Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius

Töölepingu ülesütlemine töötaja poolt: etteteatamine ja lõpparve

Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal ilma põhjuseta üles öelda, kui ta teatab sellest tööandjale ette vähemalt 30 kalendripäeva (töölepingu seaduse ehk TLS § 85 lg 1 ja § 98 lg 1). Tööandja nõusolekut selleks vaja ei ole ja ta ei saa lahkumist keelata. Juhend on mõeldud töötajale, kes soovib minna uuele tööle, kolida või lihtsalt töösuhte lõpetada, ning tööandjale, kes tahab teada, mida ülesütlemisavaldus peab sisaldama ja millal tuleb maksta lõpparve.

Korraline ülesütlemine on lihtne, kuid mitmes kohas saab eksida. Tähtajalist lepingut ei saa korraliselt üles öelda (§ 85 lg 2). Kui lahkute enne 30 päeva möödumist, võib tööandja nõuda hüvitist iga tööpäeva eest, mille võrra ette teatasite vähem (§ 100 lg 5). Omal soovil lahkudes ei ole üldjuhul õigust sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele (töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 p 1). Tulemus on see, et leping lõpeb kindlal kuupäeval, tööandja maksab samal päeval sissenõutavaks muutuvad töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise ning töötaja võib asuda uuele tööle. Kui põhjus on tööandja rikkumine, näiteks maksmata palk, on lahendus erakorraline ülesütlemine TLS § 91 alusel, mida käsitleb eraldi juhend „Töölepingu erakorraline ülesütlemine: alused ja vaidlustamine“.

Tööõigus · töötaja ülesütlemine

Peamised faktid

Tähtaeg
Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1); tähtaeg hakkab kulgema avalduse kättesaamisele järgnevast päevast (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lg 1).…
Õigusvaldkond
Tööõigus · töötaja ülesütlemine
Sammud
Kohtupraktika
4
Uuendatud
15.11.2026

Tähtaeg

Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1); tähtaeg hakkab kulgema avalduse kättesaamisele järgnevast päevast (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lg 1).

Katseajal, mis kestab üldjuhul neli kuud tööle asumisest (TLS § 10¹ lg 1), on etteteatamistähtaeg vähemalt 15 kalendripäeva (§ 96). Kui tööandja vähendab töötasu § 37 lg 1 alusel, võib töötaja lepingu üles öelda viietööpäevase etteteatamisega (§ 37 lg 5). Lepingu lõppemise päeval muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (§ 84 lg 1). Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat (§ 29 lg 9), muude töösuhtest tulenevate nõuete puhul neli kuud õiguse rikkumisest teada saamisest (§ 3¹). Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõpust, mille eest puhkust arvestatakse (§ 68 lg 6).

Mida teha

  1. Tehke kindlaks, kas teil on tähtajatu või tähtajaline leping.

    Korraliselt, ilma põhjust nimetamata, saab töötaja üles öelda ainult tähtajatu töölepingu (TLS § 85 lg 1). Tähtajalist lepingut ei saa korraliselt üles öelda, välja arvatud leping, mis on sõlmitud teise töötaja asendamise ajaks (§ 85 lg 2). Kontrollige siiski, kas tähtajaline leping ei ole muutunud tähtajatuks: kui samalaadse töö tegemiseks on viie aasta jooksul sõlmitud järjestikku rohkem kui kaks tähtajalist lepingut või pikendatud seda rohkem kui ühe korra, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks (§ 10 lg 1). Kui leping on tõesti tähtajaline, jääb kaks võimalust: leppida tööandjaga kokku lepingu lõpetamises (§ 79) või öelda leping erakorraliselt üles mõjuval põhjusel (§ 91). Katseajal võivad mõlemad pooled öelda üles nii tähtajalise kui ka tähtajatu lepingu (§ 86 lg 1), etteteatamisega vähemalt 15 kalendripäeva (§ 96).

  2. Arvutage 30-päevase etteteatamistähtaja lõpp.

    Etteteatamistähtaeg on vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1), arvestatakse ka nädalavahetusi ja riigipühi. Tähtaeg hakkab kulgema päevast, mis järgneb avalduse kättesaamisele (tsiviilseadustiku üldosa seaduse ehk TsÜS § 135 lg 1), ja lõpeb 30. päeval (§ 136 lg 6). Näide: kui tööandja saab avalduse kätte 2. märtsil, on viimane töösuhte päev 1. aprill. Riigikohtu lahendis 2-23-6597/61 lõppes 28. novembril 2022 esitatud korraline ülesütlemine 28. detsembril 2022. Pikema tähtaja võite ise valida, näiteks märkida lõppkuupäevaks kuu viimase päeva. Lühema tähtaja jaoks on vaja tööandja nõusolekut. Lepingu lõppkuupäev tuleb avalduses kirja panna selgelt, sest selle järgi arvestatakse lõpparve ja puhkusehüvitis. Tähtaja jooksul kehtivad kõik töölepingu kohustused edasi: tuleb tööl käia ja tööandja maksab töötasu.

  3. Koostage ülesütlemisavaldus nõutud vormis.

    Avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: allkirjastatud paberdokument, digiallkirjastatud fail või e-kiri (TLS § 95 lg 1). Suuline teade juhile ei ole kehtiv ülesütlemine. Avaldus ei tohi olla tingimuslik („lahkun, kui palka ei tõsteta“), sest tingimuslik ülesütlemine on tühine. Korralist ülesütlemist ei pea põhjendama; põhjendamise kohustus on töötajal ainult erakorralise ülesütlemise korral (§ 95 lg 2). Kirjutage avaldusse oma nimi, isikukood, tööandja nimi, viide töölepingule, sõnad „ütlen töölepingu üles TLS § 85 lg 1 alusel“, lepingu viimane päev ja palve maksta lõpparve koos kasutamata puhkuse hüvitisega. Saatke avaldus isikule, kellel on tööandja nimel õigus töölepinguid lõpetada (juhataja, personalijuht), ja säilitage tõend saatmise ning kättesaamise kohta. Avaldus kehtib kättesaamisest (TsÜS § 69 lg 1).

  4. Ärge eeldage, et avalduse saab hiljem tagasi võtta.

    Tahteavalduse saab ühepoolselt tagasi võtta ainult siis, kui tagasivõtmine jõuab tööandjani enne avaldust või sellega samal ajal (TsÜS § 72). Kui tööandja on avalduse kätte saanud, saab ülesütlemisest loobuda ainult tööandja nõusolekul. Riigikohus on selgitanud, et kättesaamisega kehtivaks muutunud korralist ülesütlemist ei muuda ka tööandja hilisem tühine erakorraline ülesütlemine: leping lõpeb töötaja avalduses märgitud päeval ja tööandja tühise ülesütlemise eest TLS § 109 hüvitist sel juhul ei maksta. Seepärast ärge saatke avaldust emotsiooni ajel ega pelgalt läbirääkimiste survevahendina. Kui tööandja pakub paremaid tingimusi ja jääte, sõlmige kirjalik kokkulepe, et ülesütlemisavaldus loetakse tagasivõetuks ja töösuhe jätkub, ning lisage töölepingu muudatus uute tingimustega.

  5. Kui soovite lahkuda varem, sõlmige kirjalik kokkulepe.

    Töölepingu võib igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel (TLS § 79). See on õige tee, kui uus tööandja ootab teid enne 30 päeva möödumist. Kokkuleppes märkige lepingu lõppemise kuupäev, et etteteatamistähtaega ei järgita ja kumbki pool ei nõua selle eest hüvitist, lõpparve maksmise päev ning kasutamata puhkuse päevade arv. Ilma kokkuleppeta varem lahkudes on tööandjal õigus nõuda keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra ette teatati vähem (§ 100 lg 5), ja ta võib selle lõpparvega tasaarvestada ainult teie kirjalikul nõusolekul (§ 78 lg 1). Arvestage, et kokkuleppel lõppenud töösuhe välistab samuti sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise (töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 p 3). Kokkulepe tasub sõlmida kirjalikult või e-kirjaga, sest suulist kokkulepet on hiljem raske tõendada.

  6. Planeerige etteteatamise aeg ja kasutamata puhkus.

    Põhipuhkuse aja määrab tööandja puhkuste ajakava alusel, arvestades töötaja soove (TLS § 69 lg 1). Kui puhkus on ajakavasse märgitud ja langeb etteteatamise ajale, kasutatakse seda ajakava järgi; ajakavasse märkimata puhkusest tuleb tööandjale teatada 14 kalendripäeva ette (§ 69 lg 3). Kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus hüvitatakse lepingu lõppemisel rahas (§ 71), töösuhte ajal raha eest puhkuse „väljaostmise“ kokkulepe on tühine (§ 70 lg 3). Kui olete kasutanud rohkem puhkust, kui olete välja teeninud, võib tööandja selle eest makstud tasu lõpparvest kinni pidada ka ilma teie nõusolekuta (§ 78 lg 3). Puhkust arvestatakse töötatud aja eest ja tööle asumise aastal võrdeliselt töötatud ajaga (§ 68 lg 1 ja lg 4). Paluge personaliosakonnalt enne avalduse esitamist kirjalik väljavõte puhkusejäägist.

  7. Kontrollige lõpparvet ja nõudke viivitust korral viivist.

    Lepingu lõppemise päeval muutuvad sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded (TLS § 84 lg 1): viimase perioodi töötasu, kokku lepitud lisatasud, kasutamata puhkuse hüvitis (§ 71) ning ületunnitöö ja muu tasu. Tööandja kannab raha teie määratud pangakontole (§ 33 lg 4). Tehingutelt makstava tasu sissenõutavust võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata kuni kuus kuud (§ 84 lg 2). Kui lõpparvet õigel ajal ei maksta, võite nõuda viivist alates sissenõutavaks muutumisest (võlaõigusseaduse § 113 lg 1); Riigikohus mõistis lahendis 2-18-7821/71 viivise välja alates töölepingu lõppemisest. Kõigepealt saatke tööandjale kirjalik nõue summa ja tähtajaga. Kui see ei aita, pöörduge Tööinspektsiooni juures asuvasse töövaidluskomisjoni, kus menetlus on riigilõivuvaba (töövaidluse lahendamise seaduse § 15), või maakohtusse, kus töötasu nõudmise hagi on samuti riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1).

  8. Kontrollige konkurentsipiirangut ja töötukassa õigusi.

    Kui töölepingus on konkurentsipiirang, kehtib see pärast lepingu lõppemist ainult siis, kui see on sõlmitud kirjalikult, kuni üheks aastaks, kaitseb tööandja erilist majanduslikku huvi ja tööandja maksab selle eest igakuist mõistlikku hüvitist (TLS § 24 lg 1 ja 3). Kui hüvitist ei maksta, ei pea piirangust üldjuhul kinni pidama, kuid tööandja ei saa tugineda kokkuleppe tühisusele, kui töötaja seda täidab (§ 24 lg 2). Saladuse hoidmise kohustus jääb kehtima kokkulepitud ulatuses. Töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 p 1 järgi ei ole omal soovil lahkunud töötajal õigust sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele, välja arvatud ülesütlemisel TLS § 37 lg 5 või § 91 lg 2 alusel. Kui jääte töötuks, võtke end siiski töötukassas arvele ja küsige, kas teil on õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele (töötuskindlustuse seaduse § 6¹).

  9. Kui lahkumise põhjus on tööandja rikkumine, kaaluge erakorralist ülesütlemist.

    Erakorraliseks ülesütlemiseks on vaja mõjuvat põhjust: tööandja oluline rikkumine, näiteks töötasu maksmisega oluline viivitamine või ebaväärikas kohtlemine (TLS § 91 lg 2), või töötaja isikust tulenev põhjus, näiteks tervis või perekondlikud kohustused, kui tööandja ei võimalda sobivat tööd (§ 91 lg 3). Riigikohtu järgi ei ole soov asuda tööle teise tööandja juurde mõjuv põhjus; sel juhul tuleb kasutada kokkulepet või korralist ülesütlemist 30-päevase etteteatamisega. Kui erakorralise ülesütlemise alust ei olnud, loetakse ülesütlemine korraliseks (§ 85 lg 3 ja 4) ja leping lõpeb 30 päeva möödumisel. Kui olete selle aja jooksul juba lahkunud, võib tööandja nõuda hüvitist puuduvate tööpäevade eest (§ 100 lg 5). Põhjendatud erakorralise ülesütlemise korral maksab tööandja aga kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise (§ 100 lg 4).

Millele tähelepanu pöörata

Õiguslik alus

8
§ 3, § 10, § 24, § 29 – See seadus reguleerib töölepingute sõlmimist, sisu ja tingimusi füüsilise isiku (töötaja) ja teise isiku (tööandja) vahel.
§ 69, § 72, § 135, § 136 – See seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, reguleerides isikute õigus- ja teovõimet ning tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise aluseid.
§ 6 – See seadus reguleerib töötuskindlustust Eestis, määrates kindlaks hüvitiste saamise tingimused ja korra töötuks jäämise, koondamise või tööandja…
§ 15 – See seadus reguleerib töövaidluskomisjonide moodustamist ja töökorda ning töövaidluste lahendamise korda.
§ 22 – See seadus reguleerib riigilõivu kehtestamist, tasumist, kontrollimist ja tagastamist ning määrab kindlaks riigilõivumäärad ja vabastused.

Seotud kohtulahendid

4
Töötaja korraline ülesütlemine muutub kehtivaks kättesaamisega; tööandja hilisem tühine erakorraline ülesütlemine seda ei muuda ning TLS § 107 lg 2 ja § 109 hüvitist ei kohaldata.
Soov asuda tööle teise tööandja juurde ei ole mõjuv põhjus erakorraliseks ülesütlemiseks; töösuhte saab lõpetada kokkuleppel või korraliselt 30-päevase etteteatamisega.
Kui töötaja tähtajatu lepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, loetakse see TLS § 85 lg 4 järgi korraliseks ja leping lõpeb 30 kalendripäeva möödumisel kättesaamisest.
Tööandja peab maksma viivist lõpparvesse kuuluvatelt summadelt (päevaraha, ülesütlemishüvitis) alates töölepingu lõppemisest kuni kohustuse täitmiseni.

Korduma kippuvad küsimused

10
Kui palju peab töölt lahkumisest ette teatama?

Tähtajatu töölepingu korralisest ülesütlemisest peab töötaja ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Katseajal piisab vähemalt 15 kalendripäevast (§ 96). Lühemas tähtajas saab kokku leppida ainult tööandjaga. Erakorralisel ülesütlemisel mõjuval põhjusel ei pea töötaja ette teatama, kui lepingu jätkamist ei saa mõistlikult nõuda (§ 98 lg 2).

Kas lahkumisavaldust peab põhjendama?

Korralise ülesütlemise korral ei pea töötaja põhjust nimetama. Põhjendamise kohustus on töötajal ainult erakorralise ülesütlemise korral (TLS § 95 lg 2). Kui tööandja küsib põhjust, võite selle soovi korral öelda, kuid see ei mõjuta ülesütlemise kehtivust ega etteteatamistähtaega.

Kas lahkumisavalduse võib saata e-kirjaga?

Jah. Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 1) ja e-kiri sellele vastab. Saatke see aadressile, mida tööandja kasutab töösuhte asjades, ja paluge kättesaamise kinnitust. Etteteatamistähtaeg hakkab kulgema kättesaamisele järgnevast päevast.

Kas tähtajalise töölepingu saab enne tähtaega lõpetada?

Korraliselt mitte, välja arvatud asendamise ajaks sõlmitud leping (TLS § 85 lg 2). Ennetähtaegselt saab tähtajalise lepingu lõpetada poolte kokkuleppel (§ 79) või erakorraliselt mõjuval põhjusel (§ 91), näiteks tööandja olulise rikkumise või tervise tõttu. Uus tööpakkumine mõjuv põhjus ei ole.

Mis juhtub, kui lahkun enne 30 päeva möödumist?

Kui tööandja varasema lahkumisega ei nõustunud, on tal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra ette teatati vähem (TLS § 100 lg 5). Lõpparvest saab selle maha arvata ainult teie kirjalikul nõusolekul (§ 78 lg 1); muul juhul peab tööandja nõude esitama eraldi.

Kas kasutamata puhkus makstakse töölt lahkudes välja?

Jah. Töölepingu lõppemisel hüvitab tööandja kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas (TLS § 71). Hüvitis kuulub maksmisele koos lõpparvega lepingu lõppemise päeval (§ 84 lg 1). Põhipuhkuse nõue aegub üldjuhul aasta pärast selle kalendriaasta lõppu, mille eest puhkust arvestati (§ 68 lg 6).

Millal peab tööandja lõpparve maksma?

Lepingu lõppemise päeval, sest siis muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). Ainult tehingutelt makstava tasu võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, üldjuhul kuni kuus kuud (§ 84 lg 2). Hilinenud lõpparvelt võib nõuda viivist (võlaõigusseaduse § 113 lg 1).

Kas omal soovil lahkudes saab töötukassast raha?

Sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist omal soovil lahkunud töötajale üldjuhul ei maksta (töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 p 1). Erand on ülesütlemine tööandja olulise rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2) või töötasu vähendamise tõttu (§ 37 lg 5). Arvele võtmine töötuna on siiski võimalik ja baasmääras hüvitise tingimused tasub töötukassast üle küsida.

Kas lahkumisavalduse saab tagasi võtta?

Ühepoolselt ainult siis, kui tagasivõtmine jõuab tööandjani enne avaldust või sellega samal ajal (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 72). Pärast kättesaamist saab ülesütlemisest loobuda üksnes tööandja nõusolekul. Kui tööandja nõustub, vormistage kirjalikult, et töösuhe jätkub.

Kas konkurentsipiirang kehtib pärast lahkumist?

Ainult siis, kui see on sõlmitud kirjalikult, kuni üheks aastaks, kaitseb tööandja erilist majanduslikku huvi ja tööandja maksab selle eest igakuist mõistlikku hüvitist (TLS § 24 lg 1 ja 3). Kui need tingimused ei ole täidetud, on kokkulepe tühine, kuid tööandja ei saa sellele tugineda, kui töötaja kokkulepet täidab (§ 24 lg 2).

Õigusnõustaja – praktilised juhendid

6

Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht

Uuendatud: · Allikad: Töölepingu seadus § 3¹, § 10, § 10¹, § 24, § 29, § 33, § 37, § 68–71, § 78, § 79, § 84–86, § 91, § 95, § 96, § 98, § 100, Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 69, § 72, § 135, § 136, Võlaõigusseadus § 113 – viivis, Võlaõigusseadus § 196 – kestvuslepingu erakorraline ülesütlemine, riigiteataja.ee, EUR-Lex

Selgitused on loodud ametliku seadusteksti põhjal ja on orienteeruvad; siduv on üksnes täistekst, millele iga leht viitab. Europaius pakub õigusteavet, mitte advokaaditeenust.