Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius

Pärandist loobumine: võlad, tähtaeg ja alaealine

Pärandist loobumine on notariaalselt tõestatud avaldus, millega pärija keeldub pärimast ja vabaneb seeläbi ka pärandaja võlgadest. Eestis kehtib loobumissüsteem: pärand läheb pärandaja surmaga pärijale üle (pärimisseaduse ehk PärS § 4) ja kui te kolme kuu jooksul ei loobu, loetakse teid pärandi vastu võtnuks (PärS § 118 lg 1). Vaikimine tähendab seega nõustumist ka laenude, liisingute, maksuvõlgade ja korteriühistu võlgadega.

Juhend on mõeldud inimesele, kelle lähedane suri ja kes kahtleb, kas pärand on pigem vara või võlg: lapsed, kelle vanemal olid kiirlaenud, abikaasa, kes ei tea partneri kohustuste ulatust, või vanem, kes peab otsustama alaealise lapse eest. Selgitame, millal tähtaeg tegelikult algab, mis juhtub, kui see on juba möödas, kuidas loobuda lapse nimel ja millal kohus peab selleks nõusoleku andma, millal on mõistlikum loobumise asemel nõuda inventuuri ning kuidas loobumine mõjutab teie enda laste ja võlausaldajate olukorda.

Üldist pärimismenetlust ja sundosa käsitlevad Europaiuse eraldi juhendid „Pärimine notari juures“ ja „Sundosa“. Siin keskendume ainult loobumisele ja selle tagajärgedele.

Pärimisõigus · pärandist loobumine

Peamised faktid

Tähtaeg
Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud ja see hakkab kulgema alles siis, kui pärija teab või peab teadma nii pärandaja surmast kui ka oma pärimisõigusest (PärS § 119 lg 1). Mõjuval põhjusel tähtaja möödalaskmisel võib notar…
Õigusvaldkond
Pärimisõigus · pärandist loobumine
Sammud
Kohtupraktika
6
Uuendatud
17.11.2026

Tähtaeg

Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud ja see hakkab kulgema alles siis, kui pärija teab või peab teadma nii pärandaja surmast kui ka oma pärimisõigusest (PärS § 119 lg 1). Mõjuval põhjusel tähtaja möödalaskmisel võib notar tähtaega pikendada või määrata uue, kui teised pärijad ei vaidle vastu, vaidluse korral otsustab kohus (PärS § 119 lg 2). Kui loobumine tunnistatakse kohtus kehtetuks, algab uus kolmekuuline tähtaeg kohtuotsuse jõustumisest (PärS § 123 lg 3); eksimuse või pettuse tõttu tuleb tühistada kuue kuu jooksul teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast loobumist (tsiviilseadustiku üldosa seaduse ehk TsÜS § 99). Pärandi vastu võtnud pärija võib inventuuri nõuda ka kolme kuu jooksul pärast seda, kui selgus, et pärandvarast ei piisa võlgade katteks (PärS § 137 lg 2). Isik, kes astub loobunu asemele, saab samuti kolm kuud, mis algab päevast, kui ta loobumisest teada sai (PärS § 124 lg 2).

Mida teha

  1. Arvutage välja, millal teie loobumistähtaeg algas.

    Tähtaeg ei alga automaatselt surmapäevast. PärS § 119 lg 1 järgi peavad olema täidetud kaks eeldust: teate või peate teadma pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Riigikohtu praktika järgi piisab pärimisõigusest teadmiseks sellest, et teate elulisi asjaolusid, millest pärimisõigus tuleneb, näiteks et olete surnu laps ja testamenti teile teadaolevalt ei ole; juriidilist analüüsi ei nõuta.

    Kui olete kaugem sugulane ja eeldasite, et pärivad lähemad pärijad, võib tähtaeg alata alles siis, kui saate teada nende loobumisest või notari teatest. Pange kuupäevad kirja ja hoidke alles tõend teadasaamise kohta (kiri notarilt, panga teade, e-kiri). Kui jääte hiljem vaidlusse võlausaldajaga, peate selle kuupäeva tõendama.

  2. Küsige andmeid pärandvara ja võlgade kohta enne otsustamist.

    Enne pärandist loobumist või selle vastuvõtmist on teil õigus saada andmeid pärandvara koosseisu, testamendi ja pärimislepingu kohta kohtult, notarilt ja igalt isikult, kelle valduses on pärandvara või dokumendid (PärS § 121). Kui pärimismenetlus on juba algatatud, küsige pärimisasja lahendavalt notarilt, milliseid pangakontosid, laene ja kinnisasju päringud näitasid.

    Vaadake läbi pärandaja post, e-post ja internetipanga ligipääs, kui see on seaduslikult võimalik, ning küsige korteriühistult, kas on võlgnevusi. Pidage meeles, et otsustamiseks on aega ainult kolm kuud: andmete kogumine tähtaega ei peata. Kui pilt jääb ebaselgeks, kaaluge 4. sammu, mitte ootamist.

  3. Otsustage, kas loobumine või inventuur on teile parem.

    Kui pärandis on ilmselgelt rohkem võlgu kui vara, on loobumine lihtsaim tee. Kui aga pärandis on näiteks korter, mida soovite säilitada, kuid võlgade ulatus on teadmata, võite pärandi vastu võtta ja nõuda inventuuri (PärS § 137 lg 1). Inventuuri teeb notari määratud kohtutäitur kahe kuni kolme kuu jooksul (PärS § 138, § 139 lg 4), kulud kaetakse pärandvara arvel (§ 139 lg 8).

    Pärast inventuuri vastutate pärandaja võlgade eest ainult pärandvara väärtuse ulatuses (PärS § 143 lg 1). Ilma inventuuri ja pärandvara pankrotita peate pärandvarast puudujääva osa tasuma oma vara arvel (PärS § 130 lg 3). Inventuuri nõude võib esitada ka hiljem, kolme kuu jooksul pärast seda, kui ilmneb, et pärandvarast võlgade katteks ei piisa (PärS § 137 lg 2).

  4. Esitage loobumisavaldus notarile tähtaja jooksul.

    Pärandist loobumiseks tuleb PärS § 119 tähtaja jooksul esitada notarile avaldus, mille notar tõestab (PärS § 118 lg 3). Lihtkiri, e-kiri pärijatele või digiallkirjastatud dokument ei ole loobumine. Broneerige aeg ükskõik millise Eesti notari juurde ja võtke kaasa isikut tõendav dokument ning pärandaja andmed (nimi, isikukood, surmaaeg). Notar edastab avalduse pärimisasja lahendavale notarile.

    Loobuda saab ainult kogu pärandist: osaline või tingimuslik loobumine, näiteks „loobun võlgadest, kuid jätan suvila“, on tühine (PärS § 122). Loobumine on lõplik, pärast seda ei saa pärandit enam vastu võtta (PärS § 116 lg 2). Kui pärite testamendi järgi ja loobute, ei saa te sama pärandit seaduse järgi, välja arvatud sundosa (PärS § 117 lg 1).

  5. Kontrollige, kes pärib teie asemel, ja hoiatage neid.

    Loobumise järel pärib see, kes oleks pärinud siis, kui te oleksite surnud enne pärandajat (PärS § 124 lg 1). Seadusjärgse pärimise korral on need tavaliselt teie lapsed ja lapselapsed. Seega ei kao võlg perekonnast, vaid liigub järgmisele põlvkonnale, kes peab samuti otsustama.

    Järgmisel pärijal on loobumiseks samuti kolm kuud, mida arvestatakse päevast, kui ta teie loobumisest teada sai (PärS § 124 lg 2). Teatage oma lastele ja teistele sugulastele kohe pärast notari juures käimist, et nad ei laseks tähtaega kogemata mööda. Kui ükski pärija ei ole teada või kõik loobuvad, eeldatakse seadusjärgse pärijana kohalikku omavalitsust või riiki, kes pärandist loobuda ei saa (PärS § 125).

