2-19-12059/137

2-19-12059 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 08.09.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-12059 Tsiviilasi A. S. hagi AB Kreditex AS-i, Põhja-Eesti Hoiulaenuühistu, Revonum OÜ ja Arvila OÜ vastu lepingute tühisuse tuvastamise, hüpoteegi kustutamise, tahteavalduste asendamise ning enammakstud tasude ja viivise väljamõistmise nõudes või alternatiivselt lepingute kehtetuks tunnistamise nõudes Tsiviilasja hind 325 979,09 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: A. S. (endine P.; isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx);

Kostja I: AB Kreditex AS (registrikood 12041659; asukoht Rävala pst 3, Tallinn; e-post info@kreditex.ee);

Kostja II: Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (registrikood 12541563; asukoht Pronksi tn 3, Tallinn; e-post: xxxx);

Kostjate I ja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Oksana Morozova (Advokaadibüroo CLARUS; e-post: oksana@clarusab.ee);

Kostja III: Revonum OÜ (kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ) (registrikood 14042462; asukoht Rävala pst 8 9. korrus, Tallinn; e-post info@ravalaburoo.ee; telefon 5199 2651);

Kostja IV: Arvila OÜ (kehtetu nimega Stix KV OÜ) (registrikood: 14092508; asukoht: Pallasti tn 28-93 Nimekast, 11402, Tallinn; e-post arvila.ou@gmail.com);

Kostjate III ja IV lepinguline esindaja: Alar Liivamägi (e-post: info@renovum.ee).

Asja läbivaatamine 17.05.2022 eelistung, edasi kirjalikus menetluses.

1 2-19-12059 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi osaliselt.

2.1. põhivõla 3 267,72 eurot;

2.2. perioodi 03.09.2020 - 29.11.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivise 324.21 eurot;

2.3. viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte enam kui 3 267,72 eurot.

3.1. A. S. ja AB Kreditex AS vahel 23.02.2015.a sõlmitud laenulepingu nr xxxx ja võlatunnistuse xxxx tühisuse tuvastamine (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine) ja A. S. poolt AB Kreditex AS-ile alusetult enammakstud 7155,21 euro ja viiviste väljamõistmine;

3.2. A. S. ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu vahel 29.09.2016.a sõlmitud laenulepingu nr xxxx tühisuse tuvastamine (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine);

3.3. A. S. ja AB Kreditex AS vahel 23.02.2015.a notari D. L. poolt tõestatud lepingu (notari ametitegevuse raamatu registri number xxxx) tühisuse tuvastamine (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine);

3.4. A. S., AB Kreditex AS ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu vahel 29.09.2016.a notari L. M. asendaja E.-L. S. poolt tõestatud lepingu (notari ametitegevuse raamatu registri number xxxx) tühisuse tuvastamine (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine);

3.5. 22.03.2017.a Revonum OÜ ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu vahelise hüpoteekide loovutamislepingu tühisuse tuvastamine (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine);

3.6. kohustada Arvila OÜ andma nõusolek Tartu maakohtu kinnistusosakonna poolt kinnistusraamatusse kantud korteriomandi, registriosa number xxxx, II jakku 3. järjekohale Stix KV OÜ kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja A. S. osas omanikukande tegemine;

3.7. kohustada Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistut andma nõusolek Tartu maakohtu kinnistusosakonna poolt kinnistusraamatus korteriomandi, registriosa number xxxx, asukohaga Xxxx suhtes avatud kinnistusraamatu IV jakku (hüpoteegid) 5. järjekohale Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kasuks seatud hüpoteegi summas 62 000 eurot, tehtud kande kustutamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2 2-19-12059 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED 1. Hagiavaldusest nähtub, et A. P. ja AB Kreditex AS (kostja I) sõlmisid 23.02.2015.a fikseerimata intressimääraga laenulepingu nr xxxx. A. P. ja AB Kreditex AS vaheline laenulepingu nr xxxx laenu kulukuse määr oli 12 kuu EURIBOR + 21,269% (lepingu p 1.10) ja intressimäär 20,967%. Sõlmitud laenulepingu alusel kohustus laenuandja AB Kreditex AS väljastama hagejale rahalise laenu summas 10 000 eurot. Laenusummast arvestati maha lepingutasu, notaritasu ja riigilõiv ning notar E. R. 23.02.2015.a maksis tegelikkuses kostja I käsundil hageja arvelduskontole 9545,42 eurot.

Eelnimetatud nõudekirja alusel esitas kostja I hagejale nõude summas 12 771,02 eurot:

Hageja jaoks jäi selgusetuks, millist õiguslikku tähendust ja sisu omab mõiste „tegeleb“ olukorras, kus nõuet õiguslikult kehtivalt ei olnud sisuliselt loovutatud.

3 2-19-12059 6. Hageja ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu vahel sõlmitud laenulepinguga refinantseeriti AB Kreditex AS ja hageja vahelisest laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja III maksis 1,5 kuud pärast lepingu ülesütlemise teatise koostamist so 29.09.2016.a AB Kreditex ASile (lisa 7), mitte Renovum OÜ (kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ), arvelduskontole 11 478,21 eurot.

Hagejal tekkis AB Kreditex AS`ga sõlmitud laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks ja hagejaga seotud äriühingule Balti Kindlustusmaakler OÜ esitatud pankrotihoiatusest (eelkõige pankroti ärahoidmise sooviga) tulenevalt erakorraline rahaline vajadus.

Hageja sõlmis 29.09.2016.a Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistuga fikseerimata intressimääraga laenulepingu nr xxxx. Sõlmitud ja hüpoteegiga tagatud laenulepingu kulukuse määr oli 15,05% (lepingu p 1.11) ja intressimäär 12 kuu EURIBOR + 13,56%.

Hageja allkirjastas laenulepingu sõlmimisega samaaegselt ka avalduse, milles palus laenulepingu alusel hageja kontole laekuvast summast kanda AB Kreditex AS arvelduskontole 11 478,21 eurot. Avalduses sisalduvad summad, mille osas hagejal sisuliselt puudus läbirääkimiste võimalus.

4 2-19-12059 12. Eelnimetatud dokumentides kajastatud summade ja dokumentide koostamise osas eelnevalt hagejaga läbirääkimisi ei toimunud ja eelnimetaud dokumentide allkirjastamine kostja I oli eelduseks Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistuga laenulepingu sõlmimiseks ja raha saamiseks.

Laenuandja määras eelnimetatud kohustuse tasumiseks täiendava tähtaja 14 päeva. Hageja eelnimetatud tähtaja jooksul rahalist kohustust ei täitnud.

Lisaks nõude loovutamisele loovutati ka hüpoteegid. Hüpoteegi tagamise kokkuleppeid, mis olid hüpoteekide asjaõiguslike kannete aluseks, ei loovutatud ja seda ei olnud ka ilma laenulepingu osapooleks oleva hageja nõusolekuta saanud ka õiguslikult loovutada.

Laenulepingute nr xxxx ja nr xxxx tühisus 20. Lepingust tulenevad õigused ja kohustused olid äärmiselt ebaproportsionaalsed, sõlmitud lepingust tulenesid hagejale kui tarbijale ebamõistlikult kahjustavad kahju-, leppetrahvi jm nõuded ning kinnistutele seatav hüpoteek on oluliselt suurem, kui seda asjaõigusseadus ja 5 2-19-12059 praktika tavaliselt sätestab, hageja oli sundseisus ja lepingust pooltele tulenevate kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt hageja kui tarbija suhtes tasakaalust väljas.

Vastutustundliku laenamise põhimõte 24. Käesoleval juhul ei tuvastanud kostjad I ja II hageja maksevõimet ja seega rikkusid vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille tagajärjena kaasnes hagejale äärmiselt keeruline majanduslik tagajärg ning hageja sõlmis lepingu, millest tulenevaid rahalisi kohustusi ta ei suutnud täita ja seda enam olukorras, kus refinantseeritud laenulepingust leping xxxx tulenev nõue sisaldas juba kõrvalnõudeid [(409,91 eurot laenuintress kolme järgneva kuu eest (nn kahjuhüvitis); 623,54 eurot viivis; 606,15 eurot hüvitis laenuintresside tasumisega viivitamise eest; 1720,87 kahjuhüvitis ennetähtaegse tagastamise eest ja 80 eurot meeldetuletuskirjad], millele lisandusid omakorda veelkord kõrvalnõuded (viivis 0,38% päevas (vt lisa 24), hüvitis ja intress), mis lõppkokkuvõttes muutis tagasimakstava summa tarbijast laenuvõtjat kahjustavalt ebamõistlikult suureks.

Hageja ei ole siinjuures arvestanud laenulepingu sõlmimisega kaasnenud kulutusi (lepingutasu, notaritasu ja riigilõiv), mis arvestati hagejale makstud laenusummast maha ja tegelikkuses maksti hageja arvelduskontole 10 000 euro asemel 9 545,42 eurot.

Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistuga sõlmitud laenuleping xxxx kehtivus oli faktiliselt 5 kalendrikuud so ajavahemikul 29.09.2016 – 23.02.2017.a ja selle aja eest oli kostja II poolt kostjale III loovutatud nõude rahuldamisega hüpoteekide arvelt tegelikult teenitud tulu suuruseks. Eeltoodust tuleneb, et hüpoteegiga tagatud laenulepingu alusel makstud laenusummaga so 25 000 euroga võrrelduna kujuneb laenukulukuse tegelikuks määraks viie kalendrikuu eest 39,05%, mis teeb aastamääraks 93,72%.

Ebamõistlikus suuruses leppetrahvi nõuded 30. Renovum (kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ) poolt on täitmisavalduses esitatud nõuete koosseisus on hageja poolse laenulepingust tuleneva kindlustuskohustuse mittetäitmisest tulenev leppetrahvi nõue summas 2 470,65 eurot. Kostja I on tuginenud nõude esitamisel laenulepingu nr xxxx p-le 6.7. Kostja III oli jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja on esitanud kostjale vara suhtes sõlmitud kindlustuslepingu (lisa 26) ehk siis 7 2-19-12059 hageja on eelnimetatud nõude täitnud ja seega puudub leppetrahvi esitamise õiguslik alus.

Lisaks eeltoodule on eelnimetatud leppetrahv ebamõistlikult suur, kuid sellest hoolimata on kostja I oma nn lõppnõude koosseisus jäänud enda leppetrahvi nõude juurde ja eelnimetatud nõue sisaldub ka refinantseerimistehingu raames kostja II poolt kostjale I 29.09.2016 makstud summa 11 478,21 euro koosseisus.

Ebamõistlikult kahjustavad hüvitiste nõuded 32. AB Kreditex AS on esitanud hageja vastu mitmeid hüvitise nõudeid. Hageja hinnangul on esitatud hüvitise nõuded (laenuintress 409,91 eurot kolme järgneva kuu eest, 606,15 eurot hüvitis laenuintressidega viivitamise eest, 1720,87 eurot kahjuhüvitis laenu ennetähtaegse tagastamise eest) ebamõistlikult suured ja hagejat kui tarbijast laenuvõtjat ebamõistlikult kahjustavad.

Kostja III poolt 16.oktoober 2018.a edastatud nõude suurust täpsustava e-kirja kohaselt on 03.10.2018 seisuga nõude suuruseks 34 523,32 eurot. Hagejale ei ole teada, millistest summadest nõudesumma koosneb, kuid kui lähtuda puudutatud isiku poolt hagejaga peetud kirjavahetusest, siis lähtub hageja eeldusest, et puudutatud isik on arvestanud nõude koosseisus viivise kuni 03.10.2018.a kuupäevani vastavalt laenulepingule so 0,038%.

Hagejat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused 36. Pooled sõlmisid laenulepingu, milles hageja on tarbijaks vastavalt VÕS §-le 34. Sõlmitud laenulepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega. Laenulepingud xxxx ja xxxx on tüüptingimustega lepingud. Käeoleval juhul ei ole hageja ja laenuandjad laenulepingu tingimusi eraldi läbi rääkinud.

9 2-19-12059 - - p 9.3 so laenusaajale tulenev trahvinõue kuni 20% hetkel tagastamata laenusummast; p 17.2 ja 17.3, mille kohaselt lepingu tõlgendamisel tekkinud eriarvamuste korral lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi Notarite Koja Vahekohtus nimetatud vahekohtu reglemendi alusel. Reglementi ei ole laenulepingule lisatud; p 17.4 – 17.9 so vahekohtu menetlust reguleerivad lepingu punktid.

Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kasuks seatud hüpoteegikande kustutamine 40. Kinnistusraamatusse on kantud hetkel Stix KV OÜ (kehtiv ärinimi Arvila OÜ), poolt kostjaga II so Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistuga sõlmitud laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist tagav hüpoteegikanne summas 62 000 eurot, millise kande tühistamise taotlus sisaldub hagi resolutsioonis.

Alusetu rikastumisega saadu tagastamise nõue 41. Kostja I on hageja arvelt rikastunud 7155,21 euro võrra (laenuleping 10 000 eurot – hageja ja hagejaga seotud kolmandate isikute poolt teostatud tagasimaksed summas 7155, 21 eurot – kostja II poolt refinantseerimise raames kostjale I 29.09.2016 makstud 11 478, 21 eurot = 7 155, 21 eurot).

Kostja II ja kostja III on solidaarselt hageja arvelt alusetult rikastunud 10 003,52 euro võrra ( - 25 000 eurot kostjaga II sõlmitud laenuleping + 240 eurot hageja poolt teostatud laenu tagasimaksed + kohtutäituri E. V.e poolt kostja III arvelduskontole makstud 34 763,52 eurot = 10 003,52 eurot).

Viivise nõue 42. Hageja esitab kostja I vastu sissenõutavaks viivisenõude summas 2957,35 eurot, kus 7155,21 eurot on hageja poolt kostjale alusetult so enammakstud summa X 0,022% (viivise päevamäär VÕS § 113 lg 1 alusel) x 1887 (päevade arv, arvates kostja I rikastumisest so 30.09.2016 ehk hetkest, mil kostja II poolt refinantseerimise raames raha ära maksti kuni hagiavalduse esitamise päevani so 29.11.2021).

Hageja esitab solidaarselt kostja II ja kostja III vastu viivisenõude summas 2490,74 eurot, kus 10 003,52 eurot on hageja poolt kostjale alusetult so enammakstud summa X 0,022% (viivise päevamäär VÕS § 113 lg 1 alusel) x 766 (periood 20.10.2018 – 29.11.2021, enampakkumise raames kostjale III täituri poolt tasutud summast kuni hagiavalduse kohtule esitamise päevani).

HAGEJA NÕUDED 43. Hageja palub: A. P. (xxxx) ja AB Kreditex AS (registrikood 12041659, kostja I) vahel 23.02.2015.a sõlmitud laenulepingu nr xxxx ja võlatunnistuse xxxx tühisuse tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist) ja A. P. poolt kostjale I alusetult enammakstud 7155,21 euro väljamõistmist; ajavahemiku 30.09.2016 – 29.11.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kostjalt I (AB Kreditex AS) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, summas 2957,35 eurot; kostjalt I (AB Kreditex AS) hageja kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte enam kui 7155,21 eurot; A. P. (xxxx) ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (12541563) vahel 29.09.2016.a sõlmitud laenulepingu nr xxxx tühisuse 10 2-19-12059 tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist) ja solidaarselt kostjalt II ja kostjalt III A. P. poolt eelnimetatud laenulepingu raames kolmandale isikule so Revonum OÜ (kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ`le) alusetult enammakstud 10 003,52 euro väljamõistmist; ajavahemiku 20.10.2018 – 29.11.2021 (so hageja kinnisasja enampakkumisel müümisel kostja IV so Arvila OÜ poolt kohtutäiturile E. V. makstud ostusumma kostjale III laekumise päevast kuni hagiavalduse kohtule esitamise päevani) eest solidaarselt kostjalt II (Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu) ja kostjalt III (Revonum OÜ, kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ) sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lause alusel summas 2490,74 eurot; solidaarselt kostjalt II (Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu) ja kostjalt III (Revonum OÜ, kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ) hageja kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte enam kui 10 003,52 eurot; A. P. (xxxx) ja AB Kreditex AS (registrikood 12041659) vahel 23.02.2015.a notari D. L. poolt tõestatud lepingu (notari ametitegevuse raamatu registri number xxxx) tühisuse tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist);

A. P., AB Kreditex AS (registrikood 12041659) ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (registrikood 12541563) vahel 29.09.2016.a notari L. M. asendaja E.-L. S. poolt tõestatud lepingu (notari ametitegevuse raamatu registri number xxxx) tühisuse tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist); 22.03.2017.a Revonum OÜ (kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ) ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (registrikood 12541563) vahelise hüpoteekide loovutamislepingu tühisuse tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist); kohustada juriidilist isikut Arvila OÜ (kehtetu ärinimega Stix KV, registrikood 12041659) andma nõusolek Tartu maakohtu kinnistusosakonna poolt kinnistusraamatusse kantud korteriomandi, registriosa number xxxx, asukohaga Xxxx II so omaniku andmeid sisaldavasse jakku 3. järjekohale Stix KV OÜ (registrikood 12041659) kasuks sisse kantud omanikukande kustutamiseks ja A. P. (isikukood xxxx) kasuks kinnistusraamatu II jakku esimesele vabale järjekohale omanikukande tegemist; kohustada kostjat II so Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistut (registrikood 12541563) andma nõusolek Tartu maakohtu kinnistusosakonna poolt kinnistusraamatus korteriomandi, registriosa number xxxx, asukohaga Xxxx suhtes avatud kinnistusraamatu IV jakku (hüpoteegid) 5. järjekohale Põhja-Eesti Hoiulaenuühistu kasuks seatud hüpoteegi summas 62 000 eurot, tehtud kande kustutamiseks.

Seisukohad kostjate vastuväidete osas 44. Seoses kostjate vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja sai alusetust rikastumisest sh selle rahalisest ulatusest ehk siis summa suurusest teada siis, kui ta allkirjastas 29.09.2016 eelnevalt kostja I poolt ettevalmistatud võlateatise (dtl 571) ja võlatunnistuse (dtl 572-573) ning avalduse (dtl 570), milles palus AB Kreditex AS arvelduskontole maksta Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistuga (kostja II) samal päeval so 29.09.2016 sõlmitud laenulepingu nr xxxx (dtl 558-569) alusel väljamaksmisele kuuluvast laenusummast so 25 000 eurost (p 1.1) 11 478,21 eurot. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (kostja II) teostas hagejale laenulepingu alusel makse 13 005,64 eurot 29.09.2020 (dtl 580). Seega realiseerus hageja jaoks AB Kreditex AS (kostja I) alusetu rikastumine päeval, mil teostati konkreetsed rahalised maksed so 29.09.2016.a. E-toimikust nähtub, et hageja esitas hagiavalduse Harju Maakohtule 12.08.2019 (TsÜS § 160 lg 1) ehk siis enne kolme aastase tähtaja möödumist alusetu rikastumisest ja selle ulatuse teadasaamisest. Hageja hinnangul ei ole asjakohased kostja poolt esitatud väited lepingu ülesütlemise tähtpäeva kohta, sest lepingu ülesütlemise hetkel ei olnud hagejale teada kostja I rikastumise rahaline ulatus.

11 2-19-12059 45. Ebamõistlikult kahjustava või liigkasuvõtjaliku laenu intressi puhul tuleb hageja hinnangul lähtuda mitte tavapärasest tarbijakrediidi intressist, vaid samalaadsete laenude so hüpoteegiga koormatud laenude intressimääradest, sest antud juhul ei olnud tegemist tarbijakrediidiga ehk siis tagamata laenuga, milleks aga on tarbijakrediidilepingud. Nii on ka hageja poolt esitatud avalduses märgitud, et tegemist on kinnisvaralaenu taotlusega, mitte tarbijalaenuga (dtl 943-944). VÕS § 4034 lõige 1 kohaselt kohustub laenuandja kontrollima laenusaaja sissetulekut ja kohustusi (laenuvõimekust) ning mitte kaasa aitama ega tekitama olukorda, kus laenusaaja satub või võib sattuda laenu tagasimaksetega hätta.

Antud juhul ei teinud seda ei kostja I ega ka kostja II. Kostja II on väitnud, et tuvastas hageja laenuvõimekuse telefoni teel (vt dtl 557).

Hageja märgib, et Harju Maakohus tuvastas kostjaga II sõlmitud laenulepingu ülesütlemise kehtivuse, kuid ei tuvastanud sõlmitud laenulepingute kehtivust.

Laenulepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse tuvastamine ja laenulepingu kehtivuse tuvastamine on õiguslikult täiesti erinevad nõuded ja seega ei ole ka kostja III väide, justkui oleks kohus juba ts asjas xxxx tuvastanud laenulepingu kehtivuse, õiguspärane ega kooskõlas tegelike asjaoludega.

Käesoleval juhul puudus vähemalt hagejal tegelik tahe ja sisuline vajadus sõlmida uus ja iseseisva nõudega rahalist kohustust sisaldav võlatunnistus ning seda eriti olukorras, kus tegelikult ju ei sõlmitud võlatunnistust tulevikus teatud aja jooksul täitmisele kuuluva nõude rahuldamiseks, mida konstitutiivne võlatunnistus oma iseloomult ja eesmärgilt on.

