Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius

Töölepingu erakorraline ülesütlemine: alused ja vaidlustamine

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tähendab, et üks pool lõpetab lepingu mõjuval põhjusel, sageli lühendatud etteteatamisega või üldse ette teatamata. Tööandja võib seda teha töötaja kohustuste rikkumise tõttu (töölepingu seaduse ehk TLS § 88 lg 1 p 3–8), töötaja omakorda siis, kui tööandja rikub lepingut oluliselt, näiteks viivitab töötasu maksmisega (TLS § 91 lg 2). Juhend on mõeldud töötajale, kes sai rikkumisele tugineva ülesütlemisavalduse, ja töötajale, kes kaalub lahkumist tööandja rikkumise tõttu. Tööandja leiab siit nõuded, millele ülesütlemine peab vastama.

Rikkumise tõttu vallandamine on töötajale rängem kui koondamine: koondamishüvitist (TLS § 100 lg 1) ei maksta ja sel juhul ei ole õigust sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele (töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 p 2). Seepärast tasub iga ülesütlemine üle kontrollida: kas rikkumine oli tegelikult olemas, kas sellele eelnes hoiatus, kas tööandja tegutses mõistliku aja jooksul ja kas avaldus vastab vorminõuetele. Tühise ülesütlemise saab vaidlustada töövaidluskomisjonis või kohtus 30 kalendripäeva jooksul. Kui see õnnestub, lõpetatakse leping töötaja taotlusel ja tööandja maksab üldjuhul kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise (TLS § 109 lg 1). Ka töötaja enda põhjendatud erakorraline ülesütlemine tööandja olulise rikkumise tõttu annab õiguse kolme kuu keskmise töötasu suurusele hüvitisele (TLS § 100 lg 4).

Tööõigus · erakorraline ülesütlemine

Peamised faktid

Tähtaeg
Ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb avaldus töövaidluskomisjonile või hagi kohtule esitada 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse kättesaamisest (TLS § 105 lg 1); kui tähtaeg möödub ja seda ei ennistata, on…
Õigusvaldkond
Tööõigus · erakorraline ülesütlemine
Sammud
Kohtupraktika
5
Uuendatud
15.11.2026

Tähtaeg

Ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb avaldus töövaidluskomisjonile või hagi kohtule esitada 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse kättesaamisest (TLS § 105 lg 1); kui tähtaeg möödub ja seda ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv (§ 105 lg 2).

Tööandja võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta rikkumisest teada sai või pidi teada saama (§ 88 lg 4); sama piirang kehtib töötajale (§ 91 lg 4). Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja ette teatama 15, 30, 60 või 90 kalendripäeva sõltuvalt töösuhte kestusest (§ 97 lg 2), kuid § 88 lg 1 p 2–8 alusel võib ta ette teatamata üles öelda, kui lepingu jätkamist ei saa mõistlikult nõuda (§ 97 lg 3). Töövaidluskomisjon vaatab avalduse läbi 45 kalendripäeva jooksul (töövaidluse lahendamise seaduse § 38 lg 1); otsusega mittenõustumisel saab 30 kalendripäeva jooksul otsuse saamisest pöörduda maakohtusse (§ 58 lg 1). Muude töösuhtest tulenevate nõuete esitamise tähtaeg on neli kuud (TLS § 3¹), töötasu nõudel kolm aastat (§ 29 lg 9).

Mida teha

  1. Märkige üles ülesütlemisavalduse kättesaamise kuupäev ja kontrollige vormi.

    Töölepingu saab üles öelda ainult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks allkirjastatud paberil, e-kirjaga või digiallkirjastatud failina; suuline või tingimuslik ülesütlemine („kui te homseks ei paranda, olete vallandatud“) on tühine (TLS § 95 lg 1). Tööandja peab ülesütlemist samas vormis põhjendama (§ 95 lg 2). Põhjenduse puudumine ei tee ülesütlemist tühiseks, kuid tööandja peab hüvitama sellest tekkinud kahju (§ 95 lg 3). Avaldus kehtib alates kättesaamisest (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1) ja Riigikohtu järgi ei saa tööleping lõppeda tagasiulatuvalt varasemal kuupäeval. Säilitage ümbrik, e-kiri koos saatmisajaga või allkirjaga kättesaamise kinnitus: 30 päeva hakkab jooksma just sellest päevast. Allkiri „kätte saanud“ ei tähenda nõustumist, kuid ärge allkirjastage tööandja pakutud kokkulepet lepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel enne, kui olete tagajärjed läbi mõelnud.

  2. Tehke kindlaks, millisele seadusjärgsele alusele tööandja tugineb.

    Tööandja võib lepingu üles öelda üksnes seaduses sätestatud alustel (TLS § 83). Rikkumisega seotud alused on TLS § 88 lg 1 punktides 3–8: tööandja mõistlike korralduste eiramine või töökohustuste rikkumine hoiatusest hoolimata, joobes tööl viibimine hoiatusest hoolimata, vargus, pettus või muu usalduse kaotust põhjustav tegu, kolmanda isiku usaldamatuse põhjustamine tööandja vastu, tööandja varale süüliselt olulise kahju tekitamine ning saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustuse rikkumine. Punktid 1 ja 2 käsitlevad töövõime vähenemist ja ei eelda süüd. Kirjutage üles, mida tööandja teile täpselt ette heidab, millal see juhtus ja millised tõendid (e-kirjad, tööajatabel, videosalvestis, kolleegide ütlused) seda kinnitavad või ümber lükkavad. Vaidluses peab ülesütlemise aluseks olevad asjaolud tõendama tööandja, sest just tema tugineb neile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1). Aluseta ülesütlemine on tühine (TLS § 104 lg 1).

  3. Kontrollige, kas ülesütlemisele eelnes hoiatus.

    Töötaja kohustuse rikkumise tõttu võib tööandja lepingu üles öelda alles pärast hoiatust (TLS § 88 lg 3). Hoiatust ei ole vaja ainult siis, kui rikkumine on eriti raske või kui töötaja ei saa muul põhjusel hea usu põhimõtte järgi hoiatust oodata. Riigikohus on selgitanud, et ka usalduse kaotuse korral (§ 88 lg 1 p 5) tuleb üldjuhul kõigepealt hoiatada, sest ülesütlemine on viimane abinõu ja hoiatuse eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Hoiatusel ei ole vorminõuet, see võib olla ka suuline, kuid sellest peab selgelt nähtuma tööandja tahe öelda leping üles, kui töötaja käitumine ei muutu. Pelk etteheide või koosoleku protokoll „juhiti tähelepanu“ hoiatuseks ei pruugi kvalifitseeruda. Kontrollige ka järjekorda: ülesütlemise aluseks peab olema rikkumine, mis toimus pärast hoiatust. Kui hoiatust ei olnud ja rikkumine ei olnud eriti raske, on see vaidluses töötaja tugevaim argument.

  4. Hinnake, kas tööandja tegutses mõistliku aja jooksul.

    Tööandja võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama (TLS § 88 lg 4). Kui tööandja teadis rikkumisest kuid, kuid jätkas töösuhet tavapäraselt ja kasutas rikkumist hiljem ettekäändena, võib ülesütlemine olla hiline ja seetõttu tühine (§ 104 lg 1). Kindlat päevade arvu seadus ei anna. Riigikohus peab mõistliku aja hindamist kohtu kaalutlusotsuseks, mis sõltub juhtumi asjaoludest: näiteks kas tööandja pidi asjaolusid alles kontrollima, kas käis kriminaalmenetlus või sisejuurdlus ja kas töötaja teadis, et asi on menetluses. Koostage ajajoon: rikkumise kuupäev, kuupäev, mil juht sellest kuulis (e-kiri, aruanne), võimaliku seletuskirja küsimise kuupäev ja ülesütlemise kuupäev. Ajajoon on hilinenud ülesütlemise vaidluses peamine tõend ning aitab töövaidluskomisjonil olukorda kiiresti mõista.

  5. Kontrollige etteteatamistähtaega ja lõpparvet.

    Kui tööandja ei saanud mõistlikult eeldada lepingu jätkamist kuni etteteatamistähtaja lõpuni, võib ta § 88 lg 1 p 2–8 alusel öelda lepingu üles ette teatamata (TLS § 97 lg 3). Muul juhul tuleb järgida § 97 lg 2 tähtaegu: alla aasta 15, üks kuni viis aastat 30, viis kuni kümme aastat 60 ja üle kümne aasta 90 kalendripäeva. Iga tööpäeva eest, mille võrra ette teatati vähem, on teil õigus keskmisele tööpäevatasule (§ 100 lg 5). Lepingu lõppemisel muutuvad sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded (§ 84 lg 1): viimase perioodi töötasu ja kasutamata aegumata põhipuhkuse hüvitis (§ 71). Tööandja võib lõpparvest kinni pidada ainult ettemakse ja tasu ette kasutatud põhipuhkuse eest (§ 78 lg 3); muu tasaarvestus vajab teie kirjalikku nõusolekut pärast nõude tekkimist (§ 78 lg 1–2). Hilinenud lõpparvelt võite nõuda viivist (võlaõigusseaduse § 113 lg 1).

  6. Kontrollige, kas ülesütlemine ei ole keelatud põhjusel.

    Tööandja ei või lepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase või tal on õigus emapuhkusele, täidab olulisi perekondlikke kohustusi, kasutab vanema- või lapsepuhkust, on hoolduslehel, esindab teisi töötajaid või on nõudnud andmeid oma töötingimuste kohta (TLS § 92 lg 1). Kui töötaja on rase, kasvatab alla kolmeaastast last või on viimase aasta jooksul kasutanud vanemapuhkust või olnud hoolduslehel, peab tööandja tõendama, et ülesütlemise alus oli lubatud; vastasel korral eeldatakse keelatud põhjust (§ 92 lg 2). Sama kehtib töötajate esindajale volituste ajal ja aasta pärast (§ 92 lg 3). Nendel juhtudel ei saa tööandja vaidluses nõuda lepingu lõpetamist (§ 107 lg 3) ja kui leping lõpetatakse töötaja taotlusel, on hüvitis 12 kuu keskmine töötasu (§ 109 lg 2). Kui tegelik põhjus on näiteks rasedusest teatamine, kirjutage see avalduses selgelt välja.

  7. Esitage 30 päeva jooksul avaldus töövaidluskomisjonile või hagi kohtule.

    Töövaidluskomisjon tegutseb Tööinspektsiooni juures (töövaidluse lahendamise seaduse ehk TvLS § 4). Avalduse võite esitada oma elukoha, töökoha või tööandja asukoha järgsele komisjonile (§ 25 lg 1). Avalduses märkige pooled, selgelt sõnastatud nõuded, faktid ja tõendid ning see, kas soovite kirjalikku menetlust või istungit (§ 26 lg 2). Komisjoni pöördumine on riigilõivuvaba (§ 15). Tüüpilised nõuded on: tuvastada ülesütlemise tühisus, lõpetada leping TLS § 107 lg 2 alusel ülesütlemisavalduses märgitud kuupäevast ja mõista välja hüvitis § 109 lg 1 järgi ning maksmata lõpparve. Kohtusse pöördudes on hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töötasu nõudmiseks riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1). Kui avaldus on esitatud õigel ajal, ei aegu vaidluse tulemusest sõltuvad töötaja nõuded enne kolme kuu möödumist lahendi jõustumisest (TLS § 110). Vahele jäetud 30-päevane tähtaeg tähendab, et ülesütlemine jääb kehtima.

  8. Kui lahkute ise tööandja rikkumise tõttu, tehke seda põhjendatult ja kirjalikult.

    Töötaja võib lepingu erakorraliselt üles öelda tööandja olulise rikkumise tõttu, eelkõige ebaväärika kohtlemise, töötasu maksmisega olulise viivitamise või elu ja tervist ohustava töö korral (TLS § 91 lg 2). Riigikohtu järgi ei ole see loetelu ammendav: ka tööaja vale arvestamine või lähetuse päevaraha maksmata jätmine võib olla oluline rikkumine ning olulisust hinnatakse võlaõigusseaduse § 116 lg 2 järgi. Avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja põhjendatud (TLS § 95), ette teatama ei pea (§ 98 lg 2), kuid seda tuleb teha mõistliku aja jooksul (§ 91 lg 4). Praktikas on kindlam nõuda enne lahkumist kirjalikult võlgnetava töötasu maksmist lühikese tähtaja jooksul. Põhjendatud ülesütlemise korral maksab tööandja hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, mida komisjon või kohus võib muuta (§ 100 lg 4), ja sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise õigus säilib (töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 p 1). Alusetu erakorraline ülesütlemine loetakse korraliseks 30-päevase etteteatamisega (TLS § 85 lg 4).

Millele tähelepanu pöörata

Õiguslik alus

8
§ 3, § 29, § 71, § 78 – See seadus reguleerib töölepingute sõlmimist, sisu ja tingimusi füüsilise isiku (töötaja) ja teise isiku (tööandja) vahel.
§ 4, § 15, § 25, § 26 – See seadus reguleerib töövaidluskomisjonide moodustamist ja töökorda ning töövaidluste lahendamise korda.
§ 6 – See seadus reguleerib töötuskindlustust Eestis, määrates kindlaks hüvitiste saamise tingimused ja korra töötuks jäämise, koondamise või tööandja…
§ 69 – See seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, reguleerides isikute õigus- ja teovõimet ning tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise aluseid.
§ 22 – See seadus reguleerib riigilõivu kehtestamist, tasumist, kontrollimist ja tagastamist ning määrab kindlaks riigilõivumäärad ja vabastused.

Seotud kohtulahendid

5
Ka usalduse kaotuse tõttu tuleb töötajat üldjuhul enne ülesütlemist hoiatada; hoiatus võib olla vormivaba, kuid sellest peab selgelt nähtuma tahe leping üles öelda.
TLS § 88 lg 2 kohustus pakkuda enne ülesütlemist teist tööd ei nõua, et pakutav töö oleks varasemaga samaväärne; „pika aja“ kriteeriumi hindab kohus juhtumi asjaolude järgi.
Mõistliku aja hindamine TLS § 88 lg 4 järgi on kaalutlusotsus; tööleping lõpeb ülesütlemisavalduse kättesaamisega, mitte tagasiulatuvalt.
TLS § 91 lg 2 loetelu ei ole ammendav; töötasu vähene maksmine, tööaja vale arvestamine ja päevaraha maksmata jätmine võivad olla oluline rikkumine VÕS § 116 lg 2 tähenduses.
Töötasu maksmisega viivitamine võib anda aluse erakorraliseks ülesütlemiseks; kui töötajal alust ei olnud, loetakse ülesütlemine TLS § 85 lg 4 järgi korraliseks 30-päevase tähtajaga.

Korduma kippuvad küsimused

10
Kas tööandja võib vallandada ilma hoiatuseta?

Üldjuhul mitte. Kohustuse rikkumise tõttu võib tööandja lepingu üles öelda alles pärast hoiatust (TLS § 88 lg 3). Erand kehtib eriti raske rikkumise korral, näiteks vargus või tahtlik suure kahju tekitamine, mille järel töötaja ei saa hea usu põhimõtte järgi hoiatust oodata. Riigikohtu järgi ei vabasta ainuüksi usalduse kaotusele viitamine tööandjat hoiatamise kohustusest.

Kas hoiatus peab olema kirjalik?

Seadus hoiatuse vormi ette ei näe, nii et kehtib ka suuline hoiatus. Vaidluses peab tööandja aga hoiatuse tõendama ja sellest peab selgelt nähtuma, et korduva rikkumise korral leping üles öeldakse. Seetõttu teevad tööandjad hoiatuse praktikas kirjalikult või e-kirjaga, kus on kirjeldatud rikkumine ja võimalik tagajärg.

Kui kaua on aega erakorralist ülesütlemist vaidlustada?

30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse kättesaamisest (TLS § 105 lg 1). Avaldus tuleb selle aja jooksul esitada töövaidluskomisjonile või hagi maakohtule. Kui tähtaeg möödub ja seda mõjuval põhjusel ei ennistata, loetakse ülesütlemine algusest peale kehtivaks ja leping lõppenuks avalduses märgitud päeval.

Kas erakorralise ülesütlemise korral makstakse hüvitist?

Töötaja rikkumise tõttu ülesütlemisel tööandja hüvitist ei maksa. Hüvitis kaasneb siis, kui ülesütlemine tunnistatakse tühiseks ja leping lõpetatakse komisjonis või kohtus: üldjuhul kolme kuu keskmine töötasu (TLS § 109 lg 1), raseda, emapuhkuse õigusega töötaja ja töötajate esindaja puhul 12 kuu oma (§ 109 lg 2). Komisjon või kohus võib summat muuta.

Kas pärast erakorralist ülesütlemist saab töötukassast hüvitist?

Kui tööandja ütles lepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3–8 alusel, ei ole õigust sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele (töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 p 2). Kui ülesütlemine hiljem tühiseks tunnistatakse ja komisjon või kohus lõpetab lepingu TLS § 107 lg 2 alusel, ei lõpe leping enam § 88 alusel; esitage töötukassale jõustunud otsus ja küsige hüvitise ning baasmääras hüvitise (§ 6¹) tingimused üle.

Mida teha, kui tööandja ei maksa palka – kas võin kohe lahkuda?

Töötasu maksmisega oluline viivitamine annab õiguse leping erakorraliselt üles öelda (TLS § 91 lg 2 p 2). Ühekordne mõnepäevane viivitus ei pruugi olla oluline. Kindlam on nõuda kirjalikult maksmist ja seejärel esitada põhjendatud ülesütlemisavaldus mõistliku aja jooksul. Põhjendatud ülesütlemise korral on õigus kolme kuu keskmise töötasu suurusele hüvitisele (§ 100 lg 4).

Kas e-kirjaga saadetud vallandamine kehtib?

Jah, kui e-kiri on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja ülesütlemine ei ole tingimuslik (TLS § 95 lg 1). Ülesütlemine muutub kehtivaks, kui saate selle kätte (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69). SMS või sõnumirakenduse sõnum võib samuti vastata vorminõudele, kuid sellest tekib sageli vaidlus kättesaamise üle. Suuline vallandamine on tühine.

Kas tööandja võib vallandada ilma ette teatamata?

Töötajast tuleneval põhjusel (TLS § 88 lg 1 p 2–8) võib tööandja ette teatamata üles öelda, kui lepingu jätkamist ei saa etteteatamistähtaja lõpuni mõistlikult nõuda (§ 97 lg 3). Muul juhul tuleb ette teatada 15–90 kalendripäeva. Kui ette teatati vähem, kui oleks pidanud, on töötajal õigus keskmisele tööpäevatasule iga puuduva tööpäeva eest (§ 100 lg 5).

Kas töövaidluskomisjoni pöördumine maksab midagi?

Ei, pöördumine on riigilõivuvaba (TvLS § 15). Ka maakohtus on töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töötasu nõudmise hagi riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1). Kulud võivad tekkida esindaja tasust ja tõlkest; komisjon tõlkekulusid ei hüvita. Kohtus võib kaotanud pool kanda teise poole menetluskulud.

Kas tööandja võib lõpparvest maha arvata tekitatud kahju?

Ühepoolselt mitte. Tööandja võib oma nõude töötasuga tasaarvestada ainult töötaja kirjalikul nõusolekul, mis antakse pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist (TLS § 78 lg 1–2). Nõusolekuta tohib kinni pidada ainult tagastamisele kuuluva ettemakse ja lepingu lõppemisel ette kasutatud põhipuhkuse tasu (§ 78 lg 3). Kahjunõude peab tööandja esitama eraldi.

Õigusnõustaja – praktilised juhendid

6

Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht

Uuendatud: · Allikad: Töölepingu seadus § 3¹, § 29, § 71, § 78, § 83–85, § 88, § 91, § 92, § 95, § 97, § 98, § 100, § 104, § 105, § 107, § 109, § 110, Töövaidluse lahendamise seadus § 4, § 15, § 25, § 26, § 38, § 58, Võlaõigusseadus § 116 – oluline lepingurikkumine, Võlaõigusseadus § 196 – kestvuslepingu erakorraline ülesütlemine, riigiteataja.ee, EUR-Lex

Selgitused on loodud ametliku seadusteksti põhjal ja on orienteeruvad; siduv on üksnes täistekst, millele iga leht viitab. Europaius pakub õigusteavet, mitte advokaaditeenust.