2-13-41827 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2013.a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-41827 Tsiviilasi XXXavaldus nõus

§ 188lg 4.

Notariaalses avalduses nähtub, et XXX pärandvara koosneb Swedbank Pensionifondi K3 osakutest, pärandaja ja AS-i Swedbank vahel sõlmitud väikelaenulepingust XXX tulenevatest kohustustest ja krediidikasutamise lepingust nr XXX tulenevatest kohustustest.

1. XXX vara koosseisu andmed on toodud vastavalt 13.08.2013 pärimismenetluse algatamise ja pärandist loobumise avalduse punktis 6.
2. Sealt nähtuvatest XXX varade ja kohustuste põhjal saab otsustada, kas pärandi vastuvõtmisest loobumine vastab lapse huvidele. Inventuuri määrata pole ei vajalik ega võimalik. PärS loetleb need kindlad üksikjuhtumid, mil inventuur tehakse, muudel juhtudel seda nõuda ega teha ei saa. Kuna pärandi vastuvõtnud pärijaid ei ole, siis antud asjas on sisuliselt võimatu notaril pärandi inventuuri määrata ja täituril seda töösse võtta. Vajadusel annab notar tõendi XXX varade koosseisu kohta, ent esindaja on seisukohal, et pärimismenetluse algatamise avaldusest piisab. Riigi õigusabi korras alaealisele määratud esindaja Tiina Mare Hiob toetab avaldust ja arvab, et kohus võib avalduse rahuldada. II Kohtumääruse põhjendused
3. Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud täies ulatuses.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 § 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS ei sätesta, et nõusoleku andmise menetluses lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks peab kohus menetlusosalised ära kuulama, seega võib kohus avalduse lahendada kirjalikus menetluses.
5. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (

§ 127

). 11.

§ 131

lg 1 kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 188 lõike 1 punktide 1-2 kohaselt vajab ka eestkostja.

§ 188

lg 1 p 2 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Kohtu nõusolekut ei ole vajalik, kui lapse õigus pärandile on tekkinud lapse suhtes esindusõigust omava vanema pärandist loobumise tagajärjel (

§ 131lg 2).

1. Käesolevas tsiviilasjas on 20.01.2013 surnud XXX seadusjärgseks pärijaks tema alaealine laps XXX. Avaldaja soovib XXX nimel XXX pärandist loobuda, ennetades alaealise koormamist kohustuste ja võlgadega.
2. Kohtul tuleb alaealise nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmisel kaaluda, kas tehing, mille tegemiseks nõusolekut taotletakse, on alaealise lapse huvidega kooskõlas. Selleks, et otsustada, kas pärandist loobumine on lapse huvides, kogus kohus andmeid pärandaja XXX vara ja kohustuste kohta.
3. Kohus on tsiviilasja nr 2-13-41827 raames teinud kindlaks, et XXX on 20.01.2013 surnud XXX pärandvara pärijaks. Vastavalt pärimisseadusele läheb isiku surma korral pärijatele üle pärandava vara (õigused ja kohustused). Pärandaja XXX varaks on osakud Swedbank Pensionifondis K3, seisuga 13.08.2013 1470, 05 eurot; pärandaja ja Swedbank AS vahel 2-13-41827 sõlmitud väikelaenulepigust nr XXX ja krediitkaardi kasutamise lepingust nr XXX tulenevad laenusaaja õigused ja kohustused.
4. Kohus on teinud päringud kinnistusraamatusse, Eesti Väärtpaberikeskusesse ja autoregistrisse ning teinud kindlaks, et pärandajal puudub registritesse kantud vara, mida oleks võimalik XXX pärida. Kuna pärandi vastuvõtmisega läheksid XXX üle pärandaja ning AS-i Swedbank vahel sõlmitud väikelaenulepingust XXX tulenevad kohustused ja krediidikasutamise lepingust nr XXX tulenevad kohustused, siis on põhjendatud anda avaldajale nõusolek lapse XXX nimel pärandist loobumiseks.
5. PärS § 118 lg 1 järgi kui pärija käesoleva seaduse-s § 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Notar võib pärima õigustatud isiku taotlusel pärandist loobumise tähtaega pikendada või määrata uue tähtaja kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus (PärS 119 § lg 2). Notar ei ole loobumise tähtaega pikendanud, kuna XXX on esitanud kohtule avalduse nõusoleku saamiseks lapse nimel pärandvarast loobumiseks tähtaja pikendamiseks ja pärandvarast loobumiseks. Seega pikendab kohus pärandvarast loobumise tähtaega.
6. Kohus leiab, et XXX avaldus tuleb rahuldada ning talle tuleb anda nõusolek alaealise lapse XXX kui tema seaduslikule esindajale XXX pärandvarast loobumiseks. Menetluskulud
7. TsMS § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
8. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus eestkostetava esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik