2-23-4735/94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-4735 Tsiviilasi Aktsiaselts Megaron-E hagi ERGO Insurance SE vastu kindlustushüvitise ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 116 626,14 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts Megaron-E (registrikood 10364157; asukoht Kadaka tee 3/2, 10621 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl Haavasalu (e-post: karl.haavasalu@barrister.ee);

Kostja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013; asukoht Veskiposti tn 2/1, 10138, Tallinn; e-post: info@ergo.ee).

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat OlaviJüri Luik ja vandeadvokaat Kadi Saluste (e-post:

Olavi-Jyri.Luik@lextal.ee, Kadi.Saluste@lextal.ee) Kohtuistungi aeg 09.01.2024, kohtuistungil osalesid hageja seaduslik esindaja K M, hageja lepinguline esindaja Karl Haavasalu ning kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat OlaviJüri Luik ja vandeadvokaat Kadi Saluste RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

5.1. Jätta menetluskulud kostja ERGO Insurance SE kanda.

2-23-4735 5.2. Välja mõista kostjalt ERGO Insurance SE hageja Aktsiaselts Megaron-E kasuks menetluskulud summas 23 932 eurot.

5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (23 932 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 1. Hageja Aktsiaselts Megaron-E esitas 27.03.2023 hagi ERGO Insurance SE vastu kindlustushüvitise ja viivise nõudes. Hageja palus mõista ERGO Insurance SE-lt aktsiaseltsi Megaron-E kasuks välja kindlustushüvitis summas 103 496,29 eurot. Samuti palus hageja mõista ERGO Insurance SE-lt aktsiaseltsi Megaron-E kasuks välja seadusjärgne viivis 103’496,29 euro suuruselt kindlustushüvitiselt alates 11.01.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas rahasummas ja edasi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni 103 496,29 euro suuruse kindlustushüvitise täieliku tasumiseni.

18033243/1 (Kindlustusleping; Lisa nr. 2). Kindlustuslepingus sisalduvad tüüpiliselt ehituse koguriskikindlustusele varakindlustuse osa ja vastutuskindlustuse osa. Üksikobjekti ehituskindlustuse kindlustussummana lepiti Kindlustuslepingus kokku 5’947’715 euros.

Ehitustegevuse vastutuskindlustuse osas lepiti Kindlustuslepingus kokku hüvitamise ülempiiris summas 100’000 eurot. Samuti lepiti Kindlustuslepingus kokku järgmiste lisakindlustuskaitsete osas: 1) koristus-, lammutus- ja prahiveokulu kindlustuskaitse hüvitispiiriga 30’000 eurot; 2) ekspertiisi tegemise lisakulu kindlustuskaitse hüvitispiiriga 2 (37) 2-23-4735 5’000 eurot; 3) ehitusmasina kindlustuskaitse hüvitispiiriga 10’000 eurot; 4) ehitustööriista ja/või -vahendi kindlustuskaitse hüvitispiiriga 10’000 eurot; 5) olemasoleva ehitise kindlustuskaitse hüvitispiiriga 200’000 eurot; 6) ehitusprojektis olnud vea kindlustuskaitse hüvitispiiriga 500’000 eurot. Kindlustuslepingu kohaselt oli omavastutuse suuruseks 5’000 eurot kindlustusjuhtumi kohta. Lisaomavastutuses lepiti kokku ehitusmasina kahju korral summas 1’500 eurot ning ehitustööriista või -vahendi kahju korral 600 eurot.

Kindlustuslepingus lepiti kokku, et soodustatud isikuks varakindlustuse osas on S vald.

Samuti lõhkusid tormist ära rebitud katusekatte ja roovituse tükid ehitustööde teostamise ajaks Koolihoone ümber paigaldatud ajutist metallist piirdeaeda, see ajutine piirdeaed pidi tagama, et kõrvalistel isikutel ei oleks võimalik pääseda ehitusobjektile. Samuti lõhkusid tormist ära rebitud katusekatte ja roovituse tükid Koolihoone juures kasvavaid puid ning naaberkinnistu piirdeaia. Kogu Koolihoone ümbrus oli peale tormi vaibumist risustatud tormi poolt ära rebitud katusekatte ja roovituse tükkidega, mistõttu oli tarvilik Koolihoone lähiümbruse eraldi koristamine. Ajaliselt enne 26.03.2022 oli hageja Koolihoone aulas lammutanud lae. Samuti oli hageja ajaliselt enne 26.03.2022 Koolihoones eemaldanud mitmed aknad, lõhkunud koolihoone välisseintesse mitmed suuremad avad ehitusmaterjalide sisse tõstmiseks ning eemaldanud koolihoones siseuksed. Koolihoone võimlas, mis asub aula vastas ja on aulaga võrdlemisi sarnane (vt. käesoleva hagiavalduse lisa nr. 11 lk 1), lage ei olnud seisuga 26.03.2022 lammutatud ning 26.03.2022 torm Koolihoone võimla katusele mingisugust kahju ei tekitanud.

10.

Kostja on asunud seisukohale, et Koolihoone juures ajaliselt enne 26.03.2022 hageja poolt teostatud ehitustööd ei olevat avaldanud mitte mingisugust mõju sellele, et 26.03.2022 torm aula katusekatte ja roovituse ära viis. Hageja kostja viimatise seisukohaga ei nõustu ning leiab, et hageja poolt Koolihoone juures teostatud ehitustööd olid üheks põhjuseks, miks sai Koolihoone aula 26.03.2022 tormi tõttu kahjustada ja miks aula katuselt ära rebitud katusekatte ja roovituse tükid põhjustasid mitmeid muid kahjustusi. Seetõttu lasub kostjal kindlustusandjana Kindlustuslepingu alusel täitmise kohustus.

11.

Hagi õiguslike põhjenduste osas märgib hageja, et vastavalt VÕS § 422 lg-le 1 kohustub kindlustuslepinguga kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil ning kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 476 lg-s 1 on täpsustatud, et varakindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi 4 (37) 2-23-4735 toimumisel. VÕS §-is 510 on selgitatud, et vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel.

12.

Et käesoleval juhul on tegemist nii varakindlustuse kui ka vastutuskindlustuse juhtumiga, siis tugineb hageja Kindlustuslepingu vara- ja vastutuskindlustuse regulatsioonile.

Kindlustusjuhtumina varakindlustuse osas on hageja arvates vaadeldavad Koolihoone aula kahjustada saamine, ekskavaatori kahjustada saamine ning vajadus teostada koritustöid.

Kindlustusjuhtumina vastutuskindlustuse osas on hageja arvates vaadeldav naaberkinnistu aia kahjustada saamine. Hageja arvates on tegemist ühe ja sama kindlustusjuhtumiga, mis hõlmab endas nii varakahju kui ka vastutuskahju.

13.

Hageja leiab, et aset on leidnud kindlustusjuhtum Kindlustuslepingu varakindlustuse osa lisakindlustuskaitse olemasoleva ehitise kindlustuskaitse tähenduses. Uurides Kindlustuslepingu varakindlustuse osa sätteid, omab seonduvalt kindlustusjuhtumi regulatsiooniga tähtsust alljärgnev. ERGO ehituskindlustuse tingimuste KT.0933.17 (edaspidi:

Tüüptingimused; vt. Lisa nr. 1) punkti 5 esimeses lauses on sätestatud: „Kindlustusjuhtum on käesolevates tingimustes määratletud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral tekib kindlustusandjal kindlustuslepingu täitmise kohustus.“ Tüüptingimuste punktis 7 on toodud esile, millised asjaolud võivad olla kindlustusjuhtumi põhjuseks. Seejuures ilmneb tüüptingimuste punktist 7.3., et kindlustusjuhtumi põhjuseks võib olla torm. „Hüvitatakse kahju, mis on tekkinud ehitisele või selle osale tormi tagajärjel. Kui tormi tagajärjel on ehitise katusesse tekkinud ava, kuulub ka ava kaudu sisse tunginud sademete tõttu tekkinud kahju hüvitamisele. Tekkinud ava peab olema tuvastatav. Tekkinud ava ja tormi vahel peab olema põhjuslik seos. Tormi all mõistetakse tuult kiirusega keskmiselt või puhanguti vähemalt 18 meetrit sekundis. Tormi asetleidmine peab olema kas üldteada, tuule kiirust peab olema võimalik tuvastada lähima mõõtejaama mõõtepunkti vaatlusandmete alusel või peavad juhtumi toimumise kohas olema tormile iseloomulikud kahjustused.“ Selle üle, et 26.03.2023 oli tuule kiiruseks vähemalt 18 meetrit sekundis, pooled ei vaidle.

14.

Samas puudub vaidlus ka selles, et Koolihoone näol on tegemist olemasoleva hoonega.

Tüüptingimuste punktist 8.2.7. ilmneb, et täiendava kindlustusakitse „olemasoleva ehitise kindlustuskaitse“ korral „[h]üvitatakse ümberehitamise, laiendamise, osa asendamise või tehnosüsteemi muutmise käigus kahjustada saanud olemasoleva ehitise säilitatava osa kahju, lähtudes käesolevate tingimuste punktist 11.4. Olemasoleva ehitise või selle osa kahjustumise ja kindlustusjuhtumi toimumise vahel peab olema põhjuslik seos. Kui ehitamise käigus ehitis lammutatakse osaliselt, mõistetakse olemasoleva ehitise all selle säilitatavat ehk alles jäävat osa.“ Tüüptingimuste punkti 11.4. kohaselt „[h]üvitatakse kahjustada saanud olemasoleva ehitise säilitatava osa taastamise maksumus lepingus määratud hüvitispiiri ulatuses.

Maksumuse hulka arvatakse vajalike materjalide ja esemete taastamise või taassoetamise (sh veokulud) maksumus ning põhjendatud tööjõukulud.“ 15.

Pidades silmas käsitletud Tüüptingimuste sätteid, tõstatub küsimus, kuidas suhestuvad omavahel ühelt poolt Tüüptingimuste punktis 7.3. sätestatud tormi määratlus ning teisalt punktides 8.2.7. ja 11.4. sätestatud olemasoleva ehitise kindlustuskaitse regulatsioon. On ilmne, et torm loodusnähtusena ei saa olla käsitletav ehitamisena. Hageja on seisukohal, et Tüüptingimuste punkte 7.3., 8.2.7. ja 11.4. tuleb koomõjus mõista selliselt, et olemasoleva ehitise kahjustada saamine tormi tagajärjel on Kindlustuslepingu kohaselt kindlustusjuhtumiks siis, kui esineb põhjuslik seos ehitustööde teostamise ning tormi tõttu olemasoleva ehitise 5 (37) 2-23-4735 kahjustada saamise vahel. Teiste sõnadega, ehitustööde teostamine peab aitama kaasa sellele, et torm olemasolevat ehitist kahjustab. VÕS-i kommenteeritud väljaandes on seonduvalt põhjusliku seosega märgitud, et põhjusliku seose tuvastamine toimub conditio sine qua non reegli abil, „mille järgi loetakse ajaliselt eelnev nähtus hilisema nähtuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena kahju tekitaja teo ja tagajärje (kahju) vahel, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, vaid võib seisneda põhjuseahelas (sündmuste jadas), mille kahju tekitaja oma tegevusega loob.“ 16.

Samuti on Riigikohus 02.11.2016 tsiviilasjas nr. 3-2-1-101-16 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 18 selgitanud, et „põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks“.

Ka on Riigikohus 06.06.2018 tsiviilasjas nr. 2-16-14655 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 12.2. märkinud, et põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena teo ja tagajärje vahel, vaid võib seisneda põhjusahelas ehk sündmuste jadas, mis isiku teole järgneb. Sama seisukoha ehk selle juurde, et põhjuslik seos ei pea olema vahetu ning võib ilmneda ka põhjuseahelas ehk sündmuste jadas on jäänud Riigikohus ka 16.06.2021 tsiviilasjas nr. 2-17-19464 tehtud kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 12.

17.

Seega leiab hageja kokkuvõttes, et varakindlustusjuhtumiks Kindlustuslepingu tähenduses on olukord, kus ehitustööde tegemine aitab kaasa sellele, et olemasolev ehitis saab tormi tõttu kahjustada. Samas ei pea ehitustööde teostamine olema ainsaks põhjuseks, miks olemasolev ehitis saab tormi tõttu kahjustada. Kindlustusjuhtumi aset leidmiseks piisab sellest, kui ehitustööde teostamine on üheks põhjuseks mitmete hulgast, mis tingivad selle, et olemasolev ehitis saab kahjustada saamine tormi tõttu.

18.

Järgnevalt tõstatub küsimus, kas ehitustööde teostamine Koolihoones aitas kaasa sellele, et 26.03.2022 torm viis Koolihoone aulalt katusekatte ja katuse roovituse. Hageja leiab, et vastus viimatisele küsimusele on jaatav. Hageja toonitab veelkordselt, et enne 26.03.2022: 1) olid Koolihoone välisseintesse lõhutud avad ehitusmaterjalide hoonesse sisse tõstmiseks, 2) olid mitmed aknad Koolihoonelt eemaldatud, 3) olid eemaldatud Koolihoone siseuksed, 4) olid aula vaheseintesse lõhutud avaused ja 5) oli lammutatud Koolihoone aula lagi, mis oli olnud kinnitatud aula katusekonstruktsioonide külge ja oli seeläbi lae raskuse võrra suurendanud ka aula katusekonstruktsioonide kaalu. Seetõttu oli tormituulel läbi hoone välisseintes olevate avade võimalik tungida Koolihoonesse. Samuti oli Koolihoone aula katusekonstruktsioon tingituna aula lae lammutamisest nõrgenenud. Asjaolule, et aula lae lammutamine omas tähendust aula katusekatte ja roovituse tormi poolt ära viimisel, viitab ka tõik, et aula vastas paikneva võimla katusega midagi ei juhtunud. Aula ja võimla on võrdlemisi sarnaste mahtude ja sarnase konstruktiivse lahendusega Koolihoone osadeks, kuid erinevalt aulast ei olnud võimlas 26.03.2022 lage veel lammutatud.

19.

Seda, et ehitustööde teostamine Koolihoones avaldas mõju aula kahjustada saamisele 26.03.2022 tormi tõttu, tõendab 8. taseme ehitusinseneri T. Ru 12.11.2022 asjatundjaarvamus (Lisa nr. 11). Muuhulgas on 8. taseme ehitusinsener T. R 12.11.2022 asjatundjaarvamuse leheküljel 7 selgitanud: „Kuigi aula ja võimla katused olid varasemalt lahendatud sarnase konstruktsiooniga, siis just aula katuseosa ära lendamise põhjustas asjaolu, et töövõtja oli aula vahelae eemaldanud (erinevalt võimlast) ning tuul pääses kergemini katusepleki alla. Samuti aitasid sündmuse tekkimisele kaasa ebasoodsad ilmastikuolud, tuule suund, uued avad 6 (37) 2-23-4735 vaheseintes. Kui aula vahelagi oli eemaldatud, siis mõjutaski ebasoodne ilmastik seda rohkem, kuna enne vahelae eemaldamist täitis see vahelagi siiski mingil määral ka jäigastavat elementi (kõik talade otsad olid süvistatud välissinte müüritise sisse) olemasolevate müüride vahel ning kaitses katuseplekki alt poolt mõjuvate tuulte puhangute eest. Kuna töövõtja nõrgestas aula vahelae eemaldamisega ja tuulekastide lammutamisega aula katusekonstruktsioone, siis on siin ka põhjuslik seos just aula katuse ära lendamisega suurema tuulega. Kui samal ajal oleks ära lennanud nii võimla kui ka aula katused, siis võiks tõesti tõdeda, et töövõtja poolne tegevus mitte mingisugust mõju ei avaldanud. Ösel Consulting OÜ järelevalve meeskonna hinnangul ei ole õnnetuse põhjuseks ainult tormituulte imemisjõud, vaid tegemist on mitme erineva jõu koosmõjuga. Aula katuse konstruktsioonis ja vahelae konstruktsioonides oli mitmeid avasid ja müüritises tühikuid, kust tormituul pääses ka katuse alla ja üleslükkejõud aitas kaasa katusekatte mahatõstmisele. Tuule imemisjõud ei oleks suutnud lõhkuda aula katuse ühe kelba puidust kandekonstruktsioone.“ 20.

Tuginedes 8. taseme ehitusinseneri T.Ru 12.11.2022 asjatundjaarvamusele on seega hageja seisukohal, et Koolihoone aulaosa kahjustada saamisega 26.03.2022 tormi tõttu on aset leidnud kindlustusjuhtum Kindlustuslepingu varakindlustuse osa lisa kindlustuskaitse olemasoleva ehitise kindlustuskaitse tähenduses. Ehitustööde teostamine Koolihoones ja muuhulgas Koolihoone aula juures avaldas mõju sellele, et 26.03.2022 torm rebis aulalt katusekatte ja roovituse. Teiste sõnadega, kui Koolihoonelt ei oleks mitmeid aknaid eemaldatud, kui Koolihoone välisseintesse ei oleks lõhutud suuri avausi ehitusmaterjalide sisse tõstmiseks, kui Koolihoone siseuksi ei oleks ära võetud, kui aulas ei oleks vaheseinte avausi lõhutud ja kui aula lage ei oleks lammutatud, siis ei oleks 26.03.2022 torm ka aulalt katusekatet ning roovitust ära rebinud. Suuremat mõju avaldas aula lae lammutamine. On märkimisväärne, et Koolihoone aula ja võimla asuvad nii-öelda peegelpildis ning on väga sarnase konstruktiivse lahendusega, kuid 26.03.2022 torm rebis vaid aula katusekatte ja roovituse. Võimla katusekattele ja roovitusele 26.03.2022 torm mingisugust mõju ei avaldanud, kusjuures võimlas ei olnud lage lammutatud 26.03.2022 tormi ajaks. Küll oli 26.03.2022 tormi ajaks lagi lammutatud aulas.

21.

Aset on leidnud kindlustusjuhtum Kindlustuslepingu varakindlustuse osa lisakindlustuskaitsete koristus-, lammutus- ja prahiveokulu kindlustuskaitse, ning ehitusmasina kindlustuskaitse tähenduses. Tüüptingimuste punkti 8.2.1. kohaselt hüvitatakse ehitusplatsil kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimisega seotud koristamise, lammutamise ja prahiveo kulu, lähtudes käesolevate tingimuste punktist 11.1.2. Tüüptingimuste punktis 11.1.2. on sätestatud, et hüvitatakse koristus-, lammutus- ja prahiveokulu, kui vastav lisakindlustuskaitse on valitud. Hüvitatakse vajalikud ja põhjendatud kulud lepingus määratud hüvitispiiri ulatuses.

Kindlustuspoliisi kohaselt on kokku lepitud lisakindlustuskaitses koristus-, lammutus- ja prahiveokulu kindlustuskaitse (vt. Lisa nr. 2). Kuivõrd 26.03.2022 tormi tõttu Koolihoone aulalt katusekatte ning roovituse ära kiskumine on käsitletav kindlustusjuhtumina (vt. käesoleva hagiavalduse punkt 2.1.), siis on kindlustusjuhtumiks ka aula katuselt tormi poolt ära kistud katusekatte ja roovituse tükkide koristuskulu. Tüüptingimuste punkti 8.2.5. kohaselt hüvitatakse ehitamise käigus kahjustada saanud või kaotsiläinud ehitusmasina kahju, lähtudes käesolevate tingimuste punktist 11.3. Kindlustusjuhtum peab olema toimunud ehitusplatsil sellise ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel, mida käesolevad tingimused ei välista.

Käesoleval juhul paiknes 26.03.2022 ootamatu sündmuse tagajärjel kahjustada saanud ekskavaator ehitusplatsil ning oli sinna toodud ehitustööde teostamiseks. Ekskavaatorile tekkinud kahjustused tekkisid ühekordse ootamatu sündmuse tagajärjel.

22.

Tüüptingimuste punktis 11.3. on sätestatud, et kui kahjustada saanud masinat, tööriista või vahendit on võimalik taastada ja taastamine on majanduslikult otstarbekas, hüvitatakse 7 (37) 2-23-4735 põhjendatud taastamis- ja asendamiskulud lepingus määratud hüvitispiiri ulatuses. Taastamisja asendamiskulude hulka arvatakse: 1. kahjustunud osa demonteerimise ja taastamise kulud (abimaterjalide maksumus ja põhjendatud tööjõukulud) ning taasmonteerimine; 2. kahjustunud osa asendamise kulud koos veo- ja monteerimiskuludega. Asendamiskulude hüvitamisel arvestatakse asendatava osa vanust, tehnilist seisundit, kulumisastet ja komplektsust. Kui vanusele vastava kulumisastmega osa ei ole võimalik taas soetada, hüvitatakse uue osa maksumus (maksimaalselt originaalosa maksumus tootja poolt ettenähtud komplektsuses).

Kindlustuspoliisi kohaselt on kokku lepitud lisakindlustuskaitses ehitusmasina kindlustuskaitse (vt. Lisa nr. 2). Kuivõrd 26.03.2022 tormi tõttu Koolihoone aulalt katusekatte ning roovituse ära kiskumine on käsitletav kindlustusjuhtumina (vt. käesoleva hagiavalduse punkt 2.1.), siis on kindlustusjuhtumiks ka remondis olnud Koolihoone kõrval asunud ekskavaatori kahjustada saamine aula katuselt ära rebitud katusekatte ja roovituse tükkide tõttu.

23.

Aset on leidnud kindlustusjuhtum Kindlustuslepingu vastutuskindlustuse osa tähenduses. Tüüptingimuste punkti 12.1. kohaselt hüvitatakse kindlustatud isiku vastu esitatud kolmanda isiku varalise kahju nõue, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1. kahju on tekkinud kindlustatud isiku tegevusest seoses kindlustuslepingus märgitud ehitise või selle osa ehitamisega (edaspidi kohustuse täitmine); 2. kindlustusjuhtum on toimunud kindlustuskohas ja kindlustuskaitse kehtivuse ajal; 3. esineb põhjuslik seos kindlustatud isiku teo ja tekkinud kahju vahel; 4. kindlustatud isik on seaduse järgi vastutav kahju tekkimise eest; 5. nõue ja nõude aluseks oleva kahju suurus on tõendatud. Käesoleval juhul on Tüüptingimuste punktis 12.1. sätestatud tingimused täidetud. Naaberkinnistu aed sai kahjustada seetõttu, et hageja oli teostanud Koolihoones ehitustöid, mis aitasid kaasa sellele, et 26.03.2022 torm viis aula katusekatte ja roovituse minema ning katusekatte ja roovituse tükid kahjustasid naaberkinnistu aeda. Kindlustusjuhtum on toimunud kindlustuskohas ja kindlustuskaitse kehtivuse ajal. Esineb põhjuslik seos hageja poolt Koolihoones ehitustööde teostamise ning naaberkinnistu aia kahjustada saamise vahel. Kuna aset on leidnud naaberkinnistu omaniku kui kannatanu omandi rikkumine talle kuuluva aia kahjustamise läbi, siis on naaberkinnistu omanikule kahju tekitamine õigusvastane ning hageja vastutab sellise kahju tekitamise eest.

24.

Hageja poolt kostja vastu esitatava nõude kogusuuruse osas märgib hageja, et hageja soovib kostja vastu esitada kostjalt kindlustushüvitise välja mõistmise nõude, paludes kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista põhinõudena 103’496,29 euro suuruse kindlustushüvitise.

Selle rahasumma on hageja saanud järgmise arvutuskäigu tulemusena. Lisakindlustuskaitse olemasoleva ehitise kindlustuskaitse alusel on hageja nõude suuruseks 102’374 eurot. See rahasumma koosneb hagiavalduse lisaks nr. 7 olevas tormikahju tõttu tekkinud lisatööde arvestuse positsioonidel 1-7, 13 ning 16 näidatud ehitustööde maksumusest ja 39’300 eurost seonduvalt aula ja selle lava uute aluspõrandate ja põrandate ehitamisega. Lisakindlustuskaitse koristus-, lammutus- ja prahiveokulu alusel on hageja nõude suuruseks 3’165 eurot. See rahasumma nähtub hagiavalduse lisaks nr. 7 oleva tormikahju tõttu tekkinud lisatööde arvestuse positsioonilt 15. Lisakindlustuskaitse ehitusmasina kindlustuskaitse alusel on hageja nõude suuruseks 2’476,29 eurot. See rahasumma nähtub hagiavalduse lisaks nr. 7 oleva tormikahju tõttu tekkinud lisatööde arvestuse positsioonilt 8. Vastutuskindlustuse alusel on nõude suuruseks 1’981 eurot. See rahasumma nähtub hagiavalduse lisaks nr. 7 oleva tormikahju tõttu tekkinud lisatööde arvestuse positsioonilt 11. Seega on nõuete suuruseks kokku 109’996,29 eurot ning seda rahasummat tuleb vähendada kindlustuspoliisi esimesel leheküljel sätestatud omavastutuse 5’000 eurot ning ehitusmasina lisaomavastutuse 1’500 eurot võrra. Nii ongi hageja saanud põhinõude suuruseks kokku 103’496,29 eurot.

25.

Lisaks põhinõudele palub hageja kostjalt välja mõista ka seadusjärgse viivise põhinõudelt. Vastavalt VÕS § 450 lg-le 1 muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus 8 (37) 2-23-4735 sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Viimane kord teatas kostja peale asjaolude täiendavat kaalumist 10.01.2023, et keeldub kindlustushüvitise välja maksmisest. Seetõttu on hageja seisukohal, et hiljemalt 10.01.2023 oli kostja viinud läbi kõik vajalikud toimingud kindlustusjuhtumi toimumise ning kindlustusandja täitmise kohustuse kindlaks määramiseks.

See tähendab, et hiljemalt 10.01.2023 oli nõue kindlustushüvitise välja maksmiseks muutunud sissenõutavaks ning alates 11.01.2023 on hagejal võimalik nõuda kostjalt seadusjärgse viivise tasumist 103’496,29 euro suuruselt põhinõudelt. Hageja palub kostjalt mõista seadusjärgse viivise välja kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas rahasummas ja edasi VÕS §-is 113 sätestatud määras kuni 103’496,29 euro suuruse põhinõude täieliku tasumiseni.

26.

Hagejal on võimalik nõuda kindlustushüvitise välja maksmist enda kasuks.

Vaidlusaluses kindlustuslepingus on lepitud kokku, et varakindlustuse osas on soodustatud isikuks S vald. Samas nähtub vaidlusaluse kindlustuslepingu osaks olevate kindlustuslepingute üldtingimuste KT.0948.18 (edaspidi: Üldtingimused) punktist 9.4., et kui soodustatud isik kaotab temast olenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele, siis loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud. Käesoleval juhul on hageja arvates S vald temast endast olenevate asjaolude tõttu kaotanud õiguse kindlustushüvitisele. Nimelt on S vald ehitustööde tellijana nõudnud hagejalt kui töövõtjalt 26.03.2022 tormi tulemusena Koolihoonele tekkinud kahjustuste kõrvaldamist. Kõik sellised täiendavad ehitustööd on hageja teostanud (välja arvatud aula ja selle lava uute aluspõrandate ning põrandate ehitus) ning S vald nende täiendavate ehitustööde eest hagejale tasunud ei ole. Aula ja selle lava uute aluspõrandate ning põrandate ehitusmaksumuse saamiseks on S vald realiseerinud hageja poolt töövõtulepingu alusel antud esimese nõude pangagarantii 39’300 euro ulatuses. Teiste sõnadega tähendab see, et 26.03.2022 tormi tõttu tekitatud kahjud on S vallale S valla enda tegevusest tulenevalt juba täies ulatuses kompenseeritud ning kindlustuushüvitise välja mõistmine S valla kasuks kostjalt tooks seetõttu kaasa S valla põhjendamatu rikastumise. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kindlustushüvitise välja maksmist endale.

27.

Seonduvalt vabatahtliku vastutuskindlustusega omab tähtsust, et kahjustatud kolmandal isikul puudub otsenõue kindlustusandja vastu. Käesoleval juhul on täiendavalt oluline see, et hageja on naaberkinnistu omanikule kui kahjustatud kolmandale isikule tekkinud kahju hüvitanud, ehitades uue aia. Nendel põhjusel on hagejal ka vabatahtliku vastutuskindlustuse alusel võimalik nõuda kindlustushüvitise välja maksmist endale.

28.

09.05.2023 menetlusdokumendis teatas hageja, et vaidleb vastu kostja 24.04.2023 vastusest nähtuvale ning leiab, et kostja vastuväited ei saa tuua kaasa hagi läbi vaatamata või rahuldamata jätmist. Hageja ei saa täies ulatuses nõustuda kostja 24.04.2023 vastuse osas III esile toodud faktiliste asjaoludega. Esmalt on ebaõige kostja 24.04.2023 vastuse punktis 9 avaldatud väide, nagu oleks hagi esitatud vale kindlustuslepingu alusel. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et esineb põhjuslik seos hageja poolt ehitustööde teostamise ning koolihoone aula katuse kahjustada saamise vahel. Sellest johtuvalt on hageja 27.03.2023 hagiavalduses asjakohaselt tuginenud vaidlusalusele ehituse koguriskikindlustuse lepingule (vt. 27.03.2023 hagiavalduse lisa nr. 2).

29.

Kostja 24.04.2023 vastuse punktides 13 ja 17 on liiga kitsalt käsitletud koolihoone aula juures teostamisele kuulunud ehitustöödega ja enne 26.03.2022 teostada jõutud ehitustöödega seonduvat. Nagu nähtub kostja 24.04.2023 vastuse lisaks nr. 2 olevast H 13 koolihoone rekonstrueerimise riigihanke tehnilisest kirjeldusest, kuulusid koolihoone aula juures teostamisele järgmised tööd: 1) aula lae juures olemasoleva ripplae asendamine akustilise 9 (37) 2-23-4735 perforeeritud kipsist ripplaega; 2) aula katuse juures vajadusel kandekonstruktsiooni tugevdamine, uute katusekatte kihtide paigaldamine ja puistevilla lisamine; 3) kogu koolihoonesse ja sealhulgas aulasse sundventilatsiooni välja ehitamine ja aula ventilatsioonitorustiku paigaldamine aula pööningule; 4) kogu hoone ja sealhulgas aula akende välja vahetamine; 5) kogu hoone ja sealhulgas aula küttesüsteemi välja vahetamine; 6) kogu hoone ja seahulgas aula tugev- ja nõrkvoolusüsteemi välja vahetamine; 7) kogu hoone ja sealhulgas aula siseuste välja vahetamine.

30.

Saarema valla ning hageja vahel sõlmitud ehitustööde töövõtuleping nr. 8-21 nägi ette lisatööde ja muudatustööde tegemise võimaluse. Vastavalt kõnealuse töövõtulepingu osaks olevate ehituse töövõtulepingute üldtingimuste ETÜ 2013 punktile 1.20. on muudatustööks selline töö, mis oma olemuselt ja lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö hulka ja mis lepingu kohaselt on töövõtja kohustus ning ilma vastavate tööde tegemiseta ei oleks võimalik lepingu eesmärki saavutada. ETÜ 2013 punkti 1.17. kohaselt on lisatöö töö, mis oma olemuselt ja lepingu eesmärgist tulenevalt ei kuulu töö hulka ja mida tehakse lisaks lepingus kokku lepitud töödele. Lisatööks ei peeta sellist lisanduvat tööd, millega kaasneb tööde mahu suurenemine või täiendavate tööde tegemine, kui sellised tööd on oma olemuselt seotud lepinguga ja selle eesmärgi saavutamisega ning ilma vastavate tööde tegemiseta ei oleks võimalik lepingu eesmärki saavutada. Vastavaid töid käsitatakse lepingu tähenduses muudatustöödena (vt.

27.03.2023 hagiavalduse lisa nr. 1).

31.

Siinjuures märgib hageja täiendavalt ka veel järgmist. Esialgu kavatses S vald korraldada H 13 koolihoone rekonstrueerimise suuremahulisema ja kallimana ning muuhulgas oli ette nähtud ka aula uute katuse kandekonstruktsioonide välja ehitamine ja lisaks sellele veel mitmeid teisi koolihoone juures teostamisele kuuluvaid töid. Sellest kavatsusest lähtudes tellis Saarema vald ka H 13 koolihoone rekonstrueerimise põhiprojekti koostamise ning viis läbi riigihanke. Paraku selgus, et S vallal ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid koolihoone niivõrd suuremahuliseks rekonstrueerimiseks. Seetõttu korraldas S vald uue riigihanke, mille raames lihtsustati riigihanke tehnilist kirjeldust ning muuhulgas otsustati ära jätta aula katuse uute kandekonstruktsioonide välja ehitamine.

32.

Ajaliselt enne koolihoone aula katuse kahjustada saamist 26.03.2023 oli hageja jõudnud teostada koolihoone aulas järgmised tööd. Lammutatud oli kogu aula lagi. Siinjuures on oluline pöörata tähelepanu aula laekonstruktsioonile. Aula lammutatud laekonstruktsioon koosnes lae emataladest, mis kulgesid paralleelselt aula suurte akendega välisseintega ning olid jäigalt kinnitatud fermide külge. Lae emataladega olid omakorda ühendatud lae abitalad, mis olid emataladega 90º nurga all ning abitalade otsad olid süvistatud aula suurte akendega välisseintesse. See tähendab hageja hinnangul, et aula lammutatud laekonstruktsioon muutis aula katusekonstruktsiooni oluliselt tugevamaks. Täpsemalt aitavad aula lammutatud laekonstruktsiooniga seonduvat paremini mõista lae lammutamise käigus tehtud fotod (Lisad nr. 13 ja 14). Kogu aula lae lammutamist käsitlesid hageja ning S vald muudatustööna ETÜ 2013 punkti 1.20. tähenduses, mis nähtub 09.02.2022 töökoosoleku protokolli punktist 8.6.: „TT: Aula lagi. Projekteerija ja Tellijaga kokku lepitud põhimõtteline lahendus – aula laes lammutada ol.olev konstruktsioon kuni katusefermideni, lammutamise põhjuseks on tugevad vee- ja niiskusekahjustused läbisaju tõttu, rajada uus hor. talastik fermi alumise vöö peale + OSB plaat puistevilla alusena“ (Lisa nr. 15).

33.

Samuti olid ära võetud aula uksed, aula seintesse olid lõhutud avaused, demonteeritud oli vara küttesüsteem ning ära oli lõhutud aula helitehniku ruum. Siinjuures on oluline silmas pidada, et lisaks aulale oli enne aula kahjustada saamist 26.03.2023 teostatud koolihoones veel mitmeid teisi ehitustöid: eemaldatud olid koolihoone mitmed aknad, koolihoone välisseintesse 10 (37) 2-23-4735 olid lõhutud mitmed suured avad ehitusmaterjalide sisse tõstmiseks, eemaldatud olid koolihoone siseuksed. Kostja 24.04.2023 vastuse punktis 14 on mõneti eksitavalt avaldatud, et 26.03.2023 rebis tormituul koolihoone aulalt katuse. Oluline on silmas pidada, et aulakatuse ühe kelba katuseplekk ja roovitus jäid tormist puutumata. See nähtub muuhulgas kostja 24.04.2023 vastuse lisa nr. 7 materjalide hulgas olevalt fotolt. Viimati nimetatud asjaolu on hageja arvates käesoleva kohtuasja lahendamise seisukohalt oluline ja seab kahtluse alla kostja väite, nagu oleks koolihoone aula katuse kahjustada saamine olnud tingitud üksnes vaid 26.03.2023 tormist. Nimelt jääb aula katuse see osa, mille kelba ulatuses roovitus ja katusekate säilised, Rehe tänava poole, mis on piirkonnas kõige rohkem tuultele avatud. Kui aula katuse kahjustada saamine oleks olnud tingitud ainult tormist, siis oleks pidanud kõige enne tuule poolt ära kistuma just nimelt selle katuseosa, mis tormile vaatamata säilis.

34.

Kostja 24.04.2023 vastuse pinnalt jääb arusaamatuks, kas kostja vaidleb vastu ka hageja nõude rahalisele suurusele või ei ole selle üle vaidlust, et olukorras kus aset on leidnud kindlustusjuhtum, kostjal kindlustusandjana lasub täitmise kohustus ja puuduvad alused kindlustushüvitise suuruse vähendamiseks, lasub kostjal kohustus maksta välja kindlustushüvitis summas 103’496,29 eurot. Ühtegi vastuväidet 103’496,29 euro suuruse põhivõlgnevuse arvutuskäigule kostja 24.04.2023 vastuses esitatud ei ole.

35.

Seoses hageja õigusega nõuda kindlustushüvitise välja maksmist endale märgib hageja, et kostja 24.04.2023 vastuse punktides 19-31 on leitud, et kuivõrd vaidlusaluse kindlustuslepingu kohaselt on soodustatud isikuks S vald, siis ei olevat hagejal õigust nõuda kindlustushüvitise välja maksmist hagejale endale. Seda küsimust on juba käsitletud 27.03.2023 hagiavalduse punktis 2.5.1. ning hageja jääb seal toodud seisukohtade juurde. Täiendavalt viitab hageja VÕS-i kommenteeritud väljaandes toodule, millest nähtub, et „[k]ui soodustatud isik ei ole kindlustusvõtja, siis on soodustatud isik kolmas isik § 80 tähenduses ja kindlustuslepingu näol on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Sel juhul on kindlustuslepingu regulatsiooni soodustatud isikuga seonduvad sätted erisäteteks § 80 suhtes.

Erisätete puudumisel kohaldatakse § 80 reegleid“. VÕS § 80 lg-des 8 ja 9 on sätestatud, et kui kolmas isik loobub talle lepinguga antud õigusest või kui tema õigus lõpeb või ei kehti, siis eeldatakse, et võlausaