📄 Seaduse tekst
Väljaandja: Haapsalu Linnavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 08.05.2026
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT IV, 05.05.2026, 11
Läänemaa Spordikooli põhimäärus
Vastu võetud 28.03.2025 nr 54
RT IV, 05.04.2025, 8
jõustumine 08.10.2026
Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
24.04.2026 - RT IV, 05.05.2026, 2 - 08.05.2026
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lg 2 ja huvikooli seaduse § 7 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Kooli nimi
() Kooli nimi on Läänemaa Spordikool (edaspidi kool).
§ 2. Kooli asukoht
() Kool asub aadressil Lihula mnt 10, 90507 Haapsalu, Lääne maakond.
§ 3. Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm
(1) Kool on Haapsalu linna munitsipaalasutus, mille asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse
lõpetamise otsustab Haapsalu Linnavolikogu.
(2) Kool on huvikoolina tegutsev spordikool.
§ 4. Sümboolika
() Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor käskkirjaga.
§ 5. Asjaajamiskeel ja õppekeel
() Kooli õppekeel on eesti keel.
§ 6. Tegevuse eesmärk ja ülesanded
(1) Kooli eesmärk on pakkuda mitmekülgse sportliku arengu ja huvihariduse omandamise
võimalusi spordi valdkonnas, mille kaudu kujuneb õppijal valmisolek professionaalsel
tasemel spordiga või selle valdkonnaga tegelemiseks.
(2) Spordikooli ülesanded oma eesmärgi realiseerimiseks on:
1) kindlustada lastele ja noortele tingimused vaba aja sportlikuks sisustamiseks;
2) organiseerida järjepidevaid ja regulaarseid sportlikke treeninguid vastavalt laste ja noorte soovidele, eeldustele ja ettevalmistatuse tasemele, tagades seejuures piisava arstliku kontrolli;
3) leida spordis andekaid ja tahtekindlaid noori ning pöörata tähelepanu nende annete väljaarendamiseks süvendatud treeningtegevuse käigus;
4) anda lastele ja noortele teoreetilisi teadmisi sportimisest ja spordiliikumisest ning praktilisi kogemusi teiste juhendamiseks ning spordikohtunikuna tegutsemiseks;
5) olla oma teadmiste ja kogemustega abiks piirkonna koolide sporditegevuse metoodilisel ja organisatsioonilisel suunamisel;
6) luua sidemed piirkonnas tegutsevate spordiklubidega, olla initsiaatoriks oma õpilaste, nende vanemate, sõprade ja treenerite poolt spordiklubide moodustamisel nende sportimisvõimaluste jätkamiseks peale kooli lõpetamist;
7) teha koostööd teiste huvikoolide, laste- ja noorteorganisatsioonidega, üldhariduskoolidega ja spordiklubidega;
8) tagada Eesti sporditraditsioonide järjepidevus.
2. peatükk KOOLI ÕPPE- JA KASVATUSE KORRALDUS
§ 7. Struktuur
() Kooli õppe- ja kasvatustegevus põhineb kolmes järjestikuses spordimeisterlikkuse astmes:
1) algettevalmistuse aste;
2) õppetreeningaste;
3) meisterlikkuse aste.
§ 8. Õppeperioodi ja õppevaheaegade kinnitamise kord
(1) Õppetöö korraldamise aluseks on õppeaasta. Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest.
(2) Õppeaasta algab üldjuhul 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.
(3) Õppeperioodis on vähemalt 200 kalendripäeva, 40 õppenädalat. Õppeperioodi ja õppevaheajad igaks õppeaastaks kinnitab direktor oma käskkirjaga hiljemalt iga õppeaasta 1. oktoobriks, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatavate koolivaheaegadega, spordialade spetsiifikaga ja võistluskalendriga.
(4) Spordikoolil on õigus õppe- ja kasvatustöö järjepidevuse tagamiseks korraldada koolivaheaegadel spordilaagreid ja õppetreeningkogunemisi.
(5) Õppeperioodi arvestusühikud on õppenädal ja õppetund.
(6) Õppetöö põhivormiks on treeningtund. Ühe treeningtunni pikkus on 45 minutit.
(7) Treeningtundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.
§ 9. Kooli vastuvõtmine, koolist väljaarvamine ning kooli lõpetamise tingimused ja kord
() Kooli vastuvõtmise, koolist väljaarvamise ja kooli lõpetamise tingimused ja korra kehtestab Haapsalu Linnavalitsus määrusega.
§ 10. Õppurite hindamine
() Õppurite hindamise korra kehtestab kooli õppenõukogu.
3. peatükk ÕPPURITE JA KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED NING KOHUSTUSED
§ 11. Õppuri õigused ja kohustused
(1) Õppuritel on õigus:
1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal kooli õppekava, põhimääruse ning kooli kodukorraga;
2) osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses;
3) saada õppemaksusoodustust selleks ettenähtud summadest ja kehtestatud korras;
4) saada kooli direktorilt teavet koolikorralduse ja õppurite õiguste kohta;
5) lahkuda koolist enne selle lõpetamist;
6) õppenõukogu otsusega mittenõustumise korral pöörduda kooli hoolekogu või kooli üle järelevalvet teostava ametiisiku poole;
7) kasutada muid õigusaktidest tulenevaid õigusi.
(2) Õppurite kohustused:
1) võtma osa õppetööst kooli õppekavaga määratud mahus ja vastavalt treeningplaanile;
2) järgima kooli põhimäärust ja kodukorda ning kandma vastutust selle rikkumise eest;
3) järgima sportlikku režiimi ja “ausa mängu” põhimõtteid;
4) hoidma heaperemehelikult kooli inventari, varustust ja vara;
5) seisma kooli hea maine ja spordiau eest;
6) täitma kehtestatud ohutusnõudeid ja eeskirju vältimaks vigastusi ja õnnetusi sportimisel.
(3) Õppuri poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õppur või tema seaduslik esindaja vastavalt tekitatud tegelikule kahjule.
(4) Kool hoolitseb õppuri tervise kaitse eest koolis viibimise ajal.
§ 12. Koolitöötajate õigused ja kohustused
(1) Töötajal on õigus:
1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta;
2) õigusaktides sätestatud nõuetele vastavatele töötingimustele;
3) esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid;
4) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.
(2) Treener-pedagoogide ülesanne on tagada õppurite areng õppe ja kasvatuse protsessi abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud hindamispõhimõtetele.
(3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel kooli arengukavas sätestatud põhimõtetest ja väärtustest ning tuginema nii omavahelises suhtluses kui ka suhtluses õppuritega vastastikusele lugupidamisele, üksteisemõistmisele ja koostööle.
(4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.
4. peatükk KOOLI JUHTIMINE
§ 13. Kooli direktor
(1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu ja hoolekoguga kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja kodukorra täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust.
(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides, sealhulgas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisega.
(3) Kooli direktor täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid, on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja ning määrab oma äraolekuajaks endale asendaja.
(4) Direktor võib moodustada õppe- ja kasvatustegevuse ning koolieluga seotud küsimuste lahendamiseks nõuandvaid komisjone ja töörühmasid.
(5) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ning muu kooli tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu ning kooli varade, seahulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(6) Direktor esitab Haapsalu Linnavalitsusele või Linnavolikogule viimase nõudmisel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente.
§ 14. Kooli õppenõukogu
(1) Kooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu töövorm on koosolek.
(3) Õppenõukogu liikmed on kõik kooli treener-pedagoogid, õppenõukogu juhib kooli direktor.
(4) Õppenõukogu koosolek kutsutakse kokku vähemalt kaks korda aastas ja see on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa kaks kolmandikku liikmetest.
(5) Õppenõukogu korralise koosoleku valmistab ette ja kutsub kokku direktor.
(6) Õppenõukogu erakorralise koosoleku kutsub kokku direktor, kui seda nõuab vähemalt üks kolmandik õppenõukogu liikmetest.
(7) Õppenõukogu korralise koosoleku toimumise aeg ja koht ning kavandatud päevakord teatatakse õppenõukogu liikmetele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele üks nädal enne korralise koosoleku toimumist.
(8) Õppenõukogu erakorralise koosoleku toimumise aeg ja koht ning kavandatud päevakord teatatakse õppenõukogu liikmetele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele kolm tööpäeva enne erakorralise koosoleku toimumist.
(9) Õppenõukogu liikmetel on õigus teha ettepanekuid koosoleku päevakorra täiendamiseks või muutmiseks, v.a. küsimustes, mis on seotud õppenõukogu puuduva liikmega.
(10) Õppenõukogu koosolekust osavõtt on õppenõukogu liikmetele kohustuslik.
(11) Koosolekule kutsutakse vajadusel õpilaskonna esindajad, lapsevanemaid ja teisi isikuid.
(12) Õppenõukogu koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
(13) Päevakorras märgitud küsimuste suhtes võtab õppenõukogu vastu otsuseid hääletamise teel.
(14) Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
(15) Kui hääletamisel jagunevad poolt ja vastuhääled võrdselt, on otsustavaks koosoleku juhataja hääl.
(16) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse ning protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal päeval koosoleku toimumise päevast arvates.
§ 15. Hoolekogu
(1) Hoolekogu on kooli juures alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja kooli pidajale kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.
(2) Hoolekogu moodustamise korra ja hoolekogu töökorra kehtestab linnavalitsus.
(3) Hoolekogu täidab huvikooli seaduses sätestatud ülesandeid.
(4) Hoolekogul on õigus saada direktorilt ning linnavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni.
[RT IV, 05.05.2026, 2 - jõust. 08.05.2026]
5. peatükk FINANTSEERIMISE, MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED
§ 16. Kooli finantseerimine
(1) Koolil on oma alaeelarve, mida finantseeritakse Haapsalu linna eelarvest.
(2) Koolil on oma pangakonto.
(3) Kooli tegevuse finantseerimisel osalevad lapsevanemad tasudes õppetasu, mida kasutatakse õppekulude osaliseks katmiseks.
(4) Kooli õppetasu määrad, sellest vabastamise ja soodustuste andmise korra ning tasumise korra kehtestab kooli pidaja.
(5) Koolil on õigus põhitegevuse finantseerimise eesmärgil saada tulu kõrvaltegevustest, võtta vastu ja taotleda sihtotstarbelisi toetusi.
(6) Kooli finantstegevust juhib vastavalt kinnitatud eelarvele kooli direktor, kui kooli pidaja ei ole otsustanud teisiti.
(7) Kooli raamatupidamisarvestust peetakse õigusaktidega kehtestatud korras Linnavalitsuse raamatupidamises.
§ 17. Kooli vara
(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad Haapsalu linnalt või teistelt isikutelt ja asutustelt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, rahalised vahendid, inventar ja muu vara.
(2) Kooli valduses olev vara on Haapsalu linna omand.
(3) Kooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra aluseks on Haapsalu linnavara valitsemise kord.
§ 18. Asjaajamise alused
() Direktori kinnitab käskkirjaga kooli asjaajamiskorra.
6. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 19. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Haapsalu Linnavolikogu.
(2) Kooli ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ning tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õppuritele lapsevanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötajale vähemalt neli kuud enne õppeperioodi lõppu.
(3) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tema tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeaasta lõppu.
(4) Tegevuse lõpetanud kooli vara, õigused ja kohustused lähevad üle kooli pidajale või tema määratud asutusele.
7. peatükk KOOLI PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMISE JA MUUTMISE KORD
§ 20. Kooli põhimääruse kinnitamine, muutmine
(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu.
(2) Põhimääruse, selle muutmise või täiendamise eelnõu töötab välja kooli direktor või Linnavalitsuse haridusosakond.
8. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 21. Määruste kehtetuks tunnistamine
() [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 22. Määruse jõustumine
() Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.