← Eesti

2-17-13190/83

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-13190 Otsuse kuupäev Tartu, 13. mai 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kul

) § 37 lg 1 ja pärimisseaduse (PärS) § 171 lg 1 järgi väljastama pärimistunnistuse ja alustama inventuuri määramisega hiljemalt juulis

  1. Kostja väljastas Harku vallale pärimistunnistuse
  2. augustil
  3. a ehk neli aastat pärast seda, kui kostja oli Rainer Mõigu pärija välja selgitanud. Neli aastat ei saa ühegi tõlgenduse järgi olla mõistlik aeg. Kostja on kohustuste rikkumist Rainer Mõigu pärimismenetlusega venitamisel tunnistanud.
  4. juuni
  5. a e-kirjas pankrotihaldurile kinnitas kostja, et tal ei ole viivitamiseks õigustatud põhjuseid.
  6. Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal ei ole kostja vastu nõudeid, mida ta saaks esitatud hagiga maksma panna. Kostjal ei ole võimalik võlausaldajate ning pärandvara pankrotihalduri õigusi rikkuda, sest notar ei vastuta ühegi seaduse alusel pärandaja ega erinevate juriidiliste isikute tehtud tehingute, õiguste ja (aegunud) kohustuste täitmise, samuti pärandvara pankroti eest. Hageja nõue on aegunud. Hageja nõudel ei ole seost kostja ega pärimismenetlusega. Sellisele huvile ei peaks riik andma õiguskaitset. Võlausaldaja väidetava nõude maksmapanek ja selleks õiguskaitsevahendite valik ei sõltu notari ametitoimingute tegemisest ja kestusest, vaid ainult võlausaldajast endast. Hagis notarile etteheidetav tegevusetus ei takista mingil viisil võlausaldajal õiguskaitsevahendite kasutamist enne nõude aegumist. Tagasivõitmise tähtaja kulgemine oli võlausaldajatele teada erinevalt notarist ja nad saanuks väidetavat kahju vältida. Hageja väited ja esitatud hinnangud on faktiliselt ja õiguslikult ekslikud eelkõige põhjusel, et notari ülesandeks ei ole pärandaja abstraktsete võlausaldajate kaitse. Pärimismenetluse eesmärk on isiku õigusjärglase väljaselgitamine, mitte tema võimalike tehingute ja nende õiguslike tagajärgede tuvastamine. Hageja väidab, et notar pidanuks pärandvara inventuuri määrama
  7. juulil
  8. a, sest siis oli pärija isik selge.

§-d 37 ja 38, samuti PärS § 171 lg 1 sätestavad, et notar tõestab pärimistunnistuse pärast seda, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. PärS ei sätesta tähtaegu, kriteeriume ning aluseid selle kohta, millal on pärija pärimisõigus ja selle ulatus piisavalt tõendatud, ega ka tähtaega pärimistunnistuse tõestamiseks. Notarite praktikas tegeletakse pärimisasjadega vastavalt sellele, millised on konkreetsed asjaolud. Kui notarile on teada kiiret tegutsemist nõudvad asjaolud, siis nende menetlustega tegeletakse esmajärjekorras. Rainer Mõigu pärimismenetluses selliseid asjaolusid ei olnud. Vaidlusalune menetlus toimus tavapärase praktika kohaselt. 3

(10)2-17-13190 Kui võlausaldajad ei teatanud oma nõudest notarile ja kohtutäiturile ajavahemikul 2009–2015, ei ole neil alust notarile ette heita

§-de 37–38 ja PärS § 171 rikkumist ning sellise rikkumise teoreetilise tagajärjena võlausaldajatele kahju tekkimise ettenähtavust. Õiguslikult välistab põhjusliku seose lisaks see, et võlausaldajad jätsid kasutamata PankrS § 9 lg-st 2 ning PärS § 111 lg-st 3 tulenevad õiguskaitsevahendid. Võlausaldaja võib lisaks PärS § 166 lg 1 järgi nõuda notarilt ametitoimingu tegemist ja

§ 41

lg 4 kohaselt, kui notar on tema arvates viivituses, nõuda notarilt kirjalikku selgitust, miks notar ametitoimingut ei tee. Võlausaldaja Eurostauto OÜ saanuks tagasivõitmise nõude esitamise tähtaja lõppemise vältimiseks esitada Rainer Mõigu vara suhtes pankrotiavalduse. Kostja ei vastuta võlausaldaja tegemata toimingu eest, mis oleks kahju ära hoidnud. Kahjustatud isik ei saa riigivastutuse seaduse (RVastS) §-st 7 tulenevalt notarilt kahju hüvitamist nõuda, kui ta ei püüdnud kahju põhjustavat notari tegevusetust enda õigeaegse sekkumisega ära hoida. Kui eeldada, et kahju on osaliselt tingitud notarist, siis tuleb hinnata kas hageja järgis võlaõigusseaduse (VÕS) 139 lg-st 2 tulenevat kohustust võtta tarvitusele kõik mõistlikud meetmed, et kahju ära hoida või kahju ohule notari tähelepanu juhtida. Kinnistute tagasivõidetavus ei ole tõendatud. Tagasivõitmise hagi väärtus sõltub selle edulootusest ning tegelikust täidetavusest. Tagasivõitmise eesmärk peaks olema võlausaldajate huvide teadliku kahjustamise tagasipööramine. Hagi edulootus olnuks kesine, sest võlausaldaja huvide kahjustamiseks PankrS § 110 lg 3 tähenduses ei ole isiku surm.

  1. aprilli
  2. a kinkelepingud ei kahjustanud võlausaldajate huve.
  3. Maakohus kaasas kostja avalduse alusel
  4. jaanuari
  5. a määrusega iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kostja kindlustusandja If P&C Insurance AS (kolmas isik).
  6. Kolmas isik leidis, et hagi rahuldamiseks peaksid olema täidetud järgmised tingimused: hagejale peaks olema tekkinud kahju; peaks esinema kostja õigusvastane tegu kas tegevuse või tegevusetuse kujul; hagejale tekkinud kahju ning kostja õigusvastase teo vahel peaks olema põhjuslik seos; kostja peaks olema rikkumises süüdi; peaks esinema olukord, kus kahju tekkimist ei olnud võimalik vältida, nõudes pärimismenetluse toimingute kiiremat tegemist; kahju hüvitamine peaks olema kooskõlas notari väidetavalt rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Arvestada tuleks ka seda, kas esineb RVastS § 13 lg-st 1 tulenevaid notari vastutuse piiramise aluseid. Hagejale kahju tekkimine ei ole tõendatud. Rainer Mõigu
  7. aprillil
  8. a sõlmitud kinkelepingud ei ole PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel tagasivõidetavad. Võlausaldaja Eurostauto OÜ oleks saanud esitada kohtule avalduse Rainer Mõigu pärandi hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandi hooldaja määramiseks. Eurostauto OÜ oleks saanud ise alustada pankrotimenetluse, esitades pankrotiavalduse, selleks ei olnud vaja oodata pärimistunnistuse väljastamist. Lähtuvalt eeltoodust puudub põhjuslik seos kostjale etteheidetava tegevusetuse ning võlausaldajale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Eurostauto OÜ enda käitumine on põhjuslikus seoses hagis väidetava kahjuliku tagajärjega. Kuivõrd hagejale ei ole kahju tekkinud, siis ei saa esineda ka põhjuslikku seost notari tegevuse ning kahju tekkimise vahel. Ei esine kostja ametikohustuse rikkumist ja süüd. Pärimismenetlus toimus vastavalt pärimisjuhtumi asjaoludele, seadusele ja notariaalpraktikale. PärS ei sätesta tähtaegu, kriteeriume ning aluseid selle kohta, millal on pärija pärimisõigus piisavalt tõendatud. Isegi juhul, kui kostja oleks Rainer Mõigu pärimismenetlusega viivitamisel rikkunud

§ 37lg 1 ning § 38 lg 1 nõudeid, ei oleks kahju hüvitamine kooskõlas rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. 4

(10)2-17-13190 Kui kahju on tekkinud, esineb alus hüvitise vähendamiseks nullini. Eurostauto OÜ-l oleks olnud võimalik juba Rainer Mõigu pärandvara pärimismenetluse kestel esitada kohtule avaldus Rainer Mõigu pärandi hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandi hooldaja määramiseks. Peale pärandi hooldaja määramist oleks Eurostauto OÜ-l olnud võimalik esitada PankrS § 10 lg-st 31 lähtudes pärandi hooldajale pankrotihoiatus ning seejärel pankrotiavaldus Rainer Mõigu pärandvara suhtes.
  1. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud. Hageja nõude aegumine kostja vastu ei saanud alata enne seda, kui Üllar Talviste nimetati pankrotihalduriks, ning seda sõltumata teistest kahjunõude aluseks olevatest asjaoludest. Kuivõrd hageja pöördus kahjunõudega kohtusse
  2. septembril
  3. a, ei olnud hageja nõue kostja vastu aegununud. Hageja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Hageja viide sellele, et pärijal võib olla huvi pärandvara suurendamise vastu, ei võimalda nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Notari kohustuseks pärimismenetluses ei ole tagada objektiivselt ja faktiliselt kõigile võlausaldajatele võimalust kasutada pärandvara suhtes edukalt õiguskaitsevahendeid, kui võlausaldaja ise tähtaegselt ei võta ette samme oma õiguste kaitseks. Pankrotimenetluse eesmärgiks on üksnes võlausaldajate nõuete rahuldamine, mitte nende vara suurendamine või pankrotimenetluse kulude katmine. Täitmata on seaduses ettenähtud eeldused notari vastu nõude esitamiseks, puudub kostja õigusvastane tegu ja põhjuslik seos kostjale etteheidetava teo ning hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Maakohus nõustus kostjaga, et pankrotihaldur jättis ilma õigusliku aluseta vastu vaidlemata Eurostauto OÜ nõudele.
  4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on pankrotihaldur käesolevas menetluses õigustatud isikuks ehk õige hageja. Pärimismenetlusega ebamõistlik viivitamine on õigusvastane tegu ning seda ka vaatamata sellele, et seaduses ei ole sätestatud konkreetset pärimismenetluse tähtaega. Kui maakohus leidis, et kostja ei ole rikkunud ühtegi seaduses sätestatud kohustust, oleks kohus pidanud kontrollima, kas kostja on rikkunud käibekohustust. Pärimismenetluse lõpetamisega viivitamine põhjustas võlausaldajatele ja pärijale kahju. Põhjuslik seos ei muutu olematuks, kui võlausaldajad ei olnud pärimismenetluses aktiivsed. Notari kutsealase kohustuse eesmärgiks on õigussuhete turvalisuse tagamine ja õigusvaidluste ennetamine, seega oli pärimismenetluse toimingute mõistliku aja jooksul tegemise eesmärgiks ka selle kahju ärahoidmine, mille hüvitamist hagiga nõutakse. Kostja jaoks ei saanud olla ettenägematu, et kuus aastat pärimismenetlusega viivitamine võib kaasa tuua kahju. Kostja tegevuse tulemusena ei olnud võimalik pärandvarasse vara tagasi võita. Maakohus jättis tähelepanuta, et juhul, kui võlausaldajate nõuete rahuldamise tagajärjel jääb vara järele, kuulub see pärijale. Haldur peab kaitsma ka pärija huve.
  5. Kostja ja kolmas isik vaidlesid esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  6. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muutis osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja peab notarina hüvitama hagejale summa, mis vastab tsiviilasjas nr 2-17-543 tagasi võitmata jäänud kinnistute väärtusele. 5
(10)2-17-13190 Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole kannatanuks, kes saaks hagiavalduses toodud asjaoludel kostja vastu kahju hüvitamise nõude esitada. Ringkonnakohus leidis, et pärandvara on vara ja sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Sellest tulenevalt võib hageja nõuda kahju hüvitamist juhul, kui ta leiab, et keegi on pärandvara vähenemise põhjustanud. Hageja väidab, et kostja viivitas Rainer Mõigu pärimismenetlusega ning kui kostja ei oleks viivitanud, oleks Rainer Mõigu pärandvaras olnud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vara rohkem, sest pankrotihaldur oleks saanud eduka vara tagasivõitmise hagi esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Hageja väidab, et kostja tegevusetuse tõttu ei olnud tema esitatud hagi kinkelepingute tagasivõitmiseks edukas. PankrS § 55 lg 1 järgi kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Halduril oli kohustus esitada tagasivõitmise hagi, kui ta leidis, et nende tehingutega kahjustati võlausaldajate huve.

§ 14

lg 1 esimese ja teise lause järgi vastutab notar oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Riigivastutuse seaduses reguleerivad kahju hüvitamist § 7 jj. RVastS § 7 lg-s 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Ringkonnakohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja viivitas pärimistunnistuse väljaandmisega põhjendamatult kaua, rikkudes sellega oma kohustusi pärimismenetluse toimingute tegemisel. Sellega on tõendatud kostja õigusvastane tegu. Pärimistoimiku väljavõttest nähtuvalt loobusid viimased pärijad pärandist

  1. juulil
  2. a. Kuivõrd Rainer Mõigu pärimisasjas oli palju võimalikke pärijaid ning pärandist loobumise avaldusi tõestasid lisaks kostjale veel kolm notarit, ei saa ajavahemikul
  3. a juulist kuni
  4. a augustini kostjale ette heita pärimisasjaga tegelemisega viivitamist. Arvestades, et pärimisest loobusid nii testamendijärgne pärija kui ka seadusjärgsed pärijad ning neid oli palju, siis umbes üheaastane asja menetlemise peatumine peale teadaolevalt viimase pärandaja sugulase pärandist loobumist ei ole kostjale etteheidetav.
  5. augustil
  6. a koostas kostja inventuuri määramise kavandi. Sama kavandi vormistas kostja otsuseks
  7. aprillil
  8. a. On tõendamata, et kostja oleks
  9. augustist
  10. a kuni
  11. aprillini
  12. a teinud Rainer Mõigu pärimisasjas toiminguid. Kostja viivitas pärimistunnistuse väljastamisega rohkem kui kaks aastat. Kostja tegu pärimismenetlusega viivitamisel on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Selle sätte kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kostjat kohustasid pärimismenetluse toiminguid mõistliku aja jooksul tegema PärS § 171 lg-d 1 ja 6 koosmõjus

§ 37lg-ga 1.

Nende sätete eesmärgiks on kaitsta kannatanut mh sellise kahju eest, mille hüvitamist hageja hagis nõuab, st kahju eest, mis tekib selle tõttu, et pärimismenetluse toimingud tehti mõistlikku tähtaega ületades. PärS § 171 lg 1 sätestab notari kohustuse tõestada pärimistunnistus, kui pärija pärimisõigus on piisavalt tõendatud.

§ 37lg 1 lubab ainult piiratud asjaoludel ametitoimingu ja ametiteenuse edasilükkamist. Pär

S 171 lg 6 sätestab kohustuse pärimistunnistus väljastada isegi siis, kui pärija pärimisõigus või selle ulatus ei ole piisavalt tõendatud. Nimetatud normid kaitsevad pärija ja pärandaja võlausaldajaid. Mõistliku aja jooksul toimunud pärimismenetluse eesmärk on tagada pärandi vastu võtnud pärijale õigustest ja kohustustest teadasaamine, nendega seotud toimingute õigeaegne tegemine ning pärandvara säilimine. Viimasena märgitu kaitseb ka pärandaja võlausaldaja huve. Seega kaitsevad mõistliku aja jooksul pärimismenetluse toiminguid tegema kohustavad sätted 6

(10)2-17-13190 nii pärija kui ka pärandaja võlausaldajate huve, et kaitsta neid mh võimaliku kahju eest, mis võib tekkida, kui pärimismenetlusega viivitatakse ebamõistlikult kaua. Maakohus on põhjendamatult jätnud hindamata, kas hagejale on tekkinud kahju. Selleks tuleb tuvastada, kas hageja hagi kinnistute tagasivõitmiseks oleks olnud edukas.
  1. aprillil
  2. a kinkis Rainer Mõik endale kuuluvad kinnistud lähikondsetele. Ringkonnakohus leidis, et kinkelepingud ei kahjustanud PankrS § 109 lg 1 mõttes võlausaldajate huve. Praeguses asjas on pankrotimenetluses tunnustatud kahe võlausaldaja nõuded – Eurostauto OÜ nõue 421 177 eurot 78 senti ja Harku valla nõue 42 eurot. Eurostauto OÜ nõudele oleks saanud pankrotimenetluses esitada aegumise vastuväite. Eurostauto OÜ, Varandeel Invest OÜ ja Bonner Group OÜ sõlmisid
  3. mail
  4. a aktsiate müügilepingu. Samal päeval sõlmis Eurostauto OÜ Rainer Mõiguga käenduslepingu, mille järgi Rainer Mõik vastutas kõigi Varandeel Invest OÜ ja Bonner Group OÜ kohustuste eest, mis tulenesid aktsiate müügilepingust.
  5. juunil
  6. a esitas Eurostauto OÜ Varandeel Invest OÜ-le ja Bonner Group OÜ-le aktsiate müügilepingust taganemise avalduse. Taganemisega seotud nõue põhivõlgnike vastu aegus
  7. juunil
  8. a. Seega oleks pankrotihaldur pidanud Eurostauto OÜ nõudele vastu vaidlema väitega, et nõue on aegunud. Põhjendatud on küll hageja väide, et võlausaldaja ja põhivõlgnike vahel sõlmitud tehingust tulenev nõue ja käenduslepingust tulenev nõue võivad aeguda erineval ajal, kuid hageja on arvestamata jätnud selle, et VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, st käendaja saab esitada ka väite, et nõue põhivõlgniku vastu on aegunud. Seega ei saa hageja tugineda väitele, et kinkeleping kahjustas Eurostauto OÜ kui pankrotivõlausaldaja huve. Isegi juhul, kui asjas oleks tõendatud, et Eurostauto OÜ nõue tunnustati pankrotimenetluses õigesti, tulnuks hagi ikkagi rahuldamata jätta, sest kahjuhüvitise väljamõistmise välistab asjaolu, et Eurostauto OÜ jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata. Eurostauto OÜ oleks saanud vältida kahju, mis tulenes tagasivõitmise hagi hilinenult esitamisest. Hiljemalt
  9. a novembris oli Eurostauto OÜ teadlik, et kostja pärimismenetluses on kõik sugulased pärandist loobunud, ning teadis ka seda, et Rainer Mõigu vara oli enne Eurostauto OÜ-ga tehingu tegemist ümber registreeritud temale lähedaste isikute omandisse. PärS § 111 lg 3 annab võlausaldajale õiguskaitsevahendi – nõuda kohtult pärandi hoiumeetmete rakendamist, millega kaasneb automaatselt pärandvara inventuuri määramine. Eurostauto OÜ saanuks kirjeldatud tagasivõitmise nõude esitamise tähtaja lõppemise vältimiseks esitada Rainer Mõigu pärandvara vastu nõude pärandi hoiumeetmete rakendamiseks ja pankrotiavalduse. Eurostauto OÜ oleks saanud tagada pankrotimenetluse varasema algatamise, mis oleks kahju tekkimise ära hoidnud. Pankrotimenetluses teine tunnustatud nõue on Harku vallal, kes on ise Rainer Mõigu pärija. Nõue tuleneb pärandvara inventuuri kuludest. Tagasivõitmise hagi eesmärgiks on kõrvaldada võlausaldajate kahjustamine, mitte pärijat rikastada. Kui tehing teisi võlausaldajaid ei kahjusta, tuleks eelistada pärandaja tehtud tehingu kehtima jäämist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  10. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asja uueks läbivaatamiseks madalama astme kohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus jätnud vastamata mitmele apellatsioonkaebuse väitele, mis puudutavad maakohtus tõendite hindamata jätmist. Ringkonnakohus 7
(10)2-17-13190 on jätnud tähelepanuta, et nõue käendaja vastu aegub põhivõlanõudest eraldi. Ekslik on seisukoht, et haldur ei peaks kaitsma Harku valla kui võlausaldaja huve. Pankrotihalduri kohustuseks on kaitsta kõigi võlausaldajate huve. Samuti ei ole põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et isegi kui kostja vastutaks kahju tekitamise eest, välistaks hüvitise väljamõistmise asjaolu, et Eurostauto OÜ jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata. Kostjale kui notarile pidi olema selge, et toimingu tegemisega viivitamine võib tekitada kahju.
  1. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kolmas isik seisukohta ei avaldanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium muudab TsMS § 692 lg 2 alusel osaliselt ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
  3. Kohtud on tuvastanud järgmised asjas tähtsad asjaolud:  Rainer Mõik kinkis
  4. aprillil
  5. a notariaalse lepinguga oma isale Rein Mõigule Keila linnas Jõe 11b asuva kinnistu ja elukaaslasele Kristhel Viilmanile 1732/3450 kaasomandist Harku vallas Tabasalu alevikus Kolde 7 asuvast kinnistust (
  6. aprilli
  7. a kinkelepingud);  Rainer Mõik suri
  8. juunil
  9. a;  kostja algatas
  10. juulil
  11. a Rainer Mõigu pärimismenetluse;  Rainer Mõigu testamendijärgne pärija ja sugulased (kokku 29 inimest) loobusid pärandist hiljemalt
  12. juulil
  13. a;  kostja tegi
  14. aprillil
  15. a pärandvara inventuuri määramise otsuse nr 184/10-2015;  kostja väljastas
  16. augustil
  17. a Harku vallale pärimistunnistuse Rainer Mõigu pärandi kohta, mille peale Harku vald esitas
  18. septembril
  19. a Harju Maakohtule avalduse Rainer Mõigu pärandvara pankroti väljakuulutamiseks;  Harju Maakohus nimetas
  20. septembril
  21. a Rainer Mõigu pärandvara ajutiseks halduriks Katrin Prüki. Ajutise halduri aruande kohaselt oli Rainer Mõigul vara 310 eurot 53 senti ning kohustusi 4117 eurot 70 senti;  Harju Maakohus kuulutas
  22. mail
  23. a tsiviilasjas nr 2-15-13942 välja Rainer Mõigu pärandvara pankroti ja määras pankrotihalduriks Üllar Talviste;  Rainer Mõigu pankrotimenetluses tunnustati Eurostauto OÜ nõue 421 177 eurot 78 senti ja Harku valla nõue 42 eurot, ilma et nõudeid oleks vaidlustatud;  hageja esitas
  24. jaanuaril
  25. a Harju Maakohtule
  26. aprilli
  27. a kinkelepingute tagasivõitmiseks hagi, mille maakohus jättis
  28. veebruaril
  29. a määrusega menetlusse võtmata, sest hagi esitamiseks ette nähtud viieaastane tähtaeg oli ületatud. Määrus jõustus
  30. mail
  31. a.
  32. Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et kinkelepingud ei kahjustanud võlausaldajate huve. Lisaks leidis ringkonnakohus, et kahju hüvitamise välistaks ka asjaolu, et Eurostauto OÜ jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata, sest saanuks pärandvara hoiumeetmeid taotleda ja sellega kahju tekkimist vältida. Sealjuures on ringkonnakohus viidanud VÕS §-le
  33. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuid muudab selles osas ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Kolleegiumi hinnangul välistab kostja vastutuse RVastS § 7 lg 4 koosmõjus VÕS § 127 lg-ga 4, sest kostja tegevus (pärimistunnistuse väljastamisega viivitamine) ei saa hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral olla põhjuslikus seoses hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga. Kolleegium on varem 8
(10)2-17-13190 leidnud, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust ja pärandi üleminekuks ei ole vaja pärimistunnistust väljastada (vt Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-12712, p 15). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja lisab, et pärimistunnistuse väljastamine ei ole eelduseks ka pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ega pärandvara pankrotiavalduse esitamiseks.
  3. Pärandaja võlausaldajatel on sõltumata sellest, kas pärimismenetlus on lõppenud ja kas kellelegi on antud välja pärimistunnistus, õigus PärS § 111 lg 3 alusel taotleda pärandvara hoiumeetmete rakendamist. Pärandvara hoiumeetmeks on PärS § 110 lg 2 p 1 kohaselt pärandvara valitsemise korraldamine. Pärandvara valitsemiseks nimetab kohus PärS § 112 lg 1 esimese lause kohaselt pärandi hooldaja. Sama lõike teise lause kohaselt määrab kohus koos hooldaja nimetamisega ka inventuuri tegemiseks kohtutäituri. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang (vt PärS § 139 lg 5). Kui selgub, et pärandvarast ei jätku kõigi PärS § 142 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks (vt PärS § 142 lg 6). PankrS § 9 lg-d 1 ja 2 annavad võlausaldajale õiguse esitada pankrotiavaldus surnud isiku vara suhtes (vt Riigikohtu
  4. märtsi
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-09, p 11). Seega on pankrotimenetlus võimalik algatada ka ilma pärandvara hoiumeetmeid taotlemata.
