← Eesti

Naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni ja naftareostusest põhjustatud kahju kompen

Lühidalt

See seadus käsitleb Eesti Vabariigi ühinemist kahe rahvusvahelise protokolliga, mis puudutavad naftareostusest põhjustatud kahju tsiviilvastutust ja selle kompenseerimist. Eesmärk on reguleerida naftareostuse korral tekkivaid kahjusid ja nende hüvitamist.

Mida see reguleerib

Keda see puudutab

Peamised punktid

📄 Seaduse tekst
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.07.2023 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT II, 16.01.2024, 12 Naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni ja naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992. aasta protokollidega ühinemise seadus Vastu võetud 17.06.2004 RT II 2004, 25, 103 jõustumine 23.07.2004 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 25.11.2020 - RT I, 10.12.2020, 1 - 01.01.2021 11.05.2021 - RT I, 31.05.2021, 1 - 01.06.2021 20.06.2023 - RT I, 30.06.2023, 1 - 01.07.2023; Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 6 alusel tekstis asendatud sõna „Keskkonnaministeerium” sõnaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes § 1. Ühineda juurdelisatud 1992. aasta 27. novembril Londonis koostatud protokolliga naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise kohta ning lugeda seega Eesti Vabariik ühinenuks naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooniga (edaspidi1992. aasta vastutuse konventsioon) vastavalt protokolli artikli 11 punktile 2. § 2. Ühineda juurdelisatud 1992. aasta 27. novembril Londonis koostatud protokolliga naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise kohta ning lugeda seega Eesti Vabariik ühinenuks naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1992. aasta konventsiooniga (edaspidi1992. aasta fondi konventsioon) vastavalt protokolli artikli 27 punktile 2. § 3. Transpordiamet väljastab laevale 1992. aasta vastutuse konventsiooni nõuetele vastava kindlustuslepingu või muu rahalise tagatise, nagu pangagarantii või rahvusvahelise kompensatsioonifondi sertifikaadi olemasolu tõendava tunnistuse (edaspidi tunnistus), kui laevaomanik esitab kindlustuslepingu, pangagarantii või rahvusvahelise kompensatsioonifondi sertifikaadi, mis vastab 1992. aasta vastutuse konventsiooni nõuetele ning võimaldab hüvitada naftareostusest põhjustatud kahju 1992. aasta vastutuse konventsiooni artikli V lõikega 1 sätestatud piirmäära ulatuses. [RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] § 3^1. Kui Transpordiamet väljastab tunnistuse elektrooniliselt, peab see vastama meresõiduohutuse seaduse § 1 lõikes 7^1 sätestatud tingimustele. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] § 4. Kliimaministeerium esitab 1992. aasta fondi konventsiooni artiklis 15 nimetatud andmed rahvusvahelisele naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise fondile. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023; Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 6 alusel asendatud sõna „Keskkonnaministeerium” sõnaga „Kliimaministeerium”.] § 5. Keskkonnaamet teostab järelevalvet naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise fondi kontributsiooni maksvate isikute üle. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] § 6. Transpordiamet kontrollib nõuetekohase tunnistuse olemasolu sadamasse saabuvatel ja sadamast lahkuvatel laevadel ning territoriaalmeres asuvatesse terminalidesse saabuvatel ja nendest lahkuvatel laevadel. [RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.