Obsah (9)

§ 88§ 74§ 100§ 91§ 95§ 85§ 98§ 87§ 79

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaega, kuid kostja sellega ei nõustunud. Kostja jätkas töötamist

1. aprillini 2011, mil ta teatas uuesti hagejale oma soovist töösuhe kohe lõpetada. Ka sellel korral ei nõustunud hageja kostja ettepanekuga ning selgitas kostjale, et omavolilise töölt lahkumise korral kasutab hageja kõiki seadusest tulenevaid õigusi oma huvide kaitseks. Sellele vaatamata lahkus kostja samal päeval töölt ega tulnud järgmisel päeval enam tööle. Kostja on töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena nimetanud töökoha vahetuse. Kostja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis võiks olla aluseks töölepingu erakorralisele ülesütlemisele. Hageja esitas
2. aprillil 2011 kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse ja kahju hüvitamise nõude

§ 88lg 1 p-de 3 ja 7 ning § 97 lg 3 alusel.

Kuna kostja ei ole hageja töölepingu ülesütlemist vaidlustanud, on ülesütlemine kehtiv. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ette teatamata lahkumise tõttu kahju hüvitamist kostja ühe keskmise kuutasu ulatuses, s.o 1244 eurot 97 senti.

1. Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja esitas
2. aprillil 2011 hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates
3. aprillist 2011, põhjendades töölepingu lõpetamist elu- ja töökoha vahetusega välisriiki. Seega ütles kostja töölepingu erakorraliselt üles. Tööleping lõppes alates
4. aprillist 2011 kostja avalduse alusel. Hageja on ekslikult asunud seisukohale, et tööleping lõppes alates
5. aprillist 2011 hageja avalduse alusel. Juba lõppenud töölepingut ei saa lõpetada. Sõltumata sellest, kas tööleping öeldi üles korraliselt või erakorraliselt, ei kohaldu

§ 74lg 3.

Hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud. Kostjale teadaolevalt ei olnud hagejal raskusi uue töötaja leidmisega.

1. Harju Maakohus jättis
2. novembri
3. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt on tööandjal

§ 74

lg 3 alusel õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist, kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Seega on

§ 74lg 3 kohaldamise eelduseks asjaolu, et töötaja lahkub töölt ette teatamata.

Praegusel juhul on kostja teavitanud hagejat

1. aprillil 2011 oma soovist lahkuda töölt alates
2. aprillist
3. Seega teatas kostja hagejale töölt lahkumisest ette, mistõttu ei ole alust hagi rahuldada. Hagejal oleks õigus küsida hüvitist

§ 100

lg 5 alusel ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest, kui ta tõendaks, et hageja on töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatanud. Lisaks ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist, kostja süüd kahju tekkimises ega kahju suurust.

1. Hageja palus apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
2. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
4. aprilli
5. a otsusega maakohtu otsuse ja rahuldas uue otsusega hagi. Menetluskulud jäid kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole kostja tõendanud mõjuvat põhjust, mis oleks andnud talle õiguse öelda tööleping

§ 91

lg 1 alusel erakorraliselt üles.

§ 95lg 2 kohaselt peab töötaja erakorralist ülesütlemist põhjendama.

Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja ei ole 20. aprillil 2011 hagejale esitatud avalduses märkinud, et ütleb töölepingu erakorraliselt üles, ega ole märkinud ka mõjuvat põhjust.

§ 85

lg 3 järgi eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Töölepingu ülesütlemise avalduses on kostja sõnaselgelt väljendanud tahet lõpetada tööleping omal soovil. Kostja ei ole tõendanud mõjuvat põhjust, miks ta ei teatanud tööandjale juba varem oma soovist tööleping lõpetada välisriiki tööle ja elama asumise tõttu. Kostja esindaja on möönnud, et kostjale oli juba varem teada, et ta soovib tööle asuda Rootsi ja et seal on töökoht olemas. Kuna kostja ei ole oma vastuväidetes esile toonud ega ka tõendanud, mis asjaoludel ei saanud ta teavitada hagejat töölepingu lõpetamisest

§ 98

lg 1 kohaselt vähemalt 30 päeva ette, siis tuleb

§ 88lg 3 alusel eeldada, et ülesütlemine on korraline.

Hageja on õigesti märkinud, et töökoha vahetust on võimalik ette planeerida selliselt, et see ei kahjustaks tööandjat. Hageja on õigesti tuginenud

§ 74

lg-le 3, mis võimaldab tööandjal nõuda kahju hüvitamist, kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui kahju hüvitamise nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude tähtaegselt. Kuna

§ 74

lg 3 järgi eeldatakse, et tööandjal on tekkinud kahju töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, ei pidanud hageja kahju tekkimist tõendama. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kassatsioonkaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus valesti

§ 91lg-t 1 ja § 74 lg-t 3.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ütles töölepingu üles. Seega ei lahkunud ta töölt ette teatamata. Kostja ütles töölepingu üles erakorraliselt, sest välisriiki asumine on käsitatav mõjuva põhjusena. Ringkonnakohus leidis valesti, et hageja ei pea tõendama kahju tekkimist. Hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud.

1. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja leiab, et selle väited ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 järgi saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab maksma hagejale kahjuhüvitist. Hageja väitel ütles ta kostjale töölepingu üles, sest viimane lahkus töölt ette teatamata, mistõttu on tal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust hüvitist saada, sest kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles, teatades sellest hagejale ette. Kostja arvates andis töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks aluse asjaolu, et ta soovis asuda tööle välisriiki.
4. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole kostja tõendanud

§ 91lg-s 1 sätestatud töölepingu erakorralise ülesütlemise alust. Kolleegium lähtub kooskõlas Ts

MS § 688 lg-tega 3 ja 4 ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludest. Töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on nii võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 kui ka

§ 87järgi mõjuva põhjuse olemasolu.

Töötaja võib töölepingu VÕS § 196 lg 1 ja

§ 91

lg 1 alusel mõjuval põhjusel üles öelda, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või lepingu jätkamist mõistlikult nõuda. Kolleegium leiab, et

§ 91

lg 1 järgi on töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks ettenägematu asjaolu, mille tõttu saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks. Mõjuvaks põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei piisa ainuüksi töötaja soovist või võimalusest asuda töötama teise tööandja juurde. Sellisel juhul on töösuhte lõppemise põhjuseks eelkõige töötaja tahe, mitte temast sõltumatud asjaolud, mis kaaluksid üles tööandja huvi töösuhet jätkata. Olukorras, kus töötaja soovib töölepingu lõpetada teise tööandja juurde siirdumise tõttu, on tööleping võimalik lõpetada

§ 79

järgi poolte kokkuleppel või

§ 85

lg 1 alusel korraliselt, järgides

§ 98lgs 1 sätestatud ülesütlemise etteteatamise tähtaega.

Kolleegium märgib, et töölepingu ülesütlemise mõjuv põhjus võib tuleneda tööandjast või töötajast. Esimesel juhul on erakorraline ülesütlemine seotud tööandja kohustuste rikkumisega (

§ 91

lg 2), teisel juhul töötaja isikuga (

§ 91lg 3).

Kostja ei ole

§ 91lg-tes 2 ja 3 sätestatud asjaolusid esile toonud.

Eeltoodust tulenevalt leidis ringkonnakohus õigesti, et kostja ütles töölepingu üles korraliselt (

§ 85lg 3).

12. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et hagejal on õigus saada kostjalt kahjuhüvitist

§ 74

lg 3 alusel.

§ 74

lg 3 järgi, kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Kolleegium märgib, et see säte kohaldub juhul, kui tööandja ütleb töölepingu üles töötaja ette teatamata lahkumise või tööle asumata jätmise tõttu. Praeguses asjas tuvastas ringkonnakohus, et kostja ütles töölepingu korraliselt üles (

§ 85lg 3).

Kuna kostja üles öeldud töölepingut ei olnud hagejal võimalik enam üles öelda, ei ole tal õigus nõuda

§ 74lg-s 3 sätestatud hüvitist.

Samas leiab kolleegium, et hageja esitatud asjaoludele saab kohaldada

§ 100lg-t 5.

Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kohtud on hageja esitatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel pooltest sõltumatud. See tähendab, et hageja esitatud asjaolude kogumi kvalifitseerib kohus sõltumata poolte antud õiguslikust hinnangust (vt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39). Kuna kohtu antud õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatusena, peab kohus vähemalt suulises menetluses üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 40). Seega on kohtul kohustus võimaldada pooltele õigussuhte võimalikust õiguslikust kvalifikatsioonist lähtudes esitada ka väiteid ja vastuväiteid. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei teatanud hagejale töölepingu ülesütlemisest ette kooskõlas

§ 98lg-s 1 sätestatuga.

Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et

§ 100

lg 5 järgi, kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Asja materjalidest ei selgu üheselt, mis kuupäevast alates kostja tööle ei tulnud. TsMS § 688 lg-te 3-5 järgi ei tuvasta Riigikohus asjaolusid. Kuna hageja nõude lahendamiseks tuleb välja selgitada, mitu kalendripäeva vähem teatas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisest ette ning mitme tööpäeva kostja keskmise tasu ulatuses on hagejal õigus saada hüvitist, tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus peab andma hagejale võimaluse täpsustada, kui suurt hüvitist ta kostjalt töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatamise eest nõuab. Kostjale tuleb anda võimalus sellele vastu vaielda. 13. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. 14. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik