) § 107 lg 2 alusel ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kuue kuu keskmise töötasu suurune hüvitis. Töövaidluskomisjon jättis hageja avalduse
lg 2 alusel lõpetada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kuue kuu keskmise töötasu suurune hüvitis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
Kostja hinnangul ei ole hageja vaatamata korduvale juhendamisele ja soovituste ning selgituste saamisele suutnud kohaneda töökoha muudatustega. Kostja heitis hagejale ülesütlemisavalduses ette, et hageja on pidevalt muutnud tootmisplaane, mille tagajärjel on kostja ettevõtte töö olnud oluliselt häiritud, kostjale on tekkinud lisatööd ja -kulutusi. Avalduse kohaselt ei ole kostjal hagejale teist tööd pakkuda. Töölepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, sest kostjal ei olnud alust töölepingut erakorraliselt üles öelda, ta ei pakkunud hagejale teist tööd ega hoiatanud hagejat enne töölepingu ülesütlemist. Hageja tööoskused on piisavad, ta on kohanenud ja sobib tööle, ta ei ole kostjale olulist kahju tekitanud. Kostja oleks pidanud arvestama hageja valmidust asuda tööle raamatupidajana. Kostjal oli võimalus hageja koondada, mitte öelda leping
Pärast tööle naasmist ei ole kostja teinud hageja töö kohta märkusi ega teda vajadusel täiendavalt juhendanud.
lg 1 p 2 alusel erakorraliselt üles põhjendusega, et vaatamata korduvale juhendamisele, soovitustele ja selgitustele ei ole hageja alates tööle naasmisest suutnud töö ja selle muudatustega kohaneda. Kostjal ei olnud hagejale teist tööd pakkuda ning ta luges töölepingu lõppenuks
Kostja juhtis
Hageja tööülesannete olulisust ja kostja konkurentsis püsimise vajadust arvestades ei saanud hageja eeldada, et temaga oleks töösuhet jätkatud kuni etteteatamistähtaja lõpuni. Seega oli kostjal õigus öelda tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata (
Kostjal ei olnud pakkuda hagejale teist samaväärset tööd. Kostjal ei olnud kohustust pakkuda hagejale raamatupidaja ametikohta. Samuti ei olnud kostjal alust hagejat koondada, sest planeerija töökoht säilis ja hageja asemele võeti uus töötaja. 5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud töölepingu erakorralise ülesütlemise eeldused täidetud. Lisaks on maakohtu otsus vastuoluline. Maakohus on viidanud, et tööandja peab juhtima töötaja tähelepanu puudustele ja andma võimaluse ennast parandada, vastasel korral ei pruugi ta puudulikust tööst teada. Kostja ei teinud hagejale etteheiteid, mida saaks käsitada hoiatusena
lg 3 mõttes, ega tõendanud, et hoiatust ei olnud vaja esitada eriti raske rikkumise tõttu. 6. Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebusega ja vaidles sellele vastu. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja arvates oli tal õigus tööleping üles öelda
lg 1 p 2 alusel, täidetud olid nii ülesütlemise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Kostja 28. novembril 2012 hagejale saadetud e-kiri, milles selgitatakse töö puudujääke ja antakse juhiseid edasiseks töökvaliteedi parandamiseks, on käsitatav hoiatusena
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
lg 1 p-s 2 sätestatud tööülesannete täitmisega toimetulematus on olemuselt töökohustuste rikkumine. Hageja rikkus alates tööle naasmisest novembris 2012 kuni töölepingu ülesütlemiseni jaanuaris 2013 korduvalt tööülesandeid, mis on kogumis kvalifitseeritavad tööülesannetega pikaajalise toimetulematusena. Hageja edastas sel ajavahemikul järjepidevalt tellimusi kiireloomulistena (nt toota, pritsida ja pakendada tooteid samal päeval), korduvalt esines vigu tootmise planeerimisel. Ringkonnakohus kirjeldas otsuses tõenditele tuginedes 21 sellist juhtumit ja märkis, et sedavõrd sagedased muudatused, kiireloomulised tellimused ja segadused planeerimisel viitavad töötaja suutmatusele oma ülesandeid nõuetekohaselt täita ning see mõjutab ettevõtte tööd negatiivselt. Põhjendatud ei ole hageja väited, et tööülesanded ja töökorraldus olid tema tööle naasmise ajaks muutunud selliselt, et see tinginuks uue ametijuhendi koostamise, või et ametijuhend ei vastanud hageja tegelikele tööülesannetele. Ringkonnakohus ei nõustunud apellandi etteheidetega, nagu ei oleks maakohus analüüsinud apellandi esitatud tõendeid ja väiteid, mille kohaselt olevat tellimuste muutmine tingitud objektiivsetest asjaoludest, ning nagu ei oleks põhjendatud heita talle ette tellimuste edastamist liiga lühikese tähtaja jooksul. Ringkonnakohus tuvastas, et tootmise spetsiifika tõttu ei saa tooteid valmistada ja pakendada ühel ja samal päeval ning see pidi olema ka apellandile teada. Maakohus sisustas õigesti „pika aja" kriteeriumi
Selle tingimuse sisustamine sõltub töösuhtest ja selle eripärast. Arvestades planeerija töö olulisust kostja tootmisettevõttes, andis ca 2,5 kuu pikkune ajavahemik, mille vältel tuli hageja oma ülesannetega toime puudulikult, kostjale aluse öelda tööleping erakorraliselt üles. Hageja sai kostjalt piisavalt tagasisidet töökohustuste täitmise viisi ja korra ning tekkinud probleemide kohta ning selle alusel oli tal võimalik oma töösse suhtumist parandada, kuid hageja ei teinud seda. Põhjendatud ei ole hageja väide, et kostja ei hoiatanud teda kooskõlas
Kostja on 28. novembril 2012 hagejale saadetud kirjas viidanud tema töö puudustele. Seadusest ei tulene, et
lg 3 järgi tehtav tööandja hoiatus peab sisaldama sõnaselget viidet töölepingu ülesütlemise võimalusele. Kostja e-kirjas on märgitud: „Praegune olukord ei ole normaalne tootmise jaoks, kus iga päev on kiiresti vaja midagi juurde teha või pakendada ning lihasid ei tellita kokkulepitud päeval." Kirjast nähtub selgelt, et hageja tööga toimetulekut ei saanud pidada rahuldavaks. Hageja ei ole lükanud ümber kostja selgitusi ja tõendeid, millest nähtub, et kostja juhtis hageja tähelepanu tema töö puudustele ja pakkus võimalust saada abi ja juhendamist teistelt töötajatelt. Kostjal oli õigus öelda tööleping erakorraliselt üles etteteatamistähtaega järgimata (
Hageja töö olulisust arvestades ei saanud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte järgi eeldada, nagu oleks töösuhe pidanud jätkuma etteteatamistähtaja vältel ning kostja pidanud leppima sel ajal hageja puuduliku tööülesannete täitmisega, millega kaasnes lisakoormus teistele töötajatele ja varaline kahju. Kuna kostjal oli õigus öelda hagejaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles
lg 2 ps 4 sätestatud etteteatamistähtaega järgimata, ei ole kostjal kohustust maksta hagejale hüvitist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonna- ja maakohtu otsused tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, mõistes temalt hageja kasuks välja õigusabikulu 388 eurot. Kassatsioonkaebuse kohaselt nõustus ringkonnakohus valesti maakohtu järeldusega, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv, st kostjal oli õigus öelda tööleping üles
Ainult paari eksimuse tõttu ei ole tööandjal õigust öelda tööleping erakorraliselt üles tööülesannetega toimetulematuse tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tegevus tekitas talle kahju või mõjutas ettevõtet negatiivselt. Hageja ei ole olnud tööülesandeid täites hooletu, tema töö sõltus ka teistest töötajatest, kostja ei juhendanud hagejat ega olnud teda hoiatanud. Kohtud on hinnanud tõendeid ühekülgselt ega ole neid omavahel seostanud. Kohtud on andnud
2,5 kuu pikkust töötamist ei saa lugeda pikaajaliseks, eriti kui töötaja on tulnud lapsepuhkuselt ning viibinud pikka aega kodus, töökorraldus on muutunud ja töötajat ei ole seetõttu jõutud piisavalt juhendada. Hagejale ei ole tehtud etteheiteid, mida saaks käsitada hoiatusena
Samuti ei ole tõendatud, et hoiatust ei olnud vaja esitada, kuna tegemist oli eriti raske rikkumisega.
lg 1 p 2 alusel, kuna kostja hinnangul ei tulnud hageja 2,5 kuu jooksul tööülesannete täitmisega toime. Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv ning kas kostjal oli õigus öelda tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjal on kohustus maksta hagejale hüvitist. 12. Töölepingu ülesütlemise kehtivust vaidlustades on hageja tuginenud mh sellele, et kostjal ei olnud seadusest tulenevat alust töölepingut
lg 1 p 2 järgi üles öelda.
lg 1 p 2 annab tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Selle sätte järgi on töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse eelduseks, et töötaja ei ole tulnud toime tööülesannete täitmisega ning tööga toimetulematus on kestnud pikka aega. Ringkonnakohus nõustus maakohtu tuvastatuga, et hageja ei tulnud tööülesannete täitmisega toime. Seejuures märkis ringkonnakohus konkreetsetele kuupäevadele ja puudustele osutades, milles hageja tööga toimetulematus seisnes ja milliste tõenditega on see tõendatud. Kassatsioonkaebusest ei nähtu, millise asjaolu tuvastamisel on ringkonnakohus hageja arvates menetlusõiguse norme rikkunud ning milles rikkumine seisneb. See, et hageja ei nõustu kohtute tuvastatuga, ei anna teistsuguseks järelduseks alust. Isegi kui kõigi ringkonnakohtu otsuses tuvastatud puuduste kohta ei olnud kostja hagejale pretensioone esitanud, nagu hageja kassatsioonkaebuses väidab, ei saa sellest järeldada, nagu ei oleks neid puudusi hageja töös olnud. Kolleegium ei tuvastanud selliseid menetlusõiguse normide rikkumisi, mis võimaldaksid hageja tööga toimetulematuse kohta asuda ringkonnakohtust erinevale seisukohale. Kooskõlas TsMS § 688 lg-tes 3-5 sätestatuga arvestab kolleegium kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel üksnes ringkonnakohtu otsusega tuvastatud faktilisi asjaolusid ning ise asjaolusid ei tuvasta ja tõendeid ei hinda. Ringkonnakohus oli nõus maakohtu seisukohaga, et 2,5 kuu pikkune ajavahemik on hageja tööd ja kostja ettevõtte eripära arvestades pikk aeg
Kuna seaduses ei ole
lg 1 p-s 2 nimetatud pika aja kriteeriumi täpsustatud, hindab kohus seda konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades. Ringkonnakohus on maakohtu seisukohaga nõustumist piisavalt põhjendanud. 13. Hageja leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ka seetõttu, et kostja ei täitnud
Kostja vastuväite kohaselt ei olnud tal hagejale teist samaväärset tööd pakkuda. Maakohus leidis, et kostja ei rikkunud
lg-s 2 ettenähtud kohustust, sest selle sätte järgi oli kostjal kohustus pakkuda hagejale teist samaväärset tööd ning kostjal ei olnud hagejale samaväärset tööd pakkuda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendusega seda kordamata, ei selgitanud aga, miks ta leidis, et pakutav töö pidi olema samaväärne.
lg 2 sätestab tööandja kohustuse pakkuda enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige
lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud alusel, töötajale võimaluse korral teist tööd.
