Väljaandja: Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.02.2022 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge:

§ 44lõike 4 ja § 53 lõike 7 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala () Määrusega kehtestatakse

§ 43

lõigete 1 ja 1^1 kohaselt piiritletud elektroonilise side teenuste (edaspidi sideteenus) turgudel konkurentsiolukorra analüüsi (edaspidi turuanalüüs) teostamise põhimõtted ja kord ning nõuded sidevõrgu juurdepääsu ja sidumise hulgiteenuste näidispakkumisele. § 2. Nõuded turuanalüüsi teostamisele

§ 43

lõike 1^1 alusel piiritletud turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamiseks ning kohustuste kehtestamiseks peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet turuanalüüsi teostamisel kindlaks tegema, et on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) esinevad püsivad kõrged struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed turule sisenemise tõkked; 2) turu struktuur ei võimalda taristust või kõrgetest sisenemistõketest tulenevalt tõhusa konkurentsiolukorra saavutamist ettenähtud ajavahemiku jooksul; 3) konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav väljaselgitatud turutõrke kõrvaldamiseks.

§ 43

lõikes 1 alusel Euroopa Komisjoni turgude loetelu soovituses piiritletud turul turuanalüüsi teostamisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning temale kohustuse kehtestamisel eeldatakse, et esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused ja puudub kohustus kõiki nimetatud tingimusi eraldi hinnata. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab põhjendatuks Euroopa Komisjoni turgude loetelu soovituses piiritletud turul nimetatud tingimusi hinnata ja teeb kindlaks, et vähemalt üks lõikes 1 nimetatud tingimustest ei ole täidetud, siis puudub alus turu edasiseks analüüsiks, märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnistamiseks ning kohustuste kehtestamiseks.

§ 43

lõigetes 1 ja 1^1 alusel piiritletud turgudel turuanalüüsi teostamisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning temale kohustuse kehtestamisel peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindama turu edasist võimalikku arengut, kui turg jäetakse reguleerimata, võttes arvesse järgmisi asjaolusid: 1) turusuundumusi, mis mõjutavad tõhusa konkurentsi poole liikumise tõenäosust asjaomasel turul; 2) konkurentsipiiranguid, olenemata sellest, kas need piirangud tulenevad elektroonilise side võrkudest (edaspidi sidevõrk) või sideteenustest või muud liiki teenustest või rakendustest, mis on lõppkasutaja seisukohast võrreldavad, 3) konkurentsipiiranguid hoolimata sellest, kas sellised piirangud on asjaomase turu osa; 4) muud liiki kehtestatud regulatsiooni ja meetmeid, mis mõjutavad asjaomast turgu või seonduvat jaeturgu või turge kogu asjaomase ajavahemiku vältel, kuid seejuures piiramata

§-de 61–64 alusel kehtestatud kohustusi; 5)

§ 43

lõikes 1 ja 1^1 alusel piiritletud muude asjaomaste turgude suhtes kohaldatavat regulatsiooni. § 3. Nõuded kõne lõpetamise hulgitasude määramisele () Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib

§ 44

^2 lõike 4 alusel läbi kõne lõpetamise turu analüüsi ja määrab kindlaks märkimisväärse turujõuga ettevõtja ning kehtestab temale kohustusena kulupõhised kõne lõpetamise hulgitasu määrad, lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kõne lõpetamise hulgitasu määramisel järgmistest põhimõtetest: 1) tasu põhineb tõhusa elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) kantud tõhusate kulude katmisel, selle hindamisel lähtutakse jooksvatest kuludest ja kulude arvutamisel kasutatakse alt-üles mudelit, kus arvestatakse kolmandale isikule osutatava kõne lõpetamise hulgiteenuse pikaajalisi lisanduvaid kõne liiklusega seotud kulusid; 2) kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega lisanduva kulu määramisel arvestatakse kõiki teenuse liike osutava sideettevõtja kõikide pikaajaliste kulude erinevusele sama sideettevõtja kõikidest kuludest ilma kolmandatele isikutele kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamiseta; 3) kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega lisanduvate kuludena võetakse arvesse ainult neid sidevõrgus toimuvast liiklusest tulenevaid kulusid, mida ei tekiks, kui kõne lõpetamise hulgiteenust ei osutataks; 4) sidevõrgu täiendava läbilaskevõimega seotud kulud lähevad arvesse ainult määral, mil need tulenevad vajadusest suurendada võrgu läbilaskevõimet kõne lõpetamise hulgiteenusega seotud täiendava liikluse edastamiseks; 5) mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega lisanduvatest kuludest arvestatakse maha raadiosageduse kasutamise tasud; 6) arvesse võetakse ainult need hulgimüüja ärikulud, mis on otseselt seotud kolmandatele isikutele kõne lõpetamise hulgiteenuse pakkumisega; 7) eeldatakse, et kõik fikseeritud sidevõrgu sideettevõtjad, olenemata nende suurusest, osutavad kõne lõpetamise hulgiteenust sama ühikuhinnaga nagu tõhus sideettevõtja; 8) mobiilsidevõrgu sideettevõtjate suhtes kehtiv minimaalne efektiivne mastaap on vähemalt 20 protsendi suurune turuosa; 9) varade amortisatsiooni arvutamiseks kasutatakse majandusliku amortisatsiooni meetodit; 10) modelleeritud sidevõrkude tehnoloogia valik peab olema tulevikku suunatud, põhinema internetiprotokolli magistraalvõrgul ja võtma arvesse mitmesuguseid tehnoloogiaid, mida kõne lõpetamise hulgitasu ülemmäära kehtivusaja jooksul tõenäoliselt kasutada võidakse; 11) fikseeritud sidevõrgu puhul eeldatakse, et kõnede jaoks kasutatakse ainult pakettkommutatsiooni. § 4. Juurdepääsu- ja sidumistingimuste näidispakkumise andmekoosseis () Juurdepääsu- ja sidumistingimuste näidispakkumise andmekoosseis on sätestatud Euroopa Sideameti suunises BoR