Eesti kirjakeele normi rakendamise kord
Lühidalt
See määrus kehtestab Eesti kirjakeele normi rakendamise korra, määratledes, mis on kirjakeele norm ja kuidas seda rakendatakse. See tagab ametliku keelekasutuse ühtsuse ja selguse.
Mida see reguleerib
- Eesti kirjakeele normi sisu ja eesmärki.
- Kirjakeele normi allikaid ja nende tähistamist.
- Oskussõnavara ja nimede osas kirjakeele normi täiendamist.
- Kirjakeele normi alast nõustamist.
Keda see puudutab
- Kõiki, kes kasutavad ametlikku eesti keelt.
- Eesti Keele Instituuti, Emakeele Seltsi keeletoimkonda ja Eesti Terminoloogia Ühingut.
Põhipunktid
- Kirjakeele norm on õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem.
- Norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse.
- Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatu, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuste ning heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga.
- Kirjakeele normi alal annab nõu Eesti Keele Instituut.
Seaduse tekst
Seaduse tekst
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.07.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 3 Eesti kirjakeele normi rakendamise kord Vastu võetud 09.06.2011 nr 71 Määrus kehtestatakse „Keeleseaduse” § 4 lõike 2 alusel. §
- Eesti kirjakeele norm () Eesti kirjakeele normi (edaspidi kirjakeele norm) all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist. §
- Kirjakeele normi rakendamine
(1)Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga.
(2)Lõikes 1 nimetatud kirjakeele normi allikad tähistatakse järgmiselt: 1) õigekeelsussõnaraamatu tiitellehe pöördele märgitakse tekst „Kirjakeele normi alus alates ...../kuupäev/” ja õigekeelsussõnaraamatu võrguversioonile lisatakse märge „Vastab väljaandele ...../uusima õigekeelsussõnaraamatu pealkiri ja ilmumisandmed/. Kirjakeele normi alus alates ...../kuupäev/”; 2) Emakeele Seltsi keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatika tiitellehe pöördele märgitakse tekst „Heaks kiitnud Emakeele Seltsi keeletoimkond”.
(3)Oskussõnavara osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi oskussõnastikud, mille on heaks kiitnud Eesti Terminoloogia Ühing koostöös asjaomaste ministeeriumidega ja asutustega, mille põhikirjas on ette nähtud eesti keele uurimine ja korraldamine.
(4)Nimede osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi „Nimeseadus”, „Kohanimeseadus” ja muud asjaomased õigusaktid. §
- Kirjakeele normi alane nõustamine () Kirjakeele normi alal annab nõu Eesti Keele Instituut. §
- Määruse jõustumine () Määrus jõustub
- juulil
- a. Andrus Ansip Peaminister Jaak Aaviksoo Haridus- ja teadusminister Heiki Loot Riigisekretär