  6. Loobuge alaealise lapse nimel õiges järjekorras.

    Alaealise lapse nimel pärandist loobumiseks vajab vanem kohtu eelnevat nõusolekut (perekonnaseaduse ehk PKS § 131 lg 1 koos § 188 lg 1 p-ga 2). Erand on PKS § 131 lg 2: kui laps sai pärijaks seetõttu, et teda esindav vanem ise pärandist loobus, kohtu nõusolekut ei ole vaja. Kui näiteks isa sureb ja nii ema kui ka laps on pärijad, on lapse jaoks vaja kohtu nõusolekut; kui aga vanaisa sureb ja ema loobub, võib ema loobuda ka lapse nimel ilma kohtuta.

    Nõusoleku avaldus esitatakse lapse elukoha järgsele maakohtule hagita perekonnaasjana (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ehk TsMS § 550 lg 1 p 6), riigilõiv on 10 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 7). Kohus kaasab menetlusse kohaliku omavalitsuse kui eestkosteasutuse ja hindab lapse huvi. Ilma eelneva nõusolekuta tehtud loobumine on tühine (PKS § 190).

  7. Kaitske last tähtaja möödumise eest kohtumenetluse ajal.

    Kohtu nõusoleku menetlus võib kesta nädalaid, mistõttu kolmekuuline tähtaeg võib vahepeal mööduda. Esitage kohtule avaldus kohe, kui saate lapse pärimisõigusest teada, ja lisage tõendid pärandvara ja võlgade kohta (pangateated, laenulepingud, notari päringute tulemused). Paluge notarilt samal ajal loobumistähtaja pikendamist PärS § 119 lg 2 alusel või paluge kohtult nii nõusolekut kui ka tähtaja pikendamist.

    Kui last ei õnnestu pärandist vabastada, on lapse pärandi inventuur kohustuslik (PärS § 136 lg 1). Vanem, kes jätab inventuuri taotlemata, vastutab isiklikult nende pärandaja võlgade eest, mille katteks pärandist ei jätkunud (PärS § 136 lg 2). Seega peab vanem igal juhul tegutsema: kas loobuma kohtu nõusolekul või nõudma inventuuri.

  8. Tegutsege kohe, kui tähtaeg on juba möödas.

    Hilinenud loobumisavaldus ei too kaasa loobumist: kui tähtaega ei ole PärS § 119 lg 2 alusel pikendatud, loetakse teid pärandi vastu võtnuks (PärS § 118 lg 1), isegi kui notar avalduse tõestas. Võlausaldaja võib sel juhul kohtus tuvastada, et pärisite.

    Mõjuval põhjusel saab notar tähtaega pikendada või määrata uue, kui teised pärijad sellele ei vaidle vastu; vaidluse korral otsustab kohus. Mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks raske haigus, viibimine välismaal ilma teabeta või kohtu nõusoleku menetlus. Pelgalt hiljem ilmnenud võlg ei ole kohtupraktikas üldjuhul piisav põhjus. Sel juhul on teie peamine kaitse inventuur PärS § 137 lg 2 alusel või pärandvara pankrotiavaldus (PärS § 137 lg 2¹), mille riigilõiv pärija jaoks on 10 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 8).

Millele tähelepanu pöörata

Õiguslik alus

5
§ 4, § 116–126, § 130, § 136–139 – See seadus reguleerib, kuidas isiku vara tema surma korral teistele isikutele üle läheb, määratledes pärimise alused ja korra.
§ 131, § 188, § 190 – See seadus reguleerib abielu sõlmimist, selle kehtetust ja abieluga kaasnevaid õigusi ning kohustusi Eestis.
§ 550 – See seadus reguleerib tsiviilasjade kohtumenetlust Eestis, et tagada õiglane, kiire ja kulutõhus lahendus eraõiguslikest suhetest tulenevatele…
§ 59 – See seadus reguleerib riigilõivu kehtestamist, tasumist, kontrollimist ja tagastamist ning määrab kindlaks riigilõivumäärad ja vabastused.
§ 92, § 94, § 96, § 99 – See seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, reguleerides isikute õigus- ja teovõimet ning tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise aluseid.

Seotud kohtulahendid

6
Pärandist loobumise tähtaeg hakkab kulgema alles siis, kui pärija teab või peab teadma nii pärandaja surmast kui ka oma pärimisõigusest; selleks piisab eluliste asjaolude teadmisest, kuid erandlikult võib pärimismenetluse õiguslik keerukus teadasaamist edasi lükata (09.10.2019).
Kui pärija ei teadnud, et ta kuulub pärijate ringi, hakkas loobumistähtaeg kulgema päevast, mil notar teda pärimisõigusest teavitas, mitte surmast teadasaamisest (04.03.2025).
Pärast kolmekuulise tähtaja möödumist tehtud loobumisavaldus on toimetu, kui tähtaega ei ole PärS § 119 lg 2 alusel pikendatud; võlausaldaja võib kohtus tuvastada, et pärimine toimus (28.11.2018).
Kohus andis vanemale nõusoleku alaealise lapse nimel pärandist loobumiseks ja pikendas loobumistähtaega, sest pärand koosnes peamiselt laenukohustustest; enne pärandi vastuvõtmist ei saa notar inventuuri määrata (18.10.2013).
PärS § 126 alusel on pärandist loobunud võlgniku võlausaldaja nõue suunatud nende vastu, kes pärivad loobunu asemel; kohtutäitur ei saa pärandvarasse kuuluvat kinnisasja loobunu võla eest otse arestida (04.12.2018).
Pärandist loobumise saab tunnistada kehtetuks eksimuse tõttu pärimise aluses, kui pärija ei teadnud testamendist ja tühistas loobumise kuue kuu jooksul teadasaamisest; uus loobumis- või vastuvõtmistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest (22.02.2019).

Korduma kippuvad küsimused

11
Kas pean maksma surnud isa võlad, kui ma pärandist ei loobu?

Jah. Kui te kolme kuu jooksul notari juures ei loobu, loetakse teid pärandi vastu võtnuks (PärS § 118 lg 1) ja teile lähevad üle kõik pärandaja kohustused (PärS § 130 lg 1). Kui pärandvarast ei piisa, tasute puudujäägi oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui on tehtud inventuur või kuulutatud välja pärandvara pankrot (PärS § 130 lg 3, § 143).

Millal hakkab pärandist loobumise kolm kuud kulgema?

Tähtaeg algab, kui teate või peate teadma pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest (PärS § 119 lg 1). Lapse või abikaasa jaoks on need tavaliselt samal päeval teada. Kaugema sugulase jaoks võib tähtaeg alata alles siis, kui lähemad pärijad loobusid või notar teatas pärimisõigusest. Riigikohtu järgi piisab eluliste asjaolude teadmisest, õiguslikku analüüsi ei nõuta.

Kuidas lapse nimel pärandist loobuda?

Üldjuhul on vaja maakohtu eelnevat nõusolekut (PKS § 131 lg 1, § 188 lg 1 p 2), mille avalduse riigilõiv on 10 eurot. Nõusolekut ei ole vaja, kui laps sai pärijaks seetõttu, et teda esindav vanem ise loobus (PKS § 131 lg 2). Pärast kohtu määrust esitab vanem lapse nimel notarile loobumisavalduse. Ilma nõusolekuta loobumine on tühine (PKS § 190).

Kas pärandist saab loobuda ainult osaliselt?

Ei. Pärandist saab loobuda ainult tervikuna; osaline või tingimuslik loobumine on tühine (PärS § 122). Kui soovite säilitada näiteks kodu, kuid kardate võlgu, võtke pärand vastu ja nõudke inventuuri: pärast seda vastutate võlgade eest ainult pärandvara väärtuse ulatuses (PärS § 143 lg 1).

Kas pärandist loobumist saab hiljem tagasi võtta?

Ei saa. Pärast loobumist ei saa pärandit enam vastu võtta (PärS § 116 lg 2). Loobumise saab kohtus tunnistada kehtetuks ainult eksimuse, pettuse või ähvarduse tõttu (PärS § 123 lg 1). Eksimus saab seejuures puudutada ainult pärimise alust, näiteks te ei teadnud testamendist (PärS § 123 lg 2); vara koosseisu mittetundmine alust ei anna.

Kes pärib, kui ma pärandist loobun?

Pärib see, kes oleks pärinud siis, kui te oleksite surnud enne pärandajat (PärS § 124 lg 1). Seadusjärgse pärimise korral on need teie lapsed, nende puudumisel teised samas järjekorras pärijad. Neil on oma kolmekuuline loobumistähtaeg, mis algab teie loobumisest teadasaamisel (PärS § 124 lg 2), seega teavitage neid kohe.

Mis saab, kui jäin pärandist loobumisega hiljaks?

Hilinenud loobumine ei kehti ja teid loetakse pärandi vastu võtnuks. Mõjuva põhjuse korral võib notar tähtaega pikendada või määrata uue, kui teised pärijad vastu ei vaidle, vaidluse korral otsustab kohus (PärS § 119 lg 2). Kui see ei õnnestu, nõudke kolme kuu jooksul pärast võlgade ilmnemist inventuuri (PärS § 137 lg 2) või esitage pärandvara pankrotiavaldus.

Kas pärandist loobunu peab maksma matusekulud?

Matusekulud kannab seaduse järgi pärija, arvestades tavasid ja pärandi suurust (PärS § 131 lg 1). Pärandist loobunu ei ole pärija. Kui aga tellisite matuseteenuse oma nimel, olete matusebüroo ees lepingupool ja peate arve tasuma; seejärel võite nõuda kulude hüvitamist pärijatelt, kes matusekulud seaduse järgi kandma peavad.

Kas võlausaldaja saab minu võla sisse nõuda pärandist, millest loobusin?

Jah, piiratud ulatuses. Kui teie enda varast ei piisa, võib teie võlausaldaja nõuda, et teie võlad tasutaks pärandiosast, mis teile oleks kuulunud (PärS § 126). Riigikohtu järgi on see nõue suunatud nende vastu, kes pärivad teie asemel, ja selle maksmapanek eeldab kohtumenetlust; kohtutäitur ei saa pärandvara otse arestida.

Kas notar saab ise öelda, kas pärandis on võlgu?

Pärimismenetluses teeb notar päringud registritesse ja pankadesse ning teil on õigus enne otsustamist saada andmeid pärandvara koosseisu kohta (PärS § 121). Kõiki eraisikute laene, käendusi ja maksuvõlgu need päringud ei näita. Täieliku pildi annab ainult inventuur, mille saab teha pärast pärandi vastuvõtmist (PärS § 137 lg 1).

Kas pärandist saab loobuda, kui pärija suri enne otsuse tegemist?

Jah. Kui pärima õigustatud isik suri enne, kui jõudis pärandi vastu võtta või sellest loobuda, on tema pärijatel õigus esimesest pärandist loobuda sama tähtaja jooksul, mis neil on tema enda pärandist loobumiseks (PärS § 120). Seega saate otsustada mõlema pärandi üle eraldi.

Õigusnõustaja – praktilised juhendid

6

Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht

Uuendatud: · Allikad: Pärimisseadus § 4, § 116–126, § 130, § 136–139, § 143 (vastuvõtmine, loobumine, inventuur), Perekonnaseadus § 131, § 188 lg 1 p 2, § 190 (kohtu nõusolek lapse nimel loobumiseks), Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 550 lg 1 p 6 (hagita perekonnaasi: nõusolek lapse nimel tehinguks), Riigilõivuseadus § 59 lg 7 ja lg 8, riigiteataja.ee, EUR-Lex

Selgitused on loodud ametliku seadusteksti põhjal ja on orienteeruvad; siduv on üksnes täistekst, millele iga leht viitab. Europaius pakub õigusteavet, mitte advokaaditeenust.