Kohila valla detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks ette nähtud taristu väljaehitamise kokkuleppimise kord

Väljaandja: Kohila Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 10.09.2023 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 07.09.2023, 28 Kohila valla detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks ette nähtud taristu väljaehitamise kokkuleppimise kord Vastu võetud 31.08.2023 nr 8 Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 130 lõike 1 ja § 131 lõike 2^1 alusel § 1. Reguleerimisala ja mõisted (1) Käesolev määrus reguleerib kokkuleppe sõlmimist ja täitmist Kohila valla (edaspidi: vald) ja detailplaneeringust huvitatud isiku (edaspidi: huvitatud isik) vahel: 1) detailplaneeringu koostamise ja koostamise tellimise osas; 2) avalikuks kasutamiseks ette nähtud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude täielikus või osalises kandmises. (2) Määruses kasutatakse mõisteid planeerimisseaduse (edaspidi: PlanS) tähenduses. § 2. Haldusleping detailplaneeringu koostamise ja koostamise tellimise kohta (1) Haldusleping detailplaneeringu koostamise ja koostamise tellimise kohta sõlmitakse huvitatud isikuga, kui puuduvad planeerimisseaduses sätestatud lepingu sõlmimist välistavad asjaolud. Leping sõlmitakse enne detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist. Samas lepingus peab huvitatud isik võtma tagatud kohustuse rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. (2) Kui huvitatud isik ei nõustu halduslepingut sõlmima, siis detailplaneeringut ei algatata. (3) Kui esineb asjaolu, mis takistab huvitatud isikul halduslepingus ettenähtud ülesannet täita, on vallal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada viie tööpäeva jooksul arvates huvitatud isikult vastavasisulise teate saamisest. Sel juhul võib vald teha otsuse detailplaneeringu algatamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta. Halduslepingu pooltele juba tehtud kulusid ei hüvitata. § 3. Rajatiste väljaehitamine (1) Huvitatud isikul tekib rajatiste osalise või täieliku väljaehitamise ja asjakohaste kulude kandmise kohustus, kui ta on huvitatud detailplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest, kehtestamisest ja elluviimisest ning valla arengukava ja planeeringu algatamise otsuse tegemise ajal kehtiv eelarve ning eelarvestrateegia ei näe detailplaneeringu alale ja selle teenindamiseks avalikuks kasutamiseks kavandatud rajatiste ehitamist ega kulude katmist osaliselt või täielikult ette. (2) Mitme huvitatud isiku korral jagatakse detailplaneeringu kohaste, avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud, avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste väljaehitamise maht ja kulud huvitatud isikute vahel võimalikult proportsionaalselt vastavalt asjakohasele kokkuleppele, arvestades detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse brutopinda ning silmas pidades planeeringu elluviimise etappe ja ajakava. (3) Kõik käesoleva määruse § 1 lõike 1 punkti 2 kohaste rajatiste väljaehitamisega seotud kulud on kohustatud kandma huvitatud isik, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud isik on kohustatud: 1) välja ehitama kõik detailplaneeringus ette nähtud avalikuks kasutamiseks kavandatud rajatised ja kõik rajatised, mis ei asu detailplaneeringu alal, kuid on planeeringulahenduse realiseerimiseks vajalikud ja sellega funktsionaalselt seotud; 2) tagama detailplaneeringualast väljajäävate rajatiste korrasoleku ja endise olukorra taastamise; 3) omal kulul ja koostöös pädeva isikuga tagama maaparandussüsteemi rekonstrueerimise kuni eesvooluni ka selles osas, mis jääb detailplaneeringualast välja, kuid mis teenindab detailplaneeringu ala ning rekonstrueerima maaparandussüsteemi terviklikult kogu planeeringu alal ja vajadusel ka väljaspool planeeringu ala (planeeringu mõjualal) selliselt, et on tagatud naaberkinnisasjadele jääva maaparandussüsteemi osa nõuetekohane toimimine. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud, avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste väljaehitamiseks sõlmivad huvitatud isik ja vald PlanS § 131 lõikes 2 nimetatud halduslepingu enne detailplaneeringu kehtestamist, milles on toodud vähemalt PlanS § 131 lõikes 5 sätestatud asjaolud. (5) Vald kehtestab detailplaneeringu üksnes juhul, kui on sõlmitud haldusleping, millega huvitatud isik on võtnud rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude kandmisega, ja leppinud kokku rajatiste üleandmise vallale juhul, kui need asuvad valla omandis oleval maal või on suunatud avaliku huvi tagamisele või rajatiste väljaehitamine on ette nähtud valla eelarvestrateegias või jooksva aasta eelarves. (6) Juhul, kui huvitatud isik ei nõustu sõlmima PlanS § 131 lõikes 2 nimetatud halduslepingut enne detailplaneeringu kehtestamise otsustamist, on vallal õigus jätta detailplaneering kehtestamata ning detailplaneeringu koostamine lõpetada. (7) Vald võib kehtestada detailplaneeringu käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud halduslepingut sõlmimata, kui detailplaneeringuga kavandatu on valla arengulistel kaalutlustel oluline ja detailplaneeringu kehtestamata jätmine või kehtestamisega viivitamine ei ole põhjendatud. (8) Põhjendatud juhul võib halduslepingus ette näha detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste välja ehitamise etappide kaupa. (9) Üldjuhul peavad huvitatud isikul enne detailplaneeringuga kavandatud hoonetele ehitusloa andmist olema lõpetatud järgnevad kehtestatud detailplaneeringus ettenähtud tegevused: 1) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; 2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituutide kandmine kinnistusraamatusse; 3) detailplaneeringu alusel moodustatud ja planeeringukohaselt vallale tasuta võõrandatavate maaüksuste valla omandisse andmine. (10) Detailplaneeringukohase hoone ehitamiseks ei väljastata ehitusluba enne PlanS § 131 lõikes 1 nimetatud rajatiste ehitusloa väljastamist või väljastatakse see koos PlanS § 131 lõikes 1 nimetatud rajatiste ehitusloaga, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (11) Üldjuhul peab huvitatud isikul enne detailplaneeringuga kavandatud hoonetele kasutusloa andmist olema täidetud PlanS § 131 lõikes 1 nimetatud rajatiste väljaehitamise kohustus koos kasutuslubade või kasutusteatiste olemasoluga esimese detailplaneeringukohase hoone kasutusloa taotlemise ajaks või hiljemalt viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem. Avalikuks kasutamiseks ette nähtud tehnovõrgud ja -rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni ehitusõigusega krundi kavandatud liitumispunktideni. (12) Vallal on õigus keelduda detailplaneeringuga kavandatud hoone(te)le kasutusloa andmisest, kui huvitatud isiku lepingulised kohustused on nõuetekohaselt täitmata. Erandina võib vald nimetatud kasutusloa väljastada juhul, kui huvitatud isik on vallale andnud piisava tagatise rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmiseks. § 4. Avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste väljaehitamisega seotud kulude kandmise kord ja tagatised (1) Kõik avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste väljaehitamisega seotud kulud on kohustatud kandma huvitatud isik, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (2) Huvitatud isik on kohustatud üldjuhul ehitama omal kulul kõik detailplaneeringukohased ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud ning sellega funktsionaalselt seotud otstarbekohaselt kasutatavad ja toimivad, avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatised välja hiljemalt viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates. (3) Vallal on õigus huvitatud isikult nõuda enne detailplaneeringu kehtestamise kohta otsuse tegemist avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste väljaehitamise kohustuse tagamiseks detailplaneeringuga hõlmatud maaüksuste kinnistusregistri registriosa IV jakku esimesele järjekohale hüpoteegi seadmist valla kasuks. Hüpoteegi summa vastab üldjuhul detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste vähemalt 1,3-kordsele ligikaudsele kogumaksumusele. Ligikaudse kogumaksumuse arvutamisel tuleb lähtuda käesoleva määruse §-s 5 toodust. (4) Hüpoteegi võib asendada ligikaudse kogumaksumuse suuruse tagatisraha deponeerimisega valla arvelduskontole või panga garantii andmisega. (5) Vallal on õigus huvitatud isikult nõuda enne detailplaneeringu kehtestamist valla kasuks kinnistusregistri III jakku esimesele vabale järjekohale isikliku kasutusõiguse hoidumisservituudina seadmist, mille sisuks on kinnistu omaniku kohustus mitte alustada või mitte lubada detailplaneeringu alal hoonete ehitamist seni, kuni vastava kinnistuni on rajatud kehtivale detailplaneeringule vastavad avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatised ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud ja sellega funktsionaalselt seotud rajatised. (6) Vallal on õigus huvitatud isikult nõuda enne detailplaneeringu kehtestamist valla kasuks kinnistusregistri III jakku esimesele vabale järjekohale isikliku kasutusõiguse hoidumisservituudina seadmist, mille sisuks on valla kohustus mitte lubada detailplaneeringu alal hoonetele kasutuslubade väljastamist seni, kuni vastava kinnistuni on rajatud kehtivale detailplaneeringule vastavad avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatised ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud ja sellega funktsionaalselt seotud rajatised. (7) Kui kõik halduslepinguga võetud hoidumisservituudi ja hüpoteegi kustutamise eelduseks olevad kohustused ja tingimused on nõuete kohaselt täidetud, on vallal kohustus anda nõusolek vastava hoidumisservituudi või hüpoteegi kustutamiseks sellesisulise nõude saamisest nelja nädala jooksul. (8) Kui lepingus märgitud kohustused on täidetud, kohustub vald huvitatud isikule tagastama tagatissumma kümne tööpäeva jooksul ja andma nõusoleku hüpoteegi või servituudi kustutamiseks. § 5. Rajatiste väljaehitamise rahastamisega seotud kulude arvutamise kord (1) Rajatiste väljaehitamisega seotud eeldatavad kulud arvutatakse hiljemalt enne detailplaneeringu kehtestamist lähtuvalt detailplaneeringuga avalikuks kasutamiseks kavandatavate rajatiste orienteeruvast mahust või pindalast (ühiku hind), kasutatavate ehitusmaterjalide hinnast, ehitustööde maksumusest ja muudest asjakohastest tasudest. (2) Rajatiste väljaehitamisega seotud eeldatavad kulud arvutatakse lähtuvalt huvitatud isiku poolt vallale esitatud hinnapakkumisest, mis kajastavad väljaehitatavate rajatiste eeldatavat maksumust. Kui vallal tekib kahtlus hinnapakkumise õigsuses, on vallal õigus huvitatud isikult nõuda vähemalt ühe täiendava hinnapakkumise esitamist või võtta see ise. (3) Juhul, kui huvitatud isik ei esita avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste maksumuse osas omapoolseid hinnapakkumisi, lähtub vald rajatiste ühiku hinna arvutamisel valla või teiste hankijate poolt sarnaste rajatiste ehitamiseks varasemalt läbiviidud riigihangete ligikaudsest maksumusest. § 6. Järelevalve teostamine rajatiste väljaehitamise ajal (1) Huvitatud isik annab vallale üle avalikuks kasutamiseks kavandatud rajatiste ehitamise üle omanikujärelevalve teostamise ning tagab osapoolte igakülgse koostöö valla poolt tellitud järelevalve esindajaga. (2) Huvitatud isik tasub vallale lõikes 1 nimetatud omanikujärelevalve teostamise eest valla poolt esitatavate arvete alusel. § 7. Määruse jõustumine () Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teatajas Heiki Hepner Volikogu esimees