← Eesti

Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Hiiumaa vallas

Lühidalt

See määrus reguleerib reovee kogumist, puhastamist ja äravedu Hiiumaa vallas, et tagada keskkonna- ja tervisekaitse. See kehtestab reeglid reovee kohtkäitlussüsteemide rajamisele, kasutamisele ja likvideerimisele ning purgimisteenuse osutamisele.

Mida see reguleerib

Keda see puudutab

Olulised punktid

📄 Seaduse tekst
Väljaandja: Hiiumaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.02.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 02.02.2019, 25 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Hiiumaa vallas Vastu võetud 24.01.2019 nr 49 Määrus kehtestatakse veeseaduse § 3² lg 5 punkti 5 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Hiiumaa valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib reovee kohtkäitluse ning kogumismahutist reovee äravedu ja ühiskanalisatsiooni purgimist Hiiumaa valla territooriumil. (2) Reovee kohtkäitlusrajatise planeerimine, projekteerimine, rajamine, kasutuselevõtt ja hooldamine toimub planeerimisseaduse, ehitusseadustiku, veeseaduse ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt. (3) Eeskiri kehtib juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes: 1) kohtkäitlevad reovett ning seoses sellega vajavad ja kasutavad reovee purgimisteenust; 2) osutavad purgimisteenust. (4) Eeskirja ei kohaldata, kui kinnistu omanikul või valdajal on veeseaduse kohaselt olemas heitvee ärajuhtimiseks vee erikasutusluba. § 2. Mõisted (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduses ja ehitusseadustikus toodud tähenduses, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses. (2) Lisaks kasutatakse eeskirjas järgmisi mõisteid: 1) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni purgimissõlme laskmise koht; 2) purgimissõiduk – mahutiga sõiduk, mille abil tühjendatakse reoveekogumismahuti ning veetakse reovesi purgimiskohta; 3) purgimisteenus – reovee kohtkäitlussüsteemist reovee eemaldamine ja äravedu purgimissõidukiga purgimiskohta; 4) reovesi – fekaalid ja reovee puhastamise käigus tekkiv sete; 5) hallvesi- pesu ja tarvevesi, mis ei sisalda fekaale; 6) reovee kohtkäitlus – reovee kogumine kogumismahutisse, vajadusel puhastamine, immutamine pinnasesse, kompostimine, üldjuhul reovee tekkekoha kinnistu piires; 7) reovee kohtkäitlussüsteem – reovee tekkimise asukohas kasutatav rajatis, mida kasutatakse reovee kogumiseks, puhastamiseks või maapinda immutamiseks; 8) reovee kohtkäitlusrajatis ( edaspidi kohtkäitlusrajatis) – lekkekindel reovee kogumismahuti (sh kuivkäimla kogumismahuti, septik) ja biopuhasti; 9) omapuhasti – ehk kohtpuhasti on rajatis, kus kõrvaldatakse reoained ja ebasoovitavad organismid reoveest mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega ja mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 inimekvivalenti. § 3. Reovee kohtkäitlus (1) Reovee kohtkäitlussüsteemi rajamine on lubatud reovee tekkekohas ühiskanalisatsiooniga katmata alal. (2) Erandkorras on mitme kinnistu tarbeks lubatud paigaldada või rajada kohtkäitlusrajatis juhul, kui tegevus on majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud. (3) Heitvett võib pinnasesse juhtida nõrgalt kaitstud põhjaveega alal kuni viis kuupmeetrit ööpäevas pärast mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult hallvett. Vesikäimlast pärit reovett kuni 10 kuupmeetrit ööpäevas pärast bioloogilist puhastamist. (4) Heitvett tohib veekogusse (kraav, oja, jõgi, meri jne) juhtida Keskkonnaameti poolt väljastatud vee erikasutusloa olemasolul. (5) Reovee eelpuhastites (muda-, liiva-, rasva- ja õlipüünised ning nende kombinatsioonides) tekkivad kontsentreeritud jäätmed (õli, rasv jms) tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. (6) Reoveekogumisalal asuva tarbimiskoha omanikul, kelle kohtkäitlussüsteem ei ole nõuetekohane, on kohustus liituda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas märgitud tähtaja jooksul, kui selleks on vee-ettevõtja välja ehitanud nõuetekohase liitumispunkti ning ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi. § 4. Nõuded reovee kohtkäitlussüsteemile (1) Reovee kohtkäitlussüsteemi tüübi ja asukoha valikul peab lähtuma veeseadusest ja selle alusel vastu võetud õigusaktist. (2) Septik ja biopuhasti peab olema sertifitseeritud. Kogumismahutil on nõutav tootjadeklaratsioon, kus märgitud toote kasutusvaldkond. (3) Reovee kanalisatsioonitorustik peab olema lekke- ja külmumiskindel. Vältida tuleb vihma- ja lumesulavee sattumist reovee kohtkäitlussüsteemi. (4) Mahuti ja kaevu luuk peab olema terve ja sulguma tihedalt. (5) Reovee kohtkäitlussüsteemil peab olema tagatud purgimissõiduki aastaringne hõlbus juurdepääs. § 5. Kohtkäitlusrajatise ehitamine ning kasutusele võtmine (1) Uue hoone ehitamisel tuleb lahendada reovee kohtkäitlus koos hoone ehitusprojektiga. (2) Kohtkäitlusrajatise rajamisel tuleb aluseks võtta veeseaduses, ehitusseadustikus ja nende alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud nõuded kanalisatsiooniehitisele, reovee puhastamisele ning heit- ja sademevee suublasse juhtimisele. Kohtkäitlusrajatise rajamisel tuleb järgida tootjapoolseid paigaldusjuhendeid. (3) Kohtkäitlusrajatis ei tohi paikneda puurkaevu sanitaarkaitsealas või puur- ega salvkaevu hooldusalas. (4) Kohtkäitlusrajatise ümberehitamiseks tuleb osavalla valitsusele esitada 10 päeva enne kohtkäitlussüsteemi ehitamist ehitusseadustiku kohane ehitusteatis. Kui osavalla valitsus ei teavita ehitusteatise esitajat 10 päeva jooksul vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib ehitustegevusega alustada. (5) Osavalla valitsus võib vajadusel kohtkäitlusrajatise ehitamiseks või ümberehitamiseks esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks nõuda pädeva isiku eksperthinnangut. (6) Hoone ehitamisel või ümberehitamisel või kohtkäitlusrajatise paigaldamisel või rajamisel tuleb enne hoone või rajatise kasutusele võtmist esitada osavalla valitsusele andmed koos hoone kasutusloa taotlusega. (7) Osavalla valitsusel on õigus nõuda kohtkäitlusrajatise ülevaatust ja katsetamist selle lekkekindluse tõendamiseks. § 6. Reovee kohtkäitlussüsteemi kasutamine ja hooldamine (1) Reovee kohtkäitlussüsteemi kasutamine peab toimuma vastavuses keskkonna- ja tervisekaitse nõuetega. (2) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik peab tagama kohtkäitlusrajatise korrasoleku ja hooldamise ning rajatise õigeaegse tühjendamise, et vältida mahuti ületäitumisest tingitud reovee keskkonda jõudmist. (3) Omapuhasti seisukorda tuleb kontrollida ja hooldustöid teha vastavalt omapuhasti tootja hooldusjuhendile, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Kontrolli tulemused ja tehtud hooldustööd tuleb kanda kirjalikus vormis peetavasse hoolduspäevikusse. (4) Hoolduspäevik peab sisaldama vähemalt järgmisi kandeid: 1) omapuhasti ülevaatuse kuupäeva; 2) omapuhasti hooldustöö (näiteks puhastuselementide hooldamine/vahetamine, bioaktivaatorite lisamine) kirjeldust ja tegemise kuupäeva; 3) reovee puhastamise käigus tekkiva sette äraveo kogust ja kuupäeva. (5) Omapuhasti omanik peab säilitama omapuhasti hoolduspäeviku viimase viie aasta kanded. (6) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik võib tellida purgimisteenuse osutamist vaid ettevõtjalt, kes omab vee-ettevõtjaga purgimislepingut. (7) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik peab nõudma purgimisteenuse osutajalt pärast töö tegemist arvet ära veetud koguse ja veo kuupäeva kohta ning säilitama seda vähemalt kaks aastat ning esitama arve järelevalve tegijale nõude saamisest nõudes märgitud tähtajaks. (8) Kuivkäimla tühjendamise tingimused on järgmised: 1) kuivkäimla sisu laialilaotamine ja maasse kaevamine on tiheasustusalal keelatud; 2) kuivkäimla sisu tohib oma kinnistul kompostida vaid kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega hajaasustusalal tingimusel, et sellega ei häirita naabreid; 3) kompostitud kuivkäimla sisu ei tohi paigutada lumele või külmunud pinnasele ega veega küllastunud pinnasele. § 7. Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimine (1) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimisel tuleb tagada keskkonna- ja terviseohutus. (2) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimiseks tuleb ehitisregistrisse kantud rajatise puhul 10 päeva enne lammutamise alustamist esitada osavalla valitsusele ehitise täieliku lammutamise teatis. Kui osavalla valitsus ei teavita teatise esitajat 10 päeva jooksul vajadusest lammutamise teatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib alustada lammutamist. (3) Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimise üldised nõuded on: 1) reovee kohtkäitlusrajatis tuleb enne likvideerimist tühjendada ja puhastada; 2) eemaldatud reovee kohtkäitlusrajatise süvend tuleb täita pinnasega; 3) likvideerimise käigus tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Jäätmete matmine pinnasesse või nendega reovee kogumismahuti või omapuhasti süvendi täitmine on keelatud. (4) Kohtkäitlusrajatise likvideerimise tähtajad on: 1) ühiskanalisatsiooniga liituvatel kinnistutel – ühe aasta jooksul liitumise kuupäevast arvates; 2) uue reovee kohtkäitlussüsteemi rajamisel – hiljemalt 6 kuud pärast uue kohtkäitlusrajatise paigaldamist või rajamist. § 8. Reovee purgimisteenuse osutamine (1) Purgimisteenust osutav ettevõtja (edaspidi ettevõtja) on äriregistris registreeritud. (2) Reovett on lubatud purgida üksnes purgimissõidukiga spetsiaalsesse purgimiskohta. Hiiumaa valla purgimiskohad on toodud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. Reovee immutamine pinnasesse või laialilaotamine ning mahuti tühjendamine loodusesse (metsa, sohu, põllule, rohumaale, jõkke, kraavi, merre jne) on keelatud. (3) Ettevõtja peab purgimisteenuse osutamiseks sõlmima lepingu (edaspidi purgimisleping) selle vee-ettevõtjaga, kelle hallatavasse ühiskanalisatsioonisüsteemi reovesi purgitakse. Purgimislepingus määratakse ära purgimiskoht, purgitava reovee lubatud kogused, selle reostusaste ja muu füüsikalis-keemiline näitaja ning purgitava reovee koguse arvestuse pidamise ja purgimise eest tasu maksmise tingimused ja kord. (4) Ettevõtja on kohustatud väljastama kliendile iga kord pärast purgimisteenuse osutamist arve (dokumendi), kus on toodud ettevõtja andmed, teenuse lühikirjeldus, ära veetud reovee kogus ja kuupäev ning reovee purgimiskoht. § 9. Vastutus ja järelevalve (1) Eeskirja nõuete täitmise eest vastutab kohtkäitlussüsteemi omanik või volitatud esindaja. (2) Kogumismahuti tühjendamise, veo ning purgimissõlme juhtimise ajal tekkiva keskkonnareostuse eest vastutab purgimisteenust osutav ettevõtja. (3) Kohtkäitlussüsteemi kasutamise üle teeb lisaks seaduses nimetatule järelevalvet osavalla valitsus vastavalt keskkonnajärelevalve seadusele, ehitusseadustikule ja eeskirjale, ka asates vajadusel spetsialiste ning eksperte. (4) Järelevalve tegijal on kohtkäitlussüsteemi seaduslikkuse kontrollimiseks ja ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks õigus nõuda kohtkäitlussüsteemi omanikult rajatise ehitusjoonist, kasutamis- ja hooldusjuhendi esitamist, samuti ülemõõtmist ja kontrolli ning reovee kogumismahuti puhul reovee äravedu tõendava dokumendi esitamist. Kohtkäitlussüsteemi rajatise kontrollist peab järelevalve tegija teavitama rajatise omanikku viis tööpäeva ette, tuues välja kas on vaja kohtkäitlussüsteem tühjendada. Juhul, kui kohtkäitlussüsteemi tühjendamine on vajalik, tellib kohtkäitlussüsteemi omanik omal kulul kontrollimise ajaks purgimisteenust pakkuva ettevõtja, kes tühjendab kohtkäitlussüsteemi. (5) Järelevalve tegijal on õigus teha rikkujale ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks. Tähtajaks rikkumise kõrvaldamata jätmisel on osavalla valitsusel õigus korraldada rikkuja kulul rajatise nõuetele vastavusse viimine või likvideerimine. § 10. Määruste kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistada kehtetuks Hiiu Vallavolikogu 17.9.2015 määrus nr 49 „Hiiu valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“. (2) Tunnistada kehtetuks Emmaste Vallavolikogu 26.6.2017 määrus nr 65 „Emmaste valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“. (3) Tunnistada kehtetuks Pühalepa Vallavolikogu 27.10.2015 määrus nr 15 „Pühalepa valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“. (4) Tunnistada kehtetuks Käina Vallavolikogu 24.9.2015 määrus nr 35 „Käina valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“. Aivar Viidik vallavolikogu esimees

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.