Pärimine notari juures: vastuvõtmine ja loobumine

Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud alates hetkest, kui pärija sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest (PärS § 119 lg 1). Notar avaldab pärimismenetluse algatamise teate Ametlikes Teadaannetes hiljemalt kahe tööpäeva jooksul ja pärimistunnistuse saab tõestada mitte varem kui üks kuu pärast teate avaldamist (PärS § 168 lg 1, § 171 lg 1). Inventuuri nõude võib esitada ka kolme kuu jooksul pärast seda, kui ilmneb, et pärandvarast ei piisa võlgade katteks (PärS § 137 lg 2); inventuuri tähtaeg on kaks kuni kolm kuud (PärS § 139 lg 4). Sundosa nõue aegub kolme aastaga teadasaamisest, kuid hiljemalt kümne aasta möödumisel pärandi avanemisest (PärS § 109). Pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda kolme aasta jooksul alusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 aastat pärast pärandi avanemist (PärS § 175 lg 3).

1. Selgitage välja pärijad ja testamendi olemasolu.

   Kui pärandaja ei jätnud testamenti ega pärimislepingut, pärivad seadusjärgsed pärijad (PärS § 10–16). Esimeses järjekorras pärivad alanejad sugulased: lapsed võrdsetes osades ning enne pärandajat surnud lapse asemel tema lapsed (PärS § 13). Teises järjekorras pärivad vanemad ja nende alanejad sugulased, kolmandas vanavanemad ja nende alanejad (PärS § 14, § 15). Abikaasa või registreeritud elukaaslane pärib laste kõrval võrdselt lapse osaga, kuid mitte vähem kui veerandi, teise järjekorra kõrval poole ning nende puudumisel kogu pärandi (PärS § 16).

   Abikaasade ühisvarast kuulub pärandi hulka üksnes surnud abikaasa osa (perekonnaseaduse § 39). Kui teie käes on kodune testament, peate selle viivitamata notarile esitama (PärS § 26 lg 2).

2. Esitage notarile pärimismenetluse algatamise avaldus.

   Pärimismenetlust ei alustata automaatselt. Selle algatab pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik notariaalselt tõestatud avaldusega (PärS § 166 lg 1). Eesti notar viib menetluse läbi, kui pärandaja viimane elukoht oli Eestis (PärS § 165 lg 2).

   Võtke kaasa isikut tõendav dokument ja andmed pärandaja kohta. Avalduses märgitakse, millal saite oma pärimisõigusest teada ja kas olete pärandi vastu võtnud, samuti teadaolevad pärijad, võimalikud sundosasaajad, testamendid, pärimislepingud ja pärandaja kohustused (PärS § 166 lg 2 ja 3). Notar kontrollib pärimisregistrist, kas menetlus on juba algatatud; kui on, edastatakse teie avaldus menetlust läbiviivale notarile (PärS § 166 lg 4 ja 5). Notari tasu küsige notaribüroost enne aja broneerimist.

3. Laske notaril koguda andmed pärandvara kohta.

   Notar kontrollib pärimisregistrist testamente ja pärimislepinguid ning teeb päringud registritesse (PärS § 167 lg 1 ja 2). Eestis tegutsevad krediidiasutused peavad notarile esitama andmed pärandaja kontode ja laenude kohta kümne tööpäeva jooksul (PärS § 167 lg 3). Kui pärandaja oli abielus ja varasuhe oli varaühisus, tehakse päringud ka üleelanud abikaasa kohta (PärS § 167 lg 4¹).

   Notar avaldab teate menetluse algatamise kohta Ametlikes Teadaannetes ning teavitab teadaolevaid pärijaid ja testamendiga soodustatud isikuid (PärS § 168). Enne otsustamist on teil õigus saada notarilt ja teistelt valdajatelt andmeid pärandvara koosseisu ning testamendi sisu kohta (PärS § 121). Kasutage seda õigust: hilisem teadmatus pärandvara koosseisust loobumist kehtetuks ei muuda.

4. Otsustage kolme kuu jooksul, kas loobute pärandist.

   Kui te kolme kuu jooksul pärandist ei loobu, loetakse teid pärandi vastu võtnuks (PärS § 118 lg 1, § 119 lg 1). Soovi korral võite pärandi vastuvõtmise avalduse teha ka varem; ka selle tõestab notar (PärS § 118 lg 2). Loobumiseks tuleb tähtaja jooksul esitada notarile avaldus, mille notar tõestab (PärS § 118 lg 3).

   Otsus on lõplik: vastuvõetud pärandist ei saa loobuda ning loobunu ei saa pärandit hiljem vastu võtta (PärS § 116 lg 2). Osaline või tingimuslik avaldus on tühine (PärS § 122). Teie asemele astuvad isikud, kes oleksid pärinud, kui te oleksite surnud enne pärandajat, tavaliselt teie lapsed (PärS § 124 lg 1). Kui tähtaeg jäi mõjuval põhjusel mööda, võib notar selle teie taotlusel pikendada, kui teised pärijad ei vaidle vastu (PärS § 119 lg 2).

5. Kui pärandaja oli võlgu, nõudke pärandi inventuuri.

   Pärija täidab pärandaja kohustused vajaduse korral oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta on pärast inventuuri täitnud kohustused seaduses ettenähtud korras või on välja kuulutatud pärandvara pankrot (PärS § 130 lg 3). Inventuuri nõude esitate notarile; notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri ja annab tähtaja, mis on kaks kuni kolm kuud (PärS § 137 lg 1, § 138, § 139 lg 4).

   Kohtutäitur avaldab Ametlikes Teadaannetes üleskutse, millega võlausaldajatel on üks kuu nõuetest teatamiseks (PärS § 140 lg 2). Pärast inventuuri vastutate pärandi võlgade eest ainult pärandvara väärtuse ulatuses (PärS § 143 lg 1). Võlgu tasutakse kindlas järjekorras: esmalt matuse ja inventuuri kulud, seejärel võlausaldajate nõuded, viimasena annakud (PärS § 142 lg 1). Inventuuri kulud kaetakse pärandvara arvel (PärS § 139 lg 8).

6. Alaealise lapse nimel taotlege kohtu nõusolekut.

   Kui pärija on alaealine või muu piiratud teovõimega isik, on inventuur kohustuslik (PärS § 136 lg 1). Seaduslik esindaja, kes jätab inventuuri taotlemata, vastutab isiklikult nende võlgade eest, mille katteks pärandist ei jätkunud (PärS § 136 lg 2).

   Lapse nimel pärandist loobumiseks vajab vanem kohtu eelnevat nõusolekut (perekonnaseaduse § 131 lg 1, § 188 lg 1 p 2). Nõusolekut ei ole vaja, kui lapse õigus pärandile tekkis sellest, et esindusõiguslik vanem ise pärandist loobus (perekonnaseaduse § 131 lg 2). Esitage avaldus maakohtule kohe, kui pärandi võlad ilmnevad, ja lisage kõik notarilt saadud andmed vara ja kohustuste kohta. Ärge jätke avaldust loobumistähtaja viimastele nädalatele.

7. Laske tõestada pärimistunnistus.

   Notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud, kuid mitte enne ühe kuu möödumist menetluse algatamise teate avaldamisest (PärS § 171 lg 1). Mitme pärija korral märgitakse tunnistusse iga pärija pärandiosa; abikaasa puhul ka varasuhte andmed (PärS § 171 lg 2 ja 5). Annakusaaja ja sundosa saaja võivad taotleda eraldi tunnistust (PärS § 172, § 173).

   Pärimistunnistus ei loo pärimisõigust, vaid tõendab seda: pärand läheb üle juba pärandaja surmaga. Pank, kinnistusosakond ja teised asutused nõuavad aga enamasti just tunnistust. Kui pärandvara asub ka teises Euroopa Liidu liikmesriigis, küsige notarilt Euroopa pärimistunnistust, mille notar tõestab määruse (EL) nr 650/2012 kohaselt (PärS § 171 lg 1¹).

8. Kandke kinnisasi kinnistusraamatusse pärija nimele.

   Pärimisel läheb kinnisasi pärijale üle väljaspool kinnistusraamatut, mistõttu kinnistusraamat muutub valeks ja kanne tuleb parandada. Kinnistusosakond parandab kande uue omaniku kinnistamisavalduse alusel, millele lisatakse üleminekut tõendav dokument, praktikas pärimistunnistus (kinnistusraamatuseaduse § 65¹ lg 1). Kaaspärijate puhul piisab ühe pärija avaldusest (kinnistusraamatuseaduse § 65¹ lg 3).

   Kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud (kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 2¹); tavaliselt esitab notar selle kohe pärimistunnistuse tõestamisel. Kinnistusraamatu toimingute riigilõivu suurus määratakse riigilõivuseaduse § 74 järgi kas tehinguväärtuse alusel või kindla summana; küsige notarilt arvestust. Kui avaldust ei esitata, võib kinnistusosakond kohustada seda trahvi ähvardusel esitama (kinnistusraamatuseaduse § 65¹ lg 6).

9. Leppige kaaspärijatega kokku pärandvara jagamises.

   Kui pärijaid on mitu, kuulub pärand neile kuni jagamiseni ühiselt ja nende suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid (PärS § 147). Jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kuid üksnes siis, kui kõik pärijad on teada (PärS § 152 lg 1, § 155 lg 1). Vara jagatakse pärandiosade järgi, lähtudes esemete harilikust väärtusest jagamise ajal (PärS § 152 lg 2).

   Jagamatu ese, näiteks korter või auto, antakse ühele pärijale, kes maksab teistele rahalise hüvitise; kokkuleppe puudumisel müüakse ese enampakkumisel ja raha jagatakse osade järgi (PärS § 159 lg 2–4). Sõlmige jagamisleping notari juures, eriti kui pärandisse kuulub kinnisasi. Kui kokkulepet ei saavutata, jagab pärandvara pärija nõudel kohus (PärS § 152 lg 4).

10. Arvestage sundosa ja annakute nõuetega.

    Kui testamendiga jäeti ilma alaneja sugulane, vanem, abikaasa või registreeritud elukaaslane, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel kehtiv ülalpidamiskohustus, võib ta nõuda pärijatelt sundosa (PärS § 104 lg 1 ja 1¹). Sundosa on rahanõue ja moodustab poole sellest pärandiosast, mille isik oleks saanud seaduse järgi (PärS § 104 lg 5, § 105 lg 1).

    Sundosa arvutamisel arvestatakse ka kingitusi, mis tehti sundosa vähendamise eesmärgil viimase kolme aasta jooksul enne surma (PärS § 106 lg 2). Nõue aegub kolme aasta jooksul teadasaamisest, kuid hiljemalt kümne aasta möödumisel pärandi avanemisest (PärS § 109). Pärijana arvestage, et annakud täidetakse alles pärast matusekulude ja võlausaldajate nõuete rahuldamist (PärS § 142 lg 1 p 3).

• Kolme kuu tähtaja mööda laskmine. Kui te tähtaja jooksul notari juures loobumisavaldust ei tee, loetakse teid pärandi vastu võtnuks koos kõigi võlgadega. Tähtaeg ei oota pärimistunnistuse väljastamist.
• Loobumine ilma pere teisi liikmeid teavitamata. Teie asemele astuvad teie lapsed (PärS § 124); kui pärand on võlgu, peavad ka nemad eraldi loobuma. Alaealise lapse eest loobub vanem; kui lapse õigus tekkis vanema enda loobumise tõttu, ei ole kohtu nõusolekut vaja (perekonnaseaduse § 131 lg 2).
• Võlgade tasumine enne inventuuri. Pärija, kes tasub ühe võlausaldaja nõude, teades, et võlad võivad ületada pärandvara väärtuse, vastutab teistele võlausaldajatele tekitatud kahju eest (PärS § 142 lg 4, § 143 lg 2).
• Eksimus pärandvara koosseisus ei ole alus loobumise tühistamiseks. Eksimusele saab tugineda üksnes siis, kui eksisite selles, kas pärite seaduse, testamendi või pärimislepingu järgi (PärS § 123 lg 2). Küsige andmed enne otsust (PärS § 121).
• Pärandvara pankrotiavalduse hilinemine. Kui pärandvarast ei jätku matuse-, inventuuri- ja võlausaldajate nõuete katteks ning te ei soovi neid tasuda oma vara arvel, peate esitama kohtule pankrotiavalduse kolme kuu jooksul asjaolude ilmnemisest (PärS § 137 lg 2¹, § 142 lg 6).
• Kinnistusraamatu kande parandamata jätmine. Kinnisasja ei saa müüa ega koormata hüpoteegiga enne, kui pärija on kantud omanikuks; kinnistusosakond võib kohustada kande parandamist trahvi ähvardusel.
• Ühisvara segiajamine pärandiga. Abikaasade ühisvarast kuulub pärandisse ainult surnud abikaasa osa; üleelanud abikaasa enda osa ei pärita.

Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht

Uuendatud: 04.11.2026 · Allikad: Pärimisseadus § 3, § 4, § 10–16, § 104–109, § 116–124, § 130–143, § 147–159, § 165–175, Perekonnaseadus § 39, § 131, § 188, Kinnistusraamatuseadus § 34, § 65¹, Riigilõivuseadus § 74, riigiteataja.ee, EUR-Lex

Selgitused on loodud ametliku seadusteksti põhjal ja on orienteeruvad; siduv on üksnes täistekst, millele iga leht viitab. Europaius pakub õigusteavet, mitte advokaaditeenust.