  6. Kohtute tuvastatud ja menetlusosaliste vaidlustamata asjaolude kohaselt tunnustati Rainer Mõigu pärandvara pankrotimenetluses kahe võlausaldaja – Eurostauto OÜ ja Harku valla – nõudeid. Eurostauto OÜ sai enda nõudest pärandvara vastu teada hiljemalt
  7. a novembris. Harku vald sai enda pärimisõigusest ja inventuuri kulude kandmise kohustusest teada pärast tagasivõitmise hagi esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist,
  8. juunil
  9. a. Kolleegiumi hinnangul on kohtud Harku valda ekslikult pidanud pankrotimenetluse võlausaldajaks. Harku valla nõue tuleneb pärandvara inventuuri tegemise kulust. Pärandvara inventuuri tegemise kulud hüvitatakse PärS § 139 lg 8 kohaselt pärandvara arvel. Juhul kui inventuuri tulemusena kuulutatakse välja pärandvara pankrot, on inventuuri tegemise kulud pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 mõttes, mis hüvitatakse PankrS § 146 lg 1 p 4 kohaselt enne jaotise väljamaksmist. Seega ei ole pärandvara inventuuri kulud kandnud isik ainuüksi nende kulude kandmise tõttu pärandvara pankrotimenetluses võlausaldajaks.
  10. Kuna eeltoodust nähtuvalt ei ole pärandvara pankrotimenetluse algatamise eelduseks see, et välja oleks antud pärimistunnistus, siis ei saa pärimistunnistuse väljastamisega viivitamine olla põhjuslikus seoses sellega, et hageja kaotas võimaluse PankrS § 111 lg 1 p-s 2 sätestatud viieaastase tähtaja jooksul esitada kõnealuste kinkelepingute tagasivõitmise nõuded. Sellest omakorda järeldub, et isegi kui kostja pani pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisega viivitamisel toime õigusrikkumise, ei saa see õigusrikkumine olla põhjuslikus seoses hageja kahjuga.
  11. Põhjusliku seose puudumise tõttu ei saa kostja vastutada hagejale tekkinud kahju eest ning hagi tuleb õigusliku põhjendamatuse tõttu jätta rahuldamata. Kuna kostja väidetav tegevusetus ei saa olla hageja väidetava kahju põhjuseks, siis ei ole praeguse asja lahendamisel tähtsust, kas kostja viivitas pärimistunnistuse väljastamisel ebamõistlikult. Samuti ei ole tähtsust sellel, kas hageja soovitud tagasivõitmine oleks olnud edukas, kas hageja oleks haldurina pidanud pankrotimenetluses esitama Eurostauto OÜ nõudele vastuväite, kelle huvides haldur tegutseb ega ka muudel pankrotimenetlusega seotud küsimustel. Seetõttu tuleb need põhjendused ringkonnakohtu otsusest välja jätta. Kuivõrd kassatsioonkaebuse väited puudutavad ringkonnakohtu otsusest välja jäetud põhjendusi, ei pea kolleegium vajalikuks neile vastata. 9
(10)2-17-13190
  1. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kassatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud. Kostja kassatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale kassatsiooniastmes osutatud õigusabi 22 tundi 45 minutit tunnihinnaga 175 eurot ilma käibemaksuta. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Arvestades asjaolu, et pooled on vaielnud samade küsimuste üle alates menetluse algusest, kassatsioonkaebuses ei tõstatanud hageja olulisel määral uusi õiguslikke probleeme ning sama vandeadvokaat on kostjat esindanud kogu menetluse käigus, siis ei ole osaliselt põhjendatud kassatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal kassatsioonkaebuse analüüsiks ja vastuse koostamiseks ning esitamiseks 20 tundi 45 minutit. Kolleegium peab nende toimingute põhjendatud ajakuluks 10 tundi. Kliendiga suhtluse ning tagatise taotluse koostamise ajakulu, kokku 2 tundi peab kolleegium põhjendatuks ja vajalikuks. Samuti peab kolleegium põhjendatuks kostja esindaja tunnitasu. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2100 eurot (käibemaksuta). Eurostauto OÜ poolt hageja eest tasutud tagatis 1750 eurot tuleb jätta kostja menetluskulude katteks ja lugeda selles osas kostja menetluskulud kaetuks. Seega tuleb kostja kasuks hagejalt lisaks välja mõista 350 eurot (2100 – 1750). Kolmanda isiku menetluskulusid kolleegium kindlaks ei määra, sest kolmas isik ei ole esitanud menetluskulude nimekirja.
  2. Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Ants Kull 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.