← Eesti

2-21-16071/38

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-16071 Määruse kuupäev Tartu, 24. mai 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Peeter Jerofejev, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaup

) § 111 jj võimaldavad pöörata sissenõude võlgnikule kuuluvale nõudele, milleks võib juriidilisest isikust võlgniku korral mh olla ka kahjuhüvitise nõue oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme vastu (vt alljärgnev p 14.1). Kui sissenõudja on märkinud täitmisavalduses talle teadaolevad andmed võlgnikust osaühingul oma juhatuse liikme(te) vastu nõudeõiguse olemasolu kohta (

§ 23

lg 2 p 4), saab kohtutäitur koostada sellele nõudele sissenõude pööramiseks nõude arestimise akti, millega kohustatakse võlgniku suhtes kohustatud isikut (juhatuse liiget) täitma kohustus võlgniku asemel kohtutäiturile (

§ 114

lg 1).

§ 118

lg 1 esimese lause kohaselt on sissenõudjal nõude arestimise puhul õigus nõuda kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Sisuliselt paneb hageja (võlausaldaja) sel viisil maksma osaühingu nõuet juhatuse liikme vastu. 14.1. Eelkäsitletud viisil saab võlausaldaja muuhulgas maksma panna ka osaühingu nõuet oma juhatuse liikme vastu ÄS § 187 lg 2 alusel koostoimes võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg-ga 1 tulenevalt viimase poolt äriühingule kahju tekitamisest (vt selle nõude eelduste kohta kokkuvõtvalt RKTKo 03.01.2020 2-17-13855/81, p 10). Seejuures ei pea juhatuse liikme poolt osaühingule kahju tekitamine olema enne tehtud kindlaks kohtulahendi vm täitedokumendiga, vaid

§ 118

järgi saab sissenõudja vajaduse korral ise esitada hagi juhatuse liikme kui võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Hageja peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse 5

(9)2-21-16071 liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 2). 14.2.

§-de 111–114 järgi on sissenõuet võimalik pöörata mh tulevastele ja tingimuslikele nõuetele, samuti nõuetele, mille kohta seni puudub täitedokument.

§ 114

lg 5 kohaselt kehtib kohtutäiturilt kolmandale isikule täitmiseks saadetud nõude arestimise akt kuni nõude täitmiseni. Seega juhul, kui kahjuhüvitise nõue osaühingu juhatuse liikme vastu rahuldatakse, on osaühingu võlausaldajal sissenõudjana õigus

§ 118

lg 1 esimese lause alusel nõuda juhatuse liikmelt täitmist võlgnikust osaühingu asemel enda kasuks kohtutäiturile. See tähendab, et juhatuse liikme vastu algatatud täitemenetluses saadud raha arvel rahuldatakse sissenõudja nõue võlgnikust osaühingu vastu. Sama tulemus on saavutatav täitemenetluseta, kui pärast nõude arestimist täidab juhatuse liige osaühingu nõude vabatahtlikult.

  1. Teine võimalus osaühingu võlausaldaja jaoks osaühingu juhatuse liikme vara arvel enda nõue rahuldada on ÄS § 187 lg 4 esimesest lausest tulenev võlausaldaja derivatiivnõue. Selle sätte esimese lause kohaselt võib sama paragrahvi teises lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel (vt selle nõude kohta otsuse p-e 17–19).
  2. Kummalgi eelnimetatud juhul ei ole tegu hageja (võlausaldaja) enda nõudega juhatuse liikme vastu, vaid osaühingu nõudega, mille enda nimel esitamiseks on seadusandja andnud võimaluse ka osaühingu võlausaldajale. Seega ei tekita kumbki võimalus juhatuse liikme otsevastutust osaühingu võlausaldaja ees, vaid osaühingu võlausaldajale on antud võimalused panna oma nimel maksma osaühingu nõuet olukorras, kus osaühing ise ei ole sellest huvitatud. Eesmärk on suurendada vara hulka, mille arvel saab võlausaldaja rahuldada enda nõude osaühingu vastu. II
  3. ÄS § 187 lg 4 esimese lause järgi võib oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda osaühingu juhatuse liikmetelt ka osaühingu võlausaldaja, kes ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel (edaspidi ka derivatiivnõue). Selle nõude esmase eeldusena peab võlausaldajal olema osaühingu vastu sissenõutavaks muutunud nõue (vt alljärgnev p 18). Teiseks peab kostja olema osaühingu juhatuse liikmena täitnud oma käitumisega juhatuse liikme vastutuse kogu koosseisu osaühingu ees (vt ÄS § 187 lg-d 1 ja 2, VÕS § 115 jj; vt otsuse p 14.1, RKTKo 22.11.2019 2-17-1725/117, p 11; RKTKo 24.11.2015 3-2-1-129-15, p 13). Kolmandaks peab hageja tõendama, et ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel (vt otsuse p 19).
  4. ÄS § 187 lg 4 alusel esitatud nõude esmase eeldusena peab hageja tõendama, et ta on osaühingu võlausaldaja. Võlausaldajaks olemine tähendab, et hagejal on osaühingu vastu sissenõutavaks muutunud rahaline nõue. 18.
  5. Kui hagejal on osaühingu vastu juba täitedokument, on tal seega võimalik valida, kas nõuda osaühingu juhatuse liikmelt

§ 118

lg 1 esimese lause alusel kahju hüvitamise kohustuse täitmist osaühingu asemel enda kasuks kohtutäiturile (vt otsuse p-d 14–14.2) või esitada juhatuse liikme vastu hagi ÄS § 187 lg 4 alusel, nõudes kahju hüvitamist osaühingule. ÄS § 187 lg 4 alusel saab osaühingu võlausaldaja esitada juhatuse liikme vastu hagi aga ka juhul, kui tal endal veel osaühingu vastu täitedokumenti ei ole. See tähendab, et kohus ei või TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda hagi menetlusse võtmisest põhjusel, et võlausaldajal ei ole täitedokumenti osaühingu 6

(9)2-21-16071 vastu (vt alljärgnev p 18.2). Võlausaldaja võib nõude olemasolu kinnituseks esitada ka muid tõendeid, millest nähtub nõude olemasolu. Osaühingu juhatuse liikme hagemine ÄS § 187 lg 4 järgi juba enne osaühingu vastu täitedokumendi saamist on vajalik olukorras, kus osaühingu nõue oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme vastu võib aeguda enne seda, kui võlausaldaja saab osaühingu vastu oma nõude kohta täitedokumendi. Sel juhul kaotaks võlausaldaja aegumise tõttu väljavaate, et tema nõue rahuldataks hüvitise arvel, mille tasub võlgnikust osaühingu suhtes oma kohustusi rikkunud juhatuse liige osaühingule. 18.
  1. Kui hageja soovib osaühingult sellise suurusega rahalise nõude väljamõistmist, mille täitmiseks osaühingu varast ilmselt ei jätku, on hagejal võimalik esitada kõnealused hagid (s.o võlausaldaja enda materiaalõiguslik nõue osaühingu vastu ja derivatiivnõudena osaühingu kahjuhüvitise nõue oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme vastu) kas mitme hagina eraldi menetlustes või TsMS § 207 lg 1 järgi ühes menetluses. Osaühingu juhatuse liikme vastu suunatud derivatiivnõude esitamisel tuleb hagejal kohtule põhistada ka seda, milliseid samme on hageja astunud enda ja osaühingu vahelises võlasuhtes täitedokumendi saamiseks (nt on ta esitanud osaühingu vastu hagi viimaselt enda kasuks võlgnevuse väljamõistmiseks). Sellises olukorras tuleb kolleegiumi hinnangul vähemalt derivatiivnõude menetlusse võtmise staadiumis lähtuda eeldusest, et hageja on osaühingu võlausaldaja, ja juhatuse liikme vastu esitatud derivatiivnõuet ei saa jätta menetlusse võtmata põhjusel, et hageja nõue osaühingu vastu ei ole veel selge. 18.2.
  2. Kohus ei saa siiski rahuldada võlausaldaja derivatiivnõuet osaühingu juhatuse liikme vastu ÄS § 187 lg 4 alusel, kuni pole tõendatud, et võlausaldaja enda nõue osaühingu vastu, mille maksmapanek osaühingu muu vara arvel on takistatud, on põhjendatud ja sissenõutav. Vastasel korral oleks täitmata ÄS § 187 lg-s 4 sätestatud nõude materiaalõiguslik eeldus, mille kohaselt derivatiivnõude esitaja peab olema osaühingu võlausaldaja. 18.2.
  3. Kui kohus otsustab menetleda kaht nõuet ühes menetluses, tuleb silmas pidada nende nõuete maksmapanekuga seotud erisusi. Sealjuures hageja nõude puhul osaühingu vastu on kostja osaühing, kuid derivatiivnõude puhul on kostja juhatuse liige. Osaühing ja juhatuse liige ei ole vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes. Nad ei ole ka solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 mõttes. Seega tuleb eri nõudeid menetledes teha vahet, millise kostja vastu milline nõue on esitatud. Välistatud ei ole aga kummagi osalemine teise vastu esitatud hagi menetlemisel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. 18.2.
  4. Kohtul on õigus TsMS § 375 lg 1 alusel eraldada derivatiivnõue osaühingu vastu esitatud hagiasjast määrusega eraldi menetlusse, kui ta leiab, et eraldi arutamine võimaldab asja kiiremini läbi vaadata või lihtsustab menetlust oluliselt. Sellise otsustuse korral on kohtul võimalik TsMS § 356 lg 1 alusel peatada menetlus, mille esemeks on juhatuse liikme vastu esitatud derivatiivnõue, sest selles asjas tehtav otsus sõltub osaühingu vastu esitatud nõude lahendamisest. Kui jõustub kohtulahend, millega osaühingu vastu esitatud nõue rahuldatakse, saab derivatiivnõude üle peetava menetluse uuendada ja käsitada hagejat osaühingu võlausaldajana ÄS § 187 lg 4 mõttes. 18.
  5. Juhul, kui hageja on juba enne esitanud hagi osaühingu vastu ja selle menetlemise ajal on oht, et osaühingu nõue juhatuse liikme vastu aegub (vt otsuse p 18.1), on hagejal võimalik esitada ÄS § 187 lg 4 alusel ka eraldi hagi juhatuse liikme vastu. See tähendab, et neid nõudeid ei pea tingimata esitama koos. Olenevalt sellest, millises staadiumis on osaühingu vastu esitatud nõude menetlemine, võib kohtul olla otstarbekas liita need hagid TsMS § 374 alusel ühte menetlusse, sest need nõuded on õiguslikult omavahel seotud selle kaudu, et osaühingu vastu esitatud nõude rahuldamine on ÄS § 187 lg 4 alusel esitatava nõude eeldus. Kui aga kohtu hinnangul ei ole hagide liitmine otstarbekas, saab derivatiivnõude menetlemise sarnaselt p-s 18.2.3 märgituga peatada. 7
(9)2-21-16071 Osaühingu vastu esitatud nõude lahendamisel eraldi menetluses tuleb hagejat ÄS § 187 lg 4 alusel esitatud nõude menetlusse võtmisel käsitada tinglikult kui osaühingu võlausaldajat ning derivatiivnõuet ei saa jätta menetlusse võtmata põhjusel, et hagejal ei ole osaühingu vastu (veel) täitedokumenti (vt selle kohta ka tagasivõitmise hagi kontekstis RKTKm 26.01.2022 2-20-10358/92, p-d 15.2–15.3). 18.
  1. ÄS § 187 lg 4 sõnastuse järgi saab võlausaldaja esitada kahju hüvitamise hagi osaühingu juhatuse liikme vastu, taotledes selle nõude täitmist osaühingule. Kõnealuse derivatiivnõude esitamine võimaldab osaühingu võlausaldajal jõuda tulemusele, kus hagi rahuldamise korral saab osaühing oma kohustusi rikkunud juhatuse liikmelt kahjuhüvitisena raha, mis omakorda võimaldaks täita võlausaldaja nõude osaühingu vastu. Ilma nimetatud eesmärgita ei ole võlausaldajal õiguslikku huvi kaitsta osaühingu huve, nõudes juhatuse liikmelt osaühingu kasuks raha väljamõistmist. Seega peab hageja ÄS § 187 lg 4 järgi hagi esitades kohtu ette tooma asjaolud, millest järelduvalt on tal sissenõutavaks muutunud nõudeõigus ka osaühingu vastu ning ta on tarvitusele võtnud abinõusid selle nõude kohta täitedokumendi saamiseks (eelkõige esitanud hagi osaühingult selle võlgnevuse väljamõistmiseks). Vastasel korral võib kohus jätta derivatiivnõude hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu menetlusse võtmata ja juba menetlusse võetud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel samal põhjusel läbi vaatamata. Tulenevalt eeltoodust ei ole derivatiivnõude rahuldamiseks piisav ainuüksi see, kui tõendatud on asjaolu, et võlausaldaja nõude rahuldamine osaühingu (muu) vara arvel ei ole (tõenäoliselt) võimalik. Ka osaühingu arvatava varatuse korral tuleb ennast osaühingu võlausaldajaks pidaval hagejal saavutada enda osaühingu vastu suunatud nõude tunnustamine jõustunud kohtulahendi vm täitedokumendiga. 18.4.
  2. Pole välistatud, et juhul, kui nii võlausaldaja nõue osaühingu vastu kui ka ÄS § 187 lg 4 alusel esitatud derivatiivnõue rahuldatakse, täidab juhatuse liige oma kahju hüvitamise kohustuse osaühingule enne, kui hageja algatab täitemenetluse osaühingu vastu. Kui osaühing täidab juhatuse liikmelt saadud raha arvel hageja nõude asemel mõne muu oma kohustuse, ei pruugi derivatiivnõude esitamine hageja huve toetada. Niisuguse olukorra vältimiseks võib hageja taotleda osaühingu vastu esitatud hagi tagamiseks TsMS § 377 lg 1 ja § 378 lg 1 p 2 alusel selle kahju hüvitamise nõude arestimist, mis on osaühingul juhatuse liikme vastu tulenevalt viimase kohustuse rikkumisest. 18.4.
  3. Nõude arestimisel tekib TsMS § 389 lg 1 kohaselt lisaks käsutamiskeelule ka arestipandiõigus, mis annab hagejale (sissenõudjale) tulevases täitemenetluses eelisõiguse oma nõude rahuldamiseks (RKTKm 20.03.2013 3-2-1-135-12, p 13).
  4. Erinevalt ringkonnakohtust leiab kolleegium, et ÄS § 187 lg 4 alusel juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamise kohustuslik eeltingimus ei ole see, et võlausaldaja nõude täitmine osaühingu suhtes oleks ebaõnnestunud osaühingu varatuse tõttu, vaid võlausaldajal on võimalik ka muude tõenditega tõendada, et tema nõude rahuldamine osaühingu vara arvel on ebatõenäoline. Selleks peab hageja sisuliselt tõendama seda, et osaühing on maksejõuetu või muutuks maksejõuetuks juhul, kui hageja nõue osaühingu vastu rahuldataks. Kolleegiumi hinnangul saab osaühingu maksejõuetust tõendada igal viisil (TsMS § 232 lg 2). Selleks ei pea olema toimunud osaühingu suhtes täitemenetlust, mis on ebaõnnestunud vara puudumise tõttu. Samuti ei pea olema välja kuulutatud osaühingu pankrotti. Viimasel juhul saaks ÄS § 187 lg 4 teise lause kohaselt nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur (RKTKo 20.06.2018 2-14-50307/132, p 16.3). 8
(9)2-21-16071 Hageja saab osaühingu maksejõuetust tõendada nt sellega, et osaühingu majandusaasta aruannetest nähtuvalt ei ole osaühingul vara. Kui hageja on oma tõendamiskoormise täitnud, saab juhatuse liige esitada tõendid selle kohta, et osaühingul on hagejale teadmata vara, mille alusel saab hageja nõuet rahuldada. Eeltoodust tulenevalt on ekslik ringkonnakohtu põhjendus, et derivatiivnõude eeldus on see, et täitedokumendi täitmine osaühingu vastu on ebaõnnestunud osaühingul vara puudumise tõttu. III
  1. Eelnevast tulenevalt tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks ka kostjate 3 ja 4 suhtes. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama pooltele derivatiivnõude lahendamise eeldusi ja tõendamiskoormist (vt otsuse p-d 17–19).
  2. Kuna kohtute määrused tühistatakse ja asi saadetakse tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks, tuleb tühistada ka kohtute määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulud jaotatakse hagi lahendamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.