Lähenemiskeeld perevägivalla korral: kuidas seda saada
Kui praegune või endine partner, abikaasa või pereliige lööb, ähvardab, jälitab või ei jäta teid rahule, saab Eestis kaitset kolmel tasandil. Esiteks võib politsei kohe kohapeal keelata vägivallatsejal teie läheduses või kodus viibida; perevägivalla ohvri kaitseks kuni 72 tundi (korrakaitseseaduse § 44). Teiseks saab kriminaalmenetluses prokuratuuri taotlusel kohaldada ajutise lähenemiskeelu juba menetluse ajal ja süüdimõistmisel kuni kolmeks aastaks (kriminaalmenetluse seadustiku § 141¹ ja § 310¹). Kolmandaks võite ise pöörduda maakohtusse ja taotleda tsiviilkorras lähenemiskeeldu, suhtluskeeldu või eluaseme kasutamise reguleerimist kuni kolmeks aastaks (võlaõigusseaduse § 1055, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 544).
Lähenemiskeeld on kohtulahend, mis keelab isikul teile või teie lastele läheneda, viibida teie kodu, töökoha või lasteaia juures ja teiega mis tahes viisil suhelda. Kohtulahendiga kohaldatud keelu rikkumine, mis tekitab ohu teie elule, tervisele või varale, või korduv rikkumine on kuritegu (karistusseadustiku § 331²).
Juhend on mõeldud ohvrile ja tema lähedastele. See selgitab, mida teha esimestel tundidel, kuidas koguda tõendeid, kuidas kohtule avaldus koostada, kui palju see maksab ja kust saada tasuta ohvriabi, juriidilist nõu ja turvalist majutust. Kui oht on vahetu, helistage kohe hädaabinumbril 112.
Peamised faktid
Tähtaeg
Politsei viibimiskeeld perevägivalla ohvri kaitseks kehtib kuni 72 tundi (KorS § 44 lg 5¹); selle aja jooksul tasub esitada kohtule avaldus lähenemiskeelu kohaldamiseks või anda nõusolek ajutiseks lähenemiskeeluks kriminaalmenetluses.
Tsiviilkorras kohaldatud lähenemiskeeld võib kehtida kuni kolm aastat (TsMS § 544 lg 1), samuti süüdimõistva kohtuotsusega kohaldatud keeld (KrMS § 310¹ lg 1). Kohtu määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest isikule, kelle suhtes keeld kehtib (TsMS § 547). Prokuratuuri määrusega kiireloomulisel juhul kehtestatud keelust teatatakse kohtule kahe tööpäeva jooksul (KrMS § 141¹ lg 1²). Kahtlustatav võib ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontrolli taotleda nelja kuu möödumisel, kodu kasutamist piirava keelu puhul juba ühe kuu möödumisel (KrMS § 141²). Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse; määruskaebuse tähtaeg on märgitud määruses. Naiste tugikeskuse turvalist majutust pakutakse kuni kuus kuud (ohvriabi seaduse § 21 lg 3).
Mida teha
Helistage vahetu ohu korral hädaabinumbril 112.
Kui teid lüüakse, ähvardatakse või vägivallatseja ei lahku kodust, helistage kohe 112. Politsei võib korrakaitseseaduse § 44 lg 1¹ alusel keelata isikul viibida perevägivalla ohvri läheduses või temaga seotud kohas, kohustada teda sealt lahkuma või hoidma teatud kaugust. Perevägivalla ohvri kaitseks võib politsei kohaldada seda viibimiskeeldu kuni 72 tundi (§ 44 lg 5¹) ja meetme kohaldamine tuleb protokollida (§ 44 lg 7). Keeldu rikkuva isiku suhtes võib politsei kasutada vahetut sundi. Paluge politseinikul fikseerida vigastused ja sündmuskoht ning küsige väljakutse või kriminaalasja number. Ilma politsei väljakutseta puudub hiljem kohtus sageli kõige tugevam tõend, et vägivald toimus ja et oht on tõsine.
Laske vigastused arstil dokumenteerida ja hoidke tõendid alles.
Pöörduge samal või järgmisel päeval perearsti või EMO-sse ja paluge vigastused kirja panna. Pildistage verevalumid kuupäevaga, salvestage ähvardavad sõnumid, kõnelogid, e-kirjad ja sotsiaalmeedia postitused ekraanipiltidena koos kuupäeva ja saatjaga. Pange kirja kõik juhtumid: kuupäev, kellaaeg, mis juhtus, kes nägi. Kohus hindab lähenemiskeelu vajadust õigusvastase tegevuse raskuse ja sageduse ning isiku suhtumise järgi (Riigikohus 2-18-1221/56), seega on just juhtumite ajalugu otsustav. Tallinna Ringkonnakohus jättis avalduse rahuldamata, kui viimane kontakt oli kaks aastat varem ja füüsilisi konflikte ei olnud (2-24-17999/22). Ärge kustutage sõnumeid ka siis, kui olukord rahuneb, sest korduvus tuleb hiljem tõendada.
Esitage kuriteoteade ja andke nõusolek ajutiseks lähenemiskeeluks.
Kehaline väärkohtlemine lähisuhtes on kuritegu, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega (karistusseadustiku § 121 lg 2 p 2); ähvardamine tapmise või tervisekahjustusega (§ 120) ja ahistav jälitamine (§ 157³) on samuti kuriteod. Kuriteoteate saab esitada politseile kohapeal, jaoskonnas või veebis. Kriminaalmenetluses võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel keelata kahtlustataval teile läheneda, teatud paikades viibida ja teiega suhelda (KrMS § 141¹ lg 1). Ajutist lähenemiskeeldu kohaldatakse teie nõusolekul (lg 2); kiireloomulisel juhul võib prokuratuur selle kehtestada ka ilma nõusolekuta ja kohus otsustab selle lubatavuse (lg 1²). Koos keeluga võib kohus kahtlustatava nõusolekul kohaldada elektroonilist valvet (lg 1¹). Määruse koopia saadetakse Politsei- ja Piirivalveametile.
Taotlege tsiviilkorras lähenemiskeeldu maakohtult.
Kui kriminaalmenetlust ei alustata või see lõpeb, võite ise esitada maakohtule avalduse lähenemiskeelu kohaldamiseks võlaõigusseaduse § 1055 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 544 alusel. See on hagita menetlus (TsMS § 475 lg 1 p 7). Avaldusse kirjutage: teie ja vägivallatseja andmed, millised juhtumid toimusid ja millal, millised keelud soovite (näiteks ei tohi läheneda lähemale kui 50 meetrit, viibida kodu ja lasteaia juures, helistada ega kirjutada) ja kui kauaks, kuni kolm aastat (TsMS § 544 lg 1). Lisage tõendid. Avalduse saab esitada e-toimiku kaudu või paberil. Riigilõiv hagita menetluses on 50 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 5); menetluskulud võib kohus jätta riigi kanda (TsMS § 172 lg 3) ja majanduslikes raskustes saab taotleda menetlusabi.
Paluge kiireloomulisel juhul esialgset õiguskaitset.
Tavamenetluses kuulab kohus enne otsustamist ära mõlemad pooled ja vajaduse korral kohaliku omavalitsuse või politsei (TsMS § 545). See võtab aega. Kui oht on kohene, paluge avalduses kohtul kohaldada esialgset õiguskaitset: kohus võib määrusega keelu kehtestada juba menetluse ajaks (TsMS § 546). Põhjendage, miks ootamine on ohtlik, näiteks viimased ähvardused, relvade olemasolu, alaealised lapsed kodus. Kui lahutus, elatise või hooldusõiguse vaidlus on juba kohtus pooleli, saab kohus menetluse ajaks reguleerida ka ühise eluaseme ja koduste esemete kasutamist ning lapsega suhtlemist (TsMS § 378 lg 3). Keeld hakkab kehtima siis, kui määrus on vägivallatsejale kätte toimetatud (TsMS § 547), seega andke kohtule tema teadaolev aadress ja telefon.
Mõelge läbi, kuidas keeld mõjutab lapsi ja suhtluskorda.
Kui teil on vägivallatsejaga ühine laps, peab kohus kaaluma lähenemiskeelu ulatust koos vanema õigusega lapsega suhelda. Riigikohus on selgitanud, et lähenemiskeelu kohaldamist tuleb kaaluda eelkõige siis, kui ohus on isiku elu, kehaline või vaimne puutumatus, isikuvabadus või turvalisus, ning et keeld võib olla põhjendatud ka väljaspool kodu (2-18-1221/56). Praktikas määrab kohus sageli, et lapse üleandmine toimub neutraalses kohas või kolmanda isiku kaudu ja suhtlemine on lubatud ainult lapse teemadel e-kirja või sõnumiga. Kirjutage avaldusse täpselt, kuidas lapse üleandmine peaks toimuma. Kui laps on ise vägivalla ohver või tunnistaja, teavitage kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat, kes saab kohtus anda arvamuse.
Kasutage tasuta ohvriabi ja naiste tugikeskust.
Ohvriabi seaduse järgi on perevägivalla ohver isik, kes on kogenud füüsilist, seksuaalset, psüühilist või majanduslikku vägivalda perekonnas, kooselus või praeguse või endise partneri poolt, sõltumata sellest, kas elate koos (§ 4 lg 5). Ohvriabi põhiteenus hõlmab teavitamist kaitsemeetmetest, nõustamist ja abi suhtlemisel asutustega (§ 17); Sotsiaalkindlustusamet hindab täisealise perevägivalla ohvri puhul ka riski tema elule ja tervisele (§ 9). Naiste tugikeskus annab ööpäev läbi esmast abi, psühholoogilist ja juriidilist nõu ning turvalist majutust koos lastega kuni kuus kuud ja see on kättesaadav igas maakonnas (§ 21). Kontakti saate politseist, Sotsiaalkindlustusametist või ohvriabi kriisitelefonilt 116 006. Ohvriabitöötaja aitab koostada ka kohtule esitatava avalduse.
Teatage kohe igast keelu rikkumisest.
Kui vägivallatseja tuleb keelatud kaugusele, helistab või kirjutab, teatage sellest politseile ja dokumenteerige rikkumine. Kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu rikkumine on kuritegu, kui sellega põhjustati oht teie elule, tervisele või varale või kui rikkumine on korduv; karistuseks on rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus (KarS § 331²). Tallinna Ringkonnakohus on rõhutanud, et ühekordne ohutu rikkumine ei ole iseenesest kuritegu, seega on oluline iga juhtum eraldi kirja panna ja teatada (1-24-5559/148). Ärge kutsuge vägivallatsejat ise külla ega kohtuge temaga, isegi kui ta palub, sest see nõrgestab hiljem nii keelu täitmise kontrolli kui ka uue keelu taotlust. Kui olukord on muutunud, paluge kohtul keeldu muuta (TsMS § 548) või esitage enne tähtaja lõppu uus avaldus.
Nõudke kahju hüvitamist ja vajadusel kuriteoohvri hüvitist.
Vägivallaga tekitatud kahju saab nõuda kriminaalmenetluses tsiviilhagiga või eraldi tsiviilhagiga. Kehavigastuse ja muu isikuõiguse rikkumise korral tuleb maksta mõistlik rahasumma ka mittevaralise kahju eest (võlaõigusseaduse § 134 lg 2), ravikulud ja saamata jäänud sissetulek hüvitatakse varalise kahjuna. Kehavigastuse või terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagilt riigilõivu ei võeta (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12). Kui vägivallakuriteo tagajärjeks oli raske tervisekahjustus, saate taotleda riigilt kuriteoohvri hüvitist (ohvriabi seaduse § 35–36), seda ka siis, kui vägivallatsejat ei õnnestu süüdi mõista. Kriminaalasjas süüdimõistmisel paluge kohtul kohaldada lähenemiskeeldu kuni kolmeks aastaks (KrMS § 310¹); näiteks Tartu Ringkonnakohtu menetletud asjas kohaldati kooselu järel endisele elukaaslasele kolmeaastane keeld (1-23-1212/52).
Millele tähelepanu pöörata
- Juhtumid jäävad dokumenteerimata. Ilma politsei väljakutsete, arstitõendite ja sõnumiteta on lähenemiskeelu vajadust raske tõendada.
- Avaldus esitatakse alles kaua pärast viimast juhtumit. Kohus hindab ohu tõenäosust tulevikus; kui konfliktid on ammu lõppenud, võidakse avaldus jätta rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohus 2-24-17999/22).
- Keelud kirjutatakse avaldusse liiga üldiselt. Märkige täpsed kohad, kaugus meetrites, suhtluskanalid ja lapse üleandmise kord, muidu on keeldu raske täita ja kontrollida.
- Ohver loobub nõusolekust survel. Ajutine lähenemiskeeld kriminaalmenetluses eeldab üldjuhul ohvri nõusolekut; vägivallatseja või sugulaste surve tõttu nõusoleku tagasivõtmine jätab teid kaitseta.
- Ohver kohtub ise keelatud isikuga. Vabatahtlikud kohtumised muudavad keelu rikkumise tõendamise keeruliseks ja võivad mõjutada keelu pikendamist.
- Üksikrikkumisest ei teatata. Kriminaalvastutus eeldab ohtu või korduvust (KarS § 331²), mistõttu tuleb iga rikkumine eraldi registreerida.
- Lapsega seotud korraldus jääb lahtiseks. Kui suhtluskorda ei reguleerita, kasutab vägivallatseja lapse üleandmist teiega kohtumiseks.
Õiguslik alus
Seotud kohtulahendid
Korduma kippuvad küsimused
Kuidas saada lähenemiskeeld endise elukaaslase vastu?
Kui kriminaalmenetlus käib, rääkige uurija või prokuröriga ja andke nõusolek ajutiseks lähenemiskeeluks (KrMS § 141¹). Muul juhul esitage ise maakohtule avaldus VÕS § 1055 ja TsMS § 544 alusel, kirjeldage juhtumeid ja lisage tõendid. Kohus kuulab mõlemad pooled ära ja võib kohaldada keeldu kuni kolmeks aastaks.
Kui kaua lähenemiskeeld kehtib?
Tsiviilkorras kuni kolm aastat (TsMS § 544 lg 1) ja süüdimõistva kohtuotsusega samuti kuni kolm aastat (KrMS § 310¹). Kriminaalmenetluse ajal kohaldatud ajutine lähenemiskeeld kehtib menetluse ajal, kuid kahtlustatav võib nelja kuu möödudes taotleda selle kontrollimist. Politsei viibimiskeeld perevägivalla korral kehtib kuni 72 tundi.
Kas lähenemiskeelu taotlemine maksab?
Avalduselt hagita menetluses tasutakse riigilõivu 50 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 5). Kohus võib menetluskulud jätta riigi kanda (TsMS § 172 lg 3) ja majanduslikes raskustes saab taotleda menetlusabi. Kriminaalmenetluses ohver riigilõivu ei maksa. Naiste tugikeskuse juriidiline abi on tasuta.
Mis saab, kui ta rikub lähenemiskeeldu?
Helistage 112 ja teatage rikkumisest. Kohtulahendiga kohaldatud keelu rikkumine on kuritegu, kui see põhjustas ohu elule, tervisele või varale või on korduv; karistus on rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus (KarS § 331²). Pange iga juhtum kirja, sest kohus hindab iga episoodi eraldi.
Kas politsei saab vägivallatseja kodust välja saata?
Jah, ajutiselt. Korrakaitseseaduse § 44 lg 1¹ lubab politseil keelata isikul viibida perevägivalla ohvri läheduses või kodus ja kohustada teda lahkuma; perevägivalla ohvri kaitseks kuni 72 tundi. Pikemaajaliseks kaitseks on vaja kohtu lähenemiskeeldu, mis võib reguleerida ka eluaseme kasutamist (VÕS § 1055 lg 1).
Kas lähenemiskeeld keelab tal ka lapsega suhelda?
Mitte automaatselt. Kohus kaalub ohvri kaitset ja vanema õigust lapsega suhelda. Sageli määratakse, et suhelda võib ainult lapse küsimustes kirjalikult ja laps antakse üle neutraalses kohas. Kui laps on ise ohus, saab kohus piirata ka suhtlemist lapsega; teavitage lastekaitsetöötajat.
Kas vaimne vägivald ja ähvardavad sõnumid on piisav põhjus?
Võivad olla. VÕS § 1055 lubab keeldu ka eraelu puutumatuse ja muude isikuõiguste rikkumise korral, ning ohvriabi seadus käsitab perevägivallana ka psüühilist ja majanduslikku vägivalda. Riigikohus on suhtluskeelu puhul arvestanud ahistavaid ja alandavaid sõnumeid. Tõendina säilitage sõnumid ja kõnelogid.
Kas ma pean kriminaalasja alustamiseks avalduse tegema?
Kehaline väärkohtlemine ja ähvardamine on kuriteod, mille kohta võib politsei menetluse alustada ka teie avalduseta, kui ta saab vägivallast teada. Siiski on teie ütlused ja nõusolek ajutise lähenemiskeelu jaoks olulised (KrMS § 141¹ lg 2). Kuriteoteate saab esitada politseijaoskonnas, väljakutse ajal või veebis.
Kust saab perevägivalla ohver tasuta abi?
Ohvriabitöötajatelt Sotsiaalkindlustusameti kaudu, ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 ja naiste tugikeskustest, mis tegutsevad igas maakonnas. Tugikeskus annab ööpäevaringset esmaabi, psühholoogilist ja juriidilist nõu ning turvalist majutust koos lastega kuni kuus kuud (ohvriabi seaduse § 21).
Kas saan nõuda hüvitist vägivalla eest?
Jah. Kehavigastuse ja isikuõiguse rikkumise eest võib nõuda varalise kahju (ravikulud, saamata tulu) ja mittevaralise kahju hüvitist (VÕS § 134 lg 2). Kehavigastusega tekitatud kahju hagilt riigilõivu ei võeta. Raske tervisekahjustuse korral saab riigilt taotleda kuriteoohvri hüvitist ohvriabi seaduse alusel.
Õigusnõustaja – praktilised juhendid
Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht