Au teotamine ja valeinfo: kuidas end kaitsta
Kui teie kohta on ajalehes, portaalis, Facebookis või mõnes muus kanalis avaldatud valeinfot või solvavaid hinnanguid, annab võlaõigusseadus (VÕS) mitu õiguskaitsevahendit: ebaõigete andmete ümberlükkamine või paranduse avaldamine (VÕS § 1047 lg 4), kahjuliku tegevuse lõpetamine ja keelamine (VÕS § 1055), mittevaralise kahju hüvitis (VÕS § 134 lg 2 ja lg 6) ning varalise kahju hüvitis (VÕS § 131 ja § 1043).
Juhend on mõeldud eraisikule, avaliku elu tegelasele ja ettevõttele, kelle head nime on kahjustatud: artikkel väidab, et olete kelm; endine töötaja kirjutab sotsiaalmeedias firmast väärandmeid; portaali kommentaarides solvatakse teid labaselt. Kõigepealt tuleb aru saada, kas tegemist on faktiväitega, mille tõesust saab kontrollida, või väärtushinnanguga, mis on arvamus. Sellest sõltub, mida võite nõuda ja kes peab mida tõendama.
Tulemus võib olla vabatahtlik parandus või postituse kustutamine pärast nõudekirja, pressinõukogu otsus, hagi tagamise määrus või kohtuotsus, millega avaldajat kohustatakse andmed ümber lükkama, edaspidi avaldamisest hoiduma ja hüvitist maksma. Juriidiline isik saab nõuda ainult varalise kahju hüvitamist ja ümberlükkamist, mitte mittevaralist hüvitist.
Peamised faktid
Tähtaeg
Ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja mittevaralise kahju nõue aegub kolme aasta jooksul ajast, mil saite avaldamisest ja avaldajast teada või pidite teada saama, kuid hiljemalt kümne aasta möödumisel avaldamisest (TsÜS § 150 lg 1 ja lg 3); Riigikohus on kinnitanud, et see tähtaeg kehtib ka VÕS § 1047 lg 4 ümberlükkamise nõudele. Televisiooni- või raadiosaates avaldatud ebaõigete faktide korral tuleb vastulause soovist teenuseosutajale kirjalikult teatada 30 päeva jooksul saate edastamisest ning teenuseosutaja edastab põhjendatud vastulause 30 päeva jooksul (meediateenuste seadus § 20 lg 2). Mida varem tegutsete, seda väiksem on kahju ja seda kergem on tõendeid säilitada.
Mida teha
Salvestage avaldatu kohe koos kuupäeva ja aadressiga.
Tehke artiklist, postitusest või kommentaarist ekraanitõmmised, kus on näha veebiaadress, avaldamise kuupäev, autori nimi või kasutajanimi, kommentaarid ja jagamiste arv. Salvestage leht ka PDF-ina või veebiarhiivi. Sotsiaalmeedia postitus võidakse kustutada või muuta niipea, kui avaldaja saab teie nõudest teada, ning hiljem on selle sisu raske tõendada.
Kui väljaanne on paberil, hoidke alles ajaleht. Kui tegemist on raadio- või telesaatega, märkige saate nimi ja eetriaeg ning küsige salvestist. Pange kirja ka, millal te avaldatust teada saite: sellest hetkest algab kolmeaastane aegumistähtaeg (TsÜS § 150 lg 1). Kohtus loetakse Facebooki postitust, mis on kolmandatele isikutele kättesaadav, avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses.
Eristage faktiväide ja väärtushinnang.
Faktiväide on kontrollitav: „X võttis altkäemaksu“, „firma vallandas töötajaid ilma aluseta“. Väärtushinnang on arvamus: „X on halb juht“. Au teotava faktiväite avaldamine on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et see vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2); ebaõigete andmete avaldamine on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud ega pidanud teadma nende ebaõigsusest (§ 1047 lg 1).
Väärtushinnang on õigusvastane, kui see on ebakohane, näiteks vulgaarne, inimväärikust alandav või faktilise aluseta (VÕS § 1046 lg 1). Arvestada tuleb rikkumise liiki, põhjust, ajendit ja avalikkuse huve (§ 1046 lg 1 ja lg 2). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ka hinnangu või vihje kaudu võib luua kaudse faktiväite, mida keskmine mõistlik lugeja mõistab faktina, ja sellist väidet saab samuti ümber lükata.
Hinnake, kas avaldaja saab tugineda õigustatud huvile.
Andmete avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldajal või neil, kellele avaldati, oli avaldamise vastu õigustatud huvi ja avaldaja kontrollis andmeid rikkumise raskusele vastava põhjalikkusega (VÕS § 1047 lg 3). Ajakirjanik, kes küsis teie kommentaari ja kontrollis allikaid, võib vastutusest vabaneda ka siis, kui väide hiljem osutus ebatäpseks.
Avaliku elu tegelane peab taluma teravamat kriitikat, kuid Riigikohus on rõhutanud, et avalikkuse huvi ei õigusta kellegi au teotamist teadlikult valeandmeid avaldades. Kas isik on avaliku elu tegelane, hinnatakse konkreetse juhtumi põhjal. Ümberlükkamise nõue VÕS § 1047 lg 4 järgi ei sõltu aga õigusvastasusest: piisab, kui tõendate, et andmed on ebaõiged. Seepärast on see sageli kõige kindlam esimene nõue.
Saatke avaldajale kirjalik nõue parandada ja eemaldada.
Kirjutage avaldajale (toimetus, portaali pidaja, postituse autor) ja märkige täpselt, milline lause on vale, milline on tõde ja millised tõendid seda kinnitavad. Nõudke paranduse või ümberlükkamise avaldamist samas kohas ja samaväärse nähtavusega, vale väite kustutamist ning kinnitust, et väidet ei korrata. Pakkuge ümberlükkamise sõnastus ise välja.
Määrake vastamiseks lühike tähtaeg, näiteks seitse päeva. Kui soovite ka hüvitist, märkige summa või teatage, et jätate selle nõude esitamise õiguse endale. Vabatahtlik parandus ja siiras vabandus vähendavad hilisemat hüvitist, kuid keeldumine ja kohtuvaidluse põhjustamine on Riigikohtu hinnangul asjaolu, mis kahjustab kannatanut veelgi. Telesaate korral esitage vastulause taotlus 30 päeva jooksul (meediateenuste seadus § 20 lg 2).
Kasutage pressinõukogu või platvormi teavitust kiireks lahenduseks.
Kui ajakirjandusväljaanne on liitunud pressinõukoguga, võite esitada sinna kaebuse ajakirjanduseetika koodeksi rikkumise kohta. Pressinõukogu on meediaettevõtete eneseregulatsiooni organ: see ei mõista välja raha ega ole kohus, kuid väljaanne avaldab otsuse, mis on sageli piisav maine taastamiseks. Kaebuse esitamise tingimused ja tähtaja leiate pressinõukogu kodulehelt; kohtutee jääb sellele vaatamata avatuks ja aegumine pressinõukogu menetluse ajal ei peatu.
Sotsiaalmeedia platvormil kasutage ebaseadusliku sisu teavitamise vormi. Infoühiskonna teenuse seaduse vahendaja vastutuse sätted (sh § 8 ja § 10) on kehtetuks tunnistatud alates 1. juulist 2024 ja platvormide kohustusi reguleerib nüüd Euroopa Liidu digiteenuste määrus. Säilitage teavituse koopia ja vastus, sest need tõendavad, millal platvorm sisust teada sai.
Valige kostja: autor, väljaanne või portaali pidaja.
Avaldajaks võib olla nii andmete looja kui ka see, kes need kolmandatele isikutele teatavaks tegi. Riigikohus on Delfi kommentaaride asjas leidnud, et internetiportaali pidaja, kes võimaldas majanduslikul eesmärgil avaldada kommentaare, on samuti avaldaja ning kannatanu võib valida, kelle vastu hagi esitab. Vulgaarsed, alandavad ja ähvardavad kommentaarid olid au teotavad ja õigusvastased.
Anonüümse autori puhul on portaali pidaja sageli ainus tegelikult kättesaadav kostja. Facebooki või muu isikliku konto postituse puhul on kostja postituse autor. Kui avaldaja on ettevõte, on kostjaks äriühing, mitte ajakirjanik isiklikult. Ühel hagil võib olla mitu kostjat; kahju hüvitamise eest vastutavad nad solidaarselt.
Taotlege vajaduse korral hagi tagamist.
Kui valeinfo levib edasi ja põhjustab jätkuvat kahju, võite koos hagiga või juba enne seda taotleda hagi tagamist. Mitterahalise nõude korral võib kohus vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida, kui see on vajalik olulise kahju vältimiseks (TsMS § 377 lg 2), näiteks keelata kostjal teatud toiminguid (TsMS § 378 lg 1 p 3), sealhulgas väite kordamist.
Kohus kaalub siin sõnavabadust eriti hoolikalt: avaldamise eelnev keelamine on erandlik abinõu ja eeldab, et väite ebaõigsus ja õigusvastasus on usutavalt põhistatud. Lisage taotlusele ekraanitõmmised, levikunäitajad ja tõendid väite ebaõigsuse kohta. Kui hagi tagamise taotlus esitatakse enne hagi ja rahuldatakse, peatab see aegumise (TsÜS § 160 lg 2 p 2).
Esitage hagi maakohtusse õigete nõuetega.
Hagis saab ühendada mitu nõuet: ebaõigete andmete ümberlükkamine või paranduse avaldamine avaldaja kulul (VÕS § 1047 lg 4) koos täpse ümberlükkava lause sõnastusega; edaspidi samasuguste väidete avaldamisest hoidumine (VÕS § 1055 lg 1); mittevaralise kahju hüvitis (VÕS § 134 lg 2) ja varalise kahju hüvitis, näiteks saamata jäänud tulu või kulutused maine taastamiseks (VÕS § 131).
VÕS § 1055 nõue eeldab kestvat rikkumist või kordumise ohtu; ühekordse artikli puhul tuleb kordumise ohtu põhjendada. Mittevaralise hüvitise määramisel võib kohus au teotamise korral arvestada ka vajadust mõjutada kahju tekitajat edasisest rikkumisest hoiduma ja tema varalist seisundit (VÕS § 134 lg 6). Summa võib jätta kohtu otsustada (TsMS § 366); mitterahalise nõude hagihind on üldjuhul 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1).
Millele tähelepanu pöörata
- Aegumine: ümberlükkamise nõudele kehtib sama kolmeaastane tähtaeg nagu kahjunõudele (TsÜS § 150). Riigikohus jättis rahuldamata nõude, mis esitati peaaegu kümme aastat pärast seda, kui hageja artiklist teada sai, kuigi artikkel oli veebis endiselt kättesaadav.
- Arvamuse ümberlükkamise nõudmine: väärtushinnangut ei saa „ümber lükata“, sest selle tõesust ei saa kontrollida. Ebakohase hinnangu korral nõudke hüvitist ja hoidumist, kaudse faktiväite korral sõnastage ümberlükkamine faktina.
- Vale tõendamiskoormise eeldamine: au teotava faktiväite tõesust peab tõendama avaldaja, kuid kui väide teie mainet ei kahjusta, peate ise tõendama, et see on vale.
- Ettevõtte mittevaralise kahju nõue: juriidilisel isikul ei ole au teotamise eest mittevaralise kahju nõuet. Ettevõte peab tõendama varalise kahju, näiteks kaotatud kliendid või maine taastamise kulud, ning kohus ei mõista välja kriitikavabalt asjatundja hinnangus toodud summat.
- Avalik vastupostitus emotsioonide ajel: vastusena avaldatud solvangud võivad omakorda olla au teotamine ning anda vastaspoolele vastunõude. Piirduge faktidega ja suunake vaidlus kirjalikku nõudesse.
- Hagi ümberlükkava lause ebatäpne sõnastus: kohus saab rahuldada ainult hagis märgitud sõnastuse. Lause peab vastama sellele, mida keskmine lugeja avaldatust mõistis, ning olema avaldamiskõlblik.
- Pressinõukogu menetlusele lootmine aegumise suhtes: see ei peata aegumist. Kui vaidlus venib, esitage hagi enne kolme aasta möödumist.
Õiguslik alus
Seotud kohtulahendid
Korduma kippuvad küsimused
Mis vahe on laimul ja arvamusel?
Faktiväide on kontrollitav, näiteks „ta varastas raha“, ja selle tõesust peab au teotava väite korral tõendama avaldaja (VÕS § 1047 lg 2). Arvamus ehk väärtushinnang, näiteks „ta on ebaaus inimene“, ei ole kontrollitav, kuid see on õigusvastane, kui on ebakohane, näiteks alandav või faktilise aluseta (VÕS § 1046 lg 1). Valeandmeid saab ümber lükata, arvamust mitte.
Keegi kirjutas minu kohta Facebookis valet, mida teha?
Salvestage postitus ekraanitõmmistena koos kuupäeva ja aadressiga. Seejärel saatke autorile kirjalik nõue postitus kustutada ja avaldada parandus. Teavitage platvormi ebaseadusliku sisu vormi kaudu. Kui autor keeldub, võite esitada maakohtusse hagi ümberlükkamiseks (VÕS § 1047 lg 4), hoidumiseks (§ 1055) ja mittevaralise kahju hüvitamiseks (§ 134 lg 2). Facebooki postitus on avaldamine seaduse mõttes.
Kui palju saab au teotamise eest hüvitist?
Summa määrab kohus, arvestades rikkumise raskust, ulatust, levikut ja avaldaja hilisemat käitumist (VÕS § 134 lg 5). Au teotamise korral võib kohus arvestada ka vajadust mõjutada avaldajat edasisest rikkumisest hoiduma ja tema varalist seisundit (§ 134 lg 6). Kohtu äranägemisel mõistetud hüvitis ei tohi olla sümboolne. Vabandus ja kiire parandus võivad summat vähendada.
Kas portaal vastutab anonüümsete kommentaaride eest?
Riigikohus on Delfi asjas leidnud, et majanduslikul eesmärgil kommentaariumi pidav portaal on kommentaaride avaldaja koos kommentaatoriga ja kannatanu võib hagi esitada portaali vastu. Teatage portaalile kohe konkreetsetest kommentaaridest ja nõudke nende eemaldamist. Kui portaal jätab selgelt õigusvastase sisu pärast teavitust alles, suureneb tema vastutuse risk.
Kas ajaleht peab avaldama minu vastulause?
Võlaõigusseaduse järgi võite ebaõigete andmete korral nõuda avaldajalt ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Televisiooni- ja raadioteenuse puhul kehtib eraldi vastulause õigus: soovist tuleb teatada 30 päeva jooksul ja teenuseosutaja edastab vastulause tasuta (meediateenuste seadus § 20).
Mis on pressinõukogu ja kas sinna tasub kaevata?
Pressinõukogu on meediaettevõtete eneseregulatsiooni organ, mis hindab, kas väljaanne rikkus ajakirjanduseetika koodeksit. See ei mõista välja hüvitist ega kohusta ümberlükkama, kuid liitunud väljaanne avaldab otsuse. Kaebus on tasuta ja kiirem kui kohtumenetlus. Kontrollige kaebuse tähtaega pressinõukogu kodulehelt ja pidage meeles, et kohtu aegumistähtaeg samal ajal edasi kulgeb.
Kui kaua saab au teotamise pärast kohtusse minna?
Kolme aasta jooksul ajast, mil saite avaldamisest ja avaldajast teada või pidite teada saama, kuid hiljemalt kümne aasta jooksul avaldamisest (TsÜS § 150). Riigikohus on kinnitanud, et see tähtaeg kehtib ka ümberlükkamise nõudele ning et artikli jätkuv kättesaadavus veebis tähtaega ei pikenda.
Kas firma saab nõuda hüvitist laimu eest?
Ettevõte saab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ja varalise kahju hüvitamist, kui valeinfo sekkus tema majandustegevusse (VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1). Mittevaralise kahju hüvitist juriidilisel isikul au teotamise eest ei ole. Varaline kahju tuleb tõendada, näiteks katkenud lepingute, kliendikao või põhjendatud mainekampaania kuludega.
Kas kohus saab keelata artikli avaldamise enne otsust?
Hagi tagamise korras võib kohus kostjal teatud toiminguid keelata (TsMS § 378 lg 1 p 3) ja mitterahalise nõude korral vaidlusalust suhet esialgselt reguleerida (TsMS § 377 lg 2). Sõnavabaduse tõttu kasutavad kohtud avaldamise ettekeelamist ettevaatlikult; peate usutavalt näitama, et väide on vale ja kahju on oluline.
Kas pean tõendama, et valeinfo mulle kahju tegi?
Mittevaralise kahju olemasolu ei pea isikuõiguse rikkumise korral eraldi tõendama: piisab, kui on tuvastatud avaldaja vastutus. Ümberlükkamise nõudes peate tõendama ainult andmete ebaõigsust, kui väide ei teota teie au; au teotava väite tõesust peab tõendama avaldaja. Varalise kahju, näiteks saamata jäänud tulu, peate aga tõendama.
Õigusnõustaja – praktilised juhendid
Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht