Videovalve kasutamise nõuded Mulgi vallas

Väljaandja: Mulgi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 07.07.2023 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 04.07.2023, 25 Videovalve kasutamise nõuded Mulgi vallas Vastu võetud 27.06.2023 nr 46 Määrus on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 alusel, lähtudes korrakaitseseaduse §-st 34 ja § 57^2 lõikest 1. § 1. Reguleerimisala () Määrusega sätestatakse Mulgi valla haldusterritooriumil Mulgi valla asutuse korraldatava videovalve kasutusele võtmise ja kasutamise põhimõtted ning videovalve üldised andmekaitsetingimused. § 2. Videovalve () Videovalve määruse mõistes on tehniliste vahendite süsteem, mis Mulgi valla haldusterritooriumile avalikku kohta või Mulgi valla asutuse valduses oleva ehitise välisseinale või siseruumi või territooriumile paigaldatud kaamera abil edastab reaalajas pildi või pildi ja heli (edaspidi nimetatud mõisteid koos pilt), salvestab pildi ning võimaldab pilti töödelda ja taasesitada. § 3. Videovalve korraldaja (1) Videovalve korraldaja määruse mõistes on Mulgi valla asutus, kui määrusega ei ole sätestatud teisiti. (2) Videovalve korraldaja vastutab videovalve õiguspärase kasutusele võtmise ja kasutamise eest ning on avaliku teabe seaduse mõistes videovalve kui infosüsteemi abil kogutud andmete vastutav töötleja. § 4. Videovalve eesmärk () Videovalvet võib kasutada järgmistel eesmärkidel: 1) Mulgi valla asutuse valduses oleva Mulgi vallale kuuluva vara ning asutuse territooriumil viibivate isikute kaitseks, st vara säilimist ja isikute turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks, olukorrale reageerimiseks ning korrarikkumisel asjaolude väljaselgitamiseks; 2) avalikku kohta paigaldatud ning avalikuks kasutamiseks mõeldud Mulgi valla vara (pargiinventar, bussiootepaviljonid, spordi- ja mänguväljakute inventar jms) säilimist ohustava olukorra ennetamiseks ja ohuolukorrale reageerimiseks ning vara kahjustamisel või vargusel kahju tekitaja või süüteo toimepanija väljaselgitamiseks; 3) avalikus kohas käitumise üldnõuete täitmise üle ning liiklusseadusest tuleneva riikliku järelevalveteostamiseks; 4) seadustest tulenevate muude avalike ülesannete täitmiseks, kui videovalve kasutamine on seaduse alusel lubatav. § 5. Videovalve kasutusele võtmise aluspõhimõtted (1) Videovalve võib kasutusele võtta, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) videovalvet kasutatakse määruse §-s 4 märgitud eesmärgil; 2) oht varale ja isikute turvalisusele on selgelt määratletud ning ohu tõsidust ja realiseerimise tõenäosust on eelnevalt hinnatud; 3) on analüüsitud alternatiivseid meetmeid ohu tõrjumiseks või eesmärgi saavutamiseks; 4) analüüsi tulemusel on jõutud järeldusele, et alternatiivsete meetmete kasutamine ei anna ohu ennetamiseks või tõrjumiseks või eesmärgi saavutamiseks paremat tulemust või oleks võrreldes videovalve kasutusele võtmisega ebamõistlikult koormav; 5) videovalve võetakse kasutusele viisil, mis võimaldab videovalve kasutusele võtmise eesmärki saavutada nii, et isikute huve ja õigusi ei kahjustata ülemäära. (2) Mulgi valla asutuse valduses oleva vara ning Mulgi valla asutuse territooriumil või hoones isikute turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks vajaliku videovalve kasutusele võtmise otsustab asjaomase asutuse juht. (3) Avalikku kohta videovalve paigaldamise asukohad määrab ja videovalve korraldaja ülesandeid täidab Mulgi Vallavalitsus kui ametiasutus. (4) Videovalve kasutamisel peab videokaamera jälgimisala olema eesmärgi saavutamiseks minimaalne, s.t kehtib põhimõte, et videokaameraga jälgitav