Ülesannete jaotus planeerimisel ja avalike rajatiste väljaehitamise kord

Väljaandja: Tartu Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 29.06.2024 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 26.06.2024, 13 Ülesannete jaotus planeerimisel ja avalike rajatiste väljaehitamise kord Vastu võetud 20.06.2024 nr 82 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 ja planeerimisseaduse § 131 lõike 2^1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala () Käesolev määrus reguleerib ülesannete jaotuse ning täpsustab nõudeid planeerimisel ja kehtestab detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike rajatiste väljaehitamise või väljaehitamise kulude täieliku või osalise kandmise kokkuleppimise alused. § 2. Mõisted () Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) arendaja - detailplaneeringust huvitatud isik või isik, kes viib detailplaneeringu ellu; 2) avalik rajatis - detailplaneeringukohane (planeeringualal asuv) ning planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalik (planeeringualast väljapool asuv) avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatis (sõidutee, jalg- või jalgrattatee ning sellega seotud rajatised, tänavavalgustus, haljastus, maaparandussüsteem, sademeveesüsteem, spordi- või puhkerajatis, sh mänguväljak). § 3. Planeerimisega seotud ülesannete jaotus (1) Linnavolikogu otsustab planeeringu algatamise ja vastu võtmise, kui planeeringu kehtestamine on seadusest tulenevalt tema pädevuses. (2) Linnavalitsus otsustab planeeringu algatamise, vastu võtmise ja kehtestamise lõikes 1 nimetamata juhtudel. (3) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustab vastava planeeringu algatamise õigust omav organ. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel tutvustatakse planeeringu ja aruande eelnõud linnavolikogule. (4) Planeeringu koostamise algatamisest keeldumise otsustab planeeringu algatamise õigust omav organ. (5) Planeeringu kehtestamise õigust omav organ võib planeeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada seaduses või käesolevas määruses sätestatud juhtudel. (6) Planeeringu koostamise ajal otsustab ajutise ehituskeelu kehtestamise linnavalitsus. (7) Avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste kohta võtab seisukoha linnavalitsus. Linnavalitsus informeerib vastu võetud planeeringu kohta avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustest linnavolikogu vastavat komisjoni. (8) Teise kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringu kohta annab Tartu linna arvamuse linnavalitsus. Linnavalitsus teeb arvamuse andmisel koostööd linnavolikogu vastava komisjoniga. (9) Üldplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse üksuse eriplaneeringu koostamise menetluses tehtavad käesolevas määruses nimetamata muud otsused teeb linnavolikogu. (10) Muud planeerimisseaduses ja selle alusel antud õigusaktides nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded delegeeritakse linnavalitsusele. § 4. Planeeringu algatamine eeldused (1) Planeeringu koostamise algatamise ettevalmistamisel on linnavalitsusel õigus nõuda planeeringu koostamisest huvitatud isikult täiendavaid planeeringu algatamise eesmärke selgitavaid dokumente, sealhulgas illustreerivaid lisamaterjale. Lisamaterjalides tuleb näidata olemasolevate ja planeeritavate hoonete asukohad, liikluse ja parkimise lahendus ning haljastamise põhimõtted. (2) Enne planeeringu algatamist sõlmitakse huvitatud isikuga haldusleping planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks ja vajadusel planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kulude kandmiseks. (3) Detailplaneeringu algatamise taotluse esitamise järgselt, võimalusel enne detailplaneeringu algatamist, selgitatakse välja avalike rajatiste väljaehitamise, muuhulgas ka olemasolevate laiendamise või rekonstrueerimise vajadus. (4) Detailplaneeringut ei algatata, kui arendaja ei nõustu avalike rajatiste väljaehitamiseks vajalike kulude kandmisega ja linnal puudub võimalus avalike rajatiste väljaehitamiseks vajalike kulude kandmiseks. § 5. Avaliku rajatise väljaehitamise või rahastamise kulude jaotamise põhimõtted (1) Arendaja on kohustatud välja ehitama kõik avalikud rajatised ja kandma täielikult väljaehitamisega seotud kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. (2) Linn kannab osaliselt avalike rajatiste väljaehitamisega seotud kulud, mis on küll konkreetse detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud, kuid on lisaks vajalikud laiema piirkonna teenindamiseks, juhul, kui linnal on kavas need ehitada ja vastavad kulud on linna eelarves või eelarvestrateegias ette nähtud. (3) Kulude jagamisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest arvestades arendaja ja muude huvitatud isikute arvu, planeeritavate ehitiste mahtu, otstarvet, nendest tulenevat mõju taristule ja keskkonnale ning muid sarnaseid asjaolusid. (4) Avalike rajatiste väljaehitamise maht ja jaotus peab olema välja selgitatud enne detailplaneeringu vastuvõtmist. § 6. Halduslepingu sõlmimise otsustamine ja halduslepingu olulised tingimused (1) Halduslepingu sõlmimise avalike rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamise rahastamiseks otsustab linnavalitsus enne detailplaneeringu kehtestamist. (2) Halduslepingus peab olema vastavalt vajadusele kokku lepitud: 1) avalike rajatiste väljaehitamise ja sellega seonduvate kulude kandmise või avalike rajatiste rahastamise kohustuse üleandmine; 2) avaliku rajatise ehitamise nõuded või viide koostatud ehitusprojektile, nende puudumisel viide ehitusprojekti koostamiseks juhiste taotlemise kohustuse kohta linnalt; 3) avalike rajatiste väljaehitamise tähtaeg või avalike rajatiste rahastamise (rahastamiskohustuse) tähtaeg; 4) avalike rajatiste väljaehitamise seosed krundi hoonestamisega vastavalt detailplaneeringu elluviimiseks vajalike tegevuste või etappide järjekorrale; 5) arendaja kohustus teha ehitustööde teostamisel linnaga koostööd (muuhulgas omanikujärelevalve teostamisel); 6) arendaja kohustus anda ehitatavale avalikule rajatisele vähemalt kahe aasta pikkune garantii; 7) piisavad tagatised arendaja kohustuste täitmise tagamiseks ja vastutus kohustuste rikkumisel; 8) eraomandisse jääval maal olemasoleva või ehitatava rajatise avalikult kasutamise tagamiseks vajalikud tingimused; 9) linna omandisse kavandatud maa linna omandisse üleandmise kohustus pärast avalike rajatiste valmimist ja selle kohustuse täitmise tagatis (eelmärke seadmine või leppetrahv). (3) Avalikud rajatised peavad olema käesoleva määruse paragrahvi 9 kohaselt valmis üldjuhul enne esimesele planeeringukohasele hoonele ehitusloa andmist või enne esimesele planeeringukohasele hoonele kasutusloa taotlemist, aga mitte hiljem kui 3 aasta jooksul hoone ehitamise alustamise teatise või muu kokku lepitud teate esitamisest, kui halduslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Sealjuures hoonele ei väljastata ehitusluba enne rajatise ehitusloa väljastamist. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kokkulepe peab olema kooskõlas detailplaneeringu elluviimise tegevuskavaga ja on detailplaneeringu lisa. § 7. Õigus lõpetada detailplaneering koostamine või tunnistada detailplaneering kehtetuks () Käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 5 nimetatud organil on õigus detailplaneeringu koostamine igal ajal lõpetada või võib linnavolikogu tunnistada kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks, kui arendaja ei sõlmi avalike rajatiste väljaehitamise või väljaehitamise rahastamise kohustuse ülevõtmiseks halduslepingut. § 8. Tagatised avalike rajatiste väljaehitamisel (1) Arendaja on kohustatud andma avalike rajatiste väljeehitamise kohustuse täitmise tagamiseks piisavad tagatised. Tagatisteks võivad olla eelkõige väljaehitamise kohustuse rahalisele suurusele vastavas mahus raha deponeerimine linna arvelduskontole, krediidi- või finantsasutuse garantiikiri või 1,2-kordne hüpoteek reeglina kinnisturaamatu registriosa esimesel järjekohal. (2) Ehitamise kohustuse rahalise suuruse ja sellest lähtuvalt tagatise suuruse hindamiseks on arendaja kohustatud esitama linna nõudmisel ehitatavate rajatiste hinnakalkulatsiooni. (3) Kui arendaja ehitab avalikud rajatised välja enne planeeringualal esimesele hoonele ehitusloa taotlemist, ei ole väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks tagatist vaja anda. § 9. Avaliku rajatise valminuks lugemine (1) Avaliku rajatise ehitamise kohustus on täidetud ehk avalik rajatis on valmis, kui välja on antud rajatise kasutusluba, kasutusteatis või kasutusloa kohustuse puudumisel on rajatis projektikohane, terviklik ja iseseisvalt otstarbekohaselt kasutatav ja selle kohta on vormistatud linnale vastuvõtmise akt. (2) Kui avalik rajatis on valmis, tagastatakse arendajale antud tagatis või annab linnavalitsus nõusoleku seatud hüpoteegi kustutamiseks. (3) Kui arendaja korraldas avalike rajatiste ehitamise, kohustub arendaja väljastama linnale garantiikirja vähemalt 2% ehitusmaksumusest või deponeerima samas summas raha linna arvelduskontole avaliku rajatise garantiitööde tegemiseks garantiiperioodil. § 10. Halduslepingu sõlmimine juhul, kui detailplaneering on kehtestatud (1) Kui detailplaneering on kehtestatud enne käesoleva määruse jõustumist ning käesoleva määruse kohast halduslepingut ei ole enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitud või ei ole olnud paragrahvi 6 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine võimalik muudel põhjustel, otsustab halduslepingu sõlmimise avalike rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamise rahastamiseks linnavalitsus. (2) Halduslepingu sõlmimisel pärast detailplaneeringu kehtestamist lähtutakse käesolevas määruses sätestatust. § 11. Määruse rakendamine ja määruse kehtetuks tunnistamine (1) Tartu Linnavalitsusel on õigus määrata haldusmenetluse seaduse paragrahvi 8 lõike 2 alusel struktuuriüksus, ametnik või ametnikud, kelle ülesandeks on käesolevas määruses nimetatud ülesannete täitmine. (2) Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2017. a määrus nr 140 "Ülesannete jaotus ehitamise ja planeerimise korraldamisel Tartu linnas" tunnistatakse kehtetuks. Kaspar Kokk Esimees