Avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamise nõuded ja kord

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 15.05.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 12.05.2026, 6 Avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamise nõuded ja kord Vastu võetud 30.04.2026 nr 6 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 36^7 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega (edaspidi kord) kehtestatakse nõuded ja kord Kohtla-Järve linna (edaspidi linn) haldusterritooriumil avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamiseks. (2) Avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamine hõlmab endas tänavakaubandust, kauplemist avalikul üritusel ning müügikoha hooajalist laiendamist. (3) Korra sätted ei kohaldu kaubanduse korraldamisele riigi- ja eraomandis oleval avalikkusele ligipääsetaval maa-alal. § 2. Terminid () Korras kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) valitsus – linna kollegiaalne täitevorgan Kohtla-Järve Linnavalitsus; 2) ametiasutus – linna eelarvest finantseeritav, avalikku võimu teostav asutus Kohtla-Järve Linnavalitsus; 3) kaubanduse korraldaja – ametiasutus, ametiasutuse hallatav asutus ning avaliku ürituse korraldaja; 4) pädev isik – ametiasutuse määratud ametiasutuse teenistuja, kes menetleb avalikult kasutatavale maa-alale müügipiletite taotlusi, nende muutmist või kehtetuks tunnistamist ning teostab järelevalvet nõuete täitmise üle; 5) kaupleja – füüsiline või juriidiline isik, kes müüb kaupa või osutab teenust; 6) tänavakaubandus – avalikult kasutataval maa-alal kauba või teenuse müük kaupleja paigaldatud müügiautomaadist, -paviljonist, -letilt või -kärult, autolt või selle haagiselt kandekaubandusena; 7) avalikult kasutatav maa-ala – määratlemata hulga isikute kasutatav maa, näiteks tee, tänav, väljak, parkla, park, hoov, puhke- ja virgestusala, seejuures ei kuulu korra tähenduses avalikult kasutatava maa-ala hulka kalmistu maa; 8) müügipilet – ametiasutuse väljastatud dokument, mis annab kauplejale õiguse kasutada selles nimetatud müügikohta kindlaks määratud ajal kauba müügiks või teenuse osutamiseks; 9) müügikoht – kauba müügiks või teenuse osutamiseks sobiv koht, kus kaupleja vahetult müüb kaupa või osutab teenust; 10) müügipaviljon – munitsipaalomandis olev kerge konstruktsiooniga suletud ruumiga ehitis kauba müügiks või teenuse pakkumiseks; 11) kandekaubandus – kauba müük, mis toimub käest, käsikorvist, kandelaualt või muust kaupleja kantavast või liigutatavast inventarist; 12) müügikoha hooajaline laiendus – kaupluse, teenindus- või toitlustusettevõtte tegevuse hooajaliseks laiendamiseks väljapoole siseruume selle vahetus läheduses eraldatud alal asuv müügikoht, mis koos kaupluse, teenindus- või toitlustusettevõttega moodustab ühe müügikoha; 13) ühenduskoht – vee- ja kanalisatsiooniteenuse või elektrienergia tarbimise võimalusega või mõlema võimalusega tänavakaubanduse müügikoht. 2. peatükk Nõuded tänavakaubanduse müügikohale § 3. Üldised nõuded (1) Kaupleja võib püstitada müügikohale kauba müügi või teenuse pakkumise ajaks kergkonstruktsioonis varikatuse. (2) Tänavakaubanduses on keelatud kaupa paigutada tänavakattele, haljasalale ja linnakujunduslikule väikevormile. (3) Müügikoht tänavakaubanduses peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ei tohi takistada liiklust ega piirata liiklejate nähtavust; 2) peab sobima välimuselt, paigutuselt ja kujunduslikult ümbritsevasse keskkonda; 3) ei tohi takistada linna heakorranõuete täitmist; 4) peab olema ohutu; 5) ei tohi segada samal ajal toimuvate avalike ürituste läbiviimist; 6) peab vastama müügipiletil esitatule. (4) Müügikohta on lubatud paigaldada müügikohaga seostatavat inventari (näiteks toolid, lauad). § 4. Müügipaviljon ja ühenduskoht (1) Müügipaviljoni ja ühenduskoha kasutamisel tuleb fikseerida elektri- ja veearvesti alg- ja lõppnäit, kui need on olemas. Kasutatud teenuste eest tuleb tasuda lisaks müügipileti hinnale. (2) Müügipaviljonide ja ühenduskohtade asukohad kehtestab valitsus korraldusega. § 5. Nõuded kauplemisele avalikul üritusel (1) Avalikul üritusel korraldab kaubandustegevust avaliku ürituse korraldaja müügipileti alusel. Müügipiletit ei nõuta, kui ürituse korraldaja on ametiasutus või ametiasutuse hallatav asutus. (2) Avalikul üritusel on lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. § 6. Nõuded müügikoha hooajalisele laiendusele (1) Müügipiletil määratakse maa kasutamise ulatus ruutmeetrites ning kasutamise täpne aeg aastas, sealhulgas vajaduse korral aeg, millal tuleb müügikoha hooajaline laiendus linna maalt eemaldada. (2) Maa müügikoha hooajaliseks laienduseks kasutusse andmisel lähtutakse järgmistest tingimustest: 1) toitlustusettevõtjal on lubatud alkoholi müüa üksnes toitlustusettevõtja müügisaalist kohapeal tarbimiseks; 2) müügiinventar (näiteks toolid, lauad, varjud, markiisid, soojuskiirgurid, piirded, taimestus, teabekandjad) peab jääma kasutusse antava maa-ala piiridesse; 3) varjude või markiiside alumise serva kõrgus peab olema minimaalselt 2,1 meetrit; 4) kunstmaterjalist taimestus ei ole lubatud, haljastamisel soovitatakse kasutada suvelilli; 5) muusika edastamine ja suunamine siseruumidest kasutusse antavale maale ei ole lubatud. (3) Müügikoha hooajaline laiendus tuleb sulgeda hiljemalt kell 00.00. § 7. Kaupleja kohustused (1) Kaupleja on kohustatud müügikoha ümbrust kauplemise ajal ja pärast kauplemise lõppu korras hoidma ning vajaduse korral paigaldama heakorra tagamiseks vajaliku arvu prügiurne ja tagama nende õigeaegse tühjendamise ja teisaldamise. (2) Kaupleja on kohustatud korraldama kauba väljapaneku ja kaubatagavarade paigutuse viisil, mis jätab jalakäijatele liikumiseks piisava laiusega vahekäigud. (3) Kaupleja on kohustatud lunastama müügipileti enne kauplemisega alustamist ja hoidma müügipileti alles kauplemise lõppemiseni. 3. peatükk Tänavakaubanduse korraldamine § 8. Müügipilet (1) Müügipilet väljastatakse kauplejale müügipiletil loetletud kaupade müügiks või teenuste osutamiseks müügipiletil näidatud tingimustel ja müügikohas. (2) Müügipilet ei ole võõrandatav ega edasiantav. (3) Müügipiletile peab olema märgitud: 1) müügipileti number; 2) müügipileti väljastamise kuupäev; 3) kaupleja ärinimi, registrikood ja äriühingu esindaja kontaktandmed või füüsilise isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed; 4) müügikohas müüdavate kaubagruppide või teenuste loetelu; 5) müügikoha asukoht; 6) kasutatav inventar; 7) müügipileti hind; 8) müügipileti kehtivusaeg; 9) müügipileti väljastanud pädeva isiku nimi ja allkiri; 10) muu seadusest tulenev teave. (4) Tänavakaubanduse müügipiletite vormi ja hinnakirja kehtestab valitsus korraldusega. § 9. Müügipileti taotlemine (1) Müügipileti taotlus esitatakse ametiasutusele taotluse esitamise ja menetlemise infosüsteemi SPOKU kaudu. Kui taotlemine ei ole SPOKU kaudu võimalik, esitatakse taotlus määruse lisas toodud vormil allkirjastatult ametiasutusele. (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotleja ärinimi, registrikood ja äriühingu esindaja kontaktandmed või füüsilise isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed; 2) kauplemisperioodi alguse ja lõpu kuupäev; 3) kaubagruppide või teenuste loetelu, millega soovitakse kaubelda; 4) kasutatava inventari kirjeldus; 5) andmed majandustegevusteate või tegevusloa kohta, kui need on seadusega nõutavad; 6) andmed vee- ja kanalisatsiooniteenuse ja elektrienergia tarbimise vajaduse kohta ning kinnitus teenuste tarbimise eest tasumise kohta; 7) kinnitus, et kaupleja on käesoleva korraga tutvunud ja esitatud andmed on õiged; 8) taotluse esitaja, esitamise kuupäev ja allkiri; 9) muu seadusest tulenev teave. (3) Taotlusele lisatakse müügikoha: 1) inventari joonised või fotod; 2) asukohaskeem. (4) Pädev isik kontrollib müügipileti taotluse vastavust nõuetele 10 tööpäeva jooksul ning vajaduse korral hindab kasutatava müügiinventari sobivust ümbruskonda. § 10. Müügipileti väljastamine (1) Pädev isik väljastab müügipileti pärast selle eest tasumist kolme tööpäeva jooksul. Müügipileti eest tasumiseks väljastatakse arve. (2) Pädev isik keeldub müügipiletit väljastamast või pikendab või muudab seda või tunnistab selle kehtetuks 10 tööpäeva jooksul. (3) Müügipileti väljastamisest võib pädev isik keelduda, kui: 1) kavandatav tänavakaubandus ei vasta käesolevale korrale või on vastuolus õigusaktidega; 2) taotluses on esitatud valeandmeid; 3) taotletud müügikoht ei vasta kehtestatud nõuetele või ei ole kaubanduseks sobiv; 4) kauplemiseks kasutatav inventar ei ole kaubanduseks sobiv; 5) soovitakse kaubelda õigusaktides keelatud kaubaga; 6) soovitud müügikoht on hõivatud; 7) kaupleja on eelmistel müügiperioodidel müügikoha kasutamise tingimusi korduvalt rikkunud; 8) on ilmnenud muud keeldumist põhjendavad asjaolud. § 11. Müügipileti muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Müügipiletit võib muuta kaupleja kirjaliku taotluse alusel. (2) Müügipileti võib pädev isik kehtetuks tunnistada, kui: 1) taotleja on teatanud kirjalikult soovist müügipilet kehtetuks tunnistada; 2) kaupleja müüb kaupa, mille müügiks tal õigus puudub; 3) kaupleja kaupleb kohas, kus tal selleks õigus puudub; 4) kauplemisel on müügipiletil märgitud tingimusi või õigusakte korduvalt või oluliselt rikutud. (3) Müügipileti kehtetuks tunnistamisel müügipileti eest makstud tasu ei tagastata. 4. peatükk Rakendussätted § 12. Järelevalve (1) Kaubandustegevuse üle teeb järelevalvet ametiasutuse pädev isik. (2) Riiklikku järelevalvet seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teevad vastavas seaduses või õigusaktis määratud asutused või ametiisikud. (3) Kaupleja on kohustatud järelevalvet teostava isiku nõudmisel esitama müügipileti. § 13. Määruse kehtetuks tunnistamine () Kohtla-Järve Linnavolikogu 29. jaanuari 2014. a määrus nr 15 „Tänava- ja turukaubanduse ning avalikul üritusel kauba või teenuse müügi kord“ tunnistatakse kehtetuks. Sergei Lopin volikogu esimees Lisa Müügipileti taotluse vorm