ala on videovalve kasutusele võtmise analüüsist tulenevalt ohu olukordade tõrjumiseks ning videovalve eesmärgi saavutamiseks vähim vajalik. (5) Videovalve kasutamisest tuleb avalikkust määruse §-des 6 ja 7 sätestatud korras teavitada. (6) Videovalve korraldajal tuleb tagada organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed, mis kaitsevad videovalve abil kogutud andmeid tahtmatu või volitamata jälgimise, kopeerimise, muutmise, teisaldamise ja kustutamise eest. (7) Videovalve seadmestik peab olema valitud ning seadistatud viisil, mis tagab võimaluse igal ajahetkel kindlaks teha kes, millal ja milliseid andmeid videovalve korraldaja nimel töötles (vaatas, salvestas, muutis, kustutas). (8) Videovalve seadmestik peab olema võimalik seadistada nii, et videovalve abil kogutud andmeid ei oleks võimalik avalikult kätte saada. § 6. Videovalvest teavitamine (1) Valvekaamerast teavitamiseks peab videovalve korraldaja paigaldama videovalve alale teavitussildi või -sildid. (2) Teavitussilt vormistatakse Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel avaldatud videovalve sildi genereerija abil. (3) Liikluse korraldamiseks mõeldud alale kasutatakse videovalvest teavitamiseks avalikku kohta paigaldatud teabetahvlit, mille valgel taustal on must värvi videokaamera kujutis ja sõna „Videovalve“ koos Mulgi valla vapiga. § 7. Andmekaitsetingimuste avalikustamine () Videovalve korraldaja peab videovalve kasutamisel avaldama oma veebilehel andmekaitsetingimused, millega teavitatakse 1) millisel eesmärgil on videovalve korraldaja videovalve kasutusele võtnud; 2) kellel on asutuses videovalve korraldaja nimel juurdepääs salvestisele; 3) kellelt saab inimene infot oma isikuandmete kohta (töötaja või ametniku nimi, ameti- või töökoha nimetus, kontaktandmed (telefon, e-posti aadress)); 4) millisel viisil on inimesel võimalik enda isikuandmetega salvestisel tutvuda või kuidas on tal võimalus saada enda isikuandmetega salvestist või selle osa; 5) kas üldse ja kui, siis kellele salvestist näidatakse või salvestis edastatakse; 6) kui kaua salvestisi säilitatakse. § 8. Andmete töötlemise aluspõhimõtted (1) Videovalve salvestisi ei tohi kasutada nende kasutusele võtmise eesmärgist erineval eesmärgil. (2) Videovalve korraldaja peab asutuse tegevust reguleerivate dokumentidega määrama ametniku või töötaja, kellel on ameti- või tööülesannetest lähtuvalt õigus ja kohustus videovalve pilti või salvestist töödelda, sh määrama isiku, kes vastutab videovalve käigus kogutud isikuandmete nõuetekohase töötlemise, säilitamise, edastamise ja hävitamise eest. (3) Isikuandmete töötlemine peab olema kirjeldatud ja auditeeritav ning tagama teabe kvaliteedi. (4) Salvestise andmetega on õigus tutvuda salvestisel oleval andmesubjektil. Salvestise andmeid on õigus edastada õiguskaitseorganitele (politsei, prokuratuur, kohus jms) ning teistele isikutele seadusega sätestatud juhtudel ja alusel. (5) Salvestisi säilitatakse ainult salvestise tähtaja jooksul. § 9. Andmetega tutvumine (1) Igal inimesel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega, sh teda kujutava salvestisega. (2) Salvestisega tutvumise ja sellest koopia väljastamise korral tuleb arvestada, et kui salvestisel on lisaks enda andmetega tutvumist soovivale isikule ka teisi isikuid, võib juurdepääsu teiste isikute andmetele võimaldada vaid salvestisel olevate isikute kirjalikul nõusolekul või muutes teised isikud tuvastamatuks. (3) Enda andmetega tutvumiseks, sh salvestisele juurdepääsuks või salvestisest koopia saamiseks, esitatakse videovalve korraldajale (andmete töötlejale) taotlus. (4) Soovituslik on esitada taotlus kirjalikult ning märkida taotlusel taotleja nimi, sünniaeg või isikukood, kontaktandmed (telefon või e-post) ning eeldatav ajaperiood, mille kohta salvestise koopiat või salvestisele ligipääsu soovitakse. Videovalve korraldaja säilitab taotlust kuus kuud alates selle kuu lõpust, kui taotlus esitati. (5) Videovalve korraldaja menetleb taotlust võimalikult kiiresti, kuid mitte pikemalt kui üks kuu taotlusesaamisest arvates. Taotluse menetlustähtaega on põhjendatud juhtudel õigus pikendada veel ühe kuu võrra. (6) Videovalve korraldaja jätab taotluse rahuldamata, kui taotleja isikuandmed on salvestise säilitustähtajast tulenevalt kustutatud, teavitades taotlejat tema isikuandmete töötlemise lõpetamisest. (7) Videovalve korraldaja võib salvestisele juurdepääsu mitte lubada või jätta sellest koopia väljastamata, kui taotlejale ei ole võimalik näidata või väljastada tema kohta kogutud andmeid nii, et see ei kahjustaks kolmandate isikute huve. (8) Kolmandatel isikutel ja asutustel on õigus videovalve abil kogutud isikuandmeid saada ainult andmesubjektikirjalikul nõusolekul või seadusega või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 sätestatud juhtudel. § 10. Salvestise säilitamine (1) Videovalve korraldaja peab määrama salvestise säilitamiseks tähtaja. (2) Salvestise säilitustähtaja määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et videovalvega kogutud andmeid säilitatakse eesmärgi saavutamiseks võimalikult lühikese aja jooksul. (3) Üldjuhul säilitatakse videovalve salvestisi vähemalt üks kuu pärast salvestamise päeva. (4) Kui salvestist on vaja väärteo- või kriminaalmenetluses või kohtus tõendina, säilitatakse salvestis vastavamenetluse lõppemiseni. (5) Kui salvestisel olevate isikuandmete säilitamiseks on eriseadusega määratud lühem või pikemsäilitustähtaeg, tuleb salvestise säilitustähtaja määramisel lähtuda eriseadusest. (6) Salvestise säilitustähtaja möödumisel tuleb salvestis kustutada. Salvestise kustutamine tuleb tagada videovalve tehniliste võimalustega kas andmete üle salvestamisega või eraldi andmete täieliku hävitamisega. § 11. Videovalve korraldamine lepingu alusel (1) Kui videovalve korraldaja kasutab videovalveks (salvestise säilitamiseks, tehnoloogiliste vahendite tagamiseks jms) koostööpartnerit (teenuse pakkujat), toimub videovalve volitatud töötleja kaudu. (2) Volitatud töötleja tegutseb videovalve korraldaja ehk vastutava töötleja juhiste alusel ning videovalvekorraldajal on kohustus enne lepingu sõlmimist välja selgitada, kas teenuse pakkuja on võimeline täitma kõiki isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõudeid, sh selgitama välja, kus ja kuidas teenusepakkuja videovalvega kogutud andmeid hoiab ning kas ta kasutab andmeid vaid kooskõlas videovalve korraldaja määratud eesmärgiga. (3) Soovitav on koostööpartneri valimiseks taotleda andmete töötlemise turvaauditit. § 12. Rakendussätted (1) Videovalve korraldajad peavad analüüsima juba kasutusele võetud videovalve kooskõla kehtiva määruse nõuetega ning tagama hiljemalt 1. jaanuariks 2024 määruse §-des 6 ja 7 sätestatud nõuete täitmise. (2) Andmekaitsetingimuste avaldamiseks tuleb videovalve korraldajal eelnevalt videovalve kasutamiseõiguslikke asjaolusid kontrollida. Kui videovalve kasutamine ei vasta määrusega sätestatud nõuetele, s.t ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse nõuetega, tuleb videovalve kasutamine viia 1. jaanuariks 2024 kooskõlla videovalve kasutamise eesmärgi ja nõuetega või videovalve kasutamine lõpetada. (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Arvo Maling Volikogu esimees