Lühidalt
See määrus sätestab täpsemad Kaitseväe ülesanded, mille täitmisse Kaitseliitu võib kaasata, ning määrab kindlaks sellise kaasamise tingimused ja korra. See reguleerib Kaitseliidu ajutist kasutamist Kaitseväe ülesannete täitmiseks Kaitseliidu nõusolekul.
Mida see reguleerib
- Kaitseväe konkreetsed ülesanded, mille täitmisse Kaitseliitu saab kaasata.
- Kaitseliidu kaasamise tingimused ja kord, nii planeeritud kui ka erakorralistel juhtudel.
- Kes Kaitseliidu koosseisust võib ülesannete täitmises osaleda ja kes mitte.
- Kaasamisega seotud kulude hüvitamise põhimõtted.
Keda see puudutab
- Kaitsevägi ja Kaitseliit.
- Kaitseliidu tegevväelased, tegevliikmed, auliikmed ja töötajad, kes osalevad Kaitseväe ülesannete täitmisel.
Olulisemad punktid
- Kaitseliitu võib kaasata sõjaväelise väljaõppe, üksuste formeerimise, tsiviil-militaarkoostöö ja Kaitseväe julgeoleku tagamise ülesannetesse.
- Kaasamine võib olla planeeritud (otsustatakse arengukavas või aastakäsus) või erakorraline (taotluse alusel).
- Erakorralise kaasamise taotlus esitatakse kirjalikult, kuid vahetu ohu korral võib see olla ka muus vormis, mis hiljem kirjalikult vormistatakse.
- Kaasamisega seotud kulud hüvitatakse vastavalt sellele, kellel kulu tekib, või Kaitsevägi hüvitab Kaitseliidule otsese mõistliku kulu oma eelarvest, kui eelarvemuudatust ei saa teha.
📄 Seaduse tekst
Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 09.08.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT I, 06.08.2019, 2
Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord
Vastu võetud 01.08.2019 nr 69
Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 3^2 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Kaitseliidu kaasamine käesoleva määruse tähenduses on Kaitseliidu nõusolekul toimuv Kaitseliidu ajutine kasutamine Kaitseliidu seaduse § 4 lõikes 3^1 nimetatud ja käesoleva määruse §-s 2 täpsustatud Kaitseväe ülesande täitmiseks.
(2) Kaitseliidu kaasamise korral võib Kaitseväe ülesande täitmises osaleda:
1) Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olev tegevväelane (edaspidi Kaitseliidus olev tegevväelane);
2) Kaitseliidu tegevliige;
3) Kaitseliidu seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel valitud Kaitseliidu auliige;
4) Kaitseliidus töölepingu alusel töötav isik (edaspidi Kaitseliidu töötaja), kui ülesande täitmises osalemine on ette nähtud tema töölepingus.
(3) Kaitseliidu kaasamise korral ei või Kaitseväe ülesande täitmises osaleda isik, kes:
1) täidab sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid;
2) täidab valvuri tööülesannet või osaleb valves Kaitseliidu seaduse § 70 lõike 1^2 tähenduses.
(4) Käesolevat määrust ei kohaldata:
1) kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele;
2) riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisele ning sõjaväelise väljaõppe andmisele ja korraldamisele Kaitseliidus.
§ 2. Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata
() Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, on järgmised:
1) sõjaväeline väljaõpe, sealhulgas õppekogunemise korraldamine ja osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;
2) lisaõppekogunemise korraldamine;
3) üksuste formeerimine;
4) tsiviil-militaarkoostöö korraldamine;
5) vastuvõtva riigi toetuse osutamine;
6) Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitseprojektide elluviimisel osalemine;
7) Kaitseväe julgeolekuala ja sellel viibivate isikute turvalisuse tagamine.
§ 3. Planeeritud kaasamine
(1) Kaitsevägi võib Kaitseliitu kaasata etteulatuvalt ja mitme ülesande täitmisse korraga.
(2) Planeeritud kaasamise otsus tehakse Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavas, Kaitseväe juhataja aastakäsus või kaitsetegevuse operatiivkavas ning Kaitseliidu ülem annab selle kohta kirjaliku arvamuse.
(3) Planeeritud kaasamise otsustamisel märgitakse vähemalt järgmised andmed:
1) ülesanne, mille täitmisse Kaitseliitu kaasatakse;
2) Kaitseliidu koosseisus ülesande täitmises osalevate isikute eeldatav koguarv või selle ülempiir;
3) ülesande täitmises osalemise tähtaeg;
4) ülesande täitmises osalemise piirkond.
§ 4. Erakorraline kaasamine
(1) Kui Kaitseliidu kaasamine ei ole otsustatud § 3 alusel etteulatuvalt, esitab Kaitsevägi kaasamiseks Kaitseliidule taotluse.
(2) Taotlus esitatakse kirjalikult. Kui Kaitseliitu on vaja riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu tõttu või riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks kaasata viivitamata, võib taotluse esitada ka muus vormis ja vormistada kirjaliku taotluse niipea kui võimalik.
(3) Taotluses märgitakse § 3 lõikes 3 nimetatud andmed.
(4) Kaitseliidu kaasamiseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsuse teeb Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik viivitamata.
(5) Nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsus vormistatakse kirjalikult ning selles märgitakse vähemalt § 3 lõikes 3 nimetatud andmed.
(6) Kaasamiseks nõusoleku andmisest, sellest keeldumisest ja antud nõusoleku muutmisest teavitab otsuse teinud isik viivitamata Kaitseväge ja Kaitseministeeriumi.
§ 5. Ülesande täitmises osaleva isiku alluvus
() Ülesande täitmises osalevad Kaitseliidus olevad tegevväelased, Kaitseliidu liikmed ja Kaitseliidu töötajad alluvad ülesande täitmises osalevale juhile, kes omakorda saab korraldusi tegevväelaselt, kelle Kaitsevägi on määranud Kaitseväe ülesande täitmise eest vastutama.
§ 6. Kulu hüvitamine
(1) Kaasamisega seotud ettenähtava kulu katmiseks vajalikud vahendid planeeritakse Kaitseväe või Kaitseliidu eelarvesse vastavalt sellele, kellel kulu tekib.
(2) Kui kaasamise vajadus tekib käimasoleva kalendriaasta jooksul ning eelarvemuudatust ei ole võimalik teha, hüvitab Kaitsevägi Kaitseliidule kaasamisega seotud otsese mõistliku kulu oma eelarvest.
(3) Lõikes 2 sätestatud juhul esitab Kaitseliit kaasamisega seotud kulu hüvitamise taotluse Kaitseväele 30 päeva jooksul kaasamise tähtaja möödumisest.
Jüri Ratas
Peaminister
Jüri Luik
Kaitseminister
Aivar Rahno
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.