Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius

Üürilepingu ülesütlemine üürniku poolt: tähtajad

Üürnik võib tähtajatu korteri üürilepingu üles öelda ilma põhjuseta, kuid peab sellest ette teatama vähemalt kolm kuud (võlaõigusseaduse ehk VÕS § 312 lg 1). Tähtajalist üürilepingut saab enne tähtaja lõppu lõpetada ainult mõjuval põhjusel (VÕS § 313), kokkuleppel üürileandjaga või andes lepingu tema nõusolekul üle uuele üürnikule.

Juhend on mõeldud korteri või maja üürnikule, kes soovib välja kolida: vahetab töökohta, ostab oma kodu, ei ole rahul korteri seisukorra või üürileandja käitumisega või ei nõustu üüri tõstmisega. Kui lepingu ütleb üles üürileandja, vaadake Europaiuse juhendit „Üürileandja ütles korteri üürilepingu üles: mida teha“.

Tulemus on leping, mis lõpeb kindlal kuupäeval, ilma et peaksite maksma üüri tühja korteri eest või hüvitama kahju. Selleks peab ülesütlemisavaldus olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 325 lg 1), koos teiega elava abikaasa või registreeritud elukaaslase nõusolekuga (VÕS § 325 lg 3), ning korter tuleb tagastada seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele (VÕS § 334). Tagatisraha tagastamise kohta on eraldi juhend „Üüri tagatisraha tagastamine: mida teha“.

Üüriõigus · üürniku ülesütlemine

Peamised faktid

Tähtaeg
Tähtajatu elu- või äriruumi üürilepingu korralise ülesütlemise etteteatamistähtaeg on vähemalt kolm kuud, kui lepingus ei ole kokku lepitud pikemat tähtaega (VÕS § 312 lg 1, § 311 lg 1); möbleeritud toa, parkimiskoha ja garaaži…
Õigusvaldkond
Üüriõigus · üürniku ülesütlemine
Sammud
Kohtupraktika
4
Uuendatud
19.11.2026

Tähtaeg

Tähtajatu elu- või äriruumi üürilepingu korralise ülesütlemise etteteatamistähtaeg on vähemalt kolm kuud, kui lepingus ei ole kokku lepitud pikemat tähtaega (VÕS § 312 lg 1, § 311 lg 1); möbleeritud toa, parkimiskoha ja garaaži puhul üks kuu (VÕS § 312 lg 2). Liiga lühikese etteteatamise korral loetakse leping lõppenuks seadusliku tähtaja möödumisel (VÕS § 311 lg 2). Üüri tõstmise korral võite lepingu üles öelda 30 päeva jooksul tõstmise teate saamisest, teatades 30 päeva ette (VÕS § 303¹). Vähemalt kaheks aastaks sõlmitud eluruumi üürileping muutub tähtajatuks, kui kumbki pool ei teata vähemalt kaks kuud enne tähtaja lõppu, et ei soovi pikenemist (VÕS § 310 lg 2). Üürileandja peab korteri puudustest teatama viivitamata pärast tagastamist (VÕS § 336), tema hüvitisnõue korteri halvendamise eest aegub kuue kuuga asja tagasisaamisest (VÕS § 338).

Mida teha

  1. Tehke kindlaks, kas leping on tähtajaline või tähtajatu.

    Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega ja seda saab enne tähtaega lõpetada ainult erakorraliselt (VÕS § 309 lg 1). Tähtajatu lepingu võite üles öelda igal ajal, järgides etteteatamistähtaega (VÕS § 311). Lugege leping läbi: tähtaeg võib olla märgitud kuupäevana või kestusena (näiteks „11 kuud“).

    Kui eluruumi leping on sõlmitud pikemaks kui üheks aastaks, kuid mitte kirjalikus vormis, loetakse see tähtajatuks, kuid seda ei saa üles öelda nii, et leping lõpeks varem kui aasta pärast korteri üleandmist (VÕS § 274). Kui jätkasite pärast tähtaja lõppu elamist ja kumbki pool ei avaldanud kahe nädala jooksul teistsugust tahet, on leping muutunud tähtajatuks (VÕS § 310 lg 1).

  2. Arvutage etteteatamistähtaeg ja lepingu lõppemise päev.

    Korteri, maja või äriruumi tähtajatu üürilepingu korral on etteteatamistähtaeg vähemalt kolm kuud (VÕS § 312 lg 1). Kui lepingus on kokku lepitud pikem tähtaeg, tuleb järgida seda (VÕS § 311 lg 1). Tähtaeg hakkab kulgema, kui ülesütlemisavaldus on üürileandjale kätte jõudnud.

