Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Väljaandja: Tallinna Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 09.12.2024 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 06.12.2024, 14 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Vastu võetud 28.11.2024 nr 19 Määrus kehtestatakse veeseaduse § 104 lõike 7 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjaga (edaspidi eeskiri) reguleeritakse reovee käitlemist selle tekkekohas ja äravedu. (2) Käesolevas eeskirjas reovee käitluse kohta sätestatut kohaldatakse ka käimlajäätmetele. (3) Reovee käitlemisel tekkivate jäätmete käitlusele kohaldatakse jäätmeseaduse regulatsioone. § 2. Terminid (1) Eeskirjas kasutatakse termineid veeseaduse, ehitusseadustiku ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tähenduses ning legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses. (2) Lisaks kasutatakse eeskirjas järgmisi termineid: 1) kohtkäitlus – reovee kogumine kogumismahutisse, reovee osaline puhastamine eelpuhastis enne selle ühiskanalisatsiooni juhtimist või reovee puhastamine omapuhastis ja heitvee juhtimine suublasse; 2) kohtkäitlusrajatis – kogumismahuti, reovee eelpuhasti või omapuhasti; 3) kogumismahuti – reovee kogumiseks kasutatav äravooluta rajatis, sealhulgas kuivkäimla lampkast; 4) purgimisteenus – kohtkäitlusrajatisest reovee väljapumpamise, äraveo ja vee-ettevõttele puhastamiseks üleandmise teenus; 5) purgija – kohtkäitlusrajatisest reovee väljapumpamise ja äraveo teenuse osutaja; 6) reoveesete - reovee käitlemise tulemusel tekkivad jäätmed. § 3. Kohtkäitluse lubatavus Kohtkäitlust on lubatud kasutada veeseaduses nimetatud tingimustel reovee tekkekoha kinnisasja piires. § 4. Kohtkäitlusrajatise asukoha valik Kohtkäitlusrajatise asukoha valikul reovee tekkekoha kinnisasja piires tuleb arvestada veeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuetega ning kuja ulatusega.  § 5. Kohtkäitlusrajatistele esitatavad nõuded (1) Kohtkäitlusrajatis peab olema lekke- ja korrosioonikindel, tuulutatav ning teenindusava peab olema suletav.  (2) Rajatise omanik peab tagama kohtkäitlusrajatise stabiilsuse, rakendades liikluskoormuse, pinnasevee kõrge taseme ja ebasoodsate pinnasetingimuste mõju arvestades vajalikke meetmeid.  (3) Kohtkäitlusrajatise ringjäikus peab olema vähemalt SN2 (2 kN/m^2 ). (4) Kohtkäitlusrajatise teenindusava läbimõõt peab olema vähemalt 200 mm ja sellel peab olema luuk.  (5) Haljasalal paikneva kohtkäitlusrajatise teenindusava peab ulatuma vähemalt 100 mm üle maapinna. Maapinnast kõrgemal paiknev teenindusava peab olema valmistatud UV-kindlast materjalist või olema kaetud UV-kindla materjaliga.  (6) Liikluskoormusega alal paikneva kohtkäitlusrajatise teenindusaval peab olema malmist luuk, mille kandevõime on vähemalt 40 tonni.  (7) Maapinna normatiivsest külmumissügavusest kõrgemal paiknevat kohtkäitlusrajatist tuleb kaitsta külmumise eest, kasutades kinnise pooriga soojustusmaterjali, mis sobib pinnasesse ja talub koormust. (8) Kohtkäitlusrajatis võib olla tuulutatav läbi hoone tuulutustoru või kohtkäitlusrajatisel paikneva tuulutustoruga. Hoone tuulutustoru peab ulatuma 0,5 m üle katuse pinna, paiknema korstnast minimaalselt 1,0 m kaugusel, ventilatsiooni õhuvõtuavast vähemalt 8,0 m kaugusel, ventilatsiooni väljapuhkeavast vähemalt 1,0 m kaugusel, kõrgemal paiknevast aknast horisontaalsuunas vähemalt 5,0 m kaugusel. Kohtkäitlusrajatisel paiknev tuulutustoru peab olema vähemalt 0,7 m maapinnast kõrgemal ning putukate sissepääs kohtkäitlusrajatisse tuulutustoru kaudu peab olema tõkestatud. Hoone tuulutustoru ja kohtkäitlusrajatisel paiknev tuulutustoru peavad olema valmistatud UV-kindlast materjalist või olema kaetud UV-kindla materjaliga.  (9) Kohtkäitlusrajatisele peab olema tagatud ligipääs aasta ringi.  (10) Kohtkäitlusrajatist peab olema võimalik tühjendada aasta ringi.  (11) Kogumismahuti mahutavus peab vastama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses nõutule, kuid ei tohi olla väiksem kui 2 m^3 . (12) Kogumismahutil peab olema nivooandur, mis võimaldab mahuti täitumist kontrollida, ja nivooanduriga seotud alarmseade, mis annab märku mahuti tühjendamise vajadusest. (13) Kui eelnevaid nõudeid ei ole võimalik kuivkäimla lampkastile kohaldada, peab see vastama vähemalt järgmistele nõuetele:  1) lekke- ja korrosioonikindel; 2) tuulutatav; 3) ligipääsetav; 4) võimalik tühjendada. § 6. Kohtkäitlusrajatise kasutamine Kohtkäitlusrajatise omanik: 1) tagab rajatise ohutuse, toimivuse, järjepideva hoolduse ja ligipääsetavuse; 2) on kohustatud koheselt teavitama Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit igast kohtkäitlusrajatise avariist, sealhulgas lekkest, ning võtma kohe tarvitusele meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ning keskkonnaohutuse ja tervisekaitse tagamiseks; 3) tagab rajatise, sh kohtkäitlusrajatise, õigeaegse tühjendamise, kasutamise ja hoolduse vastavalt ehitaja või tootja kasutus- ja hooldusjuhendile; 4) tagab reoveesette käitlemise vastavalt jäätmeseaduse või muu asjakohase õigusakti nõuetele; 5) tagab heitvee nõuetekohase juhtimise suublasse.  § 7. Purgimisteenuse korraldamine (1) Tallinna linna haldusterritooriumi reoveekogumisalal osutatakse purgimisteenust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt.  (2) Käesoleva eeskirjaga reguleeritakse purgimisteenust osas, kus see pole teiste õigusaktidega reguleeritud.  (3) Vee-ettevõtja: 1) esitab oma veebilehel teabe purgimisteenuse kohta; 2) sõlmib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlmes kohtkäitluses tekkiva reovee vastuvõtmiseks teenuslepingu; 3) sätestab purgitava reovee vastuvõtmiseks reovee reostusgruppidele vastavad teenushinnad; 4) kehtestab purgimissõlmede kasutamise korra; 5) tagab purgimissõlmede lahtioleku ja töökorras oleku; 6) peab arvestust purgijate üle, kellega on sõlmitud teenusleping. (4) Purgija: 1) sõlmib vee-ettevõttega kohtkäitluses tekkiva reovee üleandmiseks ja purgimiskohtade kasutamiseks lepingu; 2) sõlmib purgimisteenuse osutamiseks teenuslepingu; 3) tagab purgimisteenuse osutamisel keskkonnahoiu, töö- ja tervisekaitse nõuete täitmise; 4) esitab purgimisteenuse osutamisel arve, kus on märgitud purgimisteenuse osutamise koht, kuupäev, reovee kogus ja reostusgrupp, purgimissõlme aadress, kuhu reovesi purgiti, ning purgimisteenuse maksumus; 5) esitab kohtkäitlusrajatise omaniku nõudmisel kinnituse vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingu olemasolu kohta. (5) Kohtkäitlusrajatise omanik: 1) sõlmib purgimiseks vajaliku teenuslepingu;  2) saab nõuda purgijalt või kontrollida vee-ettevõtja kodulehelt kinnitust vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingu olemasolu kohta; 3) tagab purgimisteenuse osutamiseks juurdepääsu kohtkäitlusrajatisele; § 8. Järelevalve ja vastutus (1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teeb Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, kui muudest õigusaktidest ei tulene teisiti.  (2) Järelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduse alusel rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot, kui õigusaktides pole sätestatud teisiti. (3) Eeskirja rikkumisest tulenevate väärtegude kohtuväline menetleja on Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet. (4) Kohtkäitlusrajatise omanik või valdaja peab säilitama reovee äravedu tõendavaid dokumente vähemalt ühe aasta jooksul ning vajaduse korral esitama need järelevalve tegijale.  (5) Kogumismahuti lekkekindluse või omapuhasti töökindluse tõendamiseks on järelevalvet tegeval isikul õigus nõuda rajatise omanikult kohtkäitlusrajatise ülevaatust ja katsetamist.  (6) Kohtkäitlusrajatise tühjendamise, äraveo, mitteametliku purgimissõlme kasutamise ning purgimise ajal tekkiva keskkonnareostuse eest vastutab teenust osutav purgija. § 9. Rakendussätted (1) Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2016 määrus nr 16 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel rajatud kohtkäitlusrajatiste suhtes ei rakendata käesoleva määruse § 5 lõikes 11 sätestatut. Sven Sester Aseesimees