2-18-17980/127
RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-17980 Otsuse kuupäev Tartu, 28. aprill 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Kalev Saare ja Tambet Tampuu Kohtuasi Toomas Reisalu hagi Helle-Moonika Helme vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2020. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Helle-Moonika Helme kassatsioonkaebus Tsiviilasja hind Riigikohtus 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja Toomas Reisalu, riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Kostja Helle-Moonika vandeadvokaat Raul Ainla Asja läbivaatamise kuupäev Helme, lepinguline esindaja 29. märts 2021, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-17980 muutmata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Toomas Reisalu (hageja) esitas 27. novembril 2018 Helle-Moonika Helme (kostja) vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja avaliku vabanduse avaldamiseks. Hageja täpsustas 21. veebruaril ja 14. märtsil 2019 oma nõuet ning palus üksnes kohustada kostjat ümber lükkama ebaõiged andmed. Hageja taotles, et kostja lükkaks avaldatu ümber ja avaldaks kümne kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest oma Facebooki kontol postituse „Mina, Helle-Moonika Helme, avaldasin enda Facebook’i konto lehel Toomas Reisalu kohta ebaõigeid andmeid. Parandus on järgmine: 1) Toomas Reisalu kohta ei ole ühtegi kohtuotsust, millest nähtub, et tegemist on kelmuse või muu varavastase süüteo toimepanijaga; 2) 21. oktoobri 2018 seisuga ei ole Toomas Reisalu kelmust toime pannud; 3) Ka enne 21. oktoobrit 2018 ei ole Toomas Reisalu kelmust toime pannud; 4) Toomas Reisalu oli 21. oktoobri 2018 seisuga suhtlusvõrgustikus Facebook veebilehe „Langetame Kütuseaktsiisi“ haldur.“ Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas 7. augustil 2019 maakohtule taotluse kohustada kostjat mitte kustutama andmete ümberlükkamise teadaannet ning kustutamise korral postitama selle uuesti ühe tööpäeva jooksul.
Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 21. oktoobril 2018 suhtlusvõrgustikus Facebook postituse „Petis Toomas Reisalu tegutseb jälle!!! Ärge jumala eest keegi talle mingit raha üle kandke. Ja ta ei ole kuidagi seotud nende inimestega, kes päriselt südant valutavad meie maksudega seoses. Ega oma absoluutselt mingit seost ka nimetatud aktsioonidega!“ Postituse juures ilmus foto Facebooki lehelt „Langetame Kütuseaktsiisi“ ja selle kohal oli kostja postitus. Vaidlusalune postitus sisaldas mh ebakohast väärtushinnangut, et hageja ei ole seotud inimestega, kes valutavad südant Eesti Vabariigi maksude pärast. Postitus sisaldas mh valet faktiväidet, et hagejal ei ole seost aktsiooniga „Langetame kütuseaktsiisi“.
Maakohus viitas mh VÕS § 1047 lg-le 4 ning selgitas, et hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et avaldatud väited on faktiväited ja need on ebaõiged. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 11 ja 12). Vaidluse korral on oluline ka asjaolu, missugust teksti soovib hageja avaldada ümberlükkamisena ning kas esile toodud asjaolud annavad aluse sellise teksti avaldamiseks (Riigikohtu 19. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 17). Kui kostja on avaldanud valeandmeid, saab kohus kohustada kostjat ümber lükkama üksnes seda, mida kostja avaldas.
Andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil, nagu toimus andmete avaldamine. Nõuete puhul, mis kohustavad kostjat faktiliselt midagi tegema, on oluline, et otsuse resolutsioon oleks piisavalt täpne, et vältida edaspidi võimalikke vaidlusi (Riigikohtu 22. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-15, p 15).
2(8) 2-18-17980 Maakohus tuvastas, et kostja avaldas 21. oktoobril 2018 suhtlusvõrgustikus Facebook postituse: „Petis Toomas Reisalu tegutseb jälle!!! Ärge jumala eest keegi talle mingit raha üle kandke. Ja ta ei ole kuidagi seotud nende inimestega, kes päriselt südant valutavad meie maksudega seoses. Ega oma absoluutselt mingit seost ka nimetatud aktsioonidega!“ Postitus oli avalik ning seda jagati suhtlusvõrgustikus edasi. Maakohus selgitas, et Facebooki grupis avaldatud postitused on avaldamine VÕS § 1047 tähenduses, kuna postitamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või isegi kõigile Facebooki kasutajatele ligipääsetavaks, st avalikuks.
Kostja kohtu ette toodud asjaolud ja esitatud tõendid ei õigustanud hinnangut „petis“. Tegemist oli ebakohase väärtushinnanguga ning maakohus luges kostja ebakohase väärtushinnangu avaldajaks.
Kaudseid faktiväiteid, et hageja on kostja andmetel karistusseadustiku (KarS) § 209 tähenduses kelmuse või muu varavastase süüteo toimepanija-retsidivist ning varavastaste süütegudega kestvalt tegelev kurjategija, ei saanud kostja avaldatud sõnast „petis“ mõistlikult järeldada. Maakohus ei tuvastanud, et põhistamisel kasutati või ebakohasest hinnangust järeldus kaudseid faktiväiteid. Seega ei saanud hageja nõuda eeltoodud hinnangu ümberlükkamist.
Arvestades postituse teksti, sh lisatud pilti Facebooki lehelt „Langetame Kütuseaktsiisi“, on väide „Ja ta ei ole kuidagi seotud nende inimestega, kes päriselt südant valutavad meie maksudega seoses. Ega oma absoluutselt mingit seost ka nimetatud aktsioonidega!“ faktiväide, et hageja pole seotud aktsiooniga „Langetame Kütuseaktsiisi“. See faktiväide ei teotanud hageja au ning hageja pidi tõendama, et avaldatud faktiväide oli vale. VÕS § 1047 lg-st 4 ei tulene, et ümber peaks lükkama ainult kahjustavaid väiteid, kuid väidete õigsuse või ebaõigsuse tõendamise koormis sõltub väite sisust. Kuna praegu ei kahjustanud ebaõige väide hageja mainet, oli väite ebaõigsuse tõendamise koormis hagejal. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja tõendeid selle kohta, et kostja väide on vale. Hageja esitatud postitused aktsiooni „Langetame Kütuseaktsiisi“ Facebooki lehel nimetatut ei tõendanud. Seega ei olnud vaja analüüsida, kas kostja avaldatud faktiväidet oleks hageja taotletud sõnastuses võimalik ümber lükata.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. septembri 2020. a otsusega rahuldamata kostja 7. septembri 2020. a vastuväite ringkonnakohtu tegevusele. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas osaliselt maakohtu otsuse osas, millega maakohus ei rahuldanud hageja nõuet ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, ning tegi nimetatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Ringkonnakohus muutis maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
Vaidlusalune kostja avaldatud postitus oli avalik ning seda jagati suhtlusvõrgustikus Facebook edasi.
Olukorras, kus väite mõte ei muutu, ei nõustunud ringkonnakohus kostjaga, et hageja ei saa ümberlükkava väite sõnastust apellatsioonimenetluses täpsustada. TsMS § 376 lg 4 p 1 ei kohaldunud, kuna praegu ei muutnud hageja hagi asjaolusid. Ringkonnakohus ei väitnud, et hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu või tõendamata ja et hagejal tuleks oma nõuet muuta.
Kostja väidetest järeldus, et ta ei kahelnud nimetatud asjaolus ja pidas hagejat vaidlusaluse lehega seotuks. Kostja soovis oma postitusega väljendada muud. Isegi, kui maakohus oleks jaganud tõendamiskoormise õigesti, jättis maakohus tähelepanuta hageja väited ja tõendid tema seotuse kohta vaidlusaluse aktsiooniga. Maakohus ei juhtinud hageja tähelepanu sellele, et ta ei seostanud väiteid tõenditega. Tõendamiskoormise selgitamisest pole abi, kui isik ei viita esitatud tõendite puhul sellele, millist hagi asjaolu ta tõendiga tõendada soovib, ning kohus ei uuri tõendeid istungil ega küsi, mida pool tõenditega tõendada soovib. Hageja seotus aktsiooniga on tõendatud hageja esitatud Facebooki lehe „Langetame Kütuseaktsiisi“ ekraanitõmmistega (I kd, tl-d 141–143), millelt nähtub üleskutse all nimi „Toomas“ ja kirje „Toomas Riisalu /ümbriku märk/ Võtke petitsiooni autoriga ühendust“. Lisaks on nimetatu tõendatud ekraanitõmmistega (I kd, tl-d 157–158), millelt nähtub raha kogumine hageja kontole selgitusega „kütuseaktsiisi kampaania toetus“. Ringkonnakohus ei võtnud vastu ringkonnakohtus esimest korda esitatud hageja tõendeid tema seotuse kohta vaidlusaluse kodulehega, s.o kuvatõmmiseid Facebooki lehelt (apellatsioonkaebuse lisad 16–18; TsMS § 652 lg 4).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 14. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ja hagi.
14.1. Kassatsioonkaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus võistleva menetluse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid (TsMS §-d 5 ja 7). Ringkonnakohus viitas kirjas, et hageja esitatud kujul ei ole nõue rahuldatav, ning soovitas sõnastust muuta pärast apellatsiooniastmes toimunud eelmenetlust.
Kvalifitseerimiskohustus ei tähenda kohtu kohustust soovitada poolel esitada esialgse nõude vähese tõendatuse või õigusliku perspektiivituse korral samas menetluses alternatiivne hagi või hagi muuta (Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19; 4. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 13; 18. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-16, p 14). Ringkonnakohus rikkus keeldu muuta hagi pärast menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist (TsMS § 376 lg 1), kui võttis hageja muudetud haginõude menetlusse. Ringkonnakohus üllatas kostjat muudetud nõude 5(8) 2-18-17980 menetlusse võtmisega. Hageja ei muutnud nõuet maakohtus, kuigi maakohus täitis selgitamiskohustust. Ringkonnakohus moonutas kostja seisukohta, leides, et kostja ei lubanud hagi muuta. Hageja muutis hagi eset juba puuduste kõrvaldamise käigus. Sõnastust muutes muutis hageja ka hagi eset. Algses nõudes märgiti veebilehe halduriks olemist, muudetud nõudes aga seotust kütuseaktsiisi langetamise aktsiooniga. Need on erinevad faktiväited, mida ei ole võimalik nõudes täpsustada – st üle minna üldisemalt konkreetsemale. Hageja väljus apellatsiooni raamidest, kui muutis oma nõuet pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist. TsMS § 634 lg 1 järgi võib apellant kaebust muuta ja täiendada üksnes apellatsioonitähtaja lõpuni.
14.2. Kostja ei avaldanud oma postituses faktiväiteid, mille ümberlükkamist hageja nõuab.
Ringkonnakohus rahuldas hageja nõude vääralt sõnastuses, milles seda ei esitatud. Ringkonnakohus sõnastas hageja ringkonnakohtus muudetud nõude omal algatusel ümber ja rikkus sellega TsMS § 5 lg-t 1. Kohus ei saa hageja nõuet ise sõnastada. Hageja nõudis muudetud hagis, et kostja avaldaks, et hagejal on seos „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt peab kostja avaldama, et hageja on seotud Facebooki lehega „Langetame Kütuseaktsiisi“. Kostja ei väitnud, et hageja pole seotud „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga. Kostja postitus sisaldab hageja postitust hagejaga seotud aktsiooni kohta. Postituses vastandatakse selgelt hageja aktsioon ja teised, hagejaga mitteseotud aktsioonid. Kostja postitusest ei järeldunud, et kostja hinnangul polnud hageja oma aktsiooniga seotud.
14.3. Ringkonnakohus ei oleks tohtinud hagi ise lahendada, vaid oleks pidanud saatma selle maakohtule uueks lahendamiseks, sest maakohtu hinnangul ei täitnud hageja oma tõendamiskoormist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 16. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 1 kohaselt jätta muutmata ja kostja kassatsioonkaebus rahuldamata.
Kolleegium märgib vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele järgmist.
Eelnevast tulenevalt nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et kostja vaidlusalust faktiväidet tuli hinnata koos kostja postitusele lisatud pildiga Facebooki lehelt „Langetame Kütuseaktsiisi“. Asja 6(8) 2-18-17980 lahendamisel ei olnud tähtis, kas kostja avaldas oma postituses sõnaselgelt faktiväite, mille ümberlükkamist hageja taotleb. Kohtud ei rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust selliselt vaidlusaluse faktiväite sisu tuvastades.
20.1. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt mh poolte nõuded. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõude täpsustamiseks (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja § 3401 lg 1). Kui maakohus jättis selle ülesande täitmata, oli ringkonnakohtul võimalik rikkumine kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2; vt ka Riigikohtu 18. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-3445/46, p 29.4; 30. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 54).
20.2. Ringkonnakohus viitas 27. augusti 2020. a kirjas, et hageja palus kostjal avaldada oma Facebooki konto lehel teate „kostja oli 21. oktoobri 2018. a seisuga suhtlusvõrgustikus Facebook veebilehe „Langetame Kütuseaktsiisi“ haldur“, ning selgitas, et kuna vastupidist väidet kostja ei avaldanud, ei ole väidet sellisel kujul võimalik ümber lükata. Ringkonnakohus palus hagejal oma vaidlusaluse faktiväitega seotud nõude sõnastust täpsustada ning märkis, et mõistlik inimene mõistab kostja postitust viisil, et hageja ei ole seotud „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga.
Ringkonnakohus küsis, kas ta saab õigesti aru, et hageja soovib, et kostja lükkaks ümber väite, et hageja ei ole seotud „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga, ning kas hagi rahuldamise korral võiks avaldada teate nimetatud osas järgmiselt: „Kostjal on seos „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga.“ 20.3. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Riigikohus on selgitanud, et sätte mõtteks on lubada siiski üksnes nõude suuruse ja hagi aluseks olevate asjaolude ebaolulisi muudatusi. Nõude olulise suurendamise ja laiendamise korral on tegemist hagi muutmisega (Riigikohtu 28. mai 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-08, p 14). Ringkonnakohus tuvastas, et hageja hagi eesmärgiks oli faktiväite, et hageja ei ole seotud „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooniga, ümberlükkamine.
Ainuüksi vaidlusaluse faktväite puhul soovitud sõnastuse täpsustamine selliselt, et ümberlükkava teate sõnastuses ei viidata hageja konkreetsele rollile „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsioonis, vaid üldisele seotusele selle aktsiooniga, oli TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes hageja nõude ebaoluline laiendamine, mis ei kujuta endast hagi muutmist.
Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohus kolleegiumi hinnangul resolutsiooni sõnastamisel muutnud hagi eset ega ületanud oma otsuses hageja nõude piire. Seetõttu puudub alus ringkonnakohtu otsust tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
Menetlusökonoomia põhimõtte kohaselt peab ringkonnakohus vajaduse korral hindama uusi tõendeid ja tuvastama asjaolusid (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-122860/45, p 15; 11. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8191/82, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud ringkonnakohus praegu asja ise lahendades menetlusõiguse norme.
Kolleegium leiab, et hageja esindaja taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-de 22 ja 23 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 10 lg 3 alusel rahuldada.
Kolleegium määrab hageja esindaja riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 421 eurot 20 senti. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.