KOSTJA I VASTUVÄITED HAGILE 51. Kostja I märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

12 2-19-12059 Aegumine 52. Hageja rahaline nõue kostja I vastu on aegunud (TsÜS § 151 lg 1) ning kostja I taotleb käesolevaga nõude aegumise arvesse võtmist.

Hagejal ei olnud kostja I suhtes peale võlasuhte lõppemist mitte ühtegi etteheidet. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja I poole mingi väidetava enammakstu tagastamise nõudega. Kostja I sai teada hageja väidetavatest nõuetest alles peale seda, kui kohus võttis menetlusse hageja 03.05.2021.a esitatud hagiavalduse. Hageja poolt käesolevas asjas esitatud hagiavaldused olid korduvalt muudetud mh osapoolte suhtes. Kostja I kaaskostjana figureerib esmakordselt alles hageja 03.09.2020.a dateeritud täiendatud hagiavalduses. Väidetava enammakstu tagastamise nõue koos vastava summaga esitab hageja alles 23.11.2020.a dateeritud hagiavalduses.

Lepingute sõlmimisest 55. Hageja sai ja pidi aru saama, mille ta allkirjastab ning millised on tehingute olemus ja tagajärjed.

Vaatamata oma lubadustele ei täitnud hageja lepingust tulenevaid kohustusi ennetähtaegselt, samuti jättes tasumata 4 ka jooksvaid tagasimakseid. Kostja I tegi järjekordse laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning seejärel ütles hagejaga sõlmitud laenulepingu kehtivalt üles. Laenuleping lõppes ning kõik laenulepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks.

13 2-19-12059 Kui hagejale jäi midagi arusaamatuks või ta ei olnud millegagi nõus, siis tavaliselt tehakse koos allkirjaga ka vastavad märked. Kostja I rõhutab, et hageja on juriidilise haridusega isik ning on täiesti asjakohatu viie aasta möödudes väita, et temal puudus mingi läbirääkimisvõimalus ja/või oli ta sundolukorras vms.

Lepingute kehtivusest 60. Algusest tugineb hageja TsÜS § 90 lg 1 ja § 91. Kuid jääb arusaamatuks, kas tehing oli väidetavalt teostatud kas olulise eksimuse või pettuse või ähvarduse või siis vägivalla mõjul. Hageja põhjendustest seda ei tulene. Samuti ei ole hageja poolt järgitud tehingu tühistamise korda ja tühistamise tähtaega. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 kohaselt tehingu võib tühistada: 1) ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas; 2) pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Hageja ei ole kordagi kostja I poole pöördunud vastava avaldusega ja seda eelnimetatud tähtaja jooksul. Kostja on seisukohal, et ei ole täidetud asjaolusid, mis annaksid alust tehingute tühistamiseks ning seaduses sätestatud tähtajad on juba möödunud.

Ei ole täidetud ka TsÜS § 86 kirjeldatud asjaolud, mis annaksid alust pidada laenulepinguid heade kommete vastaseks ja tühiseks. Soorituste väärtuste vahe tõendamiseks tuleb poolel näidata võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahet, seega käibes tavapärast vastet tühistatava tehingu suhtes, mitte aga ühe poole subjektiivset huvi tehingu väärtuse vastu. Vastastikuste soorituste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust väljasolekut peab tõendama tehingu tühisusele tuginev isik.

Riigikohus seisukohal, et üksnes eelmise laenulepingu refinantseerimisest ja maksetähtpäeva edasilükkamisest põhjusel, et laenusaaja ei ole suuteline laenu tasuma, ei saa järeldada, et refinantseerimisleping oleks sõlmitud laenusaaja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, samuti ei saa sellest järeldada, et poolte vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, mida nõuavad TsÜS § 86 lg 2 pd 1 ja 2 (3-2-1-169-13, p 19).

Paneb imestama hageja poolt toodu, et «on üldteada, et hagiavalduse sõlmimise hetkel on hüpoteegiga tagatud laenulepingute keskmine aastane intressimäär on juba mitme aasta vältel olnud 2-3% + 6 kuu EURIBOR, mis hagiavalduse koostamise hetkel on 0. …….».

Laenu andmise ajal (so veebruar 2015) oli Eesti Panga andmetel tarbimislaenude kulukuse määr 24,1%. Seega antud juhul krediidi kulukuse määr on igati mõistlik ja ei ole heade kommetega vastuolus.

Võlaõigusseadus võimaldab kohustatud isikul nõuda leppetrahvi ja viivise vähendamist (ja seda ainult mõistliku aja jooksul). Viivise ja leppetrahvi rakendamine sõltub põhimõtteliselt võlgnikust endast ja seetõttu ei saa viivise – ja/või leppetrahvikokkulepe kohustust täitvat võlgniku kahjustada. Antud juhul on hageja rikkunud pooltevahelist lepingut ning tagajärjena olidki temalt nõutud vastavad sanktsioonid.

Täiesti asjakohatu on hageja viide KAS §-le 83. Kostjate puhul ei ole tegemist krediidiasutustega ning seega ei kehti kostjate suhtes KAS-st tulenevad nõuded. Seda enam, kostjaga I laenulepingu sõlmimise ajal ei ole kehtinud ka Krediidiandjate-ja vahendajate seadus ja hageja poolt viidatud finantsinspektsiooni juhend. See täiendavalt kinnitab, et hageja püüab tagasiulatavalt ja ilma vastava õigusliku aluseta panna kogu vastutuse kostjatele, mis on aga lubamatu.

KOSTJA II VASTUVÄITED HAGILE 67. Kostja II märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja II ei pea hagi õigeks ja ei tunnista hageja nõuet täies ulatuses. Kostja III (Renovum OÜ) selgitas oma 17.12.2021.a esitatud vastuses, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad nõuded loovutati kostjale III. Kostja III teostas lepingust tulenevat nõudeõigust ja nõudis laenulepingust tuleneva võla täitemenetluses sisse. Seega oli kostja III viimane, kes hagejalt raha sisse nõudis ja on õigustatud isik vastama laenulepinguga xxxx seonduva osas. Kostja II ühineb kostja III 17.12.2021.a esitatud vastusega. Kostja II leiab, et on alust hagi läbivaatamata jätmiseks. Samuti on alust aegumise kohaldamiseks 15 2-19-12059 hageja nõudele kostja II poolt vastutustundliku laenamise kohustuste rikkumist puudutava nõude suhtes. Vastavad põhjendused on toodud kostja III 17.12.2021.a vastuse punktis 6.

KOSTJA III VASTUVÄITED HAGILE 68. Kostja III märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohtu pädevus ja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks 69. Kohus ei ole pädev käesolevat hagi menetlema. Kõik hageja nõuded tuginevad ideel, et temaga sõlmitud laenulepingud ja võlatunnistus on tühised või tulevad tagantjärele kehtetuks tunnistada, mistõttu hageja arvates loogiliselt peavad tühised olema ka kõik asjaga mingisugustki puutumust omavad notariaalsed lepingud. Nii laenulepingutes (p 17.2.) kui võlatunnistuses (p 6.) on pooled kokku leppinud vaidluste lahendamise Eesti Vabariigi Notarite koja vahekohtus. Kohus ei saa nende tehingutega seotud vaidlust lahendada. Hageja ei ole vaidluse lahendamiseks vahekohtusse pöördunud. Hageja III palub hagi läbi vaatamata jätta TsMS § 371 lg 1 p 4 või lg 2 alusel.

06.04.2018 kohtuotsusega jättis kohus hagi rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 11.08.2018.

Hageja on käitunud vastuolus hea usu põhimõtte ja mõistlikkuse põhimõttega.

Vaidlustades laenulepingu ülesütlemise tühisuse, vaidlustas hageja sisuliselt kostja III õiguse laenulepingust tulenevat võlga sisse nõuda. Hagejale olid teada kõik täitmisele esitatud nõudeliigid ja nende summad (vt xxxx hagi, s.o lisa 1 p 2.7 ja 2.8. ning käesoleva asja 29.11.2021 hagi lisa 24 - täitmisavaldus), hagejal ei olnud neile muid vastuväiteid kui lepingu ülesütlemise väidetud tühisus/kehtetus. Sisult esitas hageja eelmises kohtuasjas sundtäitmise lubamatuse nõude, milles saab esitada kõik materiaalõiguslikud vastuväited nõudele. Seega on hagejal olnud võimalik nõudele kõiki vastuväiteid esitada, mida hageja varasemas hagiavalduses ka tegi. Sellega on hageja õigus kostja III vastu laenulepinguga seotud küsimustes kohtusse pöörduda ammendunud.

16 2-19-12059 Kostja arvates on lubamatu, et hageja positsioon vastavalt hageja suvale muutub.

Tsiviilasjas xxxx nõudis hageja laenulepingu nr xxxx ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja alternatiivselt ülesütlemise kehtetuks tunnistamist. Ülesütlemine on võimalik ainult kehtiva kestvuslepingu suhtes. Kogu hageja ülesütlemist puudutav argumentatsioon tugines sellele, et laenuleping sõlmiti kehtivalt ja sealt tulenesid täitmisele esitatud nõuded. Seega tugines hageja varasemas kohtumenetluses sellele, et laenuleping on sõlmitud kehtivalt ja on ka pärast hageja poolt ülesütlemisavalduse saamist jätkuvalt kehtiv. Hageja on 03.01.2018 hagiavalduse p-s 3.2. selgesõnaliselt nimetanud laenulepingut kehtivaks.

Kuivõrd nimetatud summa pole õige, on rahaline nõue kostjate II ja III vastu ning sellelt arvestatud viivise nõue ka matemaatiliselt ebaõige.

17 2-19-12059 Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumine 79. Hageja on oma rahalise nõude alusena muuhulgas tuginenud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisele kostja II poolt. Hageja nõudeõigus sel alusel on kostja III hinnangul aegunud. Kuivõrd laenulepingust tulenev nõue on loovutatud kostjale III, kes nõudis ka võla sisse, on kostja III ka õigustatud esitama nõudele aegumise vastuväite (lisaks kostjale II, kes teeb seda tõenäoliselt samuti). Kostja III palub kohaldada hageja vastutustundliku laenamise rikkumist puudutava nõude suhtes aegumist. Laenuandja ehk kostja II vastu on hageja sellel alusel nõude esitanud alles 03.09.2020 hagiavalduses, ehk ligi 4 aastat pärast väidetavat vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist. Seega on hageja nõudeõigus vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise alusel aegunud.

Laenutaotluses avaldas hageja oma viimase 6 kuu keskmise sissetulekuna 1500 eurot ja täiendava sissetulekuna omanikutulu 400 eurot. Seega oli hageja igakuine sissetulek 1900 eurot. Laenutaotluse 2. leheküljel on hageja märkinud oma igakuisteks väljaminekuteks kokku 850 eurot, millest Xxxx laenumakse 250 €, kommunaalkulud 200 €, toit 200 €, riided 100 € ja muud kulud 100 €. Eeltoodu põhjal jäi hagejale igakuiselt 1050 eurot vaba raha, mille arvelt ta sai laenulepinguga võetavaid kohustusi täita. Kostjaga II sõlmitud laenulepingu nr xxxx esimene makse oli 444 eurot, seejärel igakuiselt 576 eurot. Selliseid kohustusi oli kostja suuteline raskusteta täitma. Kostjale jäi pärast kõigi kulude ja laenumaksete tasumist igakuiselt üle veel 474 eurot võimalike ootamatute kulude katteks.

Eeltoodu põhjal oli kostja igati võimeline oma kohustusi täitma ja laenuandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. Ainuüksi sissetulekute ja kulude võrdluses oli hageja krediidikõlbulik.

Lisaks tulude-kulude kontrollimisele kontrollis kostja II ka hageja võimalikke makseraskusi ja maksehäireid. Laenutaotluses hageja enda esitatu kohaselt tal neid ei olnud. Laenutaotluses kinnitas hageja, et tal ei ole viivituses laenu tagasimakseid (vt lk 1 allosas). Laenuandja ise võttis väljavõtted ka Krediidiinfo maksehäirete registrist ja Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade tõendi. Hagejal ei olnud kehtivaid maksehäireid ega maksuvõlgasid.

Eeltoodu põhjal ei saanud laenuandjal tekkida arvamust, et laenukohustuste täitmisel oleks jooksvast sissetulekust johtuvalt hageja raskustesse sattumine tõenäoline. Vähe 18 2-19-12059 sellest, kogutud teabe ja dokumentide põhjal oli laenuandja põhjendatult veendumusel, et laenukohustuste täitmine on laenutaotlejale jõukohane.

See oleks olnud nn „varuväljapääs“ ootamatute makseraskuste korral, mis oleks võimaldanud tasuda võlad ja soetada ka mingi elusase.

Hüpoteegid 84. Laenulepingute võimalik tühisus (mida kostjad ei tunnista) või hilisem tagasiulatuv tühistamine (milleks kostjate hinnangul ei ole alust) ei too kaasa hüpoteegilepingute tühisust, need ei ole tühised ja nende tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Hüpoteek ei ole aktsessoorne õigus. Hüpoteegilepingu võib sõlmida ka ilma tagatava võlata. Praegusel juhul selline võlasuhe siiski esines kõigi hüpoteegilepingute sõlmimise ajal.

Hüpoteek ei ole laenukohustusest sõltuv aktsessoorne õigus, mis võiks osutuda tühiseks laenulepingu tühisuse korral. Samuti puudub hagejal notariaalsete lepingute tühisuse tuvastamiseks õigustatud huvi ka seetõttu, et hageja kohustusi taganud hüpoteekidest tulenevad õigused on realiseeritud ning hüpoteegid kinnistusraamatust kustutatud.

Hagejalt ei nõutud võlga mitte hüpoteegilepingu, vaid laenulepingu alusel, hoolimata sellest, et kostja III pidi võla sissenõudmiseks ka hüpoteeke realiseerima.

Nõude loovutamine 87. Kostja II ja III vahel sõlmitud nõude loovutamise 22.03.3017 tehingus ei olnud hageja tehingupooleks, seega ei saa hageja sellise lepingu tühisust ka seetõttu nõuda. VÕS § 164 näeb ette õiguse nõude loovutamiseks võlgniku nõusolekuta. Sama puudutab ka nõude loovutamisega seoses kostjale III üle läinu tagatiste (VÕS § 167 lg 1) üleandmiseks kostjate II ja III vahel tehtud 22.03.2017 notariaalset tehingut. Tehingud on tehtud seaduslikult ja kehtivalt, need ei ole tühised, hagejal pole alust nende tühisuse tuvastamist või tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist nõuda.

19 2-19-12059 Aegumine 88. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu täitmisest tingitud tagasinõudeõigus on kostja III hinnangul aegunud. Hageja tasus kostjale I laenulepingust nr xxxx ja võlatunnistusest tuleneva võla viimase makse 11 478,21 eurot uue laenuandja vahendusel 29.09.2016 laenulepinguga xxxx võetud laenusumma arvelt (vt hagi lisa 7 ja 13). Võlg tasuti laenulepingu ja võla kohta koostatud konstitutiivse võlatunnistuse alusel 29.09.2016. Esmakordselt esitas hageja nõude kostjalt I millegi tagasisaamiseks 03.09.2020 hagiavalduse redaktsioonis, nõudes ebamäärase „enammakstu tagastamist“, alles 23.11.2020 hagiavalduse redaktsioonis vormistas hageja oma nõude kostja I vastu summaliselt, 7155,21 eurot. Seega oli hageja poolt võla tasumisest kuni kostja I vastu tagasinõude esitamiseni möödunud ligikaudu 4 aastat (+/-) ehk rohkem kui TsÜS § 151 sätestatud alusetust rikastumisest tulenev 3-aastane aegumistähtaeg. Hagejal puudub mistahes alusel õigus makstud summasid tagasi nõuda. Tagasinõude 3-aastane aegumistähtaeg on möödunud, hageja nõue kostja I vastu on aegunud. Kostja I võib nõuda aegumise kohaldamist.

Kohtu pädevus 89. Hageja sõlmis kostjaga I konstitutiivse võlatunnistuse (vt hagi lisa 15), millega tekkis hagejal kostja I ees uus iseseisev võlakohustus, mis ei ole sõltuvuses võla aluseks olnud laenulepingust (vt p 1). Seega oli hagejal vaieldamatu kohustus kostja 1 ees talle tasutud summade ulatuses. Konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimisega loobus kostja vastuväidetest laenulepingust tulenevale võlale summas 11 478,21 eurot, millise summa tasus kosjale I refinantseerimistehingu käigus kostjaga II sõlmitud uue laenulepingu arvelt. Võlatunnistus oli selle täitmise ajal kehtiv ja on siiani. Võlatunnistuse punktis 6 kokkulepitu kohaselt kuuluvad võlatunnistusest tulenevad ja sellega seotud vaidlused lahendamisele Eesti Vabariigi Notarite Koja Vahekohtus. Hageja ei ole vahekohtus võlatunnistuse kehtivust vaidlustanud ega ole seda seni ka muul viisil teinud enne kui käesolevas kohtuasjas.

Vahekohtu kokkuleppest tulenevalt ei ole kohus pädev võlatunnistuse üle peetavat vaidlust lahendama.

Laenulepingu xxxx kehtivus 90. Hageja sõlmis 29.09.2016 kostjaga II laenulepingu xxxx täiesti tavalistel tingimustel.

Laenuleping ei ole tühine. Seda ei sõlmitud liigkasuvõtjalikult ega hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Hageja viide Saksa õigusele on asjakohatu, lepingule kohaldub Eesti õigus. Asjaolu, et krediidiasutused (mitte muud finantseerimisasutused, nagu kostja II) annavad näiteks eluasemelaene ka soodsamatel tingimustel, ei oma asjas mingit tähendust. Laenulepingu järgne intress oli 13,56 % aastas (Euribor oli lepingu sõlmimisest alates negatiivne ja seega laenulepingu p. 3.4. alusel 0 %). Laenulepingu krediidi kulukuse määr oli 15,05 % (vt p 1.11), mis oli ligi neljandiku võrra soodsam kui enne lepingu sõlmimist Eesti Panga poolt viimati avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr seisuga 31.05.2016 – 19,49 %. Tarbijakrediidilepingu ebasoodsate tingimuste kohta on VÕS § 4062 lg 1 erisäte. Selle esimese lause kohaselt „Tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda“. Seega oleks laenuleping tarbijaga tühine juhul kui selle krediidi kulukuse määr oleks suurem kui 58,47 %.

Käesoleval juhul ei ületa laenulepingu krediidi kulukuse määr Eesti panga viimati avaldatud määra, ammugi mitte kolmekordset määra. Seega ei ole leping sõlmitud hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.

20 2-19-12059 Kostja III rõhutab, et hageja on hagis meelevaldselt ja ebakorrektselt tuletanud krediidi kulukuse määra laenulepingu täitmiseks tegelikult tasutud summadest (sh koos kahjuhüvitise, trahvi, sissenõudekulu ja viivisega). Krediidi kulukuse määr arvestatakse välja lepingu sõlmimisel etteulatuvalt, arvestades kokkulepitud lepingutingimisi, eeldusel, et võlgnik lepingut täidab (VÕS § 406 lg 1 ja 2). Tegelikult tasutud summad ega lepingu tegelik kehtivuse aeg ei muuda krediidi kulukuse määra. Lisaks, kõik kõrvalkohustused tulenesid hagejale tema enda rikkumistest. Seega kui hageja arvab, et ta on liiga palju maksnud, siis mitte halvast lepingust, vaid enda rikkumistest tulenevalt.

Hagejal oli võimalik sõlmida uus laenuleping ka mistahes muu laenuandjaga. Kostja II tingimused olid hageja jaoks kõige soodsamad, seetõttu hageja kostjaga II laenulepingu sõlmiski.

Tüüptingimused 94. Laenuleping hagejaga on sõlmitud tavapärastel tingimustel, ükski tingimus ei ole ebaproportsionaalne. Laenuleping ei ole (heade kommete vastaselt) tasakaalust väljas.

Intressimäär 13,56% on vägagi mõõdukas, pigem madal. Lepingu rikkumise puhuks sanktsioonide kokkuleppimine on tavapärane. Ükski laenulepingus sisalduv tingimus ei vii lepingut tasakaalust välja ega ole hagejale ebamõistlikult koormav ega teda (ebamõistlikult) kahjustav. Sanktsioonide rakendumine sõltub hageja enda tegudest, need on mõistlikud ja mõõdukad. Lepingu tingimused ei kujuta endast ka tüüptingimusi, kuna hagejal oli võimalik nende üle läbi rääkida ja nende sisu mõjutada. Hagejale olid tingimused vastuvõetavad ja ta ei soovinud neid muuta. Hageja pole väitnudki, et oleks seda soovinud. Lepingu punktis 18.5. on hageja andnud kinnituse, et on lepinguga põhjalikult tutvunud, mõistab endale võetava kohustuse olemust ja nõus sellistel tingimustel lepingu sõlmimisega.

Hagejaga arutati kõik lepingutingimused läbi. Lepingutingimuste laenuvõtjaga läbiarutamine on kostja II laenude väljastamise standardprotseduur. Selle tõendamiseks esitab kostja III väljavõtte (asjassepuutuvad leheküljed) kohtuistungi protokollist tsiviilasjas 2-21-8160, kus kostja II endine töötaja M. S. annab tunnistajana vande all 21 2-19-12059 ütlusi kostja II laenulepingute sõlmimise küsimuses. Muuhulgas rääkis tunnistaja, et kõik lepingutingimused räägiti vaidluse all olnud lepingu laenuvõtjaga läbi ning kinnitas, et soovi korral on võimalik lepingutingimusi muuta (vt 00:15:47 lk 4 viimane veerand).

Seejuures selgitas tunnistaja, et „Iga laenulepingu sõlmimisel meie käime koos kliendiga läbi kõik lepingu punktid, mis arutame punkt-punkti haaval“ ja et kliendil on alati võimalik teha ettepanekuid (lk 5 esimene lõik). Lk 6 kinnitas tunnistaja, et öeldu käib ka lepingu üldtingimuste punktide kohta (00:26:16). Seda, et hageja ei soovinud lepingu tingimusi muuta, kinnitas ta ka kohtuistungil (vt protokolli 00:48:29). Hageja soovimatus lepingutingimusi muuta ei ole samastatav sellega, et hageja ei olnud võimeline lepingutingimusi muutma, mis on seaduses sisalduv tüüptingimuse eeldus. Seega pole hagejal ka alust väita, et lepingu tingimusi ei saanud muuta. Eeltoodu tõttu ei saa lepingutingimusi tüüptingimusteks lugeda.

Asjakohane on hinnata vaid lepingutingimusi, mille alusel kostja vastu nõudeid on esitatud - need on tingimused intressi, viivise, kahjuhüvitise, leppetrahvi ja sissenõudmisega seotud kulude kohta.

Lisaks VÕS § 42 lg 2 kohaselt ei loeta tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Intress on kahtlemata laenulepingu põhiline ese ning see puudutab hinna ja üleantu ja väärtuse suhet.

Seega intressi kui raha hinda ei saa mingil juhul vaadelda ebamõistlikult kahjustava ega tühise tingimusena isegi siis, kui lugeda intressikokkulepe tüüptingimuseks.

Pealegi on tegemist soovitusliku dokumendiga (mida möönab ka hageja – hagi p 4.13.), millest ei tulene kohustusi. Lisaks sellele reguleerib see dokument tarbijaga seotud küsimusi, kelleks hageja kostjaga II seotud laenulepingu kontekstis ei ole (laenu võeti majandus- või kutsetegevuses). Seega on hageja viited sellele juhendile asjassepuutumatud.

Kostja II ei tea ega pea teadma hageja suhteid muude isikutega, nendevahelisi nõudeid ega nõudeliike. Kostja II poolt laenulepingu alusel hagejale väljastatud laenusumma 25 000 eurot on kostjaga II sõlmitud laenulepingu kontekstis täies ulatuses põhivõlg sõltumata sellest, milliste nõuete või nõudeliikide tasumiseks hageja seda kasutas. Kostjal II oli õigus arvestada kõrvalnõudeid kogu laenusummalt, s.o põhivõlalt. Rõhutamist väärib, et refinantseerimisega muutus hageja laenukohustuselt arvestatav intress märksa väiksemaks, ca 1,6 korda.

22 2-19-12059 98. Asjaolu, et kostjaga II sõlmitud 25 000-eurose laenusummaga laenulepingu tagatiseks seati hüpoteeke kokku summas 50 000 eurot, ei anna hagejale mingit nõuet. See ei tee laenu- ega hüpoteegilepingut tühiseks. Praktikas on sellises proportsioonis tagatis täiesti tavaline. Hüpoteek ei tekita hagejale rahalisi kohustusi, seega ei saanud see hagejat kuidagi kahjustada. Hüpoteek peab tagama nii laenulepingust tulenevaid põhi- kui kõrvalnõudeid, aga ka asja müügi ja säilitamisega seotud kulutusi, sealhulgas täitekulusid.

Samuti tagab hüpoteek võimalikke tulevikus sõlmitavaid lepinguid, kuivõrd hüpoteek ei ole aktsessoorne nõue. Seega on põhivõlast märgatavalt suurema hüpoteegi seadmine mõlema poole seisukohalt mõistlikult vajalik ja igati õige, ega riku kuidagi hageja õigusi.

Hageja ise on vabal tahtel nõustunud sellise hüpoteegi seadmisega. Hüpoteegi realiseerimiseni jõuab nõue ainult võlgniku enda tegevusest tulenevalt. Käesoleval juhul ei teostatud hüpoteekide arvelt sissenõuet kogu hüpoteegisumma ulatuses, vaid ainult tegelikult eksisteerinud võla ja täitekulude ulatuses, millele hageja täitemenetluse ajal vastu ei vaielnud. Hageja väide, et hüpoteegid ületasid laenusummat 200 % ehk 2 korda, on vale. Hüpoteekide summad kokku moodustasid kahekordse laenusumma, ehk ületasid laenusummat 100 %.

Leppetrahv 100. Hageja rikkus tagatiseks olnud korteriomandi kindlustamise kohustust ega esitanud võlausaldajale kindlustuspoliisi. Kostja III esitas täitmisavalduse hageja vastu 21.06.2017, hageja sõlmis kindlustuslepingu alles 16.05.2017, kuid ei kandnud sinna soodustatud isikuks kostjaid II ega III. Hageja korduvalt muutis kindlustuspoliisi, mis nähtub hageja poolt tõendina esitatud kindlustuspoliisi lisade numbrile murruga lisatud versiooni numbrist. Esmakordselt kandis hageja kostjad II ja III kindlustuspoliisile 28.11.2017 poliisi kolmanda versiooni lisas 1 (28.11.2017 kindlustuspoliisi nr 9563468/3 lisas 1).

Seega nõuetekohast kindlustuslepingut/poliisi varem ei eksisteerinud, see vormistati alles täitemenetluse ajal, kui nõuded hageja vastu olid juba esitatud. Seega ei olnud hagejal enne võimalustki nõuetekohast kindlustuspoliisi esitada. Hüpoteegipidaja õigus nõuda tagatisvara kindlustamist, enda märkimist soodustatud isikuna ja õigus nõuda kindlustuskohustuse rikkumise eest leppetrahvi tuleneb laenulepingu punkti 6 alapunktidest (sh 6.7.) ja 29.09.2016 notariaalse hüpoteegilepingu (hagi lisa 16) punktidest 3.2. ja 3.5. Hüpoteegipidajal oli õigus nõuda trahvi 10 % tagatud nõude summast, hagejalt nõuti 2470,65 eurot, mis oli pisut vähem kui 10 % hageja põhivõlast (24760 €).

Seejuures hagejalt ei nõutud leppetrahvi kogu tagatud nõudelt, nagu lepingud sätestavad, vaid ainult arvestatuna põhivõlalt.

23 2-19-12059 Seejuures laenulepingus ei ole tegemist võlausaldaja poolt eelnevalt välja töötatud tüüptingimusega. Hagejal oli laenulepingu tingimuste üle läbirääkimise ja nende sisu mõjutamise võimalus. Hagejale lepingu tingimused sobisid. Kuivõrd kindlustamise ja leppetrahvi kokkulepe sisaldub ka notariaalses lepingus, oleks kohatu väita, et see on võlausaldaja poolt eelnevalt väljatöötatud tüüptingimus. Notariaalse lepingu valmistab ette notar, arvestades tasakaalustatult poolte huvisid ning selgitades lepingu sõlmimisel pooltele lepinguga võetavaid kohustusi. Hagejale lepingu tingimused sobisid.

Viivisenõue ja -määr 102. Kostja III ei nõustu hageja seisukohaga, et hagejale esitatud hüvitise nõuded oleks ebamõistlikult suured. Viivist on hagejalt nõutud laenulepingus kokkulepitud intressimääraga võrdse määra alusel, mis on kooskõlas laenulepingu punktis 3.6. kokkulepituga ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatuga. Isegi kui oleks õige hageja arvamus, et pärast lepingu ülesütlemist ei või viivist nõuda lepingus kokkulepitud viivisemäära 0,038 % põhivõlalt päevas alusel, on siiski sama määra alusel võimalik viivist nõuda VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel lepingus kokkulepitud intressimääraga võrdses ulatuses, ehk 0,038 % päevas.

Rõhutamist väärib, et intressi makstakse kokkulepitud aja eest, st aja eest kui laenuandja on andnud laenusaajale õiguse raha kasutada (st laenuandjale see sobib ja ta on sellega arvestanud), viivist aga aja eest, kui laenusaaja ilma selleks õigust omamata ja laenuandja plaane rikkudes jätab raha tagastamata, ehk laenuandja jaoks väga ebasoodsates ja riskantsetes oludes, mis õigustaks intressimäärast suurema määra alusel viivist. Seega on intressimääraga võrdne viivis hagejale pigem soodne, mitte kahjustav, ammugi mitte ebamõistlikult kahjustav. Kuivõrd intressimäär ei saa olla ebamõistlikult kahjustav, ei saa ka sama määra alusel kokkulepitud viivise tingimus olla ebamõistlikult kahjustav. Lisaks, intressimääraga võrdse viivise nõudmise õiguse näeb VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ette ka ilma viivise määra kokku leppimata. Kui seadus näeb ette lepingus kokkulepitud viivisemääraga võrdse viivise, ei saa lepingus selline kokkulepe kohustatud poolt kahjustav olla. Sellele järeldusele jõudis Tallinna Ringkonnakohus ka 31.03.2021 otsuses tsiviilasja 2-20-103014, sedastades p-s 8, et Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes pidada ebamõistlikuks sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Seejuures käis vaidlus intressimääraga 45,5 % aastas võrdse viivisemäära üle, kuid käesoleva asja määrad on enam kui 3 korda väiksemad.

24 2-19-12059 Kahjuhüvitise kokkulepe 105. Laenulepingu punktis 7.6. leppisid pooled kokku, et kui Laenusaaja on viivitanud laenuintressi tasumisega rohkem kui 14 päeva, on laenuandjal õigus nõuda intressi tasumisega viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist mõistlikus ulatuses kuid mitte rohkem kui 30 % tasumata intressi summast. Tegemist on mõistliku ja mõõduka kokkuleppega, milles on ühtlasi piiratud võlgniku kahju hüvitamise kohustus suurust.

Laenuintressi tasumisega viivitamise korral ei või VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist nõuda.

Samas on ilmselge, et mistahes summa tasumata jätmine toob võlausaldajale kaasa varalist kahju. Selle suurust ei pruugi olla võimalik rahaliselt täpselt välja arvestada, kuid kahju hüvitamise nõudeõigus on sellegipoolest olemas. Võlausaldajal tekib vajadus laekumata jäänud summade osas, mille kasutamise võimalusega ta arvestanud oli, kiirkorras alternatiivse finantseerimisallika leidmiseks. See eeldab tähelepanu, aja ja energia panustamist ning kulutusi finantseerimisallika leidmiseks. Praktikas seisneb see töötajate tehtud töös ja neile makstud tasus, mida otseselt tasumata jäetud intressisummaga seostada ei ole võimalik.

Sissenõudmisega seotud kulude kokkulepe 106. Laenulepingu punktis 7.8. leppisid pooled kokku hagejale saadetavate meeldetuletuskirjade hüvitamises. Iga meeldetuletuskirja hind on 5 eurot. Kokkulepe meeldetuletuskirjade saatmise eest hüvitise maksmiseks on lepingutes tavapärane ja tagab laenuandja kulutuste hüvitamist. See ei saa olla võlgnikku ebamõistlikult kahjustav. VÕS §-d 1131 ja 1132 näevad selgelt ette õiguse nõuda sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise. Seaduses lubatu ei saa olla võlgnikku kahjustav. Seejuures on sissenõudmiskulude hüvitise nõudmine lubatud isegi tarbijalt.

Tasumisele kuulunud nõue 107. Hageja sai kostjalt II laenu 25 000 eurot. Põhiosast oli enne ülesütlemist 03.12.2016 tagasi makstud 240 eurot. Põhivõla jääk 24760 eurot. Kogu põhivõla jääk muutus sissenõutavaks ülesütlemisega 23.02.2017 (tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas xxxx).

Kohtuotsusega on tuvastatud, et enne ülesütlemist oli hageja tasunud 03.12.2016 kaks makset – 100 eurot ja 140 eurot, millega täitis 2,5 kuulise hilinemisega esimest maksegraafikus sätestatud lepingujärgset maksekohustust põhivõla osas. Sellega vähenes tema põhivõlg 240 euro võrra. Hageja oli ülesütlemise ajaks (st 23.02.17 seisuga enne ülesütlemist) täielikult või osaliselt viivituses viie maksega, esimesega viivituses 204 eurot ja nelja järgmisega igakordselt 576 eurot, kokku 2508 eurot. Viie esimese makse summad (st ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud kohustus) koosnesid lepingu maksegraafiku kohaselt järgmistest summadest: põhiosast 293,53 + 296,85 + 300,20 + 303,59 + 307,02 = 1501,19 eurot, millest oli tasutud 240 eurot, põhiosa sissenõutav jääk ülesütlemise eelse seisuga oli 1261,19 eurot; intressist 150,47 + 279,15 + 275,80 + 272,41 + 268,98 = 1246,81 eurot. Ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kuuenda makse intress alates eelmise, s.o 15.02.2017 makse maksetähtpäeva möödumisest kuni ülesütlemiseni 23.02.2017, so ajavahemiku 16.02.2017 – 23.02.2017 ehk 8 päeva eest. Kuuenda makse intressiosa oli 265,51 eurot, sissenõutavaks muutunud proportsionaalne osa sellest moodustas 265,51 / 28 x 8 = 75,86). Selgituseks: ajavahemik 15.02.17 kuni 15.03.17 oli 28 päeva. Kokku oli ülesütlemise järgselt intressivõlgnevus arvestatud järgmine: 150,47 + 279,15 +275,80 + 272,41 + 268,98 + 75,86 = 1322,67 €.

25 2-19-12059 108. Tähtajaks tasumata maksete põhiosalt arvestati viivist. Viivise määraks on laenulepingu punktide 3.6. ja 1.10. kohaselt intressi päevamäär 0,038 % päevas.

Täitmisavalduse esitamise hetkel (21.06.17) oli hageja võlg viivise osas 1144,54 eurot.

Viivis lisandus ka pärast täitmisavalduse esitamist edasiulatuvalt 0,038 % põhivõlalt päevas kuni põhivõla nõude täitmiseni täituri poolt 22.10.2018. Seega lisandus põhivõla tasumiseni viivist ajavahemiku 22.06.2017 – 22.10.2018 ehk 488 päeva eest 24760 x 488 x 0,038 % = 4591,49 eurot. Kostja III kogu viivise nõue hageja vastu seisuga 22.10.2018 moodustas 1144,54 + 4591,49 = 5736,03 eurot.

Hoiatus saadeti välja kolmel moel: e-kirjaga, lihtkirjaga ja tähitud kirjaga. 02.02.2017 saatis laenuandja hagejale e-kirjaga meeldetuletuse võla tasumiseks ja üleskutse laenuandjaga ühendust võtta. 23.02.2017 saatis laenuandja hagejale laenulepingu ülesütlemise teate ning nõude kõigi summade tasumiseks. Ülesütlemisteade saadeti hagejale samuti välja kolmel moel: e-kirjaga, lihtkirjaga ja tähitud kirjaga. 22.03.2017 loovutas laenuandja nõude ja seda tagavad hüpoteegid kostjale ja saatis hagejale samal päeval selle kohta teate. Teade nõude loovutamisest saadeti hagejale tähitud kirjaga. Ka kostja III on hagejale võla tasumiseks meeldetuletusi saatnud, saates e-kirju vähemalt neljal korral, teavitades omalt poolt hagejat nõude loovutamisest ja nõudes võla tasumist.

Kõik need kirjad on muuhulgas meeldetuletuse tasumiseks.

Hagejalt on täitmisavalduses põhjendatult nõutud saadetud kirjade eest sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist kokku 6 kirja eest 6 x 5 = 30 eurot. võla 111. Hüpoteegilepingu p 3.2. kohaselt kohustus hageja kindlustama 10 päeva jooksul alates hüpoteegilepingu sõlmimisest (29.09.2016). Hageja hüpoteegiga koormatud vara kindlustamise kohta laenuandjale/hüpoteegipidajale mingeid dokumente ei esitanud.

Hüpoteegilepingu punktis 3.5. leppisid hageja ja hüpoteegipidaja kokku leppetrahvi kindlustuskohustuse mistahes moel rikkumise eest 10 % ulatuses tagatava nõude summast.

26 2-19-12059 Laenulepingu punkri 6.1. kohaselt kohustus hageja kindlustama tagatisvara ning esitama laenuandjale kindlustuspoliisi 10 päeva jooksul pärast tagatise seadmise lepingu sõlmimist. Laenulepingu punktis 6.7. leppisid pooled kokku hüvitise tasumises 10 % rikkumise hetkeks tasumata laenusummalt. Kokkuleppe kohaselt kindlustuskohustuse rikkumise eest peab rikkuja, s.t. hageja, tasuma 10 % hetkeks tagastamata laenusummast.

Just nimetatud kohustusi kostja III täitmisavalduses leppetrahvinõudena silmas pidas.

Hageja oli kindlustamiskohustus oli kestvalt täitmata kogu laenulepingu kehtivuse ajal ja ka pärast lepingu ülesütlemist. Seetõttu oli laenuandjal igal ajal õigus nõuda kindlustuskohustuse rikkumise eest leppetrahvi. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli tagastamata laenusumma 24760 eurot, sellest 10% ehk põhjendatud nõue kindlustuskohustuse rikkumise eest on 2476 eurot. Täitmisavalduse koostamisel on kostja teinud kirjavea ja nõudnud kindlustuskohustuse rikkumise eest 2470,65 eurot, seega pisut vähem, kui oleks võinud.

Kostjal III oli õigus nõuda leppetrahvi summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel 8 % aastas. Viivis ajavahemiku 22.06.2017 – 22.10.2018 ehk 488 päeva eest moodustas 2476 x 448 x 8 % / 365 = 264,83 eurot.

Seega oli seisuga 22.10.2018 hagejal kostja III ees kohustusi 34 972,39 eurot, millest põhiosa oli 24 760 eurot, intress 1322,67 eurot, viivis 5736,03 eurot, kahjuhüvitis 382,86 eurot, sissenõudmisega seostud kulud 30 eurot ja leppetrahv 2476 eurot ja viivis leppetrahvilt 264,83 eurot. Hageja pole kostjale III midagi alusetult maksnud ja on kostjale III veel tänaseni võlgu.

Ülesütlemisavalduses nõuti hagejalt 29 322,05 eurot. Põhiosa oli 24760 eurot, intress 1322,67 eurot, viivis 34,54 eurot, kahjuhüvitis 382,86 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot ja leppetrahv 2476 eurot. Kostja III leiab, et ülesütlemisaegsel seisul pole tähtsust, kuivõrd ülesütlemise seisuga hageja midagi ei tasunud. Määrav on, et kostjal III oli nõue hageja vastu võla tasumise seisuga, millega on tõrjutud hageja alusetu rikastumise nõue kostja III vastu.

Kostja II vastu hagejal alusetu rikastumise nõuet olla ei saanudki, kuivõrd saadud laenust (25000 eurot) tasus hageja kostjale II kõigest 240 eurot.

KOSTJA IV VASTUVÄITED HAGILE 112. Kostja IV märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja IV ostis kohtutäituri korraldatud enampakkumiselt varem hagejale kuulunud korteriomandi (10.10.2018 kohtutäituri avalduse alusel omanikuna sisse kantud 19.10.2018). Kostja IV ei ole hageja poolt hagis vaidlustatud laenu-, tagatis- ja loovutustehingute pool ega nendega kuidagi seotud. Nimetatud tehingutega seoses ei tekkinud kostjal IV õigusi ega kohustusi. Hagejal ei ole alust ega õigust kostja VI omandiõigust vaidlustada ega nõuda kostjalt IV nõusolekut omanikukande kustutamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 114. Kostjad II ja III on esitanud kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, kuivõrd (i) hageja ja kostjate I ja II vahel sõlmitud lepingutes oli kokkulepe, mille kohaselt lahendatakse lepingutest tulenevad vaidluse Notarite Koja vahekohtus ning (ii) tsiviilasjas nr xxxx on kohus juba samas asjas lahendi teinud, mis on ka jõustunud.

TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 423 lg 1 p 6 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivust.

Kostjaga I 23.02.2015 sõlmitud laenulepingu nr xxxx ja kostjaga II 29.09.2016 sõlmitud laenulepingu nr xxxx tingimuste p 17.2 jj sätestavad vaidluste lahendamise korra, mille kohaselt on hagejal kui laenusaajal õigus pöörduda Tarbijakaitseametisse ning selle juures tegutsevasse Tarbijakaebuste komisjoni või kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse kõik lepingust tulenevad vaidlused Eesti Vabariigi Notarite Koja Vahekohtus nimetatud vahekohtu reglemendi alusel. Hageja ei ole esitanud vahekohtukokkuleppe tühisuse tuvastamise nõuet hagi resolutsioonis, hageja on vaidlustanud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivuse hagi põhjendustes, leides, et vastav tüüptingimus on tühine.

Riigikohtu lahendist asjas nr 3-2-1-150-14 (p 13) tuleneb, et vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamise nõue peab olema esitatud hagi esemes ning tühisusele tuginemine hagi põhjendustes ei asenda nõude esitamist hagi esemes. Seega ei ole hageja vaidlustanud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivust TsMS § 423 lg 1 p 6 mõttes, mistõttu esineks justkui võimalus nimetatud alusel hagi läbivaatamata jätmiseks.

TsMS § 718 lg 2 p 3 sätestab, et vahekohtumenetluse kokkulepe on tühine, kui selle ese on tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja on laenulepingud allkirjastanud enda nimel. Kostjad ei ole tõendanud ning see ei tulene ka laenulepingutest endist, et hageja oleks laenu võtnud seonduvalt iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega tuleb eeldada, et hageja astus laenusuhtesse tarbijana. Seda vastavat poolte tahet kinnitab mh vaidlusalune vahekohtukokkulepe, mille kohaselt on hagejal õigus pöörduda Tarbijakaitseametisse ning selle juures tegutsevasse Tarbijakaebuste komisjoni - nimetatud komisjon on tarbijavaidlusi lahendav sõltumatu ja erapooletu üksus, mille pädevuses on lahendada tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tulenevaid tarbija algatatud tarbijavaidlusi, kus vaidluses osalevad pooled on Eestis elav tarbija ja Eestis registreeritud ettevõtja. Olukorras, kus leping oleks sõlmitud hageja majandus- ja kutsetegevuses, oleks vastav kokkulepe olnud kohatu. Kõnealused laenulepingud on kohtu hinnangul seega tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõistes, täpsemalt elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping (VÕS § 402 lg 2). Eeltoodust tulenevalt on laenulepingute tingimuste p-is 17.2 jj sätestatud vaidluste lahendamise korra kokkulepe tühine TsMS § 718 lg 2 p 3 alusel. Seega puudub alus jätta hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel.

28 2-19-12059 Kostjad II ja III on leidnud ka, et hagi läbivaatamata jätmiseks annab aluse asjaolu, et tsiviilasjas nr xxxx on kohus juba samas asjas lahendi teinud, mis on ka jõustunud. Kohus märgib, et TsMS § 423 ei sätesta võimalust sellisel põhjendusel hagi läbivaatamata jätmiseks. Küll aga sätestab TsMS § 428 lg 1 p 2, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Kohtu hinnangul TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused täidetud ei ole. Tsiviilasjas nr xxxx oli arutlusel hageja nõue kostjaga II 29.09.2016 sõlmitud laenulepingu nr xxxx ülesütlemise kehtivusega seonduvalt. Seega ei olnud tsiviilasjas nr xxxx samad pooled, sama nõue ega sama alus. Seega puudub alus TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaldamiseks ja menetluse lõpetamiseks.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

23.02.2015.a sõlmiti hageja ja kostja I vahel hüpoteegi seadmise leping (II kd, tlk 8487 - notarite ametitegevuse raamatu registri nr xxxx), millega laenulepingust tuleneva rahalise nõude tagamiseks seati hageja omandis olevale korteriomandile asukohaga Xxxx hüpoteek summas 20 000 eurot; hageja maksis kostjale I laenulepingu nr xxxx täitmise raames 4 508 eurot (567 + 363 + 410 + 1000 + 999 + 99 + 258 + 8 + 268 + 268 + 268; II kd, tlk 90-92 maksekorraldused); hageja jättis laenumaksed osaliselt tasumata ja 11.08.2016.a edastas kostja I hagejale teatise laenulepingu ennetähtajalise ülesütlemise kohta (II kd, tlk 88-89) seoses hageja poolse laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste nõuetekohase mittetäitmisega ja nõudis laenulepingust tulenevate nõuete täitmise katteks kogu laenusumma ja muude nõuete tasumist summas 13 238,11 eurot, millele lisandus viivis summas 43,02 eurot maksmisega viivitatud iga päeva eest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni; hageja pidas läbirääkimise laenu refinantseerimiseks erinevate laenupakkujatega ja pöördus sissenõutavaks muutnud rahalise kohustuse refinantseerimiseks ka kostja II 29 2-19-12059 • • • • • • • • • • • • poole, mh küsis kostja II hagejalt tema arvelduskonto väljavõtet; hageja sõlmis 29.09.2016 kostjaga II laenulepingu nr xxxx (II kd, tlk 96-102) summale 25 000 eurot, millega refinantseeriti kostja I ja hageja vahelisest laenulepingust tulenevaid kohustusi; kostjaga II sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevate rahaliste nõuete täitmise tagamiseks loovutati hageja omandis olevale korteriomandile kostja I kasuks seatud hüpoteek summas 20 000 eurot ja lisaks seati kostja II kasuks täiendavalt hüpoteek summas 30 000 eurot (II kd, tlk 104-107); hageja allkirjastas laenulepingu sõlmimisega samaaegselt eelnevalt laenuandja poolt ettevalmistatud võlateatise (II kd, tlk 103), võlatunnistuse nr xxxx (II kd, tlk 103 pöördel kuni 104) ja ka avalduse, milles palus laenulepingu alusel hageja kontole laekuvast summast kanda AB Kreditex AS arvelduskontole 11 478,21 eurot (II kd, tlk 102 pöördel); kostja II maksis 29.09.2016.a kostja I arvelduskontole 11 478,21 eurot (II kd, tlk 90 maksekorraldus); kostja II maksis 29.09.2016.a hageja arvelduskontole 13005,64 eurot (II kd, tlk 107 pöördel - maksekorraldus); hageja maksis kostjale II laenulepingu nr xxxx alusel laenu tagasimakseid kokku 240 eurot (II kd, tlk 108 – konto väljavõte);

23.02.2017.a edastas kostja II laenulepingu nr xxxx ennetähtaegse ülesütlemise teatise (II kd, tlk 108 pöördel kuni 109), millest teatas nõude loovutamisest ja lepingust tulenevate varaliste kohustuste täitmiseks summas 29 322,05 euro täitmiseks määratud täiendavast tähtajast. Laenuandja määras eelnimetatud kohustuse tasumiseks täiendava tähtaja 14 päeva. Hageja eelnimetatud tähtaja jooksul rahalist kohustust ei täitnud.

22.03.2017.a edastati hagejale teatis (II kd, tlk 109 pöördel) laenulepingust nr xxxx tulenevate rahaliste nõuete loovutamisest kostjale III (kehtetu ärinimi Rävala Õigusbüroo OÜ);

21.06.2017 saatis kostja III hagejale e-kirja (II kd, tlk 110), milles tõi välja hageja võlgnevuse suuruse summas 30 110,79 eurot ja selle koosseisu ning teatas soovist alustada täitemenetlust;

Kostja III esitas kohtutäitur E. V.ele täitmisavalduse (II kd, tlk 122) nõude summas 30 110,79 eurot ja lisanduva viivise sundtäitmiseks hagejale korteriomandile asukohaga Xxxx seatud hüpoteekide realiseerimise tulemusel;

04.10.2018 kordusenampakkumise akti (II kd, tlk 123 pöördel kuni 125) kohaselt ostis kostja IV hagejale kuulunud korteriomandi 45 200 euro eest;

19.10.2018 tehti omanikukanne kostja IV osas ning kanti ta Xxxx korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse (II kd, tlk 110 pöördel kuni 113).

Rävala Õigusbüroo OÜ) ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (registrikood 12541563) vahelise hüpoteekide loovutamislepingu tühisuse tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist); kohustada juriidilist isikut Arvila OÜ (kehtetu ärinimega Stix KV, registrikood 12041659) andma nõusolek Tartu maakohtu kinnistusosakonna poolt kinnistusraamatusse kantud korteriomandi, registriosa number xxxx, asukohaga Xxxx II so omaniku andmeid sisaldavasse jakku 3. järjekohale Stix KV OÜ (registrikood 12041659) kasuks sisse kantud omanikukande kustutamiseks ja A. P. (isikukood xxxx) kasuks kinnistusraamatu II jakku esimesele vabale järjekohale omanikukande tegemist; kohustada kostjat II so Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistut (registrikood 12541563) andma nõusolek Tartu maakohtu kinnistusosakonna poolt kinnistusraamatus korteriomandi, registriosa number xxxx, asukohaga Xxxx suhtes avatud kinnistusraamatu IV jakku (hüpoteegid) 5. järjekohale Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kasuks seatud hüpoteegi summas 62 000 eurot, tehtud kande kustutamiseks; juhul kui kohus asub seisukohale, et hageja poolt hagiavalduses esitatud laenulepingute tühistamise nõuded ei ole õiguslikult lubatavad siis palub hageja kohtul alternatiivselt tunnistada tagantjärele kostjaga II ja kostjaga III sõlmitud laenulepingud tagasiulatuvalt kehtetuks seoses vastutustundliku laenamise põhimõtete mittejärgimisega, hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus olevate ebamõistlikke tüüptingimustega lepingute ja hageja rasket majanduslikku olukorda ära kasutades hagejale kahju tekitamisega.

119.

Esmalt analüüsib kohus laenulepingute ja võlatunnistuse kehtivust.

Käesoleval juhul ei ole hageja vaidlusaluseid tehinguid tühistanud, mistõttu ei analüüsi kohus TsÜS §-s 90 jj sätestatut.

31 2-19-12059 Hageja märgib, et tehingud on tühised, kuna tehingud on sõlmitud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, mistõttu on sõlmitud lepingutest pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Tehingu tühisuse tõendamiskoormis lasub hagejal (TsMS § 230 lg 1).

TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-169-13 p-is 19 märkinud järgmist: „laenulepingu tühisuse tuvastamiseks heade kommete vastasuse tõttu peab kohus TsÜS § 86 lg 2 p-st 2 ja lg-st 3 tulenevalt esmalt tuvastama, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ja seejärel kontrollima, kas kostja tegi tehingu sundolukorras. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kostja kui tehingu tühisusele tugineda sooviv pool soorituste väärtuste vahe tõendamiseks näitama seega esmalt ära, milline on võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahe (vt Riigikohtu 17. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, p 8). Üksnes eelmise laenulepingu refinantseerimisest ja maksetähtpäeva edasilükkamisest põhjusel, et laenusaaja ei ole suuteline laenu tasuma, ei saa järeldada, et refinantseerimisleping oleks sõlmitud laenusaaja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kohtud ei ole tuvastanud, et 2009. a laenulepingu järgi oleks kostjale langenud ülemäära suure intressi maksmise kohustus, ka ei ole lepingutasu laenusummat arvestades ülemäärane, arvestades seda vähemasti krediidi kogukuluna. Võlgnetava laenu tasumise tähtaja edasilükkamist mõistliku intressi eest ei saa pidada tehingu tegemiseks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, samuti ei saa sellest järeldada, et poolte vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, mida nõuavad TsÜS § 86 lg 2 p-d 1 ja 2. Kohtute tuvastatud asjaolude järgi ei ületanud 2009. a laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, mis annaks eelduse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seega isegi kui hageja oli lepingu sõlmimisel teadlik kostja väidetavast raskest majanduslikust olukorrast, ei saa tehingut pidada heade kommete vastaseks. Kohtud ei ole tuvastanud ka muid asjaolusid, millest nähtuks, et hageja eesmärk 2009. a laenulepingu sõlmimisel (sh koostoimes käsunduslepingute sõlmimisega) oli kostja arvel ebaõiglaselt rikastuda.“ Kohus leiab, et kostjaga I sõlmitud laenulepingu tühisuse aluseid ei esine. Laenulepingust ei tulenenud hagejale ülemäära suure intressi tasumise kohustust. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr seisuga 31.05.2015 oli 26,57%. Laenulepingu järgne intress oli ca 20,56% aastas (Euribor oli avalike andmete kohaselt lepingu sõlmimisel 0,246%; baasintress lepingu p 1.10 kohaselt 20,297). Laenulepingu krediidikulukuse määr oli 21,51% (vt p 1.11), mis on 32 2-19-12059 hoopis madalam kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr, rääkimata sellest, et see oleks olnud enam kui kolm korda kõrgem nimetatud määrast. Hageja arvutused krediidikulukuse osas põhinevad vääratel eeldustel (vt VÕS § 406 lg 1 ja 2, mh ei saa arvestada kohustuse rikkumisest ja lepingu lõppemisest tulenevaid kõrvalnõudeid). Seega ei ole leping sõlmitud hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.

Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et lepingutasu oleks olnud laenusummat arvestades ülemäärane.

Hageja võrdlus vaidlusaluse lepingu intressimäära ja eluasemelaenulepingute intressimäära osas on asjakohatu. Hagejale anti tarbimislaenu tagasimaksetähtajaga 61 kuud (s.o ca 5 aastat), eluasemelaenu antakse tavapäraselt kuni 30 aastaks – ainuüksi see seletab intressimäärade kardinaalset erinevust. Samuti on eluasemelaen suunatud eluaseme soetamisele, hageja aga sõlmis laenulepingu tarbimiskrediidi saamiseks.

Võrdlust ei muuda kohaseks see, et mõlemad lepingud on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse lepingu intressimäär oleks ülemäärane võrreldes teiste analoogsete laenulepingutega, s.o elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingutega.

Ka asjaolu, et hageja kohustus kostjaga I sõlmitud laenulepingu rikkumise tõttu tasuma kostjale I suuremad rahasummad kui ta algselt eeldas, ei oma lepingu kehtivuse seisukohalt mingit tähendust. Laenulepingu kohase täitmise korral tulnuks hagejal tasuda üksnes osamakseid ja neile lisanduvat intressi. Kõrvalnõuded, mis võlgnetava summa suureks paisutasid, tulenesid hagejapoolsetest lepingurikkumistest. See, et hageja lepingut rikub ja saab selle tulemusel kokkulepitud tingimustel sanktsioneeritud, ei saa tuua kaasa lepingu tühisust.

Seega puuduvad asjaolud ja põhjendused, mis annaks aluse pidada kostjaga I sõlmitud laenulepingut vastuolus olevaks ühiskonnaliikmete keskmise moraalitunnetusega. Ei ole ka tõendatud, et hagejal oleks olnud mingisugune erakorraline vajadus või sõltuvussuhe nimetatud tehingu tegemiseks. Samuti ei olnud tehingust tulenevate kohustuste tasakaal heade kommete vastaselt tasakaalust väljas – hageja sai kostjalt I laenu ning kohustus selle tagastama, tasudes raha kasutamise eest mõistlikus suuruses intressi.

Hageja on küll viidanud, et kostja I on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid nimetatud etteheide ei saa olla lepingu tühisuse aluseks (vt RKTKo nr 3-2-1-169-13, p 18 ja VÕS § 4034 lg 7).

Laenulepingut ei muuda tühiseks asjaolu, et selle tagamiseks seatud hüpoteegi summa on hageja hinnangul liiga suur. Kostjad on põhjalikult selgitanud, milliste võimalike nõuete (põhinõue, intress, viivis, leppetrahv, kahjuhüvitis, sissenõudmiskulud, menetluskulud, täitekulud jms) tagamiseks hüpoteek vajalik on. Ka hagejal tekkinud võlgnevus (lepingu lõppemise hetkel ca 11 500 eurot), arvestades sealjuures juba tema poolt tasutud summasid (ca 4500 eurot), kinnitab, et seatud hüpoteegi suurus oli põhjendatud. Võrdlus eluasemelaenulepingute tagamiseks seatud hüpoteekidega on taas asjakohatu, kuivõrd nimetatud tehingud ei ole võrreldavad. Liiati ei ole hageja selgitanud, kuidas kõnealune 20 000-eurone hüpoteegisumma tema õigusi rikkunud on. Tähelepanuta ei saa ka jätta, et hüpoteeki saab realiseerida üksnes olemasoleva nõude ulatuses, mistõttu 20 000-eurone hüpoteegisumma eelduslikult hageja õigusi ei rikkunud.

33 2-19-12059 Nimetatud laenulepingu raames ei oma tähtsust hageja osalusega Balti Kindlustusmaakler OÜ-ga (II kd, tlk 95 pöördel – äriregistri väljavõte) seotud väited, kuivõrd äriühingule saadetud pankrotihoiatuse (II kd, tlk 94) kohaselt pärinevad võlgnevusega seotud arved 2016. a sügisest. Vaidlusalune leping aga sõlmiti 2015. a talvel, st laenulepingu ja hageja osalusega Balti Kindlustusmaakler OÜ rahaliste probleemide vahel puudub ajaline seos.

Seega leiab kohus, et hageja ja kostja I vahel 23.02.2015.a sõlmitud laenuleping nr xxxx on kehtiv. Seega tuleb laenuleping nr xxxx tühisuse tuvastamist puudutav nõue jätta rahuldamata.

120.

Hageja on soovinud ka võlatunnistuse xxxx tühisuse tuvastamist.

Riigikohus on lahendi nr 2-19-5601/61 p-is 16.1 märkinud järgmist: „kui hageja esitab kostja vastu võlatunnistusest tuleneva nõude, peab kohus esmalt võtma seisukoha, kas esitatud dokument on võlatunnistuse andja õigusliku sidumise tahteta antud kinnitus (võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus) või õiguslikult siduv võlatunnistus.

Võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistuse andmisel võlgnik üksnes konstateerib võla olemasolu või teatud asjaolude esinemist, soovimata õiguslikku siduvust. Sellise tunnistuse tagajärg on aegumise katkemine (TsÜS § 158) ning seda võib kohtumenetluses käsitada dokumentaalse tõendina nende asjaolude osas, mille olemasolu tunnistusega kinnitatakse. Samas ei loo see iseseisvat nõude alust ega piira tunnistuse andja poolt tunnistuses mainitud nõudele vastuväidete esitamist.“ Käesolevas vaidluses esinevad mõlemad tunnistused. Hageja on 29.06.2016 allkirjastanud võlateatise (II kd, tlk 103), kus on tunnistanud, et on teadlik kostja I ees olevast võlgnevusest, selle suurusest ja koosseisust. Samas on hageja ka allkirjastanud võlatunnistuse (II kd, tlk 103 pöördel).

Riigikohus on lahendi nr 2-19-5601/61 p-is 16.2 märkinud järgmist: „Juhul kui tegemist on tehinguga, tuleb hinnata, kas väidetud võlatunnistus on abstraktne (konstitutiivne) (VÕS § 30) või kausaalne (deklaratiivne). Seda, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ning missugune on võlatunnistuse sisu, tuleb välja selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut (vt Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13;

Riigikohus on lahendi nr 2-19-5601/61 p-is 17 märkinud, et juhul, kui on selge, mis liiki võlatunnistusega on tegemist, tuleb järgmisena hinnata, kas võlatunnistus kui tehing on kehtiv. Võlatunnistusega tunnistas hageja kostjaga I sõlmitud kehtivast laenulepingust tuleneva võla olemasolu selle sissenõudmise lihtsustamise eesmärgil, st tegemist oli deklaratiivse võlatunnistusega. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid ja põhjendusi, millest lähtuvalt saaks asuda seisukohale, et võlatunnistus oleks kehtetu või tühine.

Seega tuleb hageja nõue, milles hageja on soovinud võlatunnistuse xxxx tühisuse tuvastamist, jätta rahuldamata.

Kohus leiab, et kostjaga II sõlmitud laenulepingu tühisuse aluseid ei esine. Laenulepingust ei tulenenud hagejale ülemäära suure intressi tasumise kohustust. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr seisuga 31.05.2015 oli 19,49%. Laenulepingu järgne intress oli 13,56% aastas (Euribor oli avalike andmete kohaselt lepingu sõlmimisel negatiivne; baasintress lepingu p 1.10 35 2-19-12059 kohaselt 13,56%). Laenulepingu krediidikulukuse määr oli 15,05% (vt p 1.11), mis on madalam kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr, rääkimata sellest, et see oleks olnud enam kui kolm korda kõrgem nimetatud määrast. Hageja arvutused krediidikulukuse osas põhinevad vääratel eeldustel (vt VÕS § 406 lg 1 ja 2, mh ei saa arvestada kohustuse rikkumisest ja lepingu lõppemisest tulenevaid kõrvalnõudeid). Seega ei ole leping sõlmitud hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.

Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et lepingutasu oleks olnud laenusummat arvestades ülemäärane.

Riigikohus on ülalpool viidatud lahendis märkinud, et laenu refinantseerimine põhjusel, et laenusaaja ei ole suuteline laenu tasuma ei tähenda, et refinantseerimisleping oleks sõlmitud laenusaaja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Sellest ei saa järeldada ka hageja erakorralist vajadust. Vastupidise tõlgenduse korral peaks igasugust laenamist