2-18-1221/56

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-1221 Määruse kuupäev Tartu, 29. aprill 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Kaupo Paal ja Kalev Saare Kohtuasi V.K., A.K. ja O.K. avaldus suhtlemiskeelu kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.K., A.K. ja O.K. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Avaldajad V.K., A.K. ja O.K.

Puudutatud isik A.I., lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Turkin Puudutatud isik R.I., lepinguline esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Asja läbivaatamise kuupäev 6. aprill 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-1221 muutmata osas, milles ringkonnakohus rakendas liikumispiirangut ning keelas A.I-l viibida kinnisasjal, mille aadress on X, H küla, S vald, Harjumaa. Tühistada ringkonnakohtu määrus ülejäänud ulatuses ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2.Rahuldada V.K., A.K. ja O.K. määruskaebus.

3.Jätta V.K. 31. märtsil 2020 esitatud taotlus kõne- ja videosalvestiste tõenditena vastuvõtmiseks rahuldamata.

4.Määrata OÜ ADVOKAADIBÜROO AKTSEPTUS vandeadvokaadi Marika Jaansoni tasu ja kulude suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 291 eurot 60 senti (sh käibemaks).

5.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. V.K. (avaldaja I, ema), A.K. (avaldaja II, ema elukaaslane) ja O.K. (avaldaja III, ema elukaaslase laps) esitasid 24. jaanuaril 2018 avalduse, milles palusid, et A.I. (puudutatud isik I, ema endine 2-18-1221 abikaasa) vastu rakendataks eraelu puutumatuse ja tervise kaitseks lähenemis- ja suhtlemiskeeldu, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg-st 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg-st 1.

Avalduse kohaselt elavad ema, tema elukaaslane, elukaaslase laps ning ema ja tema endise abikaasa laps R.I. (puudutatud isik II, ühine laps) koos. Ema oli endise abikaasaga abielus kuni 2014. aastani.

Abielulahutusest alates on ema ja tema endise abikaasa vahel olnud tülid, endine abikaasa vägivallatseb igal võimalusel, samuti solvab ja alandab ema, mistõttu on pidanud ema otsima abi psühholoogilt ning korduvalt politseisse pöörduma. Ema kardab enda ja laste elu ja tervise pärast, viimasel ajal on sagenenud ka agressiivsed, ähvardavad ja alandavad tekstisõnumid. 2017. aasta suvel tuli ema endine abikaasa ette teatamata ema uude elukohta ajal, mil kedagi polnud kodus.

26.septembril 2017 tekitas ema endine abikaasa emale kehavigastusi ning jälitas elukaaslase last bussi pealt koju, küsis tema telefoninumbrit ja proovis nende koduse elu kohta salaja informatsiooni saada.

Ema endise abikaasa suhtluskord ühise lapsega määrati kindlaks tsiviilasjas nr 2-14-5681, mille järgi pidid kohtumised toimuma teisipäeva ja kolmapäeva õhtuti ning üle nädala nädalavahetusel. Seetõttu on tekkinud konfliktid. Ema endine abikaasa on ilmunud omavoliliselt ema uude elukohta, keeldunud sealt lahkumast ja provotseerinud kakluse. On oht, et ema endine abikaasa jätkab senist ettearvamatut tegevust, keegi ei tea, millal ta võib jälle ema uude elukohta ilmuda ning mis on selle tagajärjed. Ema endise abikaasa vastu tuleks rakendada liikumispiirangut, mille kohaselt ei võiks ema endine abikaasa tulla ema ja tema elukaaslase kodule lähemale kui 100 meetrit; lähenemiskeeldu selliselt, et ta ei võiks läheneda emale, elukaaslasele ja viimase lapsele rohkem kui 300 meetri kaugusele; samuti tuleks rakendada suhtluskeeldu selliselt, et ema endine abikaasa võiks emale saata vaid nende ühisesse lapsesse puutuvaid e-kirju või tekstisõnumeid.

2.Puudutatud isikud I ja II vaidlesid avaldusele vastu. Kohalik omavalitsus toetas avaldust.

2.1. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud ema ja tema elukaaslase kanda. Ema väited ei vasta tõele ning tema eesmärk on üksnes takistada puudutatud isiku I suhtlemist nende ühise lapsega. Ema on teinud küll avaldusi politseile, kuid need ei ole olnud põhjendatud. Vägivaldselt käitusid hoopis ema ja tema elukaaslane, mistõttu pidi ta 26. septembril 2017 politseisse pöörduma. Ema uues elukohas viibimine on olnud vajalik vaid seetõttu, et suhtluskorra kohaselt tuleb sealt ühine laps võtta ning sinna ta tagasi viia. Muul ajal ei ole puudutatud isik I soovinudki nende elukohas viibida. Suhtluskorda on võimalik muuta. Ema taotletud viisil ei ole lähenemiskeeldu võimalik rakendada.

2.2. Puudutatud isikule II määratud esindaja märkis, et lähenemiskeeldu ei saa rakendada selliselt, et see piiraks ema endise abikaasa suhtlemist ühise lapsega. Lähenemiskeelu rakendamine ema endise abikaasa vastu ühise lapsega suhtlemisel oleks põhjendatud vaid siis, kui muud vahendid ei annaks tulemust ning tekiks reaalne oht ühise lapse elule ja tervisele.

2.3. Saue Vallavalitsus toetas avaldust ning tõi välja, et suhtluskeelu rakendamisel tuleb arvestada sellega, et emal ja tema endisel abikaasal on nende ühise lapse ühine hooldusõigus.

3.Harju Maakohus rahuldas 8. augusti 2019. a määrusega avalduse ja keelas ema endisel abikaasal viibida ema ja tema elukaaslase elukohas ning määras, et suhtluskorra täitmiseks ühise lapse üleandmine ema endisele abikaasale toimub ema elukoha lähedal tänavanurgal. Maakohus rakendas ema endise abikaasa vastu lähenemiskeeldu selliselt, et ta ei tohi viibida emale, elukaaslasele ega elukaaslase lapsele väljaspool suhtluskorra täitmist lähemal kui 50 meetrit. Maakohus rakendas ema 2(10) 2-18-1221 endise abikaasa vastu ka suhtluskeeldu ning määras, et ema endine abikaasa võib emaga suhelda vaid ühisesse lapsesse puutuvatel teemadel e-kirjade ja tekstisõnumite vahendusel (v.a kriitilistel hetkedel). Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a ühisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.

Maakohus rakendas TsMS § 477 lg 1, § 544 lg 1 ning VÕS § 1055 lg 1 alusel ema endise abikaasa vastu lähenemis- ja suhtluskeeldu kolmeks aastaks. Maakohus leidis, et ema avaldus tuleb rahuldada, sest on tõendatud, et ema endise abikaasa käitumine ema, tema elukaaslase ja elukaaslase lapse vastu on hirmutav ja pereelu häiriv, samuti on ema endine abikaasa olnud ema ja tema elukaaslase vastu agressiivne. Enne ajutise lähenemiskeelu rakendamist käis ema endine abikaasa avaldajate kodus, koputas akendele ja vaatas tuppa, mis häiris ja ehmatas avaldajaid. 26. septembril 2017 jälitas ta elukaaslase last ning tekitas emale puusa piirkonda kehavigastusi, mis nähtub politseile esitatud avaldusest.

Menetluse kestel on ema endine abikaasa olnud kohtuistungil, istungitevahelisel ajal ja perelepituse käigus talitsematu ning eiranud üldisi suhtlusnorme, tal puudub enda käitumise suhtes igasugune kriitikameel ning ta ei pea teiste solvamist lubamatuks. Enda kohatuid ja solvavaid tegusid põhjendab ta enda huviga ühise lapse käekäigu vastu. Perelepituse käigus kasutas ema endine abikaasa ema vastu vaimset vägivalda, vehkis kätega, karjus, alandas ema ning kasutas ebatsensuurseid žeste, arvestamata muu hulgas seda, et ema oli viimaseid kuid rase. Pärast ajutise lähenemiskeelu kohaldamist jätkas ema endine abikaasa vaimset terrorit ema peretuttavate kaudu, näiteks kinnitas ema peretuttav kohtule saadetud e-kirjas, et 18. juulil 2018 kohtas ta ema endist abikaasat linnas, kes küsis temalt demonstratiivselt kõval häälel ema raseduse kohta: “Kas sa tead, et see rasvane lehm on jälle vatsakas?“.

Põhjendatud on rahuldada avaldus ka suhtluskeelu osas, arvestades, et endise abikaasa poolt emale saadetud tekstisõnumid sisaldavad halvustavaid ja alandavaid tekste ja roppu vandumist ning emale tehtud kõned on ohjeldamatud.

VÕS § 1055 lg 1 kohaselt saab eraelu puutumatuse kaitseks rakendada lähenemiskeeldu, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, hinnates sealjuures, kui suur on risk, et kahju tekitaja tegelikult ohustab avaldajaid. Kuna ema endine abikaasa ei saa või ei oska talitseda enda emotsioone ja käitumist ning ta senine käitumine annab põhjust arvata, et ta ähvardaks ja solvaks ema ja tema perekonnaliikmeid ka edaspidi, on põhjendatud rakendada lähenemis- ja suhtlemiskeeldu kolmeks aastaks.

4.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus lähenemiskeelu ja suhtlemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata.

Menetluskulud palus ema endine abikaasa jätta avaldajate kanda.

5.Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Harju Maakohus võttis 27. septembri 2019. a määrusega puudutatud isiku I määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 3(10) 2-18-1221 6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12. detsembri 2019. a määrusega puudutatud isiku I määruskaebuse osaliselt, tühistas maakohtu määruse lähenemiskeelu, suhtluskeelu ning elukaaslase lapsega kontakti otsimise keelu osas ning tegi uue määruse, millega jättis avalduse selles osas rahuldamata. Ringkonnakohus kohaldas ema endise abikaasa vastu liikumispiirangut, keelas tal viibida ema ja tema elukaaslase kinnisasjal ning nägi ette, et ühise lapsega suhtlemise korra täitmiseks antakse laps üle kinnisasja ees tänaval. Abinõusid kohaldati TsMS § 544 lg 1 kohaselt kolmeks aastaks. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid menetlusosaliste endi kanda, v.a ühisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.

Ringkonnakohus märkis esmalt, et maakohus ei võtnud seisukohta avaldajate 25. septembril 2018 esitatud uue nõude kohta, milles avaldajad palusid keelata ema endisel abikaasal avaldada avaldajate kohta seisukohti ja kommentaare. Kuna määruskaebuse ringkonnakohtule esitas vaid ema endine abikaasa, jäeti uut nõuet puudutavad väited tähelepanuta.

Maakohus rikkus lähenemiskeelu ja suhtluskeelu rakendamisel menetlusõigust, jättes asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, õigustatud ja kohustatud isikute huvid kaalumata ning enda järeldused põhjendamata. Ringkonnakohus andis igale menetlusosalistele võimaluse esitada lähenemis- ja suhtluskeelu rakendamise vajalikkuse kohta täiendavaid seisukohti ja tõendeid, kuulas ära elukaaslase lapse, kuid jättis tähelepanuta ema hilinenult esitatud tõendi.

Ringkonnakohus selgitas, et lähenemiskeeldu ja teisi kaitseabinõusid kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Kaitseabinõu valikul tuleb hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Seejuures peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu 5. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14, p 17).

Põhjendatud on kohaldada liikumispiirangut ning keelata ema endisel abikaasal viibida ema ja tema elukaaslase kinnisasjal, sest seal on toimunud mitmeid konflikte, mida tõendavad politseile esitatud avaldused. Alates abielulahutusest kuni maakohtule hagi esitamiseni on politseile tehtud kaksteist väljakutset. Esitatud on ka dokumentaalsed tõendid selle kohta, et 26. septembril 2017 toimus kinnisasjal kaklus ning ema endine abikaasa tekitas emale kehavigastuse. Liikumispiirangu kohaldamata jätmiseks ei anna alust see, et kuriteo- või väärteomenetlust ei algatatud. On tõendatud, et ema endine abikaasa sekkub intensiivselt avaldajate isikuõigustesse, käitub häirivalt ja hirmutavalt ning segab nende isiklikku elu.

Liikumispiirangu kohaldamist välistavaid asjaolusid ei esine, sest avaldajad ei pea enda elukohas VÕS § 1055 lg 2 mõttes mõistliku arusaama järgi taluma konflikte (karjumist, tõukamist, ähvardamist) ja selleks ei anna alust ka asjaolu, et ema endisel abikaasal on õigus ühise lapsega suhelda ning et tal on emaga ühine lapse hooldusõigus (II kd, tl-d 12‒17). Ühise lapsega suhtlemise tagamiseks saab ühise lapse üleandmise korraldada selliselt, et tagatud on avaldajate kodu puutumatus, ühise lapse saab üle anda kinnisasja ees tänaval. Selliselt on liikumispiirang proportsionaalne ning koormab ema endist abikaasat üksnes vajalikus ulatuses.

Rahuldamata tuleb jätta avaldajate taotlus kohaldada lähenemiskeeldu selliselt, et keelata ema endisel abikaasal tulla emale, elukaaslasele ja elukaaslase lapsele ligemale kui 50 meetrit. Lähenemiskeelu 4(10) 2-18-1221 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, sest ei ole tõendatud, et ema endine abikaasa oleks tülitanud, rünnanud või ähvardanud isikuid ka väljaspool kinnisasja. Lähenemiskeelu rakendamiseks ei anna alust ka elatisvõlgnevus või suhtluskorra rikkumine. Avaldajate isiklike õiguste kaitseks on piisav, kui kohaldatakse vaid liikumispiirangut.

Rahuldamata tuleb jätta avaldajate taotlus keelata ema endisel abikaasal otsida kontakti elukaaslase lapsega. Taotlus põhineb asjaolul, et ema endine abikaasa jälitas elukaaslase last teel koju 26. septembril 2017, proovis saada informatsiooni ema koduse olukorra kohta ning andis enda telefoninumbri. Keelu rakendamine ei ole põhjendatud, sest isikuõiguste rikkumise tõenäosus tulevikus on väike ning ühe juhtumi põhjal ei ole alust keeldu rakendada.

Põhjendatud ei ole suhtluskeelu kohaldamine ema endisele abikaasale suhtluses emaga, sest see piiraks oluliselt ühise lapse võimalusi enda isaga suhelda. Maakohus ei ole piirangut piisavalt selgelt kindlaks määranud, tuvastanud nõuetekohaselt selle abinõu kohaldamise eeldusi ega arvestanud selle mõju puudutatud isikutele. Tõenditest nähtub, et ema endine abikaasa suhtleb emaga intensiivselt, saates talle ligikaudu 30 sõnumit päevas, sõnumite väljavõtetest nähtub, et sõnumid on solvavad ja sisaldavad ebatsensuurseid sõnu (I kd, tl-d 11‒33; II kd, tl-d 23, 25, 27‒37), samas on need sõnumid seotud ühise lapsega. Arvestada tuleb, et emal ja tema endisel abikaasal on osaliselt ühine hooldusõigus ühise lapse suhtes ning kindlaks on määratud lapsega suhtlemise kord. On vajalik, et endine abikaasa saaks emaga suhelda, sest ühine laps ei ole veel piisavalt vana, et ise enda kohtumisi isaga korraldada. Emale jääb võimalus vajaduse korral enda endise abikaasa telefoninumber blokeerida või sõnumitele mitte vastata ning esitada VÕS § 1055 lg 2 alusel kahju hüvitamise nõue, kui suhtlemine ületab igasuguse mõistlikkuse piiri.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Avaldajad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse maakohtu määrus või alternatiivselt saata asi osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse tühistas, uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu määrus on lähenemiskeelu kohaldamata jätmise osas üllatuslik, sest ta on küll määruses väitnud, et andis avaldajatele võimaluse esitada seisukohti ja tõendeid asjaolude kohta, mida maakohus tuvastas tema hinnangul ebapiisavalt, kuid samas ei selgitanud ta avaldajatele, et nad peavad täiendavalt tõendama, et ema endine abikaasa on neid tülitanud ka väljaspool kodu. Samuti jättis ringkonnakohus põhjendamatult nii varem esitatud kui ka uute ilmnenud asjaolude kohta osa olulisi tõendeid vastu võtmata. Maakohus põhjendas piisavalt lähenemiskeelu rakendamise aluseks olevaid asjaolusid, tuvastades muu hulgas selle, et ema endine abikaasa on avalikes kohtades, sh avaldajate töökohas käinud ning elukaaslase last jälitanud. Tähelepanuta ei saa jätta ka ema endise abikaasa agressiivsust, teises kohtumenetluses on ta lisaks vältinud psühhiaatri juurde minemist.

Elukaaslase lapsega kontakti otsimise piirangu rakendamisel jättis ringkonnakohus põhjendamatult tähelepanuta, et see ei piira kuidagi ema endise abikaasa suhtlemist ühise lapsega, vaid piiras ema endise abikaasa jaoks võõra lapsega kontakti otsimist. Ühise lapsega suhtlemise korra täitmisel ei piisa sellest, kui laps antakse üle ema ja tema elukaaslase kodu ees. Ema endine abikaasa tekitab konflikte ning lapsed peaksid olema selle eest kaitstud.

Avaldajad I ja II esitasid 30. märtsil täiendavad seisukohad. Avaldaja I esitas 31. märtsil 2020 seisukohad ja taotluse võtta asja juurde tõenditena videod ja kõnesalvestised.

5(10) 2-18-1221 8. Puudutatud isik I vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse muutmata või alternatiivselt tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik I jätta määruskaebuse esitajate kanda.

9.Puudutatud isikule II määratud esindaja toetab avaldajate määruskaebust. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et avaldajate isikuõiguste rikkumise vältimiseks piisab, kui ema endisele abikaasale seatakse liikumispiirang ning keelatakse tal viibida avaldajate kinnisasjal. Konflikte on olnud ka väljaspool ema elukohta. Ema endine abikaasa on olnud ema vastu verbaalselt vägivaldne kohtus, lastekaitsetöötajaga kohtumistel ja perelepitaja juures, ta pidi psühhiaatri juurde minema, seni ei ole teada, et ta oleks enda kohustust täitnud.

Endine abikaasa ei saa õigustada avaldajate elukohas viibimist suhtluskorraga, ühise lapsega suhtlemist saaks korraldada ka nii, et see ei riivaks avaldajate õigust kodu puutumatusele. Ühise lapse üleandmisest tulenevad pidevalt konfliktid, mida näeb pealt ka elukaaslase laps. Kui ühine laps antakse üle vahetult maja ees, tekitab see teistes pereliikmetes stressi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt osaliselt tühistada.

Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, milles ringkonnakohus rakendas liikumispiirangut ja keelas ema endisel abikaasal viibida avaldajate elukohaks oleval kinnisasjal. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi TsMS § 701 lg 3 alusel uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Avaldajate määruskaebus tuleb rahuldada.

11.Avaldajad taotlesid liikumispiirangu, lähenemiskeelu ja suhtlemiskeelu rakendamist. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes liikumispiirangu rakendamise ulatuse ning selle üle, kas ringkonnakohus jättis põhjendatult lähenemis- ja suhtluskeelu rakendamata, leides, et liikumispiirang avaldajate elukohaks oleval kinnisasjal on piisav abinõu, et vältida avaldajate isikuõiguste rikkumist.

Kolleegium analüüsib esmalt liikumispiirangut ja lähenemiskeeldu (I) ning seejärel kontakti otsimise ja suhtluskeeldu ning teeb menetluslikud otsustused (II).

I 12. Ringkonnakohus muutis liikumispiirangu ulatust, keelates ema endisel abikaasal viibida avaldajate elukohaks oleval kinnisasjal ning nähes ette, et ühine laps antakse suhtluskorra täitmiseks üle kinnisasjal asuva maja ees tänaval.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga osas, milles ringkonnakohus leidis, et avaldajate isikuõiguste rikkumise vältimiseks on vajalik rakendada liikumispiirangut ja keelata ema endisel abikaasal viibida avaldajate elukohaks oleval kinnisasjal. Riigikohus järgib selles osas ringkonnakohtu põhjendusi ning neid TsMS § 689 lg 5 ja § 695 kohaselt ei korda.

13.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu määrusega osas, milles ringkonnakohus nägi liikumispiirangut rakendades ette, et ühine laps antakse suhtluskorra täitmiseks üle vahetult kinnisasja ees tänaval. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks maakohtu määrus tuleb tühistada, ega seda, mil viisil on uus lahendus proportsionaalsem. Maakohtus tuvastatud asjaolusid arvestades jääb ringkonnakohtu määrusest ebaselgeks, kuidas aitab avaldajate isikuõiguste edasist rikkumist 6(10) 2-18-1221 mõõdukamalt ära hoida see, kui ühist last ei anta suhtluskorra täitmiseks üle mitte lapse elukoha lähedal asuval tänavanurgal, vaid vahetult kinnisasja ees tänaval.

Avaldajad on määruskaebuses leidnud, et nende kodu puutumatus ei ole tagatud, kui ühine laps antakse üle maja ees tänaval. Kuna Riigikohus on TsMS § 688 lg-te 4 ja 5 kohaselt seotud ringkonnakohtus tuvastatud asjaoludega ning ise tõendeid ei kogu ega uuri, saab kõigi poolte huve arvestava lapse üleandmise korra kujundada ringkonnakohus asja uuel lahendamisel.

14.Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, milles maakohus rakendas ema endise abikaasa vastu lähenemiskeeldu ning keelas tal muul ajal kui ühise lapse üleandmisel läheneda emale, elukaaslasele ja elukaaslase lapsele lähemale kui 50 meetrit. Ringkonnakohus ei ole oma määrust maakohtu kohaldatud lähenemiskeelu tühistamise osas nõuetekohaselt põhjendanud (TsMS § 436 lg 1; § 442 lg 8). Põhjendamiskohustus kohaldub ka hagita asjas tehtavale määrusele (TsMS § 463 lg 2; § 478 lg 1 teine lause). Ringkonnakohus ei ole maakohtu määrust tühistades võtnud seisukohta menetlusosaliste maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta (TsMS § 654 lg 5; § 659).

15.Ringkonnakohus pidi TsMS § 652 lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt võtma määruskaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kui tal ei olnud kahtlusi asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuses või ulatuse piisavuses. Ringkonnakohus on maakohtu määruse lähenemiskeelu osas tühistanud, kuid jätnud põhjendamata, miks tuleb maakohtu tuvastatud asjaolud kõrvale jätta.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis lähenemiskeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud välja selgitamata ega ole lähenemiskeelu kohaldamist piisavalt põhjendanud. Eelnev ei anna aga alust jätta kõrvale neid asjaolusid, mis maakohtus nõuetekohaselt tuvastati.

16.Kolleegium leiab, et põhjendatud ei ole ringkonnakohtu järeldus, et avaldajate isikuõigusi rikutakse vaid avaldajate elukohaks oleval kinnisasjal. Maakohus tuvastas lisaks kinnisasjal esinenud konfliktidele, et ema endise abikaasa tegevus on olnud avaldajaid hirmutav ja nende eraelu häiriv ka kohtuistungil, istungitevahelisel ajal, perelepitusel ning peretuttavatega suheldes.

Maakohus tuvastas, et perelepitusel alandas endine abikaasa ema, kes oli viimaseid kuid rase, rääkis temaga kõrgendatud hääletoonil ja vehkis kätega. Samuti jälitas ema endine abikaasa elukaaslase last, otsis temaga kontakti, uuris temalt avaldajate eraeluliste andmete kohta ja kallutas last avaldajate pereelu kohta informatsiooni jagama.

17.Kolleegium lisab, et põhjendatud ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et lähenemiskeelu seadmine on põhjendatud vaid juhul, kui ema endisel elukaaslasel on olnud avaldajatega väljaspool avaldajate elukohaks olevat kinnisasja konflikte. Lähenemiskeelu seadmine väljaspool kinnisasja võib olla ka muudel asjaoludel sobiv, vajalik ja mõõdukas meede, et tagada avaldajate rahu ja eraelu puutumatus.

Lähenemiskeelu kui isikuõiguse kaitse abinõu kohaldamist tuleb kaaluda eelkõige juhul, kui ohus on isiku elu, kehaline või vaimne puutumatus, isikuvabadus, turvalisus või seksuaalne puutumatus. Ohu hindamisel tuleb üldjuhul arvesse võtta isiku, kelle suhtes lähenemiskeeldu soovitakse kohaldada, õigusvastase tegevuse raskust ja sagedust, samuti tema iseloomuomadusi ja suhtumist isikutesse, kes soovivad lähenemiskeelu kohaldamist.

18.Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus andma hinnangu, kas lähenemiskeelu kohaldamine on põhjendatud, arvestades maakohtus tuvastatud asjaolusid, ja põhjendama, miks tuleb maakohtus 7(10) 2-18-1221 tuvastatud asjaolud tähelepanuta jätta. Vajaduse korral saavad menetlusosalised TsMS § 662 lg 3 kohaselt esitada ka uusi asjaolusid ja tõendeid.

Kui ringkonnakohus soovib asja uuel läbivaatamisel tühistada maakohtu määruse lähenemiskeelu kohaldamise osas ja teha uue määruse, peab ringkonnakohus võtma TsMS § 654 lg 5 ja § 659 kohaselt lahendis seisukoha ka menetlusosaliste esitatud kõigi väidete ja vastuväidete kohta.

II 19. Kolleegium leiab, et elukaaslase lapsega kontakti otsimise keelu ja suhtluskeelu rakendamata jätmise osas rikkus ringkonnakohus menetlusõigust ning ringkonnakohtu põhjendused olid vastuolulised. Lisaks on ringkonnakohus ekslikult tõlgendanud VÕS § 1055 lg-t 2.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohus rikkus oluliselt põhjendamiskohustust osas, milles ta jättis avalduse elukaaslase lapsega kontakti otsimise keelu ning suhtluskeelu rakendamise osas rahuldamata. Ringkonnakohus pidi põhjendama, miks ta ei nõustunud avaldajate väidetega kontakti otsimise keelu ja suhtluskeelu kohta TsMS § 442 lg 8, § 463 lg 2 ja § 478 lg 1 kohaselt. Samuti pidi ringkonnakohus võtma lisaks apellatsioonimenetluses esitatud väidetele seisukoha ka kõigi maakohtu menetluses esitatud väidete kohta TsMS § 654 lg 5 alusel koostoimes §-ga 659 ning põhjendama, miks ta jõudis maakohtust erinevale järeldusel. Ringkonnakohus neid nõudeid ei järginud.

20.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb põhjendamiskohustuse olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles elukaaslase lapsega kontakti otsimise keeld jäeti rakendamata. Ringkonnakohus üksnes nentis, et üksikjuhtumist lähtudes ei ole alust keeldu rakendada, sest elukaaslase lapse isikuõiguste rikkumise tõenäosus tulevikus on väike, kuid jättis põhjendamata, miks ta asub maakohtust erinevale seisukohale.

Ringkonnakohus märkis ka ise, et maakohus oli tuvastanud, et ema endine abikaasa pakkus 26. septembril 2017 elukaaslase lapsele, et viib ta autoga koju, uuris lapselt avaldajate kohta andmeid, telefoninumbreid ning kallutas last oma vanemate ja koduse elu kohta informatsiooni jagama.

Ringkonnakohus jättis alusetult hinnangu andmata ka ema endise abikaasa ähvardavale käitumisele kohtumenetluse vältel.

21.Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus hindama, kas elukaaslase lapsega kontakti otsimise keelu rakendamine on põhjendatud. Ringkonnakohus peab selles küsimuses määrust nõuetekohaselt põhjendama ning andma hinnangu kõigile asjaoludele ja menetlusosaliste väidetele.

22.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus menetlusõigust suhtluskeelu rakendamata jätmisel. Ringkonnakohus põhjendas alusetult maakohtu määruse tühistamist vajadusega tagada ema endise abikaasa ja ühise lapse vahelise suhtluskorra täitmine.

Arusaamatu ja vastuoluline on ka ringkonnakohtu soovitus emale blokeerida endise abikaasa telefoninumber ja sõnumitele mitte vastata või esitada VÕS § 1055 lg 2 alusel kahju hüvitamise nõue, kui suhtlemine ületab igasuguse mõistlikkuse piiri.

23.Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja jättis suhtluskeelu rakendamata, vaatamata sellele, et maakohus oli tuvastanud, et ema endise abikaasa kõned on ohjeldamatud ning sõnumid on ahistavad, sisaldavad halvustavaid ja alandavaid sõnu ning roppusi. Ringkonnakohus jättis põhjendamata, miks ta maakohtu määrusega ei nõustu, ning nentis samas ka ise, et ema endine abikaasa kasutab suhtluses emaga solvavaid ja ebatsensuurseid sõnu ning saadab ligikaudu 30 sõnumit päevas.

8(10) 2-18-1221 24. Kolleegium leiab, et asjakohatu on ringkonnakohtu etteheide, et maakohtu rakendatud viisil takistab suhtluskeeld ühisel lapsel enda isaga kohtumast. Maakohus võimaldas ema endisel abikaasal suhelda emaga e-kirja ja SMS teel ühisesse lapsesse puutuvates küsimustes ning märkis, et piirang ei kehti kriitilistel hetkedel.

Ringkonnakohtu määrusest jääb arusaamatuks, kuidas peaks ühise lapsega suhtlemist rohkem soodustama see, kui ema endise abikaasa kõned blokeerib, arvestades, et sel juhul ei oleks ema endisel abikaasal üldse võimalust emaga suhelda ka ühisesse lapsesse puutuvates küsimustes. See võiks veel enam suhtluskorra täitmist takistada.

25.Kolleegium lisab, et ekslik on ringkonnakohtu tõlgendus, mille kohaselt annab VÕS § 1055 lg 2 teine lause emale aluse esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude, kui suhtlemine ületab igasuguse mõistlikkuse piiri.

Üldjuhul saab isik VÕS § 1055 lg 1 kohaselt nõuda õigusvastase kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1055 lg 2 teeb sellest põhimõttest erandi, välistades VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud nõude olukordades, mil õigusvastaselt kahju tekitavat käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu.

26.VÕS § 1055 lg 2 teise lause eesmärk on võimaldada isikul nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui ta ei saa nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, sest esinevad VÕS § 1055 lg 2 esimeses lauses sätestatud asjaolud.

Kui suhtlemine ületab igasuguse mõistlikkuse piiri, ei ole tegemist olukorraga, mida ema peaks VÕS § 1055 lg 2 kohaselt mõistliku arusaama järgi inimestevahelises kooselus taluma. Ema saab nõuda õigusvastase kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist VÕS § 1055 lg 1 alusel ning seega ei ole VÕS § 1055 lg 2 teises lauses sätestatud kahjunõue asjakohane. Ringkonnakohtu selgitus on ekslik.

27.Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus hindama, kas suhtluskeelu rakendamine on põhjendatud. Ringkonnakohus peab selles küsimuses määrust nõuetekohaselt põhjendama ning andma hinnangu kõigile asjaoludele ja menetlusosaliste väidetele.

28.Avaldaja I esitas 31. märtsil 2020 taotluse võtta asja juurde tõenditena videod ja kõnesalvestised.

TsMS § 688 lg 5 järgi Riigikohus tõendeid ei kogu ega uuri, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Kuna avaldaja I seisukohtadest nähtuvalt sooviti video- ja kõnesalvestistega tõendada lähenemis- ja suhtluskeelu rakendamise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb taotlus jätta rahuldamata.

Kolleegium selgitab, et eelnev ei välista avaldajate võimalust esitada tõendeid asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid esitada.

29.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 järgi ringkonnakohtu otsustada.

30.Kolleegium leiab, et ühisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks Riigikohtus osutatud õigusabi eest 291 eurot 60 senti (sh käibemaks) on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse §-dest 22 ja 23 ning justiitsministri 9(10) 2-18-1221 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kinnitatud dokumendist „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“.

31.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause kohaselt tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Kull, Kaupo Paal, Kalev Saare 10(10)

Õigusnõustaja

Lähenemiskeeld perevägivalla korral: kuidas seda saada

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.