Obsah (6)

§ 1045§ 1046§ 1050§ 104§ 134§ 1047

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 127 lg 4).

§ 1045järgi on kahju õigusvastane, kui see on tekitatud isikliku õiguse rikkumisega.

Au teotamisega alandatakse isiku inimväärikust. Isiku au teotamine, muu hulgas väärtushinnanguga, mis ei ole kohane, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (

§ 1046lg 1).

Nimetatud sättes märgitud teo liigi juures on peetud silmas isikuõiguste kaitse sfääre (individuaal-, privaat- ja intiimsfäär), aga samuti seda, kas tegemist on jätkuva või korduva isikuõigusi rikkuva teoga. Meediaväljaande puhul tuleb arvestada ka selle leviku ulatusega. Hageja esiletoodud kommentaaridest saab järeldada, et need viitavad korduvalt hageja isikuõiguste individuaalsfääri jäävatele võimetele ja iseloomuomadustele, nagu rahaahnus, omakasupüüdlikkus, kartmatus karistuste ees ehk ülbus, tühisus, mis on sõnastatud ebakohaste väärtushinnangutena. Kommentaaride eesmärgiks on riivata hageja au ja väärikustunnet, teda alandada ja teotada. Kommentaarid riivavad ka hageja mainet, kahjustades hageja reputatsiooni avalike hinnangutega meediakanali kaudu üldsusele laialt kättesaadaval viisil. Meediaväljaande vastutus on eriti suur, kui väljendatakse arvamust isiku võimete ja iseloomuomaduste kohta. Väljendusvabadusega kaasnevad ka kohustused ja vastutus. Põhiseaduse (PS) § 45 teine lause kehtestab võimaluse piirata väljendusvabaduse õigust teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.

§ 1046

lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Sekkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb kaaluda ühelt poolt kannatanu üldisi isikuõigusi (õigus inimväärikusele (PS § 10)) ja teiselt poolt meediaväljaande väljendusvabadust (PS § 45). Alles siis, kui tasakaalu erinevate põhiõiguste vahel ei leita, tuleb uurida rikkumise raskust. Vaidlusalusest artiklist ajendatud kommentaarid peavad silmas kommenteerijate omakasu ja rahuldavad vajadust keelepeksu järele. Kommentaaride väärtushinnangud on spekulatiivsed, need ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist, hinnangu vorm kaldub vulgaarsustesse, teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse. Kommentaarides ei diskuteerita enam teema üle, vaid solvatakse lihtsalt massimeedia vahendusel hagejat. Tegemist on õigustatud kriitika piiri teadliku ja tarbetu ületamisega ja sooviga teist inimest alandada. Nimetatud põhjustel ei olnud hageja au teotamine õigustatud, isikliku õiguse rikkumine oli õigusvastane ja selline rikkumine ei ole hõlmatud väljendusvabaduse õigusega. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (

§ 1050lg 1).

Kostja on püüdnud tasakaalustada vastuolus olevaid põhiseaduslikke huvisid (halvast kommentaarist teatamise ja kommentaaride eemaldamise võimaluse loomine, tehnilise lahenduse rakendamine, mis välistab automaatselt vulgaarsete sõnatüvede kasutamise, halvast kommentaarist teatamisele üleskutsumine). Need katsed on jäänud siiski ebapiisavateks ja kostja ei ole järginud käibes vajalikku hoolt kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks (

§ 104lg 3).

Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et tal ei ole võimalik mõistliku aja jooksul pärast kommentaaride ilmumist neid tsenseerida, et eemaldada inimväärikust alandavad kommentaarid. Hagejal on tekkinud mittevaraline kahju.

§ 134

lg 2 sätestab, et isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina õigustavad hageja üleelatud ebameeldivused, kannatused, eelkõige aga stress lähedaste tajutud hirmu tõttu. Rikkumine oli raske, sest kommentaaride sisu oli räige, kommentaarid avaldati üleriigilise levikuga meediaväljaandes ja need rippusid üleval

1. jaanuarist kuni
2. märtsini
3. a. Õiglane ja kohtupraktikas väljakujunenud määrasid arvestav hüvitis on 5000 krooni.
4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis
6. detsembri
7. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ning ei pidanud vajalikuks neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel korrata. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1 võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu tuvastatud asjaolud. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et kostjale saab ette heita tegevusetust, st et kostja lasi kommentaatoritel avaldada hageja au ja head nime teotavaid ja väärikust alandavaid avaldusi, neid enne kontrollimata või ilmumise järel kõrvaldamata. Kostja kohustus tegutseda tuleneb kas seadusest või ka üldisest käibekohustusest võtta tarvitusele piisavad abinõud, vältimaks hageja isiklike õiguste rikkumist. Käibekohustuse üldisest mõistest tuleneb, et igaüks, kes loob käibes ohuallika, millest võib äratuntaval viisil tekkida oht kolmandate isikute õiguste kahjustamiseks, on kohustatud võtma tarvitusele mõistlikke abinõusid õiguste kahjustamise vältimiseks. Maakohus leidis õigesti, et kostja loodud tehniline lahendus, mille abil halb kommentaar kõrvaldatakse pärast sellest teatamist, ei taga üldiste isikuõiguste piisavat kaitset. Kuivõrd kostja võimaldab avaldada kolmandatele isikutele kättesaadaval kujul kommentaare, on ta

§ 1047

lg 1 tähenduses kommentaaride avaldajaks ja vastutab seega nende avaldamise tagajärgede eest. Kostja kui portaali haldaja võimuses on kontrollida kommentaaride avaldamist, samuti neid kõrvaldada. Kostja vastutus kommentaaride avaldamise eest ei tähenda väljendusvabaduse ebaseaduslikku piiramist ega põhiseaduse põhimõtetega vastuolus oleva tsensuuri rakendamist. Kostja tuginemine tema enda väljendusvabaduse rikkumisele näitab, et ta peab ennast kommentaaride avaldajaks. Kui kostja peaks kommentaaride avaldajaks kommentaatoreid, ei saaks ta tugineda väljendusvabadusele, mis kuulub kommenteerijatele. Hageja isikuõigusi riivavate õigusvastase sisuga kommentaaride kõrvaldamine ei ole kommentaatorite arvamusvabadusse sekkumine. Riigikohtu seisukoha järgi saab kõige vähem piirata inimväärikust kui kompleksset põhiõigust. Kostja, riivates kommentaaride avaldamisega hageja inimväärikust, ei ole tõendanud, et tal oli selliseks riiveks õiguslik alus ning et riive on proportsionaalne. Maakohus sisustas õigesti kostjal lasuva käibekohustuse ja selgitas kostjale sellest tulenevaid tegevuskriteeriume. Kostja vastutuse tuvastamiseks ei pidanud maakohus välja tooma, milliseid meetmeid peab kostja kolmandate isikute õiguste tõhusa kaitse tagamiseks rakendama. Maakohtu otsusest ei tulene järeldust, et kostja peaks oma käibekohustuse nõuetekohaseks täitmiseks tegema eelkontrolli. Eelkontrollist loobumise korral pidanuks kostja siiski looma muu efektiivse süsteemi, mis tagaks õigusvastase sisuga kommentaaride internetiportaalist võimalikult kiire kõrvaldamise. Ebaõige ja hea usu põhimõtte vastane oleks aga kommentaaride jälgimise kohustuse panemine võimalikule kannatanule. Maakohus pidi kontrollima üksnes seda, kas kostja tegelikult rakendatavad meetmed olid käibekohustuse täitmiseks piisavad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja rakendatavad meetmed ei taga üldiste isikuõiguste piisavat kaitset ega võimalda väita, et kostja tegutseks oma tsiviilõiguste teostamisel kooskõlas hea usu põhimõttega. Maakohus on oma järeldust põhjendanud. Maakohus järgis kommentaaride õigusvastasuse tuvastamisel

§ 1046

lg-s 2 sätestatud vastastikuste huvide ja hüvede kaalumise kohustust ja põhjendas oma järeldusi. Arvestades kommentaaride vulgaarset, teadlikult solvavat, inimväärikust alandavat ja ähvardusi sisaldavat iseloomu, on õige maakohtu järeldus, et kommentaarid ei kujuta endast lubatavat reageeringut hageja kui füüsilise isiku tegevusele ning sellist reaktsiooni ei õigusta ka hageja tegevus ettevõtjana. Maakohus ei pidanud andma eraldi hinnangut kõigile hagiavalduses nimetatud vaidlusalustele kommentaaridele. Kommentaaride avaldamist sai ajalise ja sisulise tiheda seose tõttu pidada isiklike õiguste rikkumise terviklikuks juhtumiks. Seega ei pidanud maakohus põhjendama ka iga üksiku kommentaari õigusvastasust ega ka seda, millise kahju põhjustas iga õigusvastane kommentaar eraldi. Vaidluses ei ole tähtsust ka sellel, et hageja on loobunud nõude esitamisest avaldatud kommentaaride autorite vastu. Kostja valib ise õiguskaitsevahendi. Kommentaaride negatiivse tagajärje mõju ei saa vähendada ajavahemik, mis jääb kommentaari avaldamise ja oma õiguste kaitseks õigusabi osutaja poole pöördumise vahele. Kostjale ei laiene infoühiskonna teenuse seaduse (IÜTS) § 10. Sellist seisukohta väljendas ringkonnakohus ka varem tehtud kohtuotsuses ning maakohus on seda järginud. Kostja ei tegutse kommentaaride tehnilise vahendajana. Tema tegevus ei ole üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga, vaid kutsub internetilehekülge külastavaid isikuid üles kommentaare lisama. Kostja pakub seega sisuteenust, mitte viidatud seaduses loetletud tehnilisi teenuseid. Kostja väited selle seaduse kohaldamise kohta on tõendamata. Maakohus leidis õigesti

§ 134

lg-le 2 tuginedes, et vaidlusaluste kommentaaride avaldamine õigustab hagejale hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina. Maakohus tegi õigesti kindlaks rikkumise raskuse. Hinnates vaidlusaluseid kommentaare mõistliku isiku seisukohast, on üheselt selge, et need sisaldavad mõnitavaid ja õigusvastaseid hinnanguid ja kujutavad endast vulgaarset sõimu, mis alandab inimväärikust. Kostjalt väljamõistetava hüvitise suurus on eelkõige tekitatud hingelist valu arvestades õiglane ja vastab kohtupraktikas väljakujunenud mittevaralise kahju suurusele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kassatsioonkaebuses palub kostja nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus kohaldas valesti PS §
2. Põhivabaduse riive peab olema õigustatud seadusega ning see ei saa tuleneda hea usu põhimõttest. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kohaldada ei tule IÜTS §
3. Kostja tegutseb kommentaaride tehnilise vahendajana ning ei ole sisuteenuse osutajaks. Ka direktiivi 2000/31/EÜ preambuli p 42 kohaselt on vahendava infoühiskonna teenuse osutaja tegevus tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga. Infoühiskonna teenuse osutajal ei ole edastatava teabe kohta teadmisi ega kontrolli selle üle. Seega leidis ringkonnakohus vääralt, et infoteenuse osutajal on ka heast usust tulenev üldine jälgimiskohustus. Ringkonnakohus kohaldas valesti

§ 1046

ja 1047, kui tuvastas kostja tegevuse õigusvastasuse.

§ 1047lg 1 käsitleb faktiväiteid ja ei ole seega asjas kohaldatav.

Põhjendatud ei ole ka

§ 1046kohaldamine, sest kostjat ei saa pidada kommentaaride avaldajaks.

Õigusvastaseks teoks (avaldamine) ei saa lugeda nn liittegu, mis koosneb avalikkusega suhtlemise võimaluse loomisest, tsensuuri puudumisest ning järelkontrolli tegemata jätmisest. Vahetult tagajärjele eelnev tegu ei saa olla ühtlasi nii tegevus (internetiportaali loomine) kui ka tegevusetus (tsensuuri või järelkontrolli puudumine). Avaldamiseks ei saa lugeda avalikkusega suhtlemise võimaluse (internetiportaali) loomist. Kostja ei ole teadlikult ja tahtlikult tegutsenud, ta ei tea kommentaari postitamisest ja selle sisust. Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et kostja pidi teadma kommentaaride sisust seetõttu, et heast usust tulenev käibehoolsus hõlmab kolmandate isikute postituste kohustuslikku tsensuuri või järelkontrolli. Heast usust ei saa tuleneda kohustusi, mis on vastuolus kommunikatsioonivabaduse põhimõttega ja mis ei ole mõistlikult täidetavad. Ringkonnakohtu seisukohad eiravad tehnoloogia arengust tulenevaid eeliseid, mis on demokraatlikus ühiskonnas tarbetu ja vastuolus PS §-ga 11. Samuti jättis ringkonnakohus menetlusõiguse norme rikkudes vastamata kostja vastuväidetele sõnavabaduse piiramise, IÜTS § 10 ja

§ 1046kohaldamise kohta.

Ringkonnakohus rikkus ka kohtuotsuse põhjendamise nõuet, sest otsusest ei selgu, millise konkreetse teoga tegi kostja vaidlusalused kommentaarid kolmandatele isikutele teatavaks.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidleb hageja sellele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
2. Riigikohtu istungil jäid menetlusosaliste esindajad kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon on õige, kuid ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust tuleb muuta ja täiendada TsMS § 692 lg 2 alusel.
4. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: kostja internetiportaal "Delfi" avaldas
5. jaanuaril 2006 artikli "SLK lõhkus plaanitava jäätrassi"; kostja on loonud internetiportaali külastajatele võimaluse artikleid kommenteerida; nimetatud artikli kohta avaldatud kommentaaridest 20 on hagejat halvustava sisuga; kostja kõrvaldas hagejat halvustavad kommentaarid pärast hageja
6. märtsi
7. a kirja.
8. Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas kostja on ettevõtjana avaldaja võlaõigusseaduse mõttes, kas avaldatu (kommentaaride sisu) on õigusvastane ja kas kostja kannab vastutust õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamise eest.
9. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et kostjale ei laiene IÜTS §-s 10 sätestatud vastutust välistavad asjaolud. Tehnilise normi ja standardi seaduse § 2 lg 6 järgi on infoühiskonna teenus IÜTS § 2 p-s 1 sätestatud teenus. Viidatud IÜTS sätte kohaselt loetakse infoühiskonna teenuseks teenust, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi ühel ajal samas kohas. Seega on infoühiskonna teenuse olulisteks tingimusteks, et teenust osutatakse osapoolte füüsilise kohalolekuta, andmed edastatakse elektrooniliste vahenditega ja teenust osutatakse tasu eest teenuse kasutaja taotluse alusel. IÜTS §-des 8-11 määratakse kindlaks erinevate infoühiskonna teenuste osutajate vastutus. IÜTS § 10 sätestab, et kui osutatakse teenust, mis seisneb teenuse kasutaja pakutava teabe talletamises, ei vastuta teenuse osutaja teenuse kasutaja taotluse põhjal talletatava teabe sisu eest tingimusel, et: 1) teenuse osutaja ei tea teabe sisu ega ole kahjutasu nõude puhul teadlik faktidest või asjaoludest, millest ilmneb ebaseaduslik tegevus või teave; 2) ülalnimetatud asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuse osutaja kohe teabe või tõkestab sellele juurdepääsu. Viidatud sätet kohaldatakse seega juhul, kui osutatakse teenust, mis seisneb oma serveriruumis andmete säilitamises ja kasutajatele nendele andmetele juurdepääsu võimaldamises. Sellise teenuse osutaja on IÜTS §-s 10 märgitud tingimustel enda talletatud teabe sisu eest vastutusest vabastatud, sest teenuse osutajal on viidatud sätte tähenduses pelgalt vahendav roll ning ta ei ole teabe algatajaks ning selle muutjaks. Kuivõrd infoühiskonna teenuse seadus põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2001/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta), tuleb kõnealuse seaduse sätete tõlgendamisel arvestada ka nimetatud direktiivi põhimõtete ja eesmärkidega. IÜTS §-des 8-11 sätestatu aluseks olevaid direktiivi artikleid 12-15 täpsustab direktiivi preambuli p
10. Selle punkti kohaselt hõlmavad erandid kehtestatud vastutusest (artiklid 12-15) ainult neid juhtumeid, kui infoühiskonna teenuse osutaja tegevus piirdub kolmandate osapoolte pakutava teabe edastamiseks või ajutiseks talletamiseks vajaliku sidevõrgu käitamise ja sellele juurdepääsu võimaldamise tehnilise toiminguga, mille ainus eesmärk on side tõhustamine; see tegevus on üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga, seega pole infoühiskonna teenuse osutajal edastatava või talletatava teabe kohta teadmisi ega kontrolli selle üle. Järelikult ei saa direktiivi artiklites 12-15 märgitud eranditele tugineda nn sisuteenuse pakkujad, kes valitsevad talletatava teabe sisu. Kolleegium jagab ringkonnakohtu seisukohta, et kostja tegevus kommentaaride avaldamisel ei ole üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga. Kostja eesmärgiks ei ole vaid vahendusteenuse osutamine. Kostja on integreerinud oma uudisteportaali osaks kommenteerimiskeskkonna, paludes internetilehekülje külastajaid täiendada uudiseid oma hinnangute ja arvamustega (kommentaaridega). Kostja kutsub kommenteerimiskeskkonnas aktiivselt üles portaali lisatud uudiseid kommenteerima. Kommentaaride arvust sõltub kostja portaali külastuste arv, viimasest aga oleneb omakorda portaalis avaldatud reklaamist teenitav tulu. Seega on kostja kommentaaride lisamisest majanduslikult huvitatud. See, et kostja ei ole kommentaari koostajaks, ei tähenda, et kostjal ei ole kontrolli kommenteerimiskeskkonna üle. Kostja kehtestab kommenteerimiskeskkonna reeglid ning teeb selles muutusi (eemaldab kommentaari), kui neid reegleid rikutakse. Seevastu ei ole kostja teenuse kasutajal endal võimalik saadetud kommentaari muuta või kustutada. Ta saab üksnes ebasobivast kommentaarist teada anda. Kostja võimuses on seega määrata, millised sisestatud kommentaarid avaldatakse ja millised mitte. Sellest, et kostja eeltoodud võimalust ei kasuta, ei saa järeldada, nagu ei oleks kommentaaride avaldamine kostja kontrolli all. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kostja, valitsedes kommenteerimiskeskkonnas talletatud teavet, osutab sisuteenust, mistõttu IÜTS §-s 10 sätestatud vastutust välistavad asjaolud asjas ei kohaldu.
11. Õiguslikku vaidlust ei ole selle üle, et kostja on internetiportaalis "Delfi"
12. jaanuaril
13. a avaldatud artikli "SLK lõhkus plaanitava jäätrassi" avaldaja. Maakohus leidis, et ka kostjat tuleb käsitada kommentaaride avaldajana. Ringkonnakohus on selle seisukohaga nõustudes märkinud, et kostja tuginemine enda väljendusvabaduse rikkumisele näitab, et ta peab ennast, mitte aga kommentaatoreid, kommentaaride avaldajaks. Kolleegiumi arvates on praegusel juhul võlaõigusseaduse mõttes kommentaaride avaldajaks nii kostja kui ka kommentaaride koostajad. Hagejal on õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab. Hagi on esitatud üksnes kostja vastu. Avaldamise ja avaldaja mõistet on kolleegium selgitanud
14. detsembril
15. a tsiviilasjas nr 3-2-195-05 tehtud otsuse p-s 24, leides, et avaldamine

§ 1047

tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Samas selgitas kolleegium lisaks, et meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla meediaettevõte, aga ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Internetiportaalis uudiste ja kommentaaride avaldamine on samuti ajakirjanduslik tegevus. Samas ei saa internetiajakirjanduse olemuse tõttu portaalipidajalt mõistlikult nõuda, et enne kommentaaride avaldamist neid toimetataks samal moel, nagu seda tehakse trükiajakirjanduse väljaandega. Kui toimetamise kaudu on väljaandja kommentaari avaldamise algataja, siis internetiportaalis on avaldamise algataja kommentaari kirjutaja, kes teeb selle portaali vahendusel avalikkusele kättesaadavaks. Seetõttu ei ole portaalipidaja isik, kellele informatsioon avaldatakse. Majandusliku huvi tõttu kommentaaride avaldamise vastu on aga nii trükiajakirjanduse väljaandja kui ka internetiportaali pidaja avaldajad ettevõtjatena. Au ja head nime riivava halvustava väärtushinnangu puhul ei ole avaldamise ja avaldaja mõiste määratlemisel oluline, kas väärtushinnang järeldub avaldatud andmetest või on halvustav oma sisulise tähenduse tõttu (kohtupraktikas nn väärtusotsustus). Seega on avaldamine isiku kohta väärtushinnangu (

§ 1046

lg 1) või/ja väärtushinnangut võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. Praeguses asjas on kommentaarid tehtud kättesaadavaks piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). 15. Vastuseks kostja kassatsioonkaebuse väidetele, et ringkonnakohus kohaldas valesti PS § 45, kuna tugines väljendusvabaduse riive õigustamisel hea usu põhimõttele, mitte seadusele ning kommentaari portaalist kõrvaldamine on postitaja sõnavabadusse sekkumine, selgitab kolleegium järgmist. Mis tahes põhiõiguse kasutamisele seab piirid PS § 19 lg 2, sätestades, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. PS § 45 esimese lõike esimeses lauses tagatakse igaühe õigus väljendusvabadusele, s.o õigusele levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil. Seda õigust on piiratud põhiseaduses sätestatud au ja hea nime teotamise keeluga (PS § 17). Väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb kolleegiumi arvates silmas pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (

§ 1046

). Teisisõnu, kõnealuse keelu eiramine ei oleks kooskõlas põhiseadusega (PS § 11). PS § 45 esimese lõike teises lauses sisaldub võimalus piirata väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks seadusega. Au ja hea nime kaitse huvides on väljendusvabadust piiravatena käsitatavad

§ 1045

lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1, 2 ja 4, § 1055 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 2. Maakohus leidis, et hageja au teotamine ei olnud õigustatud, seega oli see õigusvastane, sest kommentaarides ei arutleta teema üle, vaid lihtsalt solvatakse hagejat, et teda alandada. Selle seisukohaga nõustus ka ringkonnakohus. Kolleegium leiab, et

§ 1046põhiseaduspärase tõlgendamise korral on au teotamine õigusvastane.

Kohtute õiguslik hinnang 20-le halvustava tähendusega kommentaarile on põhjendatud. Kohtud on õigesti leidnud, et need on au teotavad nende vulgaarse, inimväärikust alandava ja ähvardusi sisalduva iseloomu tõttu. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja isikuõigusi riivavate õigusvastase sisuga kommentaaride kõrvaldamine ei ole kommentaatorite arvamusvabadusse sekkumine. Kolleegiumi arvates on põhiõigust mis tahes moel kitsendava (piirava) abinõu rakendamine käsitatav selle põhiõiguse kasutamisse sekkumisena. Internetiportaali pidaja sekkumine kommentaari postitaja sõnavabadusse on aga õigustatud portaalipidajast ettevõtja põhiseadusest (PS § 17) ja seadusest (

§ 1046

) tuleneva kolmandate isikute au ja hea nime austamise ja neile kahju tekitamisest hoidumise (

§ 1045lg 1 p 4) kohustusega.

16. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli kommentaaride sisu õigusvastane, tegemist oli keelelises väljenduses ebakohaste väärtushinnangutega. Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Kommentaarid ei sisaldanud mingeid andmeid, mille kontrollimist portaalipidaja initsiatiivil on ülemäärane nõuda. Seega on alusetu kostja väide, et ta ei olnud ega pidanudki olema teadlik kommentaaride sisu õigusvastasusest. Seadusest tuleneva kahju tekitamisest hoidumise kohustuse tõttu pidanuks kostja selgelt õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamist ennetama. Kostja seda ei teinud. Tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva au teotava väärtushinnangu avaldamist ei loeta

§ 1047

lg 3 kohaselt õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Keelelises väljenduses ebakohaste au teotavate väärtushinnangute avaldamist ei ole

§ 1047

lg-s 3 märgitud asjaoludele tuginedes võimalik õigustada: need hinnangud ei järeldu avaldatud andmetest, vaid on koostatud ja avaldatud au ja hea nime kahjustamise eesmärgil. Seega oli selgelt õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamine samuti õigusvastane. Pärast avaldamist jättis kostja kommentaarid, milliste sisu õigusvastasusest ta pidi olema teadlik, omal initsiatiivil portaalist kõrvaldamata. Sellises olukorras on kohtud põhjendatult leidnud, et kostja tegevusetus on õigusvastane. Kostja vastutab hagejal kahju tekkimise eest, kuna kohtud on tuvastanud, et kostja ei ole tõendanud süü puudumist (

§ 1050lg 1).

17. Nõustuda ei saa kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus asja lahendamisel menetlusõiguse norme. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama, kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu põhjendusi. Samas on ringkonnakohus esitanud ka oma põhjendused, mis puudutavad kostja vastuväiteid sõnavabaduse piiramise, IÜTS § 10 ja

§ 1046kohaldamise kohta. 18. Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja tasutud kautsjon arvata Ts

MS § 149 lg 4 teise lause järgi riigituludesse. Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik