RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-17980 Otsuse kuupäev Tartu, 28. aprill 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Kalev Saare ja Tambet Tampuu

) § 392 lg 1 p 1 ja lg 3). Kohtu ülesanne on teha kindlaks, mida hageja soovib hagiga saavutada. Praeguse asja materjalidest oli ilmne, et hageja soovib tema kohta avaldatud andmetest nähtuva väite, mille kohaselt ta ei ole seotud algatusega „Langetame Kütuseaktsiisi“, ümberlükkamist. Kohus ei soovitanud hagejal esitada lisanõudeid. Andmeid ümberlükkav taotlus oleks võinud olla ka hageja taotletud vormis „Toomas Reisalu oli 21.10.2018 seisuga suhtlusvõrgustikus Facebook veebilehe „Langetame Kütuseaktsiisi“ haldur“. Ka see lause kannab mõtet, et hageja on seotud vaidlusaluse aktsiooniga. Seetõttu ei saanud kohtu ettepanekul hageja nõude täpsustamist vaadelda hagi muutmisena. Täpsustatud nõude väide oli lähedasem sellele, kuidas mõistlik inimene kostja väidetut (sõna ja pildi koosmõjus) mõistab. Mõistliku isiku jaoks oli kostja avaldatu mõistetav kui väide, et hageja ei ole seotud „Langetame kütuseaktsiisi“ aktsiooniga. Olukorras, kus väite mõte ei muutu, ei nõustunud ringkonnakohus kostjaga, et hageja ei saa ümberlükkava väite sõnastust apellatsioonimenetluses täpsustada.

§ 376lg 4 p 1 ei kohaldunud, kuna praegu ei muutnud hageja hagi asjaolusid.

Ringkonnakohus ei väitnud, et hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu või tõendamata ja et hagejal tuleks oma nõuet muuta.

1. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 1047 lg-t 4 ja selgitas pooltele
2. novembri
3. a määruses vääralt tõendamiskoormist. Ringkonnakohus luges kostja Facebooki lehe ekraanitõmmisega (I kd, tl-d 157–158) tõendatuks, et vaidlusaluse postitusega jagas kostja Facebooki lehe „Langetame Kütuseaktsiisi“ postitust ja kommenteeris seda. Nimetatud lehel teavitati, et kütuseaktsiisi langetamise aktsioonid jätkuvad, ja innustati lehe jälgijaid maksma aktsioonide korraldamiseks raha hageja pangakontole selgitusega „kütuseaktsiisi kampaania toetus“. Lisaks esitati lehel järgnev tegevuskava ja teavitati loodavast MTÜ-st Odav Kütus, mille kaudu plaaniti teha meedias reklaamikampaaniat. Arvestades kostja postitust koos lisatud pildiga Facebooki lehelt „Langetame 4

§ 238lg 1 p 1).

Mõistliku isiku seisukohalt võib vaidlusalust postitust tõlgendada viisil, et hageja n-ö kaaperdas kellegi algatatud kütuseaktsiisi langetamise aktsiooni ja kasutas aktsiooni enda huvides ära. Alternatiivselt võib postitust mõista nii, et hageja algatas aktsiooni, kuid teda ei huvita kütuseaktsiisi langetamine, vaid ta kogub raha muuks otstarbeks (st valetab raha kogumise eesmärkide kohta). Väide, et hageja ei ole seotud aktsiooniga, oli hinnanguliselt neutraalne. Siiski põhjendas kostja sellega hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (hageja on petis). Sellisel juhul on faktiväite õigsuse tõendamise koormis kostjal kui avaldajal (Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13). Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu minetuse ja selgitas kostjale tõendamiskoormist.
3. Kostja ei tõendanud, et hageja ei olnud seotud Facebooki lehega „Langetame Kütuseaktsiisi“. Kostja väidetest järeldus, et ta ei kahelnud nimetatud asjaolus ja pidas hagejat vaidlusaluse lehega seotuks. Kostja soovis oma postitusega väljendada muud. Isegi, kui maakohus oleks jaganud tõendamiskoormise õigesti, jättis maakohus tähelepanuta hageja väited ja tõendid tema seotuse kohta vaidlusaluse aktsiooniga. Maakohus ei juhtinud hageja tähelepanu sellele, et ta ei seostanud väiteid tõenditega. Tõendamiskoormise selgitamisest pole abi, kui isik ei viita esitatud tõendite puhul sellele, millist hagi asjaolu ta tõendiga tõendada soovib, ning kohus ei uuri tõendeid istungil ega küsi, mida pool tõenditega tõendada soovib. Hageja seotus aktsiooniga on tõendatud hageja esitatud Facebooki lehe „Langetame Kütuseaktsiisi“ ekraanitõmmistega (I kd, tl-d 141–143), millelt nähtub üleskutse all nimi „Toomas“ ja kirje „Toomas Riisalu /ümbriku märk/ Võtke petitsiooni autoriga ühendust“. Lisaks on nimetatu tõendatud ekraanitõmmistega (I kd, tl-d 157–158), millelt nähtub raha kogumine hageja kontole selgitusega „kütuseaktsiisi kampaania toetus“. Ringkonnakohus ei võtnud vastu ringkonnakohtus esimest korda esitatud hageja tõendeid tema seotuse kohta vaidlusaluse kodulehega, s.o kuvatõmmiseid Facebooki lehelt (apellatsioonkaebuse lisad 16–18;

§ 652lg 4).

1. Vaidluse lahendamisel ei olnud tähtsust kostja esitatud asjaoludel selle kohta, et vaidlusaluse väärtushinnangu ja faktiväidete avaldamine ei olnud õigusvastane. Asjaolu, kas andmete avaldaja teadis andmete avaldamise ebaõigsusest, oleks tähtis juhul, kui hageja oleks esitanud kahju hüvitamise nõude. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ja hagi. 14.
3. Kassatsioonkaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus võistleva menetluse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid (

§-d 5 ja 7). Ringkonnakohus viitas kirjas, et hageja esitatud kujul ei ole nõue rahuldatav, ning soovitas sõnastust muuta pärast apellatsiooniastmes toimunud eelmenetlust. Kvalifitseerimiskohustus ei tähenda kohtu kohustust soovitada poolel esitada esialgse nõude vähese tõendatuse või õigusliku perspektiivituse korral samas menetluses alternatiivne hagi või hagi muuta (Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19;
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 13;
5. mai
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-16, p 14). Ringkonnakohus rikkus keeldu muuta hagi pärast menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist (

§ 376lg 1), kui võttis hageja muudetud haginõude menetlusse. Ringkonnakohus üllatas kostjat muudetud nõude 5

§ 634

lg 1 järgi võib apellant kaebust muuta ja täiendada üksnes apellatsioonitähtaja lõpuni. 14.2. Kostja ei avaldanud oma postituses faktiväiteid, mille ümberlükkamist hageja nõuab. Ringkonnakohus rahuldas hageja nõude vääralt sõnastuses, milles seda ei esitatud. Ringkonnakohus sõnastas hageja ringkonnakohtus muudetud nõude omal algatusel ümber ja rikkus sellega

§ 5lg-t 1.

Kohus ei saa hageja nõuet ise sõnastada. Hageja nõudis muudetud hagis, et kostja avaldaks, et hagejal on seos „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt peab kostja avaldama, et hageja on seotud Facebooki lehega „Langetame Kütuseaktsiisi“. Kostja ei väitnud, et hageja pole seotud „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga. Kostja postitus sisaldab hageja postitust hagejaga seotud aktsiooni kohta. Postituses vastandatakse selgelt hageja aktsioon ja teised, hagejaga mitteseotud aktsioonid. Kostja postitusest ei järeldunud, et kostja hinnangul polnud hageja oma aktsiooniga seotud. 14.

1. Ringkonnakohus ei oleks tohtinud hagi ise lahendada, vaid oleks pidanud saatma selle maakohtule uueks lahendamiseks, sest maakohtu hinnangul ei täitnud hageja oma tõendamiskoormist.
2. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja palub kassatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt riigi tuludesse hageja kassatsiooniastme menetluskulud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 691p 1 kohaselt jätta muutmata ja kostja kassatsioonkaebus rahuldamata.

17. Kostja vaidlustab kassatsiooniastmes ringkonnakohtu otsust osas, milles ringkonnakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks faktiväite puhul, mis käsitles kostja seotust Facebooki lehega „Langetame Kütuseaktsiisi“. Kolleegium kontrollib

§ 688

lg 1 järgi kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. 18. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid

§ 689lg 5 alusel.

Kolleegium märgib vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele järgmist.

1. Kolleegium on varem selgitanud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea kostja olema faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust. VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 1–3 järgi (Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p-d 13–14). Eelnevast tulenevalt nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et kostja vaidlusalust faktiväidet tuli hinnata koos kostja postitusele lisatud pildiga Facebooki lehelt „Langetame Kütuseaktsiisi“. Asja 6

§ 5

) ja poolte võrdse kohtlemise põhimõtet (

§ 7)), kui tegi 27.

augusti 2020. a kirjas hagejale ettepaneku täpsustada nõude sõnastust ja jätkas nõude menetlemist hageja muudetud sõnastuses. 20.1.

§ 442

lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt mh poolte nõuded.

§ 442

lg 5 teise lause järgi peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõude täpsustamiseks (

§ 392lg 1 p 1 ja § 3401 lg 1).

Kui maakohus jättis selle ülesande täitmata, oli ringkonnakohtul võimalik rikkumine kõrvaldada (

§ 656lg 2; vt ka Riigikohtu 18.

märtsi

1. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-3445/46, p 29.4;
2. märtsi
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 54). 20.
4. Ringkonnakohus viitas
5. augusti
6. a kirjas, et hageja palus kostjal avaldada oma Facebooki konto lehel teate „kostja oli
7. oktoobri
8. a seisuga suhtlusvõrgustikus Facebook veebilehe „Langetame Kütuseaktsiisi“ haldur“, ning selgitas, et kuna vastupidist väidet kostja ei avaldanud, ei ole väidet sellisel kujul võimalik ümber lükata. Ringkonnakohus palus hagejal oma vaidlusaluse faktiväitega seotud nõude sõnastust täpsustada ning märkis, et mõistlik inimene mõistab kostja postitust viisil, et hageja ei ole seotud „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga. Ringkonnakohus küsis, kas ta saab õigesti aru, et hageja soovib, et kostja lükkaks ümber väite, et hageja ei ole seotud „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga, ning kas hagi rahuldamise korral võiks avaldada teate nimetatud osas järgmiselt: „Kostjal on seos „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga.“ 20.3.

§ 376

lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Riigikohus on selgitanud, et sätte mõtteks on lubada siiski üksnes nõude suuruse ja hagi aluseks olevate asjaolude ebaolulisi muudatusi. Nõude olulise suurendamise ja laiendamise korral on tegemist hagi muutmisega (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-08, p 14). Ringkonnakohus tuvastas, et hageja hagi eesmärgiks oli faktiväite, et hageja ei ole seotud „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga, ümberlükkamine. Ainuüksi vaidlusaluse faktväite puhul soovitud sõnastuse täpsustamine selliselt, et ümberlükkava teate sõnastuses ei viidata hageja konkreetsele rollile „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsioonis, vaid üldisele seotusele selle aktsiooniga, oli

§ 376

lg 4 p 2 mõttes hageja nõude ebaoluline laiendamine, mis ei kujuta endast hagi muutmist.

1. Ringkonnakohtu lahend ei olnud kostja jaoks üllatuslik. Hageja
2. septembri
3. a menetlusdokumendist nähtub, et hageja soovis oma nõude sõnastust vaidlusaluse faktiväite osas täpsustada. Ringkonnakohus andis kostjale tähtaja hageja seisukohale vastamiseks. Kostja esitas
4. ja
5. septembri
6. a menetlusdokumentides sisulised vastuväited, millele ringkonnakohus on lahendis vastanud.
7. Hageja nõudis oma nõude täpsustatud sõnastuse kohaselt, et kostja avaldaks, et hagejal on seos „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga. Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt peab kostja avaldama, et hageja on seotud Facebooki lehega „Langetame Kütuseaktsiisi“.

§ 439

kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus ei ole resolutsiooni sõnastamisel seotud täpselt hageja esitatuga ning saab hageja nõuete sõnastust 7

§ 656

lg 2 järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule vaid siis, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

§ 657

lg 1 p 3 järgi on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Kolleegium on varem rõhutanud, et menetlusökonoomia põhimõttest (

§ 2

) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetlusökonoomia põhimõtte kohaselt peab ringkonnakohus vajaduse korral hindama uusi tõendeid ja tuvastama asjaolusid (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-122860/45, p 15;
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8191/82, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud ringkonnakohus praegu asja ise lahendades menetlusõiguse norme.
5. Menetluskulud Riigikohtus jäävad

§ 171lg 1 kohaselt kostja kanda.

1. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja Anti Aasmaa esitas Riigikohtule taotlused, mille kohaselt palub hagejale Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo mõista riigieelarvest välja koos km-ga 421 eurot 20 senti. Taotluste kohaselt oli osutatud riigi õigusabi seotud järgmiste toimingutega: tsiviilasja materjalidega tutvumine ja asjaolude õiguslik analüüs 4 tundi; kassatsioonkaebuse vastuse koostamine ning hagejale tutvumiseks ja kooskõlastamiseks saatmine 2 tundi; kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumine, selle kohta seisukoha koostamine ja Riigikohtule edastamine 0,5 tundi. Kolleegium leiab, et hageja esindaja taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-de 22 ja 23 ning justiitsministri
2. juuli
3. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 10 lg 3 alusel rahuldada. Kolleegium määrab hageja esindaja riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 421 eurot 20 senti. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.
4. Riigikohus rahuldas
5. veebruari
6. a määrusega hageja riigi õigusabi taotluse ning andis talle kassatsioonkaebuse vastuse koostamiseks riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

§ 179

lg 1 ja § 190 lg 3 esimese lause järgi tuleb kostjalt mõista riigituludesse 421 eurot 20 senti.

§ 179

lg 5 alusel tuleb raha riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.

§ 179

lg 9 alusel tuleb menetluskulusid tasuma kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 27. Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon arvatakse

§ 149lg 4 teise lause alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) 8