lg 2 teise lause järgi pakub tööandja töötajale teist tööd, sh korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Nimetatud sätte kohaselt on töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse eelduseks asjaolu, et tööandja pakub töötajale võimaluse korral teist tööd. Sättest ei nähtu aga, nagu peaks pakutav töö olema varasema tööga samaväärne. Kolleegium on enne 1. juulit 2009 kehtinud
analoogiliste sätete kohaldamisel selgitanud, et teise töö pakkumise kohustuse eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. See eesmärk on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd (vt Riigikohtu
lg 2 esimesest lausest tuleneb tööandjale kohustus pakkuda töötajale tööd, mida viimane on võimeline tegema. Seega peab tööandja pakkuma töötajale sellist tööd, millega viimane saab tööandja hinnangul hakkama. Lisaks tuleb
lg 2 teises lauses sätestatut arvestades pakkuda töötajale teist tööd juhul, kui teise töö pakkumine oleks asjaolusid arvestades mõistlik. Kolleegium märgib ka seda, et olukorras, kus töötaja vaidlustab töölepingu erakorralise ülesütlemise
lg 2 kohase teise töö pakkumise kohustuse rikkumise tõttu ja tööandja leiab, et tal oli õigus jätta see kohustus täitmata, peab tööandja tõendama, et tal ei olnud töötajale teist sobivat tööd pakkuda või teise töö pakkumine oleks põhjustanud talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid või ei oleks see asjaolusid arvestades mõistlik. Seega peab tööandja tooma esile asjaolud, mille kohaselt ei võinud töötaja teise töö pakkumist eeldada. Praeguses asjas on hageja leidnud, et kostja oleks pidanud pakkuma talle raamatupidaja tööd, tuginedes seega kostja töö pakkumise kohustuse rikkumisele. Kostja on väitnud, et raamatupidajate ametikohad on täidetud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus
lg-t 2 kohaldades otsustama, kas kostja pidi pakkuma hagejale teist tööd, st kas tal oli pakkuda hagejale tööd, mida viimane oleks olnud võimeline tegema ning mille pakkumine oleks olnud asjaolusid arvestades mõistlik. Kostja ei pidanud pakkuma tööd, millega hageja ilmselt hakkama ei saaks või mis eeldab eriteadmisi või -haridust, mida hagejal ei ole. Nt raamatupidaja töö eeldab vastavaid kutseoskusi. 14. Hageja on töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivust vaidlustades väitnud ka seda, et kostja rikkus
Kostja vastuväite järgi juhtis ta enne töölepingu ülesütlemist hageja tähelepanu tema töö puudustele. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kostja hoiatusena on käsitatav
lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Sama lõike teise lause järgi ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Seega eeldab töölepingu ülesütlemine
Kolleegium on varem
lg-s 3 sätestatud hoiatamiskohustuse kohta leidnud, et kuna hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda, peab hoiatuses kui tööandja tahteavalduses selgelt avalduma tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Eeltoodust on kolleegium järeldanud, et hoiatus saab olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-d 1 ja 2). Samas on kolleegium leidnud ka seda, et kuna
lg-s 3 ei sisaldu hoiatuse vorminõuet, võib tööandja hoiatada töötajat mis tahes vormis, olgu siis suuliselt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või kirjalikult (Riigikohtu
Kostja vabaneb hoiatamiskohustusest üksnes juhul, kui tuvastatud on
lg 3 teises lauses nimetatud asjaolud, mille tõttu hageja ei saanud temalt hoiatamist oodata. Ringkonnakohus ei ole hinnanud seda, kas puudused hageja töös võimaldasid kostjal hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt eelneva hoiatuseta üles öelda. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et
lg 3 teise lause sisustamisel tuleb arvestada
lg-s 3 töölepingu etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemise õiguse kohta sätestatut. Kui kohus on tuvastanud asjaolud, mis võimaldavad tööandjal öelda töölepingu kooskõlas
lgs 3 sätestatuga üles
lg-s 2 ettenähtud tähtaega järgimata, võib tööandjal olla üldjuhul õigus öelda tööleping
15. Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt on hageja menetluses väitnud, et kostjal ei olnud õigust öelda tööleping üles
Maakohus leidis, et kostja võis hageja tööd ja rikkumisi arvestades öelda töölepingu üles
Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ning märkis lisaks, et kuna kostjal oli õigus öelda tööleping üles ette teatamata, ei ole kostjal kohustust maksta hagejale hüvitist.
lg 1 järgi võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles sama paragrahvi teises lõikes sätestatud etteteatamistähtaegu järgides.
lg 3 järgi võib tööandja töölepingu
lg-s 1 nimetatud alusel üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kolleegium järgib oma varasemat seisukohta, et
lg 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve (Riigikohtu
lg-s 2 ettenähtud etteteatamistähtaegade järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust. Kui tööandja ütleb töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, ilma et vaidluse asjaolud seda õigustaksid, on selle õiguslikuks tagajärjeks töötaja
Hüvitisnõude lahendamise ja rahuldamise eelduseks on asjaolu, et töötaja on sellise nõude kohtule või töövaidluskomisjonile esitanud. Maa- ega ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et hageja oleks nõudnud kostjalt hüvitist
16. Hageja on palunud mõista kostjalt välja rahalise hüvitise töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu. Kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et töölepingu ülesütlemine on tühine, ning lõpetab töölepingu
lg 2 alusel, on kostjal
mai
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.