3-2-1-98-12
RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-98-12 Tartu, 26. september 2012. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu OÜ Venus Kinnisvara hagi Aktsiaseltsi Bramham Trade vastu põhivõla 11 271 euro 1 sendi ja viivise saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-49213 Aktsiaseltsi Bramham Trade kassatsioonkaebus 9753 eurot 64 senti Hageja OÜ Venus Kinnisvara (registrikood 11071233), esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Kostja Aktsiaselts Bramham Trade (registrikood 10001839), esindaja vandeadvokaat Martin Männik 27. august 2012. a, kirjalik menetlus 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-49213 ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ Venus Kinnisvara (hageja) esitas 29. septembril 2009 Harju Maakohtule Aktsiaseltsi Bramham Trade (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 176 353 krooni ning alates 17. juulist 2009 kuni kohtuotsuse täitmiseni viivise, mille määraks on 0,5% põhivõlast iga viivitatud päeva eest.
Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud äriruumide üürileping, mille esemeks olid Tallinnas Ehitajate tee 110 ja 110b asuvad ruumid. Kostja ütles üürilepingu üles alates 15. juunist 2009. Hageja teavitas kostjat enne üürilepingu lõppemist üüritud ruumide puudustest ja palus need kõrvaldada.
Kostja seda ei teinud. Kuna ruumide seisund ei vastanud lepingujärgsele kasutamisele, keeldus hageja ruume vastu võtmast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 kohaselt tuleb üürilepingu ese tagastada seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Üürilepingu p 7.2.2 kohaselt pidi üürnik hoidma lepingu eseme heas korras. Samuti pidi ta üürilepingu p 7.2.5 kohaselt vajadusel tegema sanitaarremonti. Üürilepingu p 7.2.13 järgi tuli ruumid tagastada heas seisundis, arvestades kulumist.
Üüritud ruumide puudusteks olid hooldamatusest tingitud sissesööbinud mustus põrandal, tüübliaugud seintes, määrdunud ja kulunud PVC-põrandakatted, kõveraks sõidetud kaablirenn, kõveraks sõidetud siini tõttu mittetöötav liugvärav, puuduvad aknasulused, laevalgustid, lukusüdamik, aken ja uks. Nende puuduste kõrvaldamine maksab kokku 126 048 krooni. Kuna kostja on viivitanud ruumide tagastamisega, siis peab ta VÕS § 335 järgi tasuma kahjuhüvitise 50 305 krooni.
Maakohus leidis, et VÕS § 276 lg-test 1 ja 2 ning § 334 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et üürnik vastutab üldjuhul asja hävimise, kahjustamise ja kaotsimineku eest. Kahjustuste ja kulumise eest, mis on asja kasutamisel tavaline, üürnik ei vastuta. Pooled on üürilepingu p-des 7.2.2 ja 7.2.5 kokku leppinud, et pikaajalise üüriperioodi jooksul on üürnik kohustatud tegema omal kulul sanitaarremonti ning tegema vara säilitamiseks kõik toimingud omal kulul. On üldtuntud asjaolu, et pikaajalise üürilepingu alusel intensiivselt kasutatavate laoruumide heas korras hoidmiseks on vaja teha sanitaarremonti vähemalt ühel korral viie aasta jooksul. Kostja on endale lepinguga sellise kohustuse võtnud. Tõendeid selle kohta, et kostja oleks üürilepingu kehtivuse ajal või selle lõppedes teinud üürilepingu p 7.2.5 kohaselt sanitaarremonti, ei ole kohtule esitatud. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks hageja vara säilitamiseks teinud omal kulul toiminguid lepingu p 7.2.2 kohaselt.
Asjas tehtud ekspertiisis on ekspert asunud seisukohale, et on vaja teha järgmised ehitustööd: Kadaka tee poolsetes kontoriruumides seinte maalritööd, vahetada põrandakate, vahetada laevalgustid; kontori lisaruumis akna paigaldamine, uued laevalgustid, maalritööd; loomaaia-poolses kontoris maalritööd, uue vaipkatte paigaldus koos vana eemaldamisega; laos põranda uuendus, kaablirenni vahetus, lükandväravate remont, laevalgustite vahetus, seina puitvooderdise remont ning II korruse kontoris maalritööd, aknasulused, uste korrastamine, sulgeda ava seinas. Tööde kogumaksumus on 10 409 eurot. Ei ole alust kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi tehtud ekspertiisis. Asjaolu, et kostja ei ole sanitaarremonti teinud, nähtub ka kohtule esitatud fotodelt. Hageja on palunud kostjalt puuduste kõrvaldamiseks välja mõista eksperdihinnangus toodust väiksema summa. Kuivõrd ei ole tõendatud, et kostja oleks üüritud ruume regulaarselt hooldanud või teinud sanitaarremonti kooskõlas lepingu p-dega 7.2.2 ja 7.2.5, siis tuleb kostjalt 8055 eurot 94 senti hageja kasuks välja mõista. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. Viivise määr 0,5% päevas on ebamõistlikult suur ning viivis ületab põhinõuet. Seega on kostja taotlus põhjendatud ning viivis tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 113 lgs 1 sätestatud määras Kostjalt VÕS § 335 alusel kahjuhüvitise väljamõistmiseks ei ole alust, kuna asja vastuvõtmisest on keeldunud hageja. Asjaolu, et hageja ei olnud rahul ruumide seisukorraga, ei saa olla aluseks ruumide üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamisest keelduda. See asjaolu on aluseks nõuda kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 334 lg-te 1 ja 2 järgi, mida hageja on ka teinud.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. veebruari 2012. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega.
Ringkonnakohus leidis, et maakohus on kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lgga 1 analüüsinud kogumis poolte esitatud tõendeid ning kujundanud nende alusel oma siseveendumuse. Tõendite teistsuguseks hindamiseks ei ole alust. Põhjendamatu on kostja taotlus määrata kordusekspertiis. Maakohus ei ole kordusekspertiisi määramata jätmisega rikkunud menetlusõigust. Maakohus asus õigesti seisukohale, et kostja taotlusest ei selgunud, millistele küsimustele ta soovis kordusekspertiisiga vastuseid saada. Ekspert viibis kohtuistungil ja kuulati seaduses sätestatud korras üle, pooled said eksperdile küsimusi esitada. Pärast eksperdi ülekuulamist avaldasid pooled, et neil ei ole eksperdile küsimusi. Seega leidis maakohus õigesti, et kõik eksperdiarvamuse väidetavad ebaselgused, vasturääkivused või puudused oli võimalik eksperdile esitatud küsimustega kõrvaldada ning kordusekspertiisi ei olnud vaja määrata. Maakohus on otsuse tegemisel õigesti tuginenud eksperdiarvamusele. Kuigi õige on kostja viide TsMS § 232 lg-le 2, mille järgi ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, ei ole asjas esitatud tõendeid, mis oleksid eksperdiarvamusega vastuolus või mille hindamisel kogumis eksperdiarvamusega pidanuks kohus jõudma teistsugustele järeldustele. Asjaolu, et kostja ei nõustu eksperdiarvamusega ei muuda eksperdiarvamust ebaõigeks.
Hageja kulutuste hüvitamise nõue põhineb asjaolul, et kostja rikkus üürilepingust tulenevaid kohustusi ning seetõttu tekkis hagejale kahju. Maakohus on nimetatud kohustuste rikkumise õigesti tuvastanud ja enda järeldust ka nõuetekohaselt põhistanud. Kohus tuvastas, et üürilepingus leppisid pooled kokku, et pikaajalise üüriperioodi jooksul on üürnik kohustatud tegema omal kulul sanitaarremonti ning tegema vara säilitamiseks kõik toimingud omal kulul. Ekspert on oma eriteadmiste põhjal järeldanud, et ruumidel esinenud puudused ei ole normaalse kulumi tulemused.
Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks üürilepingu kehtivuse ajal või selle lõppedes teinud laoruumides sanitaarremonti üürilepingu p 7.2.5 kohaselt. Samuti ei esitanud kostja tõendeid selle kohta, et ta oleks hageja vara säilitamiseks teinud omal kulul toiminguid lepingu p 7.2.2 järgi.
See, et kostja laskis ruumides teha põrandate süvapesu ning pesta lao ja kontoriruumide põrandad, panna uued lambid ning osas ladudes pahteldada, ei ole käsitatav sanitaarremondina. Seega ei ole tõendatud, et kostja hooldas ruume regulaarselt ja tegi sanitaarremonti. Ka ei ole tõendatud kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostjale üleantud ruumid olid vaid ekspluatatsioonikõlbulikud.
Tunnistaja A. Reits andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et esimene ladu oli sissekolimisel väga heas korras, teine oli korda tegemata aga nad said seda kasutada ja kauba sisse panna. Eeltoodu alusel on maakohus õigesti asunud seisukohale, et kostjale etteheidetavad puudused on sellised, mille kõrvaldamise kulud peab kostja hagejale hüvitama VÕS § 334 lg 2 alusel.
Maakohus on kahju suuruse määramisel tuginenud eksperdiarvamusele, mille kohaselt on puuduste kõrvaldamise maksumus suurem kui hageja esitatud nõudesumma. Seega on maakohus tekitatud kahju suuruse osas tuginenud asjakohasele tõendile ja otsust nõuetekohaselt põhistanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati, tühistada ja saata asi ringkonnakohtule või maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Kostja leiab, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 304 lg-t 1, jättes rahuldamata kostja taotluse teha kordusekspertiisi. Kostja esitas vastuväite maakohtu tegevusele, millega maakohus jättis kordusekspertiisi tegemise taotluse rahuldamata. Seega sai kostja ringkonnakohtus tugineda menetlusnormide rikkumisele maakohtus. Kostja tõi apellatsioonkaebuses välja vasturääkivused eksperdiarvamuses. Eksperdil ei olnud võimalik tuvastada ruumide seisundit nende üleandmisel kostjale. Seetõttu ei saanud ekspert ka tuvastada, millised ruumide puudused olid olemas hagejale ruumide tagastamisel. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta jättis kordusekspertiisi määramata.
Ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 334 lg-t 2. Kohtud ei ole põhjendanud, miks ruumide kulumine, halvenemine ja muudatused ei kaasnenud nende lepingujärgse kasutamisega. Samuti ei põhjendanud maakohus, miks ta luges üldtuntuks asjaolu, et pikaajalise üürilepingu alusel kasutatavate laoruumide heas korras hoidmiseks tuleb teha sanitaarremonti vähemalt korra viie aasta jooksul. Kostja ei pidanud VÕS § 334 lg 2 kohaselt andma ruume hagejale üle paremas seisundis, kui hageja need kostjale üle andis, vaid seisundis, mis vastab nende lepingujärgsele kasutusele laoruumidena. Seetõttu ei saa lugeda ruumide laona kasutamisest tingitud väikseid muudatusi seintes või põrandas puudusteks, mille eest vastutaks üürnik. Hagis etteheidetud puudused olid tingitud ruumide tavapärasest kasutamisest või olid olemas juba kostjale ruumide üleandmise ajal. Kohtud ei ole põhjendanud, milliste tõenditega on tõendatud kahju olemasolu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Tulenevalt eelviidatud sätetest peab hagi rahuldamiseks olema tuvastatud üüritud ruumide seisund nii kostjale (üürnikule) üleandmisel kui ka hagejale (üürileandjale) tagastamisel. Seejärel on võimalik iga hagis toodud puuduse osas hinnata, kas see on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses.
Puuduste puhul, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses, tuleb hinnata, kas need on sellised, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kostja vastutab üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi.
Kolleegium leiab, et kohtud ei ole tuvastanud asjaolusid, mis on hagi rahuldamise eelduseks.
Tuvastatud ei ole, millises seisundis olid ruumid üürnikule üleandmisel. Sellest tulenevalt ei olnud kohtutel ka võimalik tuvastada, kas ruumide puudused, mida hageja hagis kostjale ette heidab, tekkisid ruumide kostja kasutuses oleku ajal või olid need juba varem olemas. Ei ole võimalik ka hinnata, kas ruumide puudused ületasid ruumide lepingujärgse kasutamisega kaasnevat tavapärast kulumist, kahjustusi või muutusi.
Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul selgitada, millised hagis toodud puudused on tekkinud ajal, mil ruumid olid üürniku kasutuses, ning seejärel võtta iga puuduse kohta seisukoht, kas tegemist on asja lepingujärgsel kasutamisel tekkinud puudusega, arvestades seejuures nii ruumide kasutamise otstarvet kui ka lepingus sätestatud poolte kohustusi.
TsMS § 304 lg 1 esimese lause kohaselt on kohtul eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega, õigus määrata kordusekspertiis. Eksperdiarvamus on TsMS § 229 lg 2 järgi tõend. Kuivõrd Riigikohus ei hinda TsMS § 688 lg 5 järgi tõendeid, ei ole Riigikohtul võimalik võtta seisukohta, kas eksperdiarvamus on vasturääkiv, nagu väidetakse kassatsioonkaebuses. Riigikohtul on üksnes võimalik kontrollida, kas kohtud on asjakohaselt põhjendanud kordusekspertiisi taotluse rahuldamata jätmist. Nii maa- kui ka ringkonnakohus põhjendasid taotluse rahuldamata jätmist mh sellega, et maakohtu istungil oli võimalik esitada eksperdile täiendavaid küsimusi. TsMS § 304 lg 1 kohaselt ei ole alust määrata kordusekspertiisi, kui eksperdiarvamuse puudused on võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega.
Seega on kohtud kordusekspertiisi määramisest keeldumist asjakohaselt põhjendanud.
Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu