2-19-18507/95

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-18507 Tsiviilasi AS TREV-2 Grupp hagi A Betoon OÜ vastu killustiku valduse väljanõudmiseks, tingimuslike kahjuhüvitise nõuete, kahju 95 579,46 euro ja alates 25.11.2019 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras ning tingimuslikes nõuetes A Betoon OÜ vastuhagi AS-ilt TREV-2 Grupp 961 366,20 euro väljamõistmiseks ja alternatiivnõuetes Tsiviilasja hind Hagihind 239 203,24 eurot Vastuhagi hind 961 366,20 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastuhagis kostja: AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Kostja/vastuhagis hageja: A Betoon OÜ (registrikood 11412326), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Joonas Põder Kohtuistung Istungil osalenud isikud 03.11.2020 hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Uuetoa-Tepper, kostja lepinguline vandeadvokaadi abi Joonas Põder Kristina esindaja RESOLUTSIOON:

1.1. Kohustada kostjat andma hagejale üle Lagedi tn 8, Tallinn asuv killustik (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3 (10 524,02 tonni).

1.2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja tingimuslikult ehk juhul, kui otsuse p 1.1. täitmisel selgub, et Lagedi tn 8, Tallinn, asub faktiliselt vähem kui 5586 m³ (10 524,02 tonni) killustikku (fraktsiooniga 32/63), faktiliselt puuduva koguse killustiku eest välja rahaline hüvitis arvestusega 1 tonn = 8,20 eurot.

1.3. Mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis Lagedi tee 8, Tallinn eemaldatud killustiku (fraktsiooniga 32/63) mahus 246 m³ (463,46 tonni) eest 3647,57 eurot.

2 1.4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt (3647,57 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses alates hagiavalduse esitamisest 25.11.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

3.1. Mõista hagejalt kostja kasuks välja 110 250 eurot karjääri põhja korrastamata jätmise eest.

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue 1. Hageja ja kostja sõlmisid 31.10.2017 maavarade ostu-müügi raamlepingu, mille alusel hageja ostis kostjalt kui kinnistut koormava hoonestusõiguse omanikult Tallinnas Lagedi tee 8 asuval kinnistul oleva lubjakivi.

2.1. müüja müüb 40 000 m3 lubjakivi (p 1.3) hinnaga 7 eurot/m3 (p 4.1) kogumaksumusega 280 000 eurot (km-ta) (p 4.2);

2.2. müüa korraldab lõhkamise (p 2.1.), annab lõhkamisel saadud lubjakivi koguse ostjale üle ning seejärel esitab tegelikult lõhatud ja üleantud koguse eest arve (p 2.8);

2.3. ostja kaevab lõhatud lubjakivi välja ja töötleb kinnistul (p 1.2).

4.1. müüja müüb täiendavalt 50 000 m3 lubjakivi (p 1) hinnaga 7,25 eurot/m3 kogumaksumusega 362 500 eurot (km-ta);

4.2. ostja saab materjale kinnistul ladustada ja hoida kuni 31.08.2019 (p 4).

5.1. müüja müüb täiendavalt 20 000 m3 lubjakivi, hinnaga 7,25 eurot/m3 kogumaksumusega 145 000 eurot (km-ta), andes lubjakivi üle hiljemalt 31.01.2019 (p 1);

3 5.2. ostja kohustub eemaldama hiljemalt 31.02.2019 lõhketöödest tulenevalt lahti murdunud kaevandatava lubjakivi kihi alt paljanduva savi ja lubjakivi seguse vahekihi, mille paksus on ca 0,3-0,4 m ning arvestuslik maht 3 100 m3 (p 3).

Kokku müüs kostja hagejale 110 000 m3 lubjakivi.

6.1. 01.11.2017 arve nr 22 alusel 84 000 eurot 03.11.2017;

6.2. 16.04.2018 arve nr 2 alusel 168 000 eurot 17.04.2018;

6.3. 26.06.2018 arve nr 7 alusel 84 000 eurot 10.08.2018;

6.4. 07.08.2018 arve nr 11 alusel 174 000 eurot 24.08.2018;

6.5. 20.09.2018 arve nr 16 alusel 130 500 eurot 05.10.2018;

6.6. 01.11.2018 arve nr 22 alusel 130 500 eurot 19.11.2018;

6.7. 20.11.2018 arve nr 24 alusel 174 000 eurot 04.12.2018.

Kokku tasus hageja kostjale 110 000 m3 lubjakivi eest 945 000 eurot.

Hageja leidis 18.07.2019 vastuses, et mingeid tootmisjääke ei ole ja vahekihti on eemaldatud kokkulepitust suuremas mahus.

Hageja sellega 09.08.2019 vastuskirjas ei nõustunud, kuna mõõdistamised oli teinud sama isik OÜ Inseneribüroo STEIGER (Steiger), kes kasutas sama metoodikat, mida kostja oli varasemalt aktsepteerinud.

Hageja teatas 30.08.2019, et ei nõustu kostja tingimustega ja nõudis veelkord keskkonnatasude maksmist.

5 Seega olid müüjal nii andmed vajalike keskkonnalubade taotlemiseks, kui ka rahalised vahendid keskkonnatasude maksmiseks. Aktide koostamiseks puudus praktiline vajadus.

See ei takistanud nt 17.10.2017 - 10.05.2019 keskkonnalubade saamist. Väljaveoloa andmise eelduseks olev keskkonnatasude maksmine oli müüja kohustuseks ning selle kohustuse täitmine sõltus üksnes müüjast endast. Hageja oli tasunud lubjakivi eest 100% juba enne selle lõhkamist. Seega ei saanud kostjal olla mingeid objektiivseid takistusi taotlemaks keskkonnalubasid lõhatud lubjakivi võõrandamiseks ja vastavalt keskkonnatasude maksmiseks. Kuna keskkonnatasude maksmine oli materjali kinnistult äravedamise eelduseks, kuid tulenevalt Keskkonnaameti andmetest ei olnud müüja tasunud keskkonnatasusid suuremalt mahult kaeviselt kui 77 000 m³, ei olnud ostjal võimalik killustikku ega ka peenfraktsiooni kinnistult ära vedada.

Kuivõrd kostja on keelanud hagejale juurdepääsu kinnistule ega võimalda killustikku ära vedada, siis rikub kostja hageja omandiõigust killustikule ja hageja esitab AÕS § 80 lg 1 alusel nõude kohustada kostjat andma hagejale üle kinnistul asuv killustik mahus 5586 m³. Kostja valdab killustikku õigusliku aluseta.

Kuivõrd kostjal ei ole müüjale tagasitäitmisena midagi tagastada ning hageja on täitnud kõik müügilepingust tulenevad tingimused, peab müüja ostjale tagastama VÕS § 189 lg 1 alusel ostja poolt 1200 m3 killustiku eest tasutud 10 440 eurot.

Vastavas mahus kiviliiva eest oleks AS YIT Eesti maksnud 2,6 eurot/tonn (+ km), kokku 260 000 eurot (+km). Arvestades segus kasutatava loodusliku liiva maksumust (50 000 tonni, 1,5 eurot/tonn ehk kokku) 75 000 eurot (km-ta) ning kiviliiva tootmiskulusid (segamine ühtlaseks materjaliks) 44 000 eurot (km-ta), samuti kulusid peenfraktsiooni (50 000 tonni) transpordiks kinnistult (1,8 eurot/tonn ehk kokku) 90 000 eurot (km-ta), oleks ostja saanud AS-lt YIT Eesti peenfraktsiooni müügist tulu (260 000 – 75 000 – 44 000 – 90 000=) 51 000 eurot. Ostjal ei olnud võimalik materjali AS-le YIT Eesti toota ja müüa, kuna peenfraktsiooni väljavedu kinnistult oli keskkonnatasude maksmata jätmise tõttu võimatu. Ostja teavitas 11.07.2019 müüjat e-kirja teel ka eraldi soovist peenfraktsiooni välja vedada koos kahjunõude hoiatusega. Kuivõrd müüja väljavedu ei võimaldanud, esitas ostja 22.08.2018 saamata jäänud tulu kahju hüvitamise nõude. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks 51 000 eurot VÕS §-de 115 lg 1, 127 lg 1 ja 128 lg 4 alusel.

7 33. Hageja nõuab kostjalt viivist alates hagi esitamisest kõigilt hagi esemeks olevatelt rahalistelt nõuetelt, välja arvatud tingimuslikud, tulevikus sissenõutavaks muutuvad rahalised nõuded. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis (s.o põhinõudelt 128 000,53 eurot) alates hagi esitamisest kindlas summas kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi protsendina põhinõudest.

34.1. kohustada kostjat andma hagejale üle Lagedi tn 8, Tallinn asuv killustik (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3 (10 524,02 tonni);

34.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja tingimuslikult ehk juhul, kui rahuldava kohtuotsuse sundtäitmisel selgub, et Lagedi tn 8, Tallinn, asub faktiliselt vähem kui 5586 m³ (10 524,02 tonni) killustikku (fraktsiooniga 32/63), faktiliselt puuduva koguse killustiku eest välja rahaline hüvitis arvestusega 1 tonn = 9,84 eurot;

34.3. mõista kostjalt hageja kasuks välja tingimuslikult ehk juhul, kui rahuldava kohtuotsuse sundtäitmisena antakse hagejale üle Lagedi tn 8, Tallinn asuv killustik (fraktsiooniga 32/63), vastavalt faktiliselt üleantava killustiku kogusele välja rahaline hüvitis (seoses korduvladustamisega kaasnevate kuludega) arvestusega 1 tonn = 3,08 eurot, kuid mitte rohkem kui 32 421,07 eurot;

34.4. mõista kostjalt hageja kasuks välja 95 579,46 eurot järgmistel alustel:

34.4.1. hüvitis Lagedi tee 8, Tallinn eemaldatud killustiku (fraktsiooniga 32/63) mahus 246 m³ (463,46 tonni) eest 4559,46 eurot;

34.4.2. enamsaadud müügihinna osa tagastus 10 440 eurot;

34.4.3. hüvitis killustiku (fraktsiooniga 0/4) kasutamise võimatuse tõttu saamata jäänud tulu eest 51 000 eurot;

34.4.4. hüvitis savi ja lubjakihtide seguse vahekihi täiendavas mahus eemaldamiseks tehtud kulutuste eest 29 580 eurot;

34.4.5. mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt 95 579,46 eurot viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses alates hagiavalduse esitamisest 25.11.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Kostja vastuväited hagile 35. Kostja ei võta hagi õigeks, ei tunnista nõudeid ja vaidleb hagile tervikuna vastu.

Kostja on seisukohal, et hageja on saanud lubjakivi rohkem kui 108 800 m3, mille kohta on kostjal olemas kolmed mõõdistuse tulemused: 1) Steigeri 10.07.2019 koostatud töö 19/2622 lisalehel on kaevandatud koguseks saadud 117 240 m3; 2) Steigeri 22.07.2019 töö 19/2637 lk 5 on välja toodu kaevandatud kogus 117 100 m3; 3) markšeider V. K. mõõdistused, mille kohaselt on kaevandatud lubjakivi koguseks saadud 121 226 m3.

Kostja leiab, et kuna hageja on saanud lubjakivi lepingus kokkulepitust enam, siis on kostja müügilepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud.

8 39. Hagejal puudub ka väljanõudmisnõue, kuna lubjakivi kaevandamise ja müügi koguste üle arvepidamine oli lepingu p 2.12 tulenvalt hageja kohustus ja hageja on maavarade kaevandamise valdkonna professionaal. Hagejale pidi seetõttu AÕS § 106 lg 2 mõttes olema teada, et ta on ületanud kaevandamisel kokku lepitud 110 000 m3 lubjakivi kogust.

Kostja ei nõustu hagejaga selles, et müügilepingu lisa 3 p-st 3 tulenes hagejale kohustus väljata karjäärist 3 100 m3 savi ja lubjakivi segust pinnast ning et sellega karjääri põhja puhastamise kohustus piirdus. Kuigi karjääri tasandamise kohustus oli müügilepingu lisa 3 punkt 1 järgi sõnastatud koostöökohustusena, lasus mistahes kaevandamis- või tootmisjääkide karjäärist eemaldamise ehk karjääri puhastamise ning tasase karjääri põhja kõrgusel 27,4 m saavutamise kohustus hagejal. Seda kinnitab müügilepingu lisa 2 punkt 2

Punktis 2 c) leppisid pooled kokku, et peale lepingu lõpptähtaja saabumist peab ehitusplats olema puhas. Ehitusplatsina mõistis kostja muu hulgas karjääri, millest hageja oli hagiavalduse punkti 1.1. kohaselt teadlik. Seega tuleneb müügilepingu lisa 2 punktist 2.c) ning lisa 3 punktist 1 koosmõjus hageja ja kostja käitumisega pärast lepingu sõlmimist, et hagejal oli kohustus puhastada karjääri põhi mistahes kaevandamis- või tootmisjääkidest ning need kinnistult eemaldada, karjääri põhi pidi jääma ühtlaselt sile ja puhas, kõrgusele 27,4 m. Kostja andis hagejale karjääri põhja puhastamiseks mitmeid tähtaegu, kuid hageja karjääri põhja 2019 juuli esimese nädala lõpuks ära ei puhastanud.

Hageja oli olulises lepingurikkumises alates 16.06.2019, kui möödus kostja poolt 29.05.2019 e-kirjas hagejale antud täiendav tähtaeg (VÕS § 116 lg 2). Seega võis ja võib kostja VÕS § 110 lg 1 alusel keelduda killustiku väljaandmisest hagejale, kuni hageja on puhastanud karjääri põhja mistahes kaevandamis- või tootmisjääkidest ning need kinnistult eemaldanud, karjääri põhi peab jääma ühtlaselt sile ja puhas, kõrgusele 27,4 m.

Hageja väidab, et oli puuduolevast lubjakivi kogusest teadlik ja nõudis selle üleandmist juba jaanuaris 2019, kuid taganes enda väitel müügilepingust alles 25.07.2019. VÕS § 118 lg-st 1 tulenevalt tuleb lepingust taganeda mõistliku aja jooksul pärast olulise lepingurikkumise ilmnemist. Kuna hageja väitel oli kostja olulises lepingurikkumises vähemalt 2019 jaanuarist, kuid hageja taganes lepingust alles 2019 juulis, oli mõistlik aeg lepingust taganemiseks selleks ajaks ilmselgelt möödunud ja lepingust taganemine oli VÕS § 118 lg-st 1 tulenevalt välistatud. Hageja tuli müügihinna tagastamise nõudega välja alles pärast seda, kui poolte vahel olid tekkinud erimeelsused hageja poolse karjääri põhja puhastamise kohustuse täitmise osas. Kostja on seisukohal, et isegi kui 25.07.2019 nõudekirja käsitada taganemise avaldusena ja seda lugeda tähtaegseks, ei olnud kostja müügilepingut oluliselt rikkunud, sest kostja andis hagejale müügilepingu täitmisena üle 9 lubjakivi rohkem kui 110 000 m3. Ühestki tõendist ei nähtu ka seda, et hageja oleks tegelikult andnud kostjale konkreetse täiendava tähtaja väidetavalt puudu oleva lubjakivi üleandmiseks. Ilma täiendava tähtaja andmiseta ei saa antud asjaoludel, sh arvestades 1 200 m3 lubjakivi suhet lepingu üldmahtu 110 000 m3, lugeda kostjat lubjakivi üleandmise kohustust VÕS § 116 lg 1 mõttes oluliselt rikkunuks, mistõttu 25.07.2019 seisuga ei saanud ka sel põhjusel taganemise materiaalset alust esineda.

Vastuhagi asjaolud ja nõue 47. Kostja esitas 12.03.2021 vastuhagi, mida täpsustas 29.03.2021 (II kd lk 121-141) ja 10.05.2021 (II kd lk 149). Vastuhagiga palub kostja: 1) mõista hagejalt kostja kasuks 10 välja 863 700 eurot karjääri põhja korrastamata jätmise eest; 2) alternatiivselt p-le 1 kohustada hagejat Lagedi tee 8, 11415 Tallinn asuval kinnistul katastritunnusega 78403:313:0220 oleva karjääri põhjas teostama tööd, mille tulemusel oleks selle põhi absoluutkõrgusel vahemikus 27,1 m kuni 27,4 m; 3) alternatiivselt p-le 3 kohustada hagejat Lagedi tee 8, 11415 Tallinn asuval kinnistul katastritunnusega 78403:313:0220 olevast karjääri põhjast eemaldama lahtise materjali, sh kobestatud pinnase ja paekivisõelmed nii, et karjääri põhi oleks täies ulatuses paljandunud lõhkamata paekivi;

Punkti 3 kohaselt leppisid pooled kokku, et lõhketöödest tulenevalt on osaliselt lahti murdunud kaevandatava kihi alt paljanduv savi ja lubjakivi vahekihtidega ligikaudu 0,30,4 m paksune kiht. Selle maht oli Steigeri arvutuste kohaselt 3 100 m3 (seisuga 05.11.2018). Kostja andis selle hagejale tasuta, et oleks võimalik täita tingimust, kus mõlemad osapooled teevad kõik oleneva, et karjääri põhi jääks absoluutkõrgusele 27,4 m.

Hageja kohustus selle karjääri põhjast eemaldama hiljemalt 31.02.2019 (tegelikult 2019 veebruarikuu viimane kuupäev ehk 28.02.2019).

Samuti viitab karjääri kinnistule kui ehitusobjektile poolte vahel 26.10.2017 sõlmitud raamlepingu p 1.1, mille kohaselt on lepingu esemeks Lagedi tee 8 Tallinn 11415 asuval kinnistul katastritunnusega 78403:313:0220 ehitusobjektil oleva lubjakivi müük hagejale.

Seega hageja teadis või pidi teadma, et peale kaevandamise lõppu peab karjääri põhi olema sile, ühtlane, absoluutkõrgusel 27,4 m ja kõlbulik ehitustööde alustamiseks. Selleks pidi sellelt olema eemaldatud kõik lahtine materjal, st kobestatud pinnas – sh savi, lubjakivi vahekihid ja muu lubjakivi purustamisel ja kaevandamisel tekkinud materjal.

Seda kinnitab lepingu lisa 3 p-i 3 sõnastus, mis viitab lepingu lisa 2 p-le 2 a), mille järgi lõhketöödest tulenevalt on osaliselt lahti murdunud kaevandatava kihi alt paljanduv savi ja lubjakivi vahekihtidega ligikaudu 0,3 -0,4 m paksune kiht. Selle maht on Steigeri arvutuste kohaselt 3100 m3 (seisuga 05.11.2018). Müüja andis selle ostjale tasuta, et oleks võimalik täita tingimust, kus mõlemad osapooled teevad kõik oleneva, et karjääri põhi jääks absoluutkõrgusele 27,4 m. Ostja kohustus selle karjääri põhjast eemaldama hiljemalt 31.02.2019. Punkti 3 kolmas lause viitab kostja kohustusele anda kirjeldatud materjal hagejale tasuta ja kirjeldab poolte ühist eesmärki, mida materjali teisaldamisega soovitakse saavutada, ja viitab saavutatava eesmärgi sisus eelnevalt 08.08.2017 kokku lepitud lepingu lisa 2 p-le 2 a). Poolte kokku lepitud tegevuse sisu tuleneb lepingu lisa 3 p-i 3 viimasest kahest lausest. Lepingu lisa 3 p-s 3 toodud hageja kohustus viia kaevandatava kihi alt paljanduv savi ja lubjakivi kiht karjääri põhjast ära on vahetult seotud lepingu lisa 2 p-s 2 a) toodud eesmärgiga viia karjääri põhi olekusse, milles see on absoluutkõrgusel 27,4 m ja ühtlaselt sile. Hagejale tuli lepingu lisa 3 p-st 3 kohustus karjääris paljandunud savi ja lubjakivi vahekihtide karjääri põhjast eemaldamises olenemata nende mahtudest. Isegi, kui leida, et pooled ei leppinud selgesõnaliselt kokku selles, et karjääri põhjas ehituskõlbulike tingimuste saavutamiseks pidi tööd teostama just hageja, ei saa hageja võtta seisukohta, et ei olnud teadlik sellest, et kaevandamise lõppedes pidi karjääri põhi olema ehitustöödeks kõlbulik. Hageja pidi selle saavutamiseks vastavalt lisa 2 p-le 2 a) kostjaga koostööd tegema, st töötama selle eesmärgi suunas.

See asjaolu viitab sellele, et hageja ülesanne oli karjääri põhja tasandamiseks ja korrektsele absoluutkõrgusesse viimiseks vajalike tööde teostamine ja kostja ülesanne tööde teostamist võimaldada.

Kostja on seetõttu sunnitud kasutama töövõtja teenuseid, mis seisneksid hageja kohustuse täitmises tema asemel. Nimetatud teenuste eest peab kostja tasuma ning selles tasus väljendub ostja tulevikus kantav otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses.

Selleks, et seada kostja sellesse seisu, milles ta oleks siis, kui hageja ei oleks enda lepingulisi kohustusi rikkunud VÕS § 127 lg 1 tähenduses, peab kostja tellima need tööd, mida hageja ei teostanud. Kõnealuste tööde teostamiseks on kostja saanud kaks pakkumist, millest odavam on maksumusega 863 700 eurot. Kui hageja oleks enda kohustused kohaselt täitnud, ei peaks kostja kõnealuste tööde eest tasuma. Hageja peab kostjale hüvitama 863 700 eurot karjääri kokkulepitud viisil korrastamata jätmise eest vastavalt VÕS § 115 lg-le 1 ja VÕS § 127 lg-le 1.

Järelikult pidi karjääri põhi olema kaevandamise ja paekivi töötlemise lõppemise järel tühi mistahes lahtisest materjalist, sh savist ja paekivi sõelmetest. Vastasel juhul ei ole võimalik karjääri põhjas alustada ehitustöödega ega teostada lõhkamata paekivi pinnalt mõõtmisi. Samuti ei saa lahtise materjali kuhjadega karjääri põhja pidada ühtlaselt siledaks. Tööd karjääri põhjas peale 10.07.2019 seisnesid kostja poolt karjääri korrastamises, et markšeider V. K. saaks teha selles vastavalt lisa 2 p-le 2 b) lõhkamata paekivi pinnalt nii täpseid mõõdistusi, kui võimalik. Selle käigus pidi eemaldama karjääri põhjas paljandunud kanalites oleva savi ja tootmisest sinna jäänud jääkmaterjalid, st kaevama hageja osundatud kraavid.

14 61. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud tõendid karjäärist väljatud lubjakivi koguse kohta ei saa tõendada tema väiteid lepingus märgitud kogusest vähem lubjakivi saamise kohta, mh seetõttu, et pooled leppisid kokku, et karjäärist väljatud lubjakivi koguse tuvastamisel tuleb vastavad mõõdistused teha puhastatud karjääri põhjast lõhkamata lubjakivi pinnalt ja ühiselt. Hageja esitatud aruanded karjäärist väljatud lubjakivi koguse suhtes pole usaldusväärsed, kuna Steigeri koostatud mõõdistusaktid toetuvad oma sisus hageja enda ütlustele. Mõõdistused on tehtud vastuolus lepingu lisa 2 p-s 2 b) ja lisa 3 p-s 2 sätestatule, mille kohaselt teostatakse lõplike väljatud lubjakivi koguste täpsustus peale karjääri põhja puhastust. Seda kinnitab ka lisa 3 p 2, mille kohaselt teostatakse järgnevad pinna reljeefi kontroll mõõdistused jooksvalt tööde teostamise ajal ja vastavalt lõhkajate andmetele mahu täitumisel teostatakse lõplike koguste täpsustus, mis eeldab tööde ajutist peatamist ja eelnevalt põhja puhastust, käesoleva lepingu lisas toodud mahu täitumisel.

Kuivõrd karjääri põhi ei olnud 10.07.2019 vastavalt kokkulepitule puhastatud, ei ole Steigeri nimetatud kuupäeval teostatud mõõdistused tehtud kooskõlas sellega, mida pooled olid mõõdistamise metodoloogia osas kokku leppinud. Sel põhjusel ei saa ka hageja nendele mõõtmistele kui karjäärist väljatud lubjakivi mahu tõenditele toetuda.

Samuti ei saa pooled lähtuda hageja esitatud mõõdistustest kuna pooled leppisid maavarade ostu-müügi raamlepingu p-s 2.11. kokku, et lubjakivi koguste osas üleandmisel ja vastuvõtmisel ilmnenud lahknevuste korral peavad poolte esindajad ühise, kirjaliku ja kahes eksemplaris koostatud aktiga fikseerima lubjakivi koguse – seda pole pooled antud juhul teinud. Seega olid pooled kokku leppinud, et juhul, kui neil esineb eriarvamus selles, kui palju lubjakivi hageja kostjalt saanud on, tuleb see ühiselt tuvastada. Kuna hageja esitatud Steigeri mõõtmisaktid kalduvad kõrvale poolte vahel raamlepingu p-s 2.11. kokkulepitust, ei saa need tõendada hageja väidetud asjaolusid.

Vastavalt lepingu lisa 2 p-le 2 ja lisa 3 p-le 2 esitab kostja hagejale üleliigse kaevise eest arve, st pooled leppisid kokku, et hageja peab kostjale tasuma liigselt kaevatud lubjakivi eest. Kokku peab hageja kostjale lepingu järgi kostjale kokkulepitust rohkem karjäärist väljatud lubjakivi eest tasuma 11 226 korda 7,25 eurot, millele lisandub käibemaks, ehk 97 666,2 eurot koos käibemaksuga.

Hageja vastuväited vastuhagile 63. Hageja vaidleb vastuhagile täielikult vastu.

15 66. Vastuhagi väide, et ostja võttis lepingu lisa 3 sõlmimisel täiendavalt kohustuse teostada karjääri põhja korrastamistööd maksumusega 863 700 eurot, ei ole eluliselt usutav. Juhul, kui pooled oleksid soovinud tegelikult sellises suuruses rahalises kohustuses kokku leppida, siis oleksid pooled selle ka lepingusse kirja pannud.

Lõhketööde tegemine oli müüja lepingujärgne kohustus.

Lepingu p 6.8 järgi vastutas ostja lubjakivi töötlemisel muude loodusvarade ja toodete säilimise eest. Lepingu lisaga 3 lepiti kokku konkreetsete lepingutingimuste muutmises ja sellega ei muudetud lepingu punkte 3.3, 6.7, 6.8 ja 7. Tõlgendus, mille kohaselt võttis ostja lepingu lisa 3 p-ga 3 kohustuse teostada omal kulul piiramatus koguses mistahes materjali kinnistult eemaldamise kohustuse müüja tulevase ehitustegevuse tarbeks, on vastuolus lepingu kui müügilepingu olemuse ja eesmärgiga.

18 80. Müüja esitas 06.08.2019 tuginedes Steigeri 22.07.2019 tööle nr 19/2637 nõude tasuda ostja poolt väidetavalt enamsaadud lubjakivi eest 43 630 eurot + km. Mahuks väitis müüja 6018 m³: 117 100 m³ (Steigeri 22.07.2019. a mõõdetud maht) - 110 000 m³ (lepingu järgne maht) – 1082 m² (savikiht). Samuti esitas müüja ostjale 05.08.2019 arve nr 24 summas 43 630,50 eurot + km. Steigeri 16.08.2019 kirja järgi hõlmab 22.07.2019 töö järgne maht 117 100 m³ endas kogu mahtu, mis on ajavahemikul 18.10.2017 22.07.2019 Lagedi tee ja piirnevalt Tooma tn 13 katastriüksuselt looduslikust olekust eemaldatud. Segamini ei või ajada lubjakivi ning vahekihti jm materjale, mida võib olla kinnistult eemaldatud. Ostja juhtis vastuskirja p-s 2.7 tähelepanu, et mahtude leidmisel tuleb aluseks võtta lõhkamise andmed, lõhkamistööd olid müüja kohustuseks ning müüja ise on kirjalikult 04.01.2019 kinnitanud, et jätkuvalt on lepingu järgsest mahust müüja poolt veel lõhkamata 2393 m³ ning vaidlus puudub, et viimane lõhkamine toimus 22.12.2018. Müüja esitas ostjale 29.08.2019 kreeditarve nr 27 arvele nr 24 summas 43 630,50 eurot +km. Seega arvestades ainuüksi müüja enda poolt 04.01.2019 kirjalikult kinnitatud mahte on tõendatud, et ostja on saanud müüjalt lepinguga kokkulepitust lõhatud lubjakivi vähem, mitte rohkem.

12.03.2021 vastuhagi p-des 8 ja 22 oli müüja seisukohal, et V. K. mahust 3100 m³ oli savi.

19 Kohtuotsuse põhjendused 83. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt.

07.08.2018 arve nr 11 alusel 174 000 eurot 24.08.2018 (I kd lk 29 pöördel ja 33 pöördel);

20 • kokku mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER (Steiger) Lagerdi tee 8 kinnistul kaheksal korral: 05.12.2017, 24.07.2018, 22.08.2018, 18.10.2018, 05.11.2018, 10.01.2019, 10.07.2019 ja 22.07.2019 (III kd lk 64 pöördel p 2) 85. Pooled vaidlevad selle üle:

85.1. millist materjali ja millises koguses on kostja müügilepingu ja selle lisade täitmisena hagejale üle andnud;

85.2. kas hageja on täitnud lepingu eesmärgi ja viinud karjääri põhja absoluutkõrgusele 27,4 m.

85.2. Kostja leiab, et hageja esitatud aruanded karjäärist väljatud lubjakivi koguse suhtes pole ennekõike usaldusväärsed, kuna toetuvad hageja enda ütlustele. Kostja viitab OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 19/2622 leheküljele 5 (I kd lk 48).

85.3. Raamlepingu (I kd lk 16 pöördel) punktist 2.10. tulenevalt kontrollitakse müüja poolt ostjale üleantud lõhatud lubjakivi koguseid ja võimalusel ka lepingutingimustele vastavust poolte esindajate poolt ühiselt üle iga 10 000 m3 suuruse koguse järel. Selleks teostavad müüja ja ostja poolsed maavarade mõõdistajad enne lõhkamistöid GPS süsteemis mõõtmised. Vastavate andmete võrdlemisel saadakse lõhatud maavarade kogus m3 mõõtühikus. Tulenevalt punktist 2.11. fikseeritakse üleandmisel ja vastuvõtmisel ilmnenud lahknevused (kui esineb lahknevusi enne lõhkamistöid tehtud mõõdistuste ja lõhkamistööde tulemuste vahel) lubjakivi koguse vahel esindajate poolt ühiselt aktiga, mis koostatakse kirjalikult kahes eksemplaris ja allkirjastatakse poolte esindajate poolt.

Punkti 2.12. järgi on ostja kohustus teostada lubjakivi kaevandamise ja müügiga seotud kohustuslik aruandlus. Vastavalt punktile 2.13 kohaselt teostatakse kõik lepingu järgsed mõõdistused GPS süsteemil põhineva mõõtmisseade kaudu. Vastavalt lepingu lisa 2 punktile 2 b (I kd lk 24) tuli väljatud lubjakivi mõõdistamist teostada karjääri põhjas, lõhkamata paekivi pinna pealt.

85.4. Seega oli lepingust tulenevalt hageja kohustuseks tagada kaevandamise aruandlus (p 2.12.). Lõhatud lubjakivi koguseid pidid pooled kontrollima iga 10 000 m3 suuruse koguse järel ja teostama selleks GPS süsteemis mõõtmised. Lõhatud lubjakivi koguste lahknevused tuli fikseerida poolte ühise aktiga.

85.5. Kohus loeb raamlepingu ja selle lisaga 2 tõendatuks, et pooled leppisid kokku, et mõõta tuli kõik lepingujärgsed mõõdistused GPS süsteemil põhineva mõõtmisseade kaudu (I kd lk 16) ja lubjakivi mõõdistamised tuli teostada karjääri põhjas, lõhkamata paekivi pinna pealt (I kd lk 24). Pooled ei ole tõendanud, et neil oli lisaks osundatule teisi kokkuleppeid mõõtmismeetodite osas.

87.2. Kostja hinnangul tuleb mõõdistuste aluseks võtta markšeider V. K. mõõdistused (II kd lk 45- 47), mõõdistustele lisatud seletuskiri (II kd lk 142) ja OÜ J. Viru markšeiderite J. A. ja M. R. 04.05.2021 täiendavad mõõdistamised (III kd lk 23-27). Kostja leiab, et arvesse ei saa võtta OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõdistusi, kuna seal märgitu kohaselt on kobestatud pinnase andmed 6500 m3 saadud kaevandaja (st hageja) enda selgitusel, mitte objektiivselt tuvastatud asjaoludel.

87.3. Lepingu lisa 3 punkti 2 kohaselt (I kd lk 26) on pooled kokku leppinud, et kaevandatud mahtude aluseks võetakse OÜ Inseneribüroo STEIGER 12.11.2018 dateeritud kuupäevaga arvutused, mille järgi on seisuga 05.11.2018 lõhatud lubjakivi kogus 79 700 m3. Lõhkaja andmetel, kelleks on Voglers Eesti OÜ, on peale mõõdistust lõhatud järgmised kogused – 05.11.18 mahus 2405 m3, 08.11.18 mahus 4903 m3, 19.11.18 mahus 1044 m3 ja 21.11.18 mahus 2405 m3. Kokku on ostja saanud 90 457 m3 lubjakivi. Vastavalt kahepoolsele kokkuleppele üleliigse kaevise peale koostab müüja ostjale lisaarve. Järgnevad pinna reljeefi kontroll mõõdistused teostatakse jooksvalt tööde teostamise ajal ja vastavalt lõhkajate andmetele mahu täitumisel teostatakse lõplike koguste täpsustus, mis eeldab tööde ajutist peatamist ja eelnevat põhja puhastust, lisas 3 toodud mahu täitumisel. Lähtudes OÜ Inseneribüroo STEIGER arvutustulemustest (I kd lk 48) on ajavahemikul 11.01.2019-10.07.2019 Lagedi tee 8 ja Tooma tn 13 katastriüksuselt 21 650 m2 pindalalt eemaldatud varasemalt kobestatud pinnast 6500 m3.

Kaevandaja selgituste kohaselt on tegemist lõhketöödest tulenevalt lubjakihi alt paljandunud savi ja lubjakivi vahekihtidega.

87.4. Pooled on menetluses leidnud, et käesoleval ajal ei ole võimalik teha selliseid mõõdistusi, mis oleks kooskõlas poolte kokkulepitud metoodikaga ja annaksid piisavalt kindlaid andmeid karjäärist väljatud lubjakivi koguse kohta (III kd lk 19 p 18, lk 55 pöördel p 5). Seega tuleb kohtu hinnangul lähtu mõõtmistulemuste hindamisel lepingus kokkulepitust. Kohus loeb lepingu lisa 3 punktiga 2 tõendatuks, et pooled jõudsid kokkuleppele, et lähtutakse OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõdistusaruannetes toodud (I kd lk 36-51) arvutustest. OÜ Inseneribüroo STEIGER teostas Lagedi tee 8 kinnistul maapinna kõrguse mõõtmised kaheksal korral ja mõõtis enne esimest lõhkamist 18.10.2017 ka paekivilasundi ülemised kõrguspunktid (III kd 64-79). Seega on viidatud mõõdistuste teostaja mõõtnud ja fikseerinud mõõdistusi kirjalikult kogu poolte lepingu täitmise aja ning pooled on need andmed võtnud ka lähteandmeteks. Kohus leiab, et seetõttu saab just OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõtmistulemusi pidada usaldusväärseks.

Tähtsust ei ole asjaolul, kes OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER mõõdistused tellis, sest pooled on lepingus kokku leppinud mahtude arvutamisele just nendele mõõdistustele.

Seega ei saa lisa 3 sõlmimise aja seisuga lähtuda markšeider V. K. või OÜ J Viru markšeiderbüroo poolt mõõdetud andmetest. Viidatud mõõtmistest ei nähtu mõõtmised erineval ajahetkel. Samuti ei ole eristatud erinevaid materjale erineval väljakaevamise perioodidel. Kohus loeb OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõdistusaruannetega (I kd lk 3651) arvutustega tõendatuks, et 05.11.2018 seisuga (I kd lk 51) oli lõhatud lubjakivi 79 700 m3 ja kobestatud kivimit ehk vahekihti 3100 m3. Lõplike koguste täpsustus pidi lisa 3 punkti 2 järgi teostatama vastavalt lõhkaja andmetele mahu täitumisel. Kohus loeb poolte 2019 jaanuaris peetud kirjavahetusega (I kd lk 52-53) tõendatuks, et poolte hinnangul oli lisa 3 lepingu täitmise mahust puudu 2393 m3 lubjakivi. Seega kostja nõustus, et lepingu mahtu ei olnud täidetud. OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.01.2019 mõõdistuste (I kd lk 46-50) kohaselt on lähtudes arvutustulemustest ajavahemikul 06.11.2018-10.01.2019 7152 m2 pindalalt kaevandatud lubjakivi 29 100 m3 (I kd lk 48).

Arvestades varasemaid mõõdistusi on ajavahemikul 18.10.2017-10.01.2019 kaevandatud kokku 108 800 m3 lubjakivi. Lähtudes OÜ Inseneribüroo STEIGER arvutustulemustest (I kd lk 48) on ajavahemikul 11.01.2019-10.07.2019 eemaldatud varasemalt kobestatud 22 pinnast 6500 m3. Kohus nõustub hagejaga selles, et markšeider V. K. ja OÜ J. Viru markšeiderite mõõtmisel on arvestatud kõiki väljakaevatud materjale s.t eraldatud ei ole lubjakivi (mis on müügilepingu objektiks) teistest materjalidest (vahekihist vm materjalist), seetõttu ei saa ka lõplike lepingu mahtude arvutamisel lähtuda nende arvestustest. Pooled on fikseerinud lisa 3 punktis 3 (I kd lk 26), et kaevandatava kihi alt paljandus savi ja lubjakivi (ehk vahekiht) ligikaudu 0,3-0,4 m paksune kiht, mille maht oli 05.11.2018 seisuga 3100 m3. Pooled on nõustunud, et objektil oli vähemalt 3100 m3 ulatuses muu materjali (vahekihti), mille kostja pidi hagejale andma tasuta. Seega ei ole põhjendatud kogu väljakaevatud mahu müügieseme hulka arvamine. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et viimane lõhkamine toimus 22.12.2018 ja eelviidatud kuupäeva seisuga lõhatud lubjakivi mõõtmised tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.01.2019, mille tulemusel selgus, et müüa oli lõhanud kokku lubjakivi 108 800 m3 s.o 1200 m3 vähem kui hageja kostjalt lepingu ja selle lisade järgi oli ostnud. Puudub vaidlus selles, et keskkonnalubadega oli kaetud 77 000 m3 materjali (I kd lk 67-76). Hageja kaevandas 79 700 m3 lubjakivi, seda kinnitavad nii 05.11.2018 seisuga Inseneribüroo STEIGER mahtu aruanne (I kd lk 51) kui ka poolte vahel sõlmitud lisa 3 punkt 2, millest nähtuvalt on kaevandatud 79 700 m3 lubajakivi (I kd lk 26).

87.5. 06.08.2019 esitas müüja tuginedes OÜ Inseneribüroo STEIGER 22.07.2019 tööle nr 19/2637 nõude tasuda ostja poolt enamsaadud lubjakivi eest 43 630 eurot + km. Mahuks väitis müüja 6018 m³: 117 100 m³ (OÜ Inseneribüroo STEIGER 22.07.2019 mõõdetud maht) - 110 000 m³ (lepingu järgne maht) – 1082 m² (savikiht)) (I kd lk 88-89). Samuti esitas müüja ostjale 05.08.2019 arve nr 24 summas 43 630,50 eurot + km (II kd lk 202).

16.08.2019 esitas ostja müüjale koos vastuskirjaga 06.08.2019 nõudekirjale (I kd lk 92100) OÜ Inseneribüroo STEIGER 16.08.2019 kirja (I kd lk 98-99), milles oli selgitatud, et 22.07.2019 töö järgne maht 117 100 m³ hõlmab endas kogu mahtu, mis on ajavahemikul 18.10.2017 - 22.07.2019 Lagedi tee ja piirnevalt Tooma tn 13 katastriüksuselt looduslikust olekust eemaldatud. Ostja selgitas, et segamini ei või ajada lubjakivi ning vahekihti jm materjale, mida võib olla kinnistult eemaldatud. Ostja juhtis vastuskirja p-s 2.7 tähelepanu, et mahtude leidmisel tuleb aluseks võtta lõhkamise andmed, lõhkamistööd olid müüja kohustuseks ning müüja ise on kirjalikult 04.01.2019 kinnitanud, et jätkuvalt on lepingu järgsest mahust müüja poolt veel lõhkamata 2393 m³ (I kd lk 52-53 pöördel). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et viimane lõhkamine toimus 22.12.2018. Ostja oli vastuskirja punktis 2.9 seisukohal, et nõudes on tuginetud valedele andmetele ning avaldas arvamust, et see ei saa olla toimunud ekslikult, kuivõrd müüja on vastavas valdkonnas tegutsev ettevõte, kellele on teada, kuidas teostatakse vastavaid töid ning arvestatakse looduslikust olekust lahti kaevatud pinnaste koguseid/mahte. Vastusena ostja 16.08.2019 seisukohtadele esitas kostja hagejale 29.08.2019 kreeditarve nr 27 arvele nr 24 summas 43 630,50 eurot +km (II kd lk 203-204).

87.6. Kohtu hinnangul nähtub tõenditest kogumina, et kostja lõhkas kokkulepitust vähem 1200 m3 lubjakivi. Kohtu hinnangul saab OÜ Inseneribüroo STEIEGER 05.11.2018 seisuga tehtud mahtude aruande ja poolte vahel sõlmitud lisa 3 p 2 järgi teha järelduse, et hageja viis kinnistult ära 79 700 m3 lubjakivi. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et viis kinnistult ära vaid 77 000 m3 lubjakivi. Märge lisa 3 punktis 2 selle kohta, et ostja on saanud kokku 90 457 m3 lubjakivi tähistab lepingu lisa 3 sõlmimise hetkeks lõhatud lubjakivi kogust.

Hagi 88. Killustiku väljaandmise nõudest 88.1. Hageja leiab, et Hades Geodeesia OÜ 11.09.2019 (I kd lk 123) mahuaruande kohaselt on 05.09.2019 seisuga kinnistul 5586 m3 ostjale kuuluvat killustikku ja 28 704 m3 peenfraktsiooni, 18.11.2019 Hades Geodeesia OÜ mahuaruande kohaselt (I kd lk 144) on kinnistul 5586 m3 ostjale kuuluvat killustiku, kuna kostja võõrandas vahepeal 246 m3 23 killustikku. Sellest 178 m3 killustikku Nordecon AS-ile. Kuivõrd ostja sai müügilepinguga materjali omanikuks ja müüja on seda sõnaselgelt tunnustanud, siis palub hageja kohustada kostjat andma hagejale üle kinnistul asuv, ostjale kuuluv killustik mahus 5586 m3, kuna kostja valdab killustikku õigusliku aluseta.

88.2. Kostja on seisukohal, et hageja on saanud killustikku oluliselt rohkem kui 110 000 m3 ja seetõttu ei saa kostja olla rikkunud hageja omandiõigust ega olla tekitanud hagejale kahju 178 m3 killustiku käsutamisega. Kostja leiab, et koguste vahe arvutamisel ei saa lähtuda Hades Geodeesia ebatäpsetest droonimõõdistustest.

88.3. VÕS § 108 lg 2 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises. Vastavalt VÕS § 208 lõikele 1 kohustub müüja andma asja müügilepinguga ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Lepingu punkti 3.4 (I kd lk 16 pöördel) kohaselt läheb iga lubjakivi koguse omandiõigus müüjalt ostjale üle peale vastava koguse eest müüja poolt ostjale esitatud arve täies ulatuses tasumist. Ostja võib vastava lubjakivi koguse võõrandada peale selle omandiõiguse üleminekut. Poolte vahel puudub vaidlus sellest, et hageja on tasunud kostja poolt esitatud arvete alusel kokku 110 000 m3 lõhatud lubjakivi eest 945 000 eurot (I kd lk 28-35) juba enne müüja poolt lubjakivi üleandmist. Seega on hageja saanud 110 000 m3 lubjakivi omanikuks (AÕS § 92, § 94). Kohus loeb lepingu punktiga 2.1 (I kd lk 16) tõendatuks, et müüja tellib lubjakivi lõhketööd Voglers Eesti OÜ-lt. Lepingu punkti 2.3.4 kohaselt võis ostja juhendada lõhketööde tegijaid nii, et lõhatud lubjakivi vastaks ostja õiguspärastele soovidele. Seega oli lõhketööde tegemise kohustus kostjal, hageja sai vaid juhendada lõhketööde tegijaid. Juhiste andmist tõendab ka poolte esindajate vahel 2018.a aprillis peetud kirjavahetus (III kd lk 12 pöördel). Kohus loeb 02.01.2019-08.01.2019 kirjavahetusega (I kd lk 52-53 pöördel) tõendatuks, et hageja ei saanud määrata lõhketööde ala, selle määras kostja. Ostja tootis kostjalt omandatud lubjakivist kostja kinnistul killustiku (lubjakivi fraktsiooniga 36-63 mm) ja peenfraktsiooni (lubjakivi fraktsiooniga kuni 4 mm). Seega kuulub toodetud materjali õigus hagejale ka seetõttu, et lõhutud lubjakivist killustiku tootmise kui töö väärtus oli suurem kui killustiku tootmiseks lepingu alusel omandatud lubjakivi väärtus (AÕS § 106 lg 1). Kohus loeb kostja 10.07.2019 ja 11.07.2019 e-kirjadega (I kd lk 63 pöördel) antud kinnitustega tõendatuks, et kostja tunnustas hageja omandiõigust kostja kinnistul asuva materjali suhtes.

88.4. Kohus loeb lepingu punktiga 2.6 (I kd lk 16) tuvastatuks, et hageja sai ostjana lubjakivi kinnistult ära viia, kui: 1) müüja oli tasunud keskkonnatasud; 2) müüja oli andnud ostjale loa materjali väljaveoks 3) ostja oli tasunud ostuhinna. Vaidlus puudub selles, et hageja oli kostjale tasunud kogu ostuhinna. Kohus loeb Keskkonnaameti vastusega hageja teabenõudele (I kd lk 67-76) tõendatuks, et kostjale oli 12.07.2019 seisuga väljastatud keskkonnalube 77 000 m3 mahus ehk lepingu järgsest kogusest (110 000 m³) keskkonnalubadega katmata maht oli 31 800 m3. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja oli hagejale väljaveoks andnud kaks luba s.t pooled allkirjastasid kaks akti: 13.11.2017 akti nr 1 (I kd lk 20-21), mille alusel olid tasutud ressursitasud 3000 m3 ulatuses ja 14.11.2017 akti nr 2 (I kd lk 22-23), mille alusel olid tasutud ressursitasud 7000 m3 ulatuses. Kostja ei ole tõendanud, et allkirjastatud oleks enam kostja nõusolekuid. Kuigi kostja oli hagejale väljastanud load materjali väljaveoks kokku vaid 10 000 m3, vedas hageja kostja nõusolekul, kuid kostja kirjalike lubadeta kinnistult lubjakivi välja kuni keskkonnalubadega kaetud mahu 77 000 m3 täitumiseni (I kd lk 79-80). Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja vedas kinnistult materjali välja kostja kirjalike lubadeta, sest kostja vastuhagi kohaselt on hageja kinnistult ära viinud enam materjali, kui lepingus kokkulepitud. Seega aktsepteeris kostja hageja poolt materjali väljavedu ka kostja kirjaliku nõusolekuta. Hageja edastas 09.07.2019 kostjale 24 kooskõlastamiseks akti nr 3 (I kd 61-62), et fikseerida materjali täiendavaks väljaveoks kirjalikult täiendav luba. Kostja kinnitas 10.07.2019 ja 11.07.2019 e-kirjades (I kd lk 63 pöördel), et ei tee mingeid takistusi materjali väljaveoks. Hageja palus 11.07.2019 teistkordselt akt nr 3 allkirjastamist, mida kostja ei teinud (I kd lk 66). Vaidlus puudub ka selles, et vaatamata hageja nõudmistele kostja täiendavaid keskkonnatasusid ei maksnud ja keeldus väljaveo tähtaja 31.08.2019 pikendamisest (I kd lk 101-106, IV kd lk 111-114).

Hageja seaduslik esindaja selgitas 31.10.2022 istungil (IV kd lk 88 pöördel), et keeldus aktide allkirjastamisest, kuna hageja oli juba 2018 lepingut rikkunud s.t vedanud materjale välja loata. Kohus leiab, et kostja oli aktsepteerinud juba lepingu lisa 2 ja 3 sõlmimise ajaks kinnistult materjali väljavedu kostja kirjaliku loata ja ei olnud lisade sõlmimise või mahu 77 000 m3 täitumise hetkeks kostja kirjaliku nõusoleku olemasolu materjali väljaveol nõudnud. Seega ei pidanud ka kostja ise materjali kinnistult väljaveoks kostja kirjaliku loa olemasolu vajalikuks.

88.5. Käesoleva tsiviilasja 12.12.2019 hagi tagamise määruse täitmisena esitatud vallasvara arestimisaktist (I kd lk 197-199) nähtuvalt arestis kohtutäitur 18.12.2019 toimunud täitetoimingu käigus kostja valduses oleva ja Lagedi tee 8, Tallinnas asuva killustiku (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3 (I kd lk 197). Akti märkuste ja toimingute lühikirjelduste (I kd lk 198) järgi asus OÜ Inseneribüroo STEIGER esindaja P. K. orienteeruvalt kell 10:28 teostama Lagedi tee 8, Tallinn asuva killustiku (fraktsiooniga 32/63) mahu mõõtmistoimingut. Mõõtmistoimingu tulemuse edastab akti järgi OÜ Inseneribüroo STEIGER kohtutäiturile koheselt pärast toimingu ja akti valmimist. Hageja poolt kohtule 14.02.2020 esitatud OÜ Inseneribüroo STEIGER killustiku arestimisel 18.12.2019 teostatud mõõtmisel tehtud mahu arvutuse (II kd lk 56-64) järgi oli killustiku lao maht 5515 m3 (I kd lk 58). Seega võib hagi tagamise määruse täitmisena olla kostja kinnistul vähem killustikku kui 5586 m3.

88.6. Osundatust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue tuleb rahuldada ja kohustada kostjat andma hagejale üle Lagedi tn 8, Tallinn asuv killustik (fraktsiooniga 32/63) säilinud mahus s.o 5586 m3.

Lisaks Nordecon AS-ile on kostja kinnistult täiendavalt võõrandanud või muul viisil eemaldanud seisuga 18.11.2019. a veel 68 m3 killustikku. Ostja esitab müüja vastu seoses selle killustiku kogusega, mis kuulus ostjale, kuid mida kinnistul täna enam faktiliselt ei asu, väljaandmisnõude asemel kahjuhüvitise nõude. Vastava nõude suuruseks on killustikuga samaväärse materjali soetusmaksumus. Kuivõrd müüja on ostja omandit tema nõusolekuta rikkunud ning selle kaudu rikastunud, siis on ostjal täiendavalt müüja vastu VÕS § 1037 lg 1 ja § 1039 tulenevad nõuded ehk nõue anda välja killustiku (osaliselt) võõrandamisest saadud tulu. Nordecon AS-ile võõrandatud killustiku kogus on 335,25 tonni (178 m³) ja täiendavalt kinnistult eemaldatud kogus on 128,11 tonni (68 m3) ehk kokku on kinnistult eemaldatud 463,36 tonni killustikku, mille tänane turuhind on minimaalselt 8,2 eurot/tonn + km ning seega kahjuhüvitise suuruseks (463,36 tonni x 8,2 eurot +km=) 4559,46 eurot.

89.2. Kostja on seisukohal, et kuna hageja on saanud lubjakivi oluliselt rohkem kui 110 000 m3, siis ei saa kostja olla rikkunud omandiõigust ega olla tekitanud hagejale kahju 178 m3 killustiku käsutamisega.

89.3. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja võõrandas Nordecon AS-ile 178 m3 killustikku (II kd lk 125 pöördel kl 00:28:21). Nimetatut kinnitab ka hageja ja Nordecon AS-i vahel peetud kirjavahetus (I kd lk 14-15). Kohus loeb Hades Geodeesia OÜ 11.09.2019 (I kd lk

25 Kohus leiab, et kostjalt hagejale tuleb välja mõista VÕS § 115 lg 2 ja § 132 lg 1, § 1037 lg 1 ja § 1039 killustiku osalisest võõrandamisest saadud tulu koos soetusmaksumusega.

Kinnistult eemaldatud lubjakivi hind oli 8,2 eurot/tonn + km.

89.4. Riigikohus on 2-17-11269 lahendi punktis 12.2 leidnud, et kui vaidluse esemeks on VÕS § 132 lg-te 1 ja 4 alusel nõutav kahjuhüvitis, mis ei ole käibeks KMS § 4 lg 1 järgi, tuleb kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada mh seda, kas hagejal on õigus arvata tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha.

Olukorras, kus hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole hüvitise väljamõistmine koos käibemaksuga kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hagejale kahju välja mõista käibemaksuta 3647,57 eurot, kuna hageja on käibemaksukohuslane.

89.5. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja põhinõudeks on seega VÕS § 115 lg 1 esimese alternatiivi alusel asja väljaandmine koos kahju hüvitamisega. Alternatiivselt on hageja esitanud tingimusliku nõude kahju hüvitamiseks killustiku väljaandmise asemel, kui killustiku väljaandmisel selgub, et seda ei ole nõutavas koguses säilinud. TMS § 19 lg 1 kohaselt juhul, kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. Vastavalt lg-le 2 tuleb tingimuse saabumist kohtutäiturile tõendada kirjalike dokumentidega. Kohus leiab, et hageja alternatiivse hüvitusnõude täitmine ei ole vastuolus täitemenetluse formaliseeritusse põhimõttega. Tingimuslik nõue on seotud põhinõude täitmisega, ehk sellega, kas ja millises mahus õnnestub hagejal killustik tagasi saada. Kohtutäitur ei otsusta kostjalt äravõetava killustiku koguse üle, vaid täidab kohtuotsust maksimaalselt võimalikus ulatuses. TMS § 178 alusel koostab täitur killustiku kostjalt äravõtmise ja hagejale üleandmise kohta vastava akti, milles märgib ka üleantava killustiku koguse. Ülejäänud osas, milles väljamõistetud killustikku ei ole üle antud, kuulub see hüvitamisele rahas.

Tegemist on matemaatilise tehtega, mille suuruse arvutamisel ei lahenda täitur materiaalõiguslikku vaidlust. TsMS § 365 lg 1 järgi on võimalik nõuda kohtu poolt kostjale otsusega kohustuse täitmise tähtaja määramist. TsMS § 365 lg 2 annab hagejale õiguse panna täitmise asemel kahjuhüvitamise nõue maksma tingimuslikult ja nõuda kahjuhüvitise kindlaksmääramist juhuks, kui kohustust kohtu määratud tähtaja jooksul ei täideta. Tegemist on tingimusliku sooritushagiga. Seega võib ka kohtu määratud tähtaeg olla seotud täitemenetluse läbiviimisega. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 365 järgse kahjuhüvitise väljamõistmine võib olla kohane puhuks, kui kohtuotsusega kindlaks määratud kohustuse täitmise edukus või võimalikkus on kohtuotsuse tegemisel teadmata (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-101-12, p 21). Kui väljamõistetud killustik jääb selle puudumise tõttu osaliselt välja andmata, on hagejal õigus maksma panna teisi õiguskaitsevahendeid, sh kahju hüvitamist.

89.6. Kohus loeb OÜ Väo Paas veebiväljavõttega (I kd lk 94) tõendatuks, et ettevõte toodab paekivist killustikku ja hinnakirjaga tõendatuks, et fraktsiooniga 32/63 killustiku hind on 1 tonn = 14 eurot (+ km) (III kd lk 32). Rocknord OÜ tõenditega (hinnapakkumine ja kirjavahetus; III kd lk 88-89) loeb kohus tõendatuks, et tootmiseks vajaliku purustamise ja sõelumise teenuse väärtuseks oli 1 m3 = 13,70 eurot (+ km).

Kooskõlas otsuse punktiga 89.4. mõistab kohus kostjalt välja käibemaksuta summa ja seega on põhjendatud hageja tingimuslikus nõudes toodud 1 tonni hind 8,2 eurot.

89.7. Osundatust tulenevalt tuleb: 1. kohustada kostjat andma hagejale üle Lagedi tn 8, Tallinn asuv killustik (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3 (10 524,02 tonni). 2. mõista kostjalt hageja kasuks välja tingimuslikult ehk juhul, kui kohtuotsuse täitmisel selgub, et Lagedi tn 8, Tallinn, asub faktiliselt vähem kui 5586 m³ (10 524,02 tonni) killustikku 26 (fraktsiooniga 32/63), faktiliselt puuduva koguse killustiku eest välja rahaline hüvitis arvestusega 1 tonn = 8,20 eurot.

90.2. Kostja leiab, et lepingu tagasitäitmisele suunatud nõude esitamine võib olla tõlgendatav lepingust taganemisena, kuid ja sel juhul rakenduvad kõik taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Hageja väidab, et oli puuduolevast lubjakivi kogusest teadlik ja nõudis selle üleandmist juba jaanuaris 2019, kuid taganes enda väitel müügilepingust alles 25.07.2019. Seega oli mõistlik aeg lepingust taganemiseks selleks ajaks möödunud ja lepingust taganemine oli VÕS § 118 lg-st 1 tulenevalt välistatud.

Kostja on seisukohal, et isegi kui 25.07.2019 nõudekirja käsitada taganemise avaldusena ja seda lugeda tähtaegseks, ei olnud kostja müügilepingut oluliselt rikkunud, sest kostja andis hagejale müügilepingu täitmisena üle lubjakivi rohkem kui 110 000 m3. Hageja ei andnud kostjale konkreetset täiendavat tähtaega väidetavalt puudu oleva lubjakivi üleandmiseks. Täiendava tähtaja andmiseta ei saa lugeda kostjat lubjakivi üleandmise kohustust VÕS § 116 lg 1 mõttes oluliselt rikkunuks, mistõttu 25.07.2019 seisuga ei saanud ka sel põhjusel taganemise materiaalset alust esineda.

90.3. Vastavalt VÕS § 115 lõikel 1 võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui võlgnik rikub kohustust, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kooskõlas VÕS § 116 lõikega 3 võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes, kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. VÕS § 118 lg 1 punktist 1 ja 2 tulenevalt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama ja VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.. Lepingu lisa 3 p 1 kohaselt pidi lõhatud lubjakivi olema üle antud hagejale hiljemalt 31.01.2019 (I kd lk 26). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga materjali ja hoiustamise tähtaja pikendamiseks (I kd lk 101-106) ning hageja taganes müügilepingust 25.07.2019 (I kd lk 79-80). Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes.

90.4. Riigikohus on 23.02.2010 lahendi nr 3-2-1-165-09 p 13 leidnud, et põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist saab tuvastatud asjaoludel vaadelda konkludentse taganemisena lepingust (vt nt Riigikohtu 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-08, p 16). Seega võib hageja nõuet enamtasutud summa tagasi maksmiseks tõlgendada lepingust taganemisena TsÜS § 68 lg 3 mõttes.

27 90.5. Hageja märkis hagiavalduses, et lubjakivi viimane lõhkamine toimus 22.12.2018 ja selle mõõtmised tehti 10.01.2019 ning nende tulemusena selgus, et müüja on lõhanud lubjakivi kokkulepitust vähem (I kd lk 36-51). Arvestades eelnevaid lõhkamisi ja mõõtmisi andis müüja lepingu alusel ostjale üle kokku 108 800 m³ lõhatud lubjakivi.

Eeltoodust tulenevalt pöördus ostja 2019. jaanuaris korduvalt müüja poole märgukirjadega, viidates, et (110 000 m3 –108 800 m3=) 1200 m3 lubjakivi on lõhkamata (I kd lk 54-55). Seega sai hageja kostja lepingurikkumisest (1200 m3 lõhkamata lubjakivist) teada juba 2019. jaanuaris. Kohtu hinnangul oli lepingust taganemise hetkeks 25.07.2019 möödunud mõistlik aeg taganemiseks. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei andnud enne taganemisavalduse tegemist konkreetset täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks koos lepingust taganemise hoiatusega, siis ei ole lepingust osaliselt taganemise materiaalsed eeldused täidetud. Kohus nõustub hagejaga, et arvestades 1200 m3 lubjakivi suhet lepingu üldmahtu 110 000 m3 ei saanud kostjat lugeda VÕS § 116 lg 1 mõttes oluliselt rikkunuks. Hageja ei saanud lepingust taganeda kostjale konkreetset kohustuse täitmise tähtaega andmata.

90.6. Osundatust tulenevalt tuleb hageja nõue müügihinna tagastamiseks 10 440 euro ulatuses jätta rahuldamata.

91.2. Kostja leiab, et peenfraktsiooni võõrandamiselt saamata jäänud tulu hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna on tõendamata. Kirjavahetus AS-iga YIT Eesti ei tõenda, et sellelt tehingult oleks hagejal olnud võimalik tulu saada. Lisaks kavatsusele tulu teenida peab olema hagejal ka võimalus tulu saada. Sellist võimalust ei olnud olukorras, kus hageja oli juba 12.07.2019 seisuga teadlik, et keskkonnatasud on maksmata. Seega oli hageja AS-ilt YIT Eesti päringu saamisel teadlik, et keskkonnatasud on maksmata ja et seetõttu on tehingu läbiviimine takistatud ja hagejal ei olnud reaalset võimalust peenfraktsiooni võõrandamiselt tulu teenida, mistõttu VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 1, lg 2 ja lg 4 kohaldamise eeldused puuduvad. Hageja oleks esmalt pidanud nõudma lepingu alusel keskkonnatasude maksmist kohtus või tasuma keskkonnatasud kostja eest, misjärel saanuks rääkida reaalsest tulu teenimise võimalusest. YIT-i pakkumise vastuvõtmine olukorras, kus hageja oli teadlik, et peenfraktsiooni väljavedu võib olla keskkonnatasude maksmata jäämise tõttu takistatud, on lisaks kvalifitseeritav ka kannatanu, s.o hageja poolt iseendale kahju tekitamisena (VÕS § 139 lg 1). Kostja möönab, et 77 000 m3 lubjakivi ületavas osas olid 11.07.2019 seisuga keskkonnatasud tasumata, kuid peenfraktsiooni väljaveo loa andmisest ei ole kostja keeldunud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et peenfraktsioon kuulub müügilepingu punkti 2.15 järgi hagejale (II kd lk 28).

28 91.3. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus nõustub kostjaga, et ainuüksi AS-lt YIT Eesti 22.07.2019 hinnapäring (I kd lk 143) ei tõenda, et hagejal oleks võimalik tulu saada. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-16-6563 punktis 37 märkinud, et on varem korduvalt väljendanud seisukohta, et saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 12; 19. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-194-08, p 12; 3. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-09, p 14). Kohus leiab, et lisaks kostja poolt esitatud segamiskulu, transpordi kulu ja peenfraktsiooni väärtust tõendavad dokumendid (III kd lk 92-94 ja 105-110 pöördel) tõendavad hagejal saamata jäänud tulu nõuet. Viidatud tõenditele vaatamata, leiab kohus, et hageja nõue saamata jäänud tulu hüvitamiseks, tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on lahendites 3-2-1-55-11 ja 3-2-1-17312 selgitanud, et saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Hageja oli juba 12.07.2019 Keskkonnaameti vastusest teabenõudele (I kd lk 68) teadlik, et keskkonnatasud on tasumata ja seega oli takistatud hagejal AS-ga YIT Eesti tehingu läbiviimine. Hageja küll hoiatas kostjat 11.07.2019 (so 11 päeva enne AS-ilt YIT Eesti hinnapäringut; I kd lk 66), et tal on lisaks killustikule plaanis ka sõelmed ära vedada ja akti nr 3 allkirjastamata jätmine annab õiguse kahjunõudeks, kuid selleks hetkeks olid hageja ja kostja vahel tekkinud vaidlus hageja täitmata kohustuse s.o karjääri põhja puhastamata jätmise üle (I kd lk 63-65). Seega oli hagejal tekkinud kostjaga vastastikuste kohustuste täitmise üle vaidlus ja hageja ei olnud sel hetkel reaalset võimalik tulu saada. Hageja esitas kostjale mh saamata jäänud tulu nõude ka 16.10.2019 (I kd lk 116 pöördel), millele vastuseks kordas kostja juba varem esitatud leppetrahvi, enamsaadud lubjakivi tasumise ja ehitusplatsi puhastamise nõudeid (I kd lk 120 pöördel).

91.4. Osundatud põhjustel tuleb hageja nõue saamata jäänud tulu saamiseks jätta rahuldamata.

92.1.2. Kostja ei nõustu, et hageja kohustused karjääri puhastamisel piirdusid lepingu lisa 3 p 3 järgse 3 100 m3 savi ja lubjakivi kihi karjäärist väljamisega.

29 Hagejal oli karjääri puhastamise kohustus ka seda ületavas ulatuses. Lisa 3 p-s 3 on selgelt märgitud, et kogus 3 100 m3 on fikseeritud üksnes 05.11.2018 seisuga ehk ei olnud lõplik. Hageja tunnistas ja täitis karjääri põhja puhastamise kohustust osana müügilepingust ja selle lisakokkulepetest. Lisaks tuleneb VÕS § 1042 lg 2 p-st 2, et enne kulutuste tegemist tuleb sellest teisele isikule õigeaegselt teatada, et võimaldada teisel isikul vältida tema vastu VÕS § 1042 lg 1 alusel kulutuste hüvitamise nõude tekkimist. Sellest teatest peab nähtuma, milliseid kulutusi ja millises ulatuses kavatsetakse teha. Ühtegi sellist teadet, millest võinuks kostja järeldada VÕS § 1042 lg 1 alusel nõude tekkimist tema vastu 3 100 m3 ületava pinnase osa väljamise kulutuste osas, ei ole hageja kostjale esitanud.

Samuti esitas kostja 21.03.2022 menetlusdokumendis leppetrahvinõude ja protsessuaalse tasaarvestusavalduse (III kd lk 120 pöördel), kus leiab, et müügilepingu punkti 3.3. keelab karjäärist ära vedada lepinguga mitteseotud maavarasid ja selle keelu rikkumisel kohustus ostja vastavalt müügilepingu punktile 7.1. tasuma leppetrahvi ja hüvitama kahju seda ületavas osas. Kostja leiab, et VÕS § 1042 lg 2 p 4 kohaselt ei ole poolel VÕS § 1042 lg 1 järgi nõuet, kui kulutuse esemele tegemine oli lepingust tulenevalt keelatud. Kostja leiab, et seega saab teha kaks alternatiivset järeldust: 1) ostja viis 3100 m3 mahtu ületava vahekihi ära endale müügilepingu ja selle lisadest 2 ja 3 tulenevate kohustuste täitmisena ja VÕS § 1042 lg 1 ei kohaldu; 2) ostja viis 3100 m3 mahtu ületava vahekihi ära rikkudes müügilepingu punktis 3.3. kokkulepitut ning kohustub müüjale tasuma 28 000 euro leppetrahvi, samuti VÕS § 1042 lg 1 ei kohaldu VÕS § 1042 lg 2 p 4 järgi. Kostja on seisukohal, et ostja vedas 3 100 m3 mahtu ületavat vahekihti karjäärist välja enda lepinguliste kohustuste täitmise raames ja peab need kohustused ka lõplikult täitma.

Kostja esitas protsessuaalse tasaarvestusavalduse ja leidis, et kui ostjal ei olnud lepingus märgitud mahtu ületavas osas vahekihi äraveo kohustust, nõuab müüja ostjalt 28 000 euro leppetrahvi tasumist vastavalt 26.10.2017 müügilepingu punktidele 3.3. ja 7.1.

92.1.3. Pooled ei vaidle selle üle, et vahekihina s.o savi ja lubjakivi vahekihina käsitlevad nad Volhovi lademe glaukoniitlubjakivi. Kohus loeb lepingu lisa 3 punktiga 3 (I kd lk 26) tõendatuks, et pooled ei lugenud seda lepingu punkti 1 (I kd lk 16) mõttes lepingu esemeks, kuna nägid vahekihi hagejale üleandmise ette tasuta.

Kostja esitas hagejale 01.07.2019 leppetrahvi arve karjääri puhastamisega viivitamise eest summas 28 000 eurot (I kd lk 54-55), mille tasumise keeldumisest teatas hageja 08.07.2019 (I kd lk 56-57). Kostja nõudis leppetrahvi tasumist veel 08.08.2019 vastuses lepingu tähtaja pikendamise ettepanekule hiljemalt 12.08.2019 (I kd lk 105-106), mille tasumisest hageja keeldus 30.08.2019 kirjas (I kd lk 107108). Tulenevalt raamlepingu punktist 3.3. (I kd lk 16 pöördel) on objektilt keelatud ära vedada neid maavarasid, mis ei ole lepinguga seotud ja ostja vastutab nende äravedamise eest ning kohustub äravedamisel tasuma leppetrahvi vastavalt punktile 7 ja hüvitama täiendavalt ostjale (lepingu ülejäänud tekstist saab järeldada, et pooled on mõelnud müüjat) kogu sellega tekkinud kahju. Raamlepingu punkt 7.1 (I kd lk

Hageja märgib nõude alusena VÕS § 1042 lg 1, millest tulenevalt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist 30 ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Hageja leidis hagis, et VÕS § 1042 lg-s 2 sätestatud nõudeõigust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kostja leiab, et hagejal ei ole tulenevalt VÕS § 1042 lg 2 p 2 ja 4 nõudeõigust, kuna hageja ei ole kulutuste tegemisest kostjat teavitanud ja esemele kulutuste tegemine oli lepingu kohaselt keelatud. Alternatiivselt tugineb hageja nõude alusena VÕS § 1023 lg-le 1, mille kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest.

Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks.

92.1.4. Kohus leiab, et käesolevas vaidluse lahendamise seisukohast ei ole tähtsust asjaolul, kelle tegevuse (kas hageja või kostja) tulemusena vahekihti oli vaja eemaldada, kuna pooled nõustusid lisa 3 punktis 3 (I kd lk 26), et see on vajalik, et karjääri põhi jääks absoluutkõrgusele 27,4 m. Kostja seadusliku esindaja V. M.i vande all antud ütluste kohaselt (IV kd lk 86) väitis hageja, et ei saa vahekihti kasutada, kostja ei hakanud hagejaga vaidlema, et see tootmisprotsessi ei seiskaks ja kostja otsustas selle hagejale kinkida, muidu oleks see läinud ressursimaksu alla.

Seadusliku esindaja ütluste järgi oleks kokkuleppeta hageja pidanud selle eest maksma. Seega pooled nõustusid, et vahekihi eemaldamine hagejal poolt oli vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks. Samuti nähtub lepingust poolte tahe anda vahekiht ostjale üle tasuta. Leping ei sätesta ka hagejale vahekihi eemaldamise tööde eest tasu. Lepingus märgitud vahekihi mahu täitumisel pooled uusi kokkuleppeid ei sõlminud ega avaldanud ka soovi uute kokkulepete (s.h vahekihi eemaldamiseks tasu eest või vahekihi müümise) sõlmimiseks. Kuivõrd pooled uutes tingimustes kokku ei leppinud ega väljendanud ka soovi teistsuguste kokkulepete sõlmimiseks, siis tuleb eeldada, et pooled nõustusid vaikimisi lepingu lisa 3 punktis 3 märgitud tingimustel vahekihi eemaldamises ka punktis 3 märgitust suuremas mahus samadel tingimustel.

Seega puudub kohtu hinnangul hagejal alus vahekihi eemaldamise eest tasu nõudmiseks ja kostjal õigus nõuda vahekihi eest tasu. Kohus leiab, et hageja ei teinud vahekihi eemaldamiseks kulutusi õigusliku aluseta, kuna oli kulutuste tegemisega nõustunud lisa 3 punktis 3 nõustunud ning selles märgitud mahu täitumisel eemaldamise eest tasu ei nõudnud (selle vajadusest kostjat ei teavitanud).

Kohus leiab, et kuivõrd poolte tegevust reguleeris raamleping ja selle lisad, siis ei saa hageja tegevust lugeda käsundita asjaajamiseks. Hageja kulutused vahekihi