Lühidalt
See määrus sätestab tingimused ja korra riigikeele süvendatud õppimiseks kõrghariduse omandamisel, kui üliõpilase eesti keele oskus ei vasta nõuetele. See võimaldab pikendada nominaalset õppeaega kuni ühe õppeaasta võrra riigikeele süvaõppe läbimiseks.
Mida see reguleerib
- Riigikeele süvaõppe tingimusi ja mahtu.
- Riigikeele süvaõppe mooduli sisu.
- Keeleoskuse hindamist ja nõudeid.
- Riigikeele süvaõppe finantseerimist.
Keda see puudutab
- Kõrgharidust omandavaid üliõpilasi, kelle eesti keele oskus ei vasta kõrgharidustasemel õppimiseks esitatavatele nõuetele.
- Kõrgharidusasutusi, kes korraldavad riigikeele süvaõpet.
Peamised punktid
- Nominaalne õppeaeg võib riigikeele süvaõppe tõttu pikeneda kuni ühe õppeaasta võrra.
- Riigikeele süvaõppe maht on kuni 60 ainepunkti.
- Üliõpilase eesti keele oskust hinnatakse enne süvaõppesse asumist ja süvaõppe läbimisel.
- Riigikeele süvaõpet finantseeritakse õppeasutusele eraldatava tegevustoetuse kaudu.
📄 Seaduse tekst
Väljaandja: Haridus- ja teadusminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT I, 12.07.2019, 9
Kõrghariduse omandamisel süvendatult riigikeele õppimise tingimused ja kord
Vastu võetud 08.07.2019 nr 23
Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 14 lõike 8 alusel.
§ 1. Riigikeele süvaõppe tingimused
() Kõrghariduse omandamisel pikeneb nominaalne õppeaeg riigikeele süvendatult õppimisel (edaspidi riigikeele süvaõpe) kuni ühe õppeaasta võrra järgmiste tingimuste täitmise korral:
1) riigikeele süvaõppe mahu on kinnitanud õppeasutuse struktuuriüksus, kes korraldab riigikeele süvaõpet selles õppeasutuses;
2) riigikeele süvaõppesse õppima asuv üliõpilane on immatrikuleeritud kõrgharidustaseme õppekavale;
3) riigikeele süvaõppesse õppima asuva üliõpilase eesti keele kui õppekeele oskus ei vasta kõrgharidustasemel õppimiseks esitatavatele nõuetele;
4) riigikeele süvaõppe maht on kuni 60 ainepunkti.
§ 2. Riigikeele süvaõppe moodul
() Riigikeele süvaõppe moodulis esitatakse järgmised andmed:
1) riigikeele süvaõppe eesmärk ja õpiväljundid;
2) ainepunktide arv;
3) õppeainete loend;
4) riigikeele süvaõppe läbimisel üliõpilasele esitatavad nõuded;
5) andmed riigikeele süvaõpet läbiviivate akadeemiliste töötajate kohta (nimi, kvalifikatsiooni nimetus, omandamise aasta ja õppeasutus, erialane töökogemus);
6) õppetöö korraldus.
§ 3. Keeleoskuse hindamine ja nõuded
(1) Õppeasutus hindab üliõpilase eesti keele oskust enne riigikeele süvaõppesse õppima asumist ning riigikeele süvaõppe läbimisel.
(2) Eesti keele oskuse nõuded ja hindamise korra kehtestab õppeasutus, lähtudes Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustaseme kirjeldustest. Õppeasutus avalikustab eesti keele oskuse nõuded ja hindamise korra õppeasutuse veebilehel.
§ 4. Riigikeele süvaõppe finantseerimine
() Riigikeele süvaõpet finantseeritakse õppeasutusele eraldatava tegevustoetuse kaudu.
§ 5. Rakendussätted
() Määrus jõustub 1. septembril 2019. a.
Mailis Reps
Minister
Indrek Riisaar
Riigivaraosakonna juhataja kantsleri ülesannetes
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.