Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise

Lühidalt

See määrus kehtestab nõuded, tingimused ja korra veevõtukohtade rajamiseks, katsetamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, tähistamiseks ja teabevahetuseks. Eesmärk on tagada päästeteenistuse juurdepääs veele tulekahjude kustutamiseks.

Mida see reguleerib

Veevõtukohtade rajamise tingimused ja dokumendid.
Nõuded veevõtukohtade veeallikatele.
Veevõtukohtade kaugus ehitistest ja asukoht.
Nõuded veevooluhulgale veevõtukohtades.

Keda see puudutab

Isikud ja asutused, kes rajavad või haldavad veevõtukohti.
Ehitiste omanikud ja arendajad, kellel on kohustus tagada tulekustutusvesi.

Olulisemad punktid

Veevõtukoht peab olema rajatud nii, et päästesõidukitel ja -tehnikal on aastaringne juurdepääs ning vee ohutu kättesaamine on tagatud.
Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus.
Veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel.
Veevõtukoha veeallikas peab aasta ringi tagama vajaliku veevooluhulga nõutud aja jooksul ja sobiliku vee kvaliteedi, kusjuures vesi ei tohi sisaldada tahkeid osakesi läbimõõduga üle kaheksa millimeetri.

📄 Seaduse tekst

Väljaandja: Siseminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 22.01.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT I, 19.01.2024, 4
Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord
Vastu võetud 18.02.2021 nr 10
RT I, 23.02.2021, 20
jõustumine 01.03.2021
Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
12.12.2022 - RT I, 17.12.2022, 1 - 01.01.2023
29.03.2023 - RT I, 04.04.2023, 2 - 07.04.2023
16.01.2024 - RT I, 19.01.2024, 2 - 22.01.2024
Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 24 lõike 4 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
() Määrusega kehtestatakse veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.
§ 2. Terminid
() Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) maapealne veevõtukoht – veevõtukoht, mille väljund on maa peal;
2) maa-alune veevõtukoht – veevõtukoht, mille väljund paikneb maa-aluses kaanega kaevus;
3) survestatud veeallikas – veeallikas, kust veevõtukoha kaudu on võimalik ilma pumbata võtta ehitise kustutamiseks nõutud vooluhulgas vett;
4) survestamata veeallikas – veeallikas, kust veevõtukoha kaudu on võimalik pumbaga võtta ehitise kustutamiseks nõutud vooluhulgas vett;
5) päästetehnikaga survestatav veevõtukoht – veevõtukoht, mis asub päästetehnikaga survestataval torustikul;
6) päästetehnikaga survestatava veevõtukoha survestamise koht – koht, kust päästetehnikaga pumbatakse vesi veevõtukohast torustikku, millel asub veevõtukoht;
7) veevõtukoha veeallikas – torustik, sealhulgas ühisveevärk, ja looduslik või tehisveekogu, sealhulgas mahuti.
2. peatükk Veevõtukoha rajamine
§ 3. Veevõtukoha rajamise tingimused
(1) Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine.
(2) Veevõtukoha tüübi valikul eelistatakse maapealset veevõtukohta.
(3) Kui ühele veeallikale paigaldatakse mitu veevõtukohta, peab kaugus nende vahel olema vähemalt kuus meetrit.
(4) Kui esineb maapealse veevõtukoha vigastamise oht, ümbritsetakse see piirdega, mis ei tohi takistada veevõtukohast vee võtmist.
(5) Päästetehnikaga survestatava veevõtukoha survestamise koht peab paiknema vahetult veevõtukoha väljundi kõrval, ent mitte kaugemal kui kolm meetrit.
(6) [Kehtetu - RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023] 
(7) Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada veevõtukoha tehniliste nõuetega, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 1.
§ 4. Veevõtukoha rajamise dokumendid
(1) Veevõtukoha rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis ehitusseadustiku § 35 lõike 3 kohaselt.
(1^1) Ehitusteatis peab sisaldama vähemalt järgmisi veevõtukoha andmeid:
1) väljundi asukoha koordinaadid;
2) esmase kasutuselevõtu aasta;
3) tüüp;
4) hüdrauliline lahendus;
5) veeallika tüüp, ja kui see on asjakohane, siis ka veekogus;
6) veevooluhulk.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023] 
(2) Veevõtukoha rajamiseks tuleb koostada ehitusseadustiku § 36 lõike 4 kohane ehitusprojekt, mis peab sisaldama ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud siseministri määruses toodud andmeid.
§ 5. Veevõtukoha veeallikas
(1) Veevõtukoha veeallikas (edaspidi veeallikas) tuleb aasta ringi tagada vajalik veevooluhulk nõutud aja jooksul ja sobilik vee kvaliteet.
(2) Veeallikast saadav vesi ei tohi olulisel määral sisaldada tahkeid osakesi läbimõõduga üle kaheksa millimeetri.
(3) Veeallika valikul tuleb arvestada selle teiste tarbijate veevajadusega.
§ 6. Veevõtukoha kaugus ehitisest ja asukoht
(1) Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus.
(2) Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
(3) Veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel. Kui hoones on tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab veevõtukoht paiknema ka sellest kuni 200 meetri kaugusel.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023] 
(3^1) Põlevmaterjali alalise ladustamise alal peab veevõtukoht olema ladustamisplatsi kaugeimast punktist kuni 300 meetri kaugusel.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023] 
(4) Päästetehnikaga survestatav veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 50 meetri kaugusel. Kui hoones on tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisend, peab päästetehnikaga survestatav veevõtukoht paiknema ka sellest 50 meetri kaugusel.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023] 
(5) Esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Eelmises lauses nimetatud leevendust ei saa kasutada linnas ja alevis.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023] 
(5^1) Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 ruutmeetrit;
2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit;
3) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 meetrit, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;
4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli ruutmeetri kohta.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023] 
(5^2) Esimese kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023] 
(6) Veevõtukoht rajatakse tee peale või tee äärde nii, et selle kasutamine mõjutab liiklust võimalikult vähe.
(7) Kui veevõtukoht rajatakse tee äärde, peab veevõtukoht olema päästetehnikaga ligipääsetavast teest kuni 2,5 meetri kaugusel.
§ 7. Nõuded veevooluhulgale veevõtukohas
(1) Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas (edaspidi ka veevooluhulk) määratakse hoone suurima eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsiooni järgi järgmiselt, kusjuures kui suures hoones on erineva eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsioonid, arvestatakse ainult nende tuletõkkesektsioonidega, mille pindala on üle 200 ruutmeetri:
[RT I, 17.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.