohustusega isik(ud) on jätnud teenuse eest tasumata või teenuse saaja lahkub hoolekandeasutusest. § 7. Määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Viljandi Vallavolikogu 26.02.2020 määrus nr 96 „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korraldamise ja rahastamise kord“. § 8. Rakendussätted (1) Enne määruse jõustumist määratud hooldusteenuse osaluse kinnitamise ja osalise finantseerimise korraldused kehtivad kuni 30.06.2023. (2) Hoolduskulude piirmäära kinnitab Viljandi Vallavalitsus. (3) Määrus jõustub 01.07.2023. Mait Allas vallavolikogu esimees