← Eesti

Välisministeeriumi konkursikomisjoni töökord ja koosseis ning konkursi korraldamise kord

Lühidalt

See määrus kehtestab Välisministeeriumi konkursikomisjoni töökorra, koosseisu ja asutusesisese konkursi korraldamise korra. See reguleerib, kuidas Välisministeeriumis täidetakse vabu ametikohti ja lahendatakse teisi personaliküsimusi.

Mida see reguleerib

Keda see puudutab

Olulised punktid

📄 Seaduse tekst
Väljaandja: Välisminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 17.12.2024, 29 Välisministeeriumi konkursikomisjoni töökord ja koosseis ning konkursi korraldamise kord Vastu võetud 12.12.2024 nr 7 Määrus kehtestatakse välisteenistuse seaduse § 80 lõike 2 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala () Määrusega kehtestatakse: 1) Välisministeeriumi konkursikomisjoni (edaspidi komisjon) koosseis; 2) komisjoni töökord; 3) vaba ametikoha täitmiseks asutusesisese konkursi korraldamise kord. § 2. Komisjoni pädevus (1) Komisjon arutab ja teeb ettepaneku järgmistes küsimustes: 1) teenistuja üleviimine ametikohale asutusesisese konkursi tulemusel või suunatud pakkumisega nii peamajas kui ka välisesindustes; 2) teenistuja välisesindusest ennetähtaegne tagasikutsumine ja lähetusaja pikendamine, välja arvatud juhtudel, kui kokkuleppel teenistujaga on ametisse nimetamise õigust omav isik muutnud lähetuse lõpu kuupäeva võrreldes lähetamiskäskkirjas määratuga kuni kahe kuu ulatuses, mida ei loeta välisesindusest ennetähtaegseks tagasikutsumiseks või lähetusaja pikendamiseks; 3) diplomaatilise au- või teenistusaste andmine, ennistamine või ära võtmine; 4) teenistuja pikaajalisele tööalasele täienduskoolitusele saatmine; 5) ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatamine avaliku teenistuse seaduse § 33 lõike 5 või § 83 punkti 1 alusel; 6) vaba ametikoha täitmine avaliku konkursi või asutustevahelise rotatsiooni korras; 7) vajadusel muud personaliküsimused. (2) Komisjon teeb diplomaatilise au- ja teenistusastmega seotud küsimustes oma otsuse alusel asjakohase ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile, muudel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel ametisse nimetamise õigust omavale isikule. § 3. Komisjoni koosseis (1) Komisjoni hääleõiguslikud liikmed on ametikoha järgi: 1) kantsler, komisjoni esimees; 2) personaliosakonna peadirektor, komisjoni aseesimees; 3) asekantslerid. (2) Komisjoni hääleõiguseta liikmed on diplomaatide ja mittediplomaatide usaldusisik. § 4. Komisjoni esimehe õigused ja kohustused () Komisjoni esimees: 1) annab nõusoleku asutusesisese konkursi väljakuulutamiseks; 2) annab nõusoleku komisjoni koosoleku kokkukutsumiseks; 3) juhatab komisjoni koosolekut või volitab seda tegema komisjoni aseesimeest; 4) otsustab komisjoni liikme üle kahekuulise äraoleku korral tema asendamise; 5) annab teenistujatele lisateavet komisjoni otsuste kohta või volitab seda tegema mõnda teist komisjoni liiget; 6) annab komisjoni liikmetele käesoleva määruse ja muude õigusaktide alusel ülesandeid; 7) kutsub vajadusel komisjoni koosolekule hääleõiguseta isikuid; 8) kaasab vajadusel komisjoni koosolekule personaliosakonna esindaja komisjoni sekretäri rollis. § 5. Komisjoni aseesimehe õigused ja kohustused () Komisjoni aseesimees: 1) asendab komisjoni esimeest viimase äraolekul; 2) vastutab komisjoni koosoleku nõuetekohase ettevalmistamise eest; 3) protokollib komisjoni koosoleku; 4) korraldab asjassepuutuvatele isikutele protokolli või selle väljavõtte edastamise; 5) täidab muid ülesandeid, mida talle annab komisjoni esimees käesoleva määruse ja muude õigusaktide alusel. § 6. Komisjoni liikme õigused ja kohustused () Komisjoni liige: 1) võtab seisukoha hääletamisele pandud otsuse poolt või vastu; 2) võib jääda otsuse tegemisel eriarvamusele ja nõuda selle protokollimist või kirjalikult esitatava eriarvamuse lisamist protokollile; 3) ei avalda komisjoni töös osalemisel talle teatavaks saanud informatsiooni, välja arvatud juhul, kui teenistujate teavitamise ülesande on talle andnud komisjoni esimees või aseesimees; 4) täidab ülesandeid, mida talle annab komisjoni esimees või aseesimees käesoleva määruse ja muude õigusaktide alusel. § 7. Komisjoni koosolek (1) Komisjoni töövorm on koosolek või virtuaalne koosolek. (2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt neli hääleõiguslikku liiget. (3) Üldjuhul otsustab komisjon küsimusi konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, teeb komisjon otsuse koosolekul osalevate hääleõiguslike liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl või tema äraolekul komisjoni aseesimehe hääl. (4) Komisjoni otsus vormistatakse protokollina, mille kinnitab komisjoni esimees. Koosoleku protokoll või väljavõte protokollist saadetakse üldjuhul kõikidele teenistujatele ja asjasse puutuvatele isikutele. § 8. Asutusesisese konkursi korraldus (1) Asutusesisese konkursi kuulutab välja komisjoni aseesimees. Konkursi väljakuulutamise teade sisaldab järgmist teavet: 1) vabad ametikohad ja nende eeldatav täitmise aeg; 2) kandideerimistaotluste esitamise tähtaeg; 3) muu asjakohane teave. (2) Taotluste esitamiseks jäetakse aega vähemalt kaks nädalat konkursi väljakuulutamise päevast arvates, välja arvatud juhul, kui on vaja vaba ametikoht kohe täita. § 9. Asutusesisesel konkursil osalemine () Asutusesisesel konkursil osalemiseks esitab teenistuja määratud tähtajaks vabale ametikohale kandideerimise taotluse koos vahetu juhi hinnanguga. § 10. Komisjoni pädevus asutusesisese konkursi korral (1) Komisjon hindab ja arvestab ametikohale valimisel: 1) teenistuskoha nõudeid ja teenistuja vastavust nendele nõuetele; 2) teenistuja arenguvestluste ja hindamiste tulemusi; 3) võimalusel vastava üksuse juhi eelistust; 4) võimalusel teenistuja soove ja eelistust; 5) teenistushuve ja personaliplaneerimise vajadust. (2) Komisjon teeb ametisse nimetamise õigust omavale isikule ühe järgmistest ettepanekutest: 1) valida ja nimetada kandidaat ametikohale; 2) pikendada konkurssi kandidaatide puudumisel või juhul kui ükski kandidaat ei osutu valituks; 3) pikendada või lühendada teenistuja diplomaatilisele ametikohale nimetamise tähtaega või lähetustähtaega; 4) teha sobivale kandidaadile suunatud pakkumine; 5) kuulutada ametikoha täitmiseks välja avalik konkurss või täita ametikoht asutustevahelise rotatsiooni korras, kui on põhjendatud alus arvata, et selline viis on otstarbekam. § 11. Suunatud pakkumine (1) Komisjon võib vabale ametikohale asumise ettepaneku teha: 1) teenistujale, kes on komisjoni arvates teenistushuvidest lähtuvalt sellele ametikohale kõige sobivam; 2) teenistujale, kes ei ole diplomaatilisele ametikohale nimetamise tähtaja lõppemisel või pikaajalise välislähetuse lõppemisel kandideerinud vabale ametikohale vähemalt kolm kuud enne diplomaatilisele ametikohale nimetamise, välislähetuse lõppemise või välisesindusest ennetähtaegse tagasikutsumise tähtaega; 3) karjääridiplomaadile, kelle avaliku võimu teostamise õigus on peatunud avaliku teenistuse seaduse § 33 lõike 5 või § 83 punkti 1 alusel. (2) Komisjon teeb teenistujale suunatud pakkumise üldjuhul komisjoni aseesimehe kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Teenistuja peab suunatud pakkumisele vastama pakkumises määratud kuupäevaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pakkumise tagasilükkamist tuleb põhjendada. § 12. Teenistuja välisesindusest ennetähtaegne tagasikutsumine teenistuskohale sobimatuse tõttu (1) Komisjon arutab ja teeb ettepaneku teenistuja välisesindusest ennetähtaegseks tagasikutsumiseks teenistuskohale sobimatuse tõttu, kui selleks on esitanud komisjonile põhjendatud taotluse: 1) teenistuja vahetu juht (kui teenistuja vahetu juht ei ole välisesinduse juht, peab taotlus olema kooskõlastatud välisesinduse juhiga) personaliosakonna kaudu või 2) personaliosakonna peadirektor. (2) Tagasikutsumise taotluse esitanud isik teavitab teenistujat tagasikutsumise taotlusest ja küsib teenistuja seisukohta, mis esitatakse komisjonile. § 13. Diplomaatilise auastme andmine (1) Valdkonna eest vastutaval ministril ja Välisministeeriumi igal teenistujal on õigus esitada komisjonile põhjendatud esildis diplomaatilise auastme andmiseks. (2) Komisjon teeb ühe järgmistest otsustest: 1) teha valdkonna eest vastutavale ministrile põhjendatud ettepanek esitada Vabariigi Valitsuse kaudu Vabariigi Presidendile taotlus diplomaadile diplomaatilise auastme andmiseks; 2) mitte teha diplomaatilise auastme andmise ettepanekut või lükata selle üle otsustamine edasi. § 14. Diplomaatilise auastme äravõtmine () Kui suursaadiku auastmega isikut on kriminaalkorras karistatud või distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastatud, teeb komisjon valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku esitada Vabariigi Valitsuse kaudu Vabariigi Presidendile taotlus tema diplomaatilise auastme äravõtmiseks. § 15. Määruse jõustumine () Määrus jõustub 2025. a 1. jaanuaril. Margus Tsahkna Välisminister Jonatan Vseviov Kantsler

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.