    Kui märgite avaldusse liiga varase lõppkuupäeva, ei ole ülesütlemine tühine: leping loetakse lõppenuks seadusliku tähtaja möödumisel (VÕS § 311 lg 2). Kuni selle kuupäevani peate maksma üüri ja kõrvalkulud ka siis, kui olete juba välja kolinud (VÕS § 296 lg 3). Seepärast saatke avaldus esimesel võimalusel, kui teate kolimise aega.

  3. Hinnake, kas teil on erakorralise ülesütlemise alus.

    Mõjuval põhjusel võib üürnik üles öelda ka tähtajalise lepingu, enamasti etteteatamiseta (VÕS § 313 lg 1 ja 3). Põhjus on mõjuv, kui teilt ei saa kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades oodata lepingu jätkamist.

    Seaduses on nimetatud eelkõige olukord, kus te ei saa korterit üürileandjast tuleneval põhjusel kasutada ja ta ei ole mõistliku tähtaja jooksul olukorda parandanud (VÕS § 314), ning eluruumi seisund, mis ohustab oluliselt tervist, näiteks hallitus või varisemisoht (VÕS § 317). Riigikohus on mõjuvaks põhjuseks pidanud ka üürileandja sisenemist üürniku koju ilma etteteatamise ja loata. Isiklikud põhjused, näiteks uus töökoht teises linnas, ei ole üldjuhul piisavad.

  4. Andke üürileandjale enne ülesütlemist tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks.

    Kui ülesütlemise põhjus on korteri puudus või kasutamise takistus, nõudke esmalt selle kõrvaldamist ja andke selleks mõistlik tähtaeg, näiteks kaks nädalat (VÕS § 314 lg 1). Tähtaega ei pea andma, kui lepingu täitmine ei paku teile põhjuse tõttu enam huvi.

    Kirjeldage nõudes puudust täpselt ja lisage fotod. Kui puudus piirab kasutamist ainult vähesel määral, saate lepingu üles öelda vaid erilise põhjuse korral (VÕS § 314 lg 2); sellisel juhul on sobivam lahendus üüri alandamine (VÕS § 278 p 4 ja § 296). Puuduste kõrvaldamise ja üüri alandamise kohta on eraldi juhend „Üürikorteris on puudus: kes remondib ja kas üüri saab alandada“.

  5. Kasutage tähtajalise lepingu korral seaduslikke väljapääse.

    Kui üürileandja tõstab üüri, võite 30 päeva jooksul tõstmise teate saamisest lepingu üles öelda, teatades sellest 30 päeva ette; sel juhul üüri ei loeta tõstetuks (VÕS § 303¹). Kui üürileandja keeldub mõjuva põhjuseta andmast nõusolekut allüürile andmiseks, võite lepingu üles öelda kolmekuulise etteteatamisega (VÕS § 288 lg 3).

    Teine võimalus on anda leping üle uuele üürnikule, kuid see vajab üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut (VÕS § 290 lg 1). Seejuures vastutate uue üürnikuga solidaarselt kuni ajani, mil leping oleks esimest korda olnud ülesöeldav või lõpeb, kuid mitte üle kahe aasta (VÕS § 290 lg 2). Kõige lihtsam on sageli kirjalik lõpetamiskokkulepe üürileandjaga.

  6. Koostage ülesütlemisavaldus nõutud vormis.

    Elu- või äriruumi üürilepingu ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 325 lg 1), näiteks e-kiri, digiallkirjastatud dokument või paberkiri. Märkige üüritud korteri aadress, lepingu kuupäev, lepingu lõppemise päev ja erakorralise ülesütlemise korral ka põhjus.

    Kui elate korteris koos abikaasa või registreeritud elukaaslasega, on eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks vaja tema nõusolekut samas vormis (VÕS § 325 lg 3). Kui ta keeldub mõjuva põhjuseta, võite nõuda nõusolekut kohtus (VÕS § 325 lg 4). Vormi- ja nõusolekunõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine (VÕS § 325 lg 5), mis tähendab, et leping kehtib edasi ja üüri tuleb maksta.

  7. Saatke avaldus nii, et kättesaamist saab tõendada.

    Saatke avaldus e-posti aadressile, mis on märgitud üürilepingus, ja paluge kättesaamise kinnitust. Kui üürileandja ei vasta, saatke avaldus ka tähitud kirjaga lepingus märgitud aadressile. Hoidke alles saatmise kinnitus, sest lepingu lõppemise päev sõltub avalduse kättesaamisest.

    Samal ajal teatage, millal soovite korteri üle anda, ja leppige kokku ülevaatus. Ärge lõpetage üüri maksmist enne lepingu lõppu: üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ise korterit ei kasuta (VÕS § 296 lg 3). Kui üürileandja annab korteri enne lepingu lõppu uuele üürnikule, võite vastavalt vähendada oma üüri temale makstava üüri võrra.

  8. Valmistage korter ette tagastamiseks.

    Korter tuleb tagastada koos päraldistega seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele (VÕS § 334 lg 1). Te ei vastuta hariliku kulumise eest, näiteks tuhmunud värvi, väikeste kriimustuste ja kasutusjälgede eest (VÕS § 334 lg 2). Kui lepingus on kirjalikult kokku lepitud, et kõrvaldate ka hariliku kulumise või kannate selle mõistlikud kulud, kehtib see kokkulepe (VÕS § 334 lg 2¹).

    Eemaldage oma asjad, koristage korter, parandage enda tekitatud kahjustused ja lugege üles arvestite näidud. Kui korteri üleandmisel koostati üleandmisakt, eeldatakse, et korter anti teile üle selles kirjeldatud seisundis (VÕS § 334 lg 1). Leidke see akt ja võrrelge seisundit.

  9. Allkirjastage tagastamisakt ja kontrollige puuduste teatamist.

    Korteri tagastamisel peab üürileandja kontrollima selle seisundit ja viivitamata teatama puudustest, mille eest vastutate. Kui ta seda ei tee, kaotab ta puudusest tulenevad õigused, välja arvatud varjatud puuduste puhul, mida tavalise ülevaatusega avastada ei saa (VÕS § 336). Koostage tagastamisakt, kuhu märgitakse arvestite näidud, võtmete arv ja seisukord, ning tehke fotod või video.

    Kui üürileandja ei võta korterit vastu, saatke võtmed tähitud kirjaga või andke üle tunnistaja juuresolekul. Kui jätate korteri tagastamata, võib üürileandja viivitatud aja eest nõuda kokkulepitud või tavapärast üüri (VÕS § 335). Pärast lepingu lõppu ette makstud üür tuleb teile tagastada (VÕS § 337).

  10. Lahendage vaidlus üürikomisjonis või maakohtus.

    Eluruumi üürilepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks võite pöörduda üürikomisjoni, kui see tegutseb korteri asukoha omavalitsuses, või maakohtusse (üürivaidluse lahendamise seadus § 1 lg 1). Üürikomisjon ei lahenda rahalisi nõudeid, mis ületavad 3200 eurot (sama seaduse § 1 lg 1¹). Avaldus esitatakse kirjalikult koos üürilepingu ja tõenditega (§ 5) ning istung peetakse ühe kuu jooksul (§ 7).

    Kui te ei nõustu komisjoni otsusega, võite 20 päeva jooksul otsuse kättesaamisest pöörduda samas vaidluses maakohtusse (§ 21 lg 1). Tüüpilised vaidlused on üürileandja nõue maksta üüri kuni tähtajalise lepingu lõpuni, tagatisraha kinnipidamine ja kahju hüvitamine korteri seisundi eest.

Millele tähelepanu pöörata

Õiguslik alus

14

Seotud kohtulahendid

4
Üürileandja sisenemine üürniku koju ilma etteteatamise ja nõusolekuta rikub üürilepingut ja kodu puutumatust ning on mõjuv põhjus, mille tõttu võib üürnik tähtajalise üürilepingu VÕS § 313 lg 1 alusel erakorraliselt üles öelda, ka ühekordse rikkumise korral (10.12.2014).
Kui üürnik on üürilepingu kehtetult üles öelnud ja üüripinnalt lahkunud, peab ta VÕS § 296 lg 3 järgi maksma üüri edasi, kuid sellest arvatakse maha üürileandja asendusüürnikelt saadud tasu ja kokkuhoitud kulud (05.05.2016).
Üürileandja peab tõendama, et korteri kahjustused ületavad hariliku kulumise määra; VÕS § 336 lg 1 järgi peab ta korteri tagastamisel selle seisundi kontrollima ja puudustest viivitamata teatama (12.01.2012).
Üürnik vastutab VÕS § 334 järgi ainult tema kasutuse ajal tekkinud puuduste eest, mis ületavad lepingujärgse kasutamisega kaasnevat harilikku kulumist; selleks tuleb tuvastada ruumide seisund nii üleandmisel kui ka tagastamisel, kusjuures üleandmisakt loob eelduse ruumide seisundi kohta (26.09.2012).

Korduma kippuvad küsimused

10
Mitu kuud ette peab üürnik üürilepingu ülesütlemisest teatama?

Tähtajatu korteri või maja üürilepingu puhul vähemalt kolm kuud (VÕS § 312 lg 1). Möbleeritud toa, parkimiskoha ja garaaži puhul piisab ühest kuust (VÕS § 312 lg 2). Kui lepingus on kokku lepitud pikem tähtaeg, kehtib see. Kui teatate liiga lühikese ajaga, ei ole ülesütlemine tühine, vaid leping lõpeb seadusliku tähtaja möödumisel (VÕS § 311 lg 2).

Kas tähtajalist üürilepingut saab enne tähtaega lõpetada?

Ainult mõjuval põhjusel (VÕS § 313), näiteks kui korterit ei saa üürileandjast tuleneval põhjusel kasutada (VÕS § 314) või see ohustab tervist (VÕS § 317), samuti üüri tõstmise korral (VÕS § 303¹). Muul juhul on võimalik lõpetamiskokkulepe üürileandjaga või lepingu üleandmine uuele üürnikule tema nõusolekul (VÕS § 290).

Kas üürilepingu võib üles öelda e-kirjaga?

Jah. Elu- või äriruumi üürilepingu ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 325 lg 1) ja sellele vastab ka tavaline e-kiri. Saatke see lepingus märgitud aadressile ja paluge kinnitust. Suuline ülesütlemine telefonis on tühine (VÕS § 325 lg 5).

Kas ülesütlemiseks on vaja abikaasa allkirja?

Kui elate üüritud eluruumis koos abikaasa või registreeritud elukaaslasega, on ülesütlemiseks vaja tema nõusolekut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 325 lg 3). Sobib näiteks tema kinnitus samas e-kirjas või eraldi digiallkirjastatud dokumendis. Põhjendamatu keeldumise korral saab nõusolekut nõuda kohtus (VÕS § 325 lg 4).

Mis saab, kui kolin välja enne lepingu lõppu?

Kuni lepingu lõppemiseni peate maksma üüri ja kõrvalkulud ka siis, kui korterit enam ei kasuta (VÕS § 296 lg 3). Kui üürileandja annab korteri vahepeal uuele üürnikule, saate arvata üürist maha tema saadud üüri ja kokkuhoitud kulud. Riigikohus on seda kinnitanud ka olukorras, kus üürnik ütles lepingu kehtetult üles ja lahkus.

Kas üürileandja võib nõuda korteri värvimist pärast väljakolimist?

Üldjuhul mitte, sest üürnik ei vastuta hariliku kulumise eest (VÕS § 334 lg 2). Erand on juhul, kui lepingus on kirjalikult kokku lepitud, et üürnik kõrvaldab hariliku kulumise või kannab sellega seotud mõistlikud kulud (VÕS § 334 lg 2¹). Kahjustuste eest, mis ületavad tavalist kasutust, näiteks augud uksel või põlenud põrand, peate maksma.

Kas üüri tõstmise peale võib lepingu lõpetada?

Jah. Kui üürileandja tõstab üüri VÕS § 299 alusel, võite 30 päeva jooksul teate saamisest eluruumi üürilepingu üles öelda, teatades sellest 30 päeva ette (VÕS § 303¹). Sel juhul kehtib kuni lepingu lõppemiseni vana üür.

Kas tähtajaline leping lõpeb automaatselt?

Tähtajaline leping lõpeb tähtaja möödumisega (VÕS § 309 lg 1). Kui aga jätkate pärast tähtaega elamist ja kumbki pool ei avalda kahe nädala jooksul teistsugust tahet, muutub leping tähtajatuks (VÕS § 310 lg 1). Vähemalt kaheaastane eluruumi leping muutub tähtajatuks, kui keegi ei teata kaks kuud enne lõppu, et ei soovi pikenemist (VÕS § 310 lg 2).

Kui kiiresti peab üürileandja korteri puudustest teatama?

Üürileandja peab korteri tagastamisel selle seisundit kontrollima ja puudustest viivitamata teatama. Kui ta seda ei tee, kaotab ta puudustest tulenevad õigused, välja arvatud varjatud puuduste puhul (VÕS § 336). Hüvitisnõue korteri halvendamise eest aegub kuue kuuga korteri tagasisaamisest (VÕS § 338).

Kuhu pöörduda, kui üürileandja nõuab üüri ka pärast väljakolimist?

Eluruumi üürivaidluse võite lahendada üürikomisjonis, kui see tegutseb teie omavalitsuses, või maakohtus (üürivaidluse lahendamise seadus § 1). Üürikomisjon lahendab rahalisi nõudeid kuni 3200 euroni. Komisjoni otsusega mittenõustumisel saab 20 päeva jooksul pöörduda maakohtusse (§ 21 lg 1).

Õigusnõustaja – praktilised juhendid

6

Analüüsi minu dokument →Eluruumi üürilepingÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht

Uuendatud: · Allikad: Võlaõigusseadus § 312 (tähtajatu üürilepingu ülesütlemise tähtajad), Võlaõigusseadus § 309 (üürilepingu kestus), Võlaõigusseadus § 310 (tähtajalise üürilepingu pikenemine), Võlaõigusseadus § 313 (erakorraline ülesütlemine), riigiteataja.ee, EUR-Lex

Selgitused on loodud ametliku seadusteksti põhjal ja on orienteeruvad; siduv on üksnes täistekst, millele iga leht viitab. Europaius pakub õigusteavet, mitte advokaaditeenust.