3-2-1-76-14

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-76-14 Otsuse kuupäev Tartu, 14. oktoober 2014. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Kohtuasi Saare Varahaldus OÜ hagi Osaühingu Hekva vastu osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-31027 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu Hekva kassatsioonkaebus Tsiviilasja hind Riigikohtus 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja Saare Varahaldus OÜ (registrikood 12444989), esindaja juhatuse liige Sten Janu Kostja Osaühing Hekva (registrikood 10373274), esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Asja läbivaatamise kuupäev 15. september 2014. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2014. a otsuse (tsiviilasi nr 2-1331027) resolutsioon, kuid muuta otsuse põhjendusi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Saare Varahaldus OÜ (hageja) esitas 21. juunil 2013 Pärnu Maakohtule hagi Osaühingu Hekva (kostja) vastu. Hageja palus tuvastada kostja 22. märtsi 2013. a koosoleku tühisus või tühistada selle koosoleku otsused, tuvastada põhikirja (26. märtsi 2013. a redaktsiooni) p-de 3.2 ja 3.3 vastuolu Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) ning tühistada äriregistri 26. märtsi 2013. a kandemäärus kostja põhikirja muutmise osas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja väitel on ta kostja osanik. 15. märtsil 2013 toimus kostja juhatuse koosolek, kus otsustati muuta kostja põhikirja selliselt, et osade võõrandamine kolmandale isikule on lubatud üksnes juhatuse eelneva otsuse ja esindusõigusliku juhatuse liikme notariaalselt tõestatud nõusoleku korral.

Otsuste vastuvõtmine 22. märtsil 2013 oli näilik, kuna on rikutud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Kostja juhatuse liikme Mati Mägi väitel teavitas kostja juhatus 15. märtsil 2013 põhikirja muutmise soovist ka teisi kostja osanikke. 15. märts 2013 oli reede ja seega ei saanud osanike otsuste vastuvõtmise teade jõuda osanikeni vähemalt nädal enne osaniku seisukoha andmise tähtaega ehk enne 22. märtsi 2013. Juhatuse liige toimetas osanike otsuste vastuvõtmise teate osanikele ajavahemikus 15. märts 2013 kuni 20. märts 2013 isiklikult kätte, nõudes osanikelt, et nad kirjutaks kaaskirjale kohe alla. Kostja juhatus kuritarvitas kirjalikku hääletamisprotseduuri ja võttis osanikelt võimaluse põhikirja uue redaktsiooniga tutvuda ning teha kaalutud otsus. Seega ei vastanud otsused osanike vabalt kujunenud tegelikule tahtele. Otsuste tegemisel ei osalenud ka kõik osanikud. Osa kostja osadest on abikaasade ühisomandis, kuid nendest osadest tulenevate häältega hääletas vaid üks ühisomanikest. Kostja põhikirja p-des 3.2 ja 3.3 seatud omandi käsutuspiirangud ei ole põhjendatud ega proportsionaalsed ja piiravad ebamõistlikult PS §-st 32 tulenevat osaniku õigust oma vara vabalt käsutada.

Kostja väitel ei olnud hagejal osanike otsuste vastuvõtmise ajal õigusvõimet, ta kanti äriregistrisse alles 27. märtsil 2013. Seetõttu ei saanudki hageja hääletada, tema õiguste rikkumine ei ole võimalik ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kostja ei ole osanike koosolekut kokku kutsunud, vaid otsused võeti vastu äriseadustiku (ÄS) §-s 173 sätestatud korras koosolekut kokku kutsumata. Pealegi oli otsuste vastuvõtmisel esindatud 100% hääleõiguslike osanike häältest, mistõttu võis ÄS § 1721 järgi osanike otsuse vastu võtta vaatamata koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele. Kostjal oli väidetava koosoleku toimumise ajal 99 hääleõiguslikku osanikku ja kõigi nende hääli võeti otsuste tegemisel ka arvesse. Nende osadega, mis olid abikaasade ühisomandis, hääletas üks ühisomanikest ja see on hääle andmiseks piisav.

Hageja omandas kostja osa 21. märtsil 2013 mitterahalise sissemaksena Ruta Leppikult, kes omakorda omandas osa 20. märtsil 2013 kinke teel Ants Mägilt. A. Mägi hääletas juba 18. märtsil 2013 otsuste vastuvõtmise poolt. Seetõttu ei ole hagejal õigust otsuseid vaidlustada ja lisaks on vaidlustamine vastuolus hea usu põhimõttega. Hääletustulemuste kinnitamise ajal ei olnud hageja kostjale teatanud osa omandamisest. Kostja sai sellest teada alles 26. märtsil 2013, kui notar esitas avalduse äriregistrile. Hageja ei ole tõendanud, et kostja juhatuse liige kallutas osanikke allkirju andma.

Äriühingu põhikiri ei saa olla vastuolus põhiseadusega. Tulenevalt ÄS § 178 lg-st 6 ei ole äriregistri kandemäärust võimalik tühistada.

Maakohtu otsuse järgi kinnitati kostja 22. märtsi 2013. a osanike otsusega kostja põhikiri, mille p 3.2 kohaselt on osa võõrandamine kolmandale isikule lubatud üksnes juhatuse eelneva otsuse ning esindusõigusliku juhatuse liikme notariaalselt tõestatud nõusoleku korral. Põhikirja p 3.3 kohaselt võib osa või osa osast pantida ainult osanike otsuse alusel. Vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse hääletamine toimus kirjalikult ja selle kohta on koostatud protokoll, mis on digitaalselt allkirjastatud 22. märtsil 2013. Hääled anti kirjalikult ajavahemikul 15. märtsist kuni 20. märtsini 2013.

Hageja kanti äriregistrisse 27. märtsil 2013, kuid ta on asutamisel äriühinguna juba 21. märtsil 2013 omandanud kostja osa. Hageja omandas osa enne otsuse vastuvõtmist ja on kantud osanikuna kostja osanike nimekirja. Ta on kostja osanik ja vastuvõetud otsus riivab tema huve. Seega on hagejal tuvastushuvi ja õigus esitada hagi otsuse vaidlustamiseks. Hagi on menetlusse võetud õigesti.

Tähtsust ei ole, et kostja ei olnud osa omandamisest teadlik, samuti sellel, et hageja õiguseelneja hääletas otsuse poolt. Kuna hageja õigustatud huvist saab rääkida vaid põhikirja muutmise ja kinnitamise otsuse suhtes, tuleb menetlust jätkata vaid selle otsuse osas.

Kostja ei ole tõendanud, et otsuse vastuvõtmisel osalesid kõik osanikud. Isegi kui surnud isikuid mitte arvestada, ei osalenud hääletuses Karle Allikson, Alje Kaasik, Aivar Kask, Ulvi Veliste, Tiiu Kiil, Ülo Maimann, Anvar Ool ja Arved Raamat. Kuna kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, kas neile isikutele edastati otsuste eelnõud ja hääletusankeedid, ei ole teada, kas need isikud said otsuse vastuvõtmisel osaleda. Protseduurireeglite järgimine hääletamisel ei ole tõendatud. Osanike otsuste ja kinnituste vormidest ei selgu, millal ja kuidas need osanikele kätte toimetati. Ühelgi vormil ei ole märgitud tähtaega, millal need tuleb kostjale tagastada ja milline oli otsuste redaktsioon, mille kohta osanikud pidid oma seisukohta väljendama. Kostja väide, et enamikule osanikest toimetas teate kätte juhatuse liige isiklikult, ei ole usutav. Kui kättetoimetamine toimus selliselt, on põhjendatud hageja väide, et osanikud ei olnud otsuse vastuvõtmisel tahte väljendamisel vabad, vaid juhatuse liige võis neid mõjutada. Ka ei ole selge, millises vormis ja millise otsuse eelnõu poolt või vastu osanikud hääletasid. Kuna ei ole tõendeid põhikirja muutmise otsuse eelnõu edastamise kohta osanikele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, on otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikutud protseduurireegleid ja otsus on ÄS § 1771 järgi tühine.

Kuna põhikirja muutmise otsus on tühine, ei ole vaja põhikirja muudatust põhiseaduse vastaseks tunnistada. Küll aga tuleb enne uue otsuse vastuvõtmist kaaluda selle vastavust põhiseadusele.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 8 sätestab, et kui otsuse alusel, mille tühisuse kohus tuvastas, on tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks. Kuna otsus, mille alusel kandemääruse avaldus esitati, on tühine, tuleb kandemäärus põhikirja muudatuse registreerimiseks maakohtu otsuse alusel tühistada.

Kostja palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus tuvastas kostja osanike 22. märtsi 2013. a põhikirja muutmise otsuse tühisuse, ja jätta hagi täielikult rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Hageja palus muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. veebruari 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Hageja nõuded tuvastada kostja põhikirja 26. märtsi 2013. a redaktsiooni p-de 3.2 ja 3.3 (ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis ekslikult kaks korda p 3.2) vastuolu põhiseadusega ja tühistada äriregistri 26. märtsi 2013. a kandemäärus põhikirja muutmise osas jättis ringkonnakohus läbi vaatamata. Maakohtu menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi kanda, ringkonnakohtu menetluskuludest 90% kostja kanda ja 10% hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse järgi leidis maakohus õigesti, et olles praegusel ajal kostja osanik, on hagejal õigus nõuda kostja üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist vaatamata sellele, et ta ei olnud otsuste vastuvõtmise ajal kantud äriregistrisse. Hagejal on osa eelmise omaniku singulaarse õigusjärglasena õigus tugineda otsuse tühisusele ka siis, kui kostja ei olnud hääletustulemuste kinnitamise ajal teadlik sellest, et hageja on osanik.

Pooled ei vaidle, et otsuste hääletamisel ei saadetud osanikele enne hääletustulemuste kokkulugemist otsuste vastuvõtmise kohta teateid või otsuse eelnõusid põhikirja p-s 6.3 ettenähtud viisil tähitud kirjaga osaniku viimati teadaoleval aadressil. Kuna hääletamisel peab olema tagatud, et juhatus või osanik ei saaks hääletusprotseduuri kuritarvitades saavutada endale meelepärast otsust, ei saa hääletamist pidada seaduslikuks ja vaidlusalused otsused on tühised.

Kohaldada ei tule ÄS § 172ˡ, mis reguleerib olukorda, kus otsus võetakse vastu koosolekul. ÄS §-s 172 sätestatud nõuded võib ÄS § 173 lg-test 6 ja 7 tulenevalt järgimata jätta vaid juhul, kui osaühingul on üks osanik või kui lisaks temale on osanikuks vaid osaühing ise või kui kõik osanikud otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad. ÄS § 172ˡ ei saa tõlgendada koostoimeS § 173 lg-ga 2 selliselt, et 100% osanikest on hääletanud ka siis, kui mõned osanikud jäävad passiivseks. Lisaks ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et kostja osa ühisomanikud on ka Marika ja Toomas Tisler, kuid hääleõigust on teostanud vaid üks neist (ÄS § 172 lg 5). Seetõttu on kokkuvõttes õige maakohtu järeldus, et osanike koosolekul ei osalenud kõik osanikud.

Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui võttis vastu hageja hilinenud väited. Maakohtu otsusest jäävad välja seisukohad otsuste ja kinnituse vormide osanikele kättetoimetamise kohta.

Hageja nõuded tunnistada kostja põhikirja punktid põhiseaduse vastaseks ja tühistada kandemäärus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Põhiseadusega vastuolus olevaks saab tunnistada üksnes seaduse või muu õigusakti. Positiivse kandemääruse tühistamiseks puudub seaduslik alus.

Menetluskulude jaotus maakohtu otsuses on õige. Ei ole võimalik väita, et kostja rikkus koosoleku kokkukutsumise korda tahtlikult. Hageja nõudis kõigi üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamist, kohus tuvastas aga vaid ühe otsuse tühisuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, ning jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja arvates ei ole hagejal õigust tugineda vaidlusaluse otsuse tühisusele ÄS § 178 lg 3 kohaselt, sest tema eriõiguseellane A. Mägi hääletas juba 18. märtsil 2013 otsuste poolt. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kostjaga, et vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamise vastu saab õiguslik huvi olla üksnes osanikul, kes ei osalenud otsuse tegemisel või kes otsuse tegemisel osaledes on lasknud protokollida oma vastuväite.

Ringkonnakohus rajas otsuse asjaoludele, millele pooled ei tuginenud, leides, et hääletusprotsess on vastuolus kostja põhikirjaga. Ringkonnakohus asus põhjendamatult seisukohale, et kostja ei vaidlustanud hageja esile toodud asjaolu. Samuti tugines ringkonnakohus valesti otsuse vastuvõtmise ajal mittekehtinud põhikirjale ja arvestas alusetult hageja hilinenult esitatud asjaoludega, mh asjaoluga, et kostja osa ühisomanikud M. Tisler ja T. Tisler ei ole hääleõigust teostanud ühiselt.

ÄS §-d 172 ja 1721 ei kohaldu osanike otsusele, mis võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata.

Alusetult jäeti kohaldamata ÄS § 173.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.

I 11. Hageja esitas kostja vastu kolm nõuet, mis olid sõnastatud järgmiselt (I kd, tl 4, 132):

Apellatsioonimenetluses täpsustas hageja, et vaidlustab üksnes kostja osanike otsust, millega muudeti kostja põhikirja (vaidlusalune otsus) (II kd, tl 68).

Seega on ringkonnakohtu otsus selles osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud. Kolleegium märgib lisaks, et nõustub ringkonnakohtuga, et kandemääruse tühistamise nõue ei ole hagimenetluses iseseisev nõue ja positiivset kandemäärust ehk kandemäärust, millega lahendatakse kandeavaldus, ei ole ka võimalik tühistada. Osaühingu põhikiri ei ole õigusakt ja osaühingu põhikirja kooskõla mis tahes seadusega on õiguslik küsimus, mis lahendatakse tsiviilasja läbivaatamisel hageja nõude lahendamise käigus, ning ka see ei ole iseseisev nõue.

Õiguslikult saab hageja nõuet kvalifitseerida esmalt TsMS § 368 lg 1 järgseks tuvastusnõudeks, palvega tuvastada kostja osanike otsuse tühisus ÄS § 1771 järgi. Alternatiivselt saab hageja nõude esitatud asjaoludel kvalifitseerida nõudeks tuvastada, et osanike otsust ei ole vastu võetud (vt selle kohta ka Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p-d 17–21) või ÄS § 178 lg 1 järgseks osanike otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeks.

II 17. Kolleegiumi arvates on hagejal õigus hageda vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamist, st tal on tuvastushuvi nõude esitamise vastu TsMS § 368 lg 1 mõttes.

Kolleegium nõustub kohtutega, et hageja tuvastushuvi tuleneb sellest, et hageja on kostja osanik, täiendades selles osas ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

Seega on osaühingu osanikul üldjuhul alati õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist, kui otsusest võivad sõltuda tema õigused ja kohustused osaühingu, selle teiste osanike või muude isikute suhtes.

Vaidlusaluse otsusega muudeti kostja põhikirja selliselt, et piirati osanike õigust osasid käsutada.

Selline piirang mõjutab otseselt hageja võimalust teha oma osaga tehinguid. Esitatud asjaoludel ei omandanud hageja osalust kostjas ka pärast seda, kui põhikirjajärgne käsutuskord, s.o põhikirjamuudatus jõustus (st kanti ÄS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt äriregistrisse).

Ainuüksi hääletamisel osalemine ei välista osaniku õigust tugineda otsuse tühisusele. Vastasel juhul võiks jõuda tulemuseni, kui osanike otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda järgitaksegi üksnes n.-ö protestimeelsete osanike puhul, välistades nii nende võimaluse otsuseid hiljem vaidlustada. Otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamist ei välista ka see, kui A. Mägi on osanikuna hääletanud otsuse poolt. Otsuse poolt hääletamine välistab vaid otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise, kuna ÄS § 178 lg 3 teise lause järgi peab osanik hagi esitamiseks olema enne esitanud vastuväite (ja lasknud selle protokollida) (vt selle kohta ka käesoleva otsuse p 25).

Otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme (sh osaniku või aktsionäri) õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada.

Ka kirjaliku hääletamise korral on sellisteks rikkumisteks eelkõige need rikkumised, mis takistavad osanikul saada teada hääletamisest, võtta vastu kaalutletud otsus ja hääletada. Selliste rikkumiste puhul on kolleegiumi arvates õigustatud huvi tuvastada otsuse tühisus igal osanikul olenemata sellest, kas tema suhtes on protseduurireegleid rikutud või mitte.

Kuigi hageja kui osaühingu õigusvõime tekib TsÜS § 26 lg 2 ja ÄS § 2 lg 3 järgi äriregistrisse kandmisest, nähtub ÄS § 147 lg-st 1 koostoimes sama paragrahvi teise lõikega, et asutamisel osaühingu nimel on võimalik teha kehtivaid tehinguid, millest tulenevad õigused ja kohustused lähevad osaühingu registrisse kandmisel viimasele üle. Kostja ei ole väitnud, et hageja ei ole kantud äriregistrisse või et hageja esindajal ei olnud hageja nimel õigust osa omandamise tehingut teha.

Praeguses asjas ei ole kohtud selliseid asjaolusid tuvastanud.

Hagemisõiguse välistab ÄS § 178 lg 3 teine lause, mille järgi saab otsuse kehtetuks tunnistamist hageda üksnes selline hääletamisel osalenud osanik, kes on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Otsuse vastuvõtmisel osanike koosolekut kokku kutsumata tähendab see kolleegiumi arvates otsusele kirjalikult vastuhääletamist. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja osa varasem omaja A. Mägi hääletas vaidlusaluse otsuse poolt, mis seob ÄS § 178 lg 3 teise lause tähenduses kolleegiumi arvates ka hagejat.

III 26. ÄS § 170 lg 1 esimese lause järgi võivad osanikud võtta otsuseid vastu koosolekul või ÄS §-s 173 sätestatud viisil.

Osanike koosolekul otsuse vastuvõtmist reguleeritakse üldiselt ÄS § 170 lg-tes 2–5, §-des 1701–1721 ja § 174 lg-s 1. Muu hulgas on ÄS § 1701 järgi võimalik hääletada elektrooniliselt. Koosolekuta võivad osanikud otsuseid vastu võtta kirjaliku hääletamisega hääletusprotokolli järgi ÄS § 173 lgte 1–42 alusel või konsensuslikult muid formaalsusi järgimata ÄS § 173 lg-te 6 ja 7 alusel.

Maakohus ei ole eelnevat piisavalt arvestanud, kohaldades ühel ajal norme, mis reguleerivad erinevaid otsuse vastuvõtmise viise. Ringkonnakohus ei ole seda puudust selgelt kõrvaldanud.

Seega ei kohaldu asja lahendamisel ka osanike koosolekul otsuse vastuvõtmist reguleerivad äriseadustiku sätted, mh ÄS §-d 171–1721. Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust täpsustada. Lisaks tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendustest jätta välja viide hääletusprotseduuri mittevastavusest kostja põhikirja p-le 6.3 (ringkonnakohtu otsuse lk 6). Kostja on põhjendatult märkinud, et nimetatud säte vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise ajal ei kehtinud.

Kostja ei ole tuvastatut ka vaidlustanud, märkides kassatsioonkaebuses ise, et 99 osanikust teostas hääleõigust 91 (II kd, tl 94 pöördel). Kui osa osanikke hääletab otsuse vastu või kui osa osanikke jätab hääletamata, ei ole otsust ÄS § 173 lg-te 6 ja 7 järgi võimalik vastu võtta.

Seega ei ole alust kohaldada asja lahendamisel ka ÄS § 173 lg-d 6 ja 7.

Seadus ei keela osaühingul võtta kirjalikult vastu ka põhikirja muutmise otsust. Vastupidi, ÄS § 175 lg 1 viitab otse sellisele võimalusele. Kirjalikku hääletamist ei välistanud see, kui otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud kostja põhikiri sellist otsuse vastuvõtmise viisi ette ei näinud. Selline võimalus tulenes seadusest.

Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt koostab juhatus hääletustulemuste kohta seaduses sätestatud andmeid sisaldava hääletusprotokolli, mis samuti tuleb saata osanikele.

Kolleegium leiab, et need nõuded on sellised otsuse tegemise nõuded, mille rikkumine on oluline rikkumine ÄS § 1771 lg 1 mõttes, mis toob kaasa otsuse tühisuse. Selliseks juhtumiks on ka see, kui osaühingu juhatus jätab osaniku hääletamise võimalusest teavitamata. Sel juhul ei ole alust lugeda osaniku häält vastuhääleks, mida saab ÄS § 173 lg 2 teise lause järgi teha vaid juhul, kui osanik ei osale hääletamisel vaatamata sellele, et talle anti selline võimalus. Vastasel juhul võiks osaühingu juhatus hääletusest alati välja jätta vähemusosanikud, kellest võib tõenäoliselt arvata, et nad hääletavad otsuse vastu, kuid kelle hääled otsuse vastuvõtmist ei mõjutaks. See riivaks aga ebaproportsionaalselt osaniku üht olulisimat õigust – osalemisõigust.

Oluliseks rikkumiseks ei ole kolleegiumi arvates otsuse eelnõu seaduses ettenähtud korras saatmata jätmine siis, kui eelnõu on siiski muul tuvastataval viisil toimetatud kõigi osanikeni.

IV 32. Kolleegiumi arvates on kohtud tuvastanud asja lahendamiseks vajalikud olulised asjaolud ega ole seejuures oluliselt menetlusnorme rikkunud. Asjaolusid kolleegium TsMS § 688 lg-te 3–5 järgi ise tuvastada ega tõendeid hinnata ei saa. Hagi rahuldamise õiguslikku põhjendust saab kolleegium aga täpsustada.

Need isikud ei ole seisukohta otsuse kohta väljendanud. Maakohtu otsuse järgi puuduvad andmed, kas nendele isikutele otsuste eelnõud ja hääletusankeedid edastati. Ringkonnakohus on lähtunud samast tuvastatud asjaolust.

Iseenesest peaks otsuse tühisusele viitavaid asjaolusid tõendama hageja. Kolleegium leiab aga, et hea usu põhimõttest tulenevalt jaguneb kirjaliku hääletamise puhul tõendamiskoormus selliselt, et kui hageja toob esile asjaolud, mis võimaldavad arvata, et kostja kui vaidlusaluse otsuse teinud osaühing ei ole otsuse eelnõu ÄS § 173 lg 2 eirates osanikele saatnud, peab kostja otsuse eelnõu saatmist tõendama. Kohtuotsuste järgi ei ole kostja tõendanud, et ta neile isikutele otsuse eelnõu saatis.

Kolleegium märgib täiendavalt, et kostja ei ole kogu menetluse vältel väitnud ka seda, et juhatus toimetas otsuse eelnõud ja hääletusankeedid isiklikult kätte kõigile osanikele, ega ole üheski kohtuastmes üritanud seda tõendada. Samuti ei tugine ta sellele kassatsioonkaebuses.

Seega on tuvastatud asjaoludel tegu otsuse tegemise korra rikkumisega, mille kolleegium loeb ÄS § 1771 lg 1 esimese lause mõttes oluliseks ja mis omakorda toob seega kaasa vaidlusaluse otsuse tühisuse (vt käesoleva otsuse p 30).

Kolleegium märgib siiski, et kui kummalegi abikaasale kuulub osanike nimekirja järgi osaühingu osa, mis tegelikult on nende ühisvaras, abikaasad on kumbki hääletanud vaid tema nimele kantud osast tulenevate häältega ja nad on hääletanud ühte moodi (otsuse poolt), saab eeldada mõlema abikaasa tahet hääletada sama moodi ka ühisvarasse kuuluvast, kuid tema nimele kandmata osast tulenevate häältega.

V 37. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kassatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kui kassaatori kanda. Alama astme kohtute menetluskulude jaotust ei pea kolleegium vajalikuks muuta.

Hagejal on TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi õigus nõuda asja lahendanud maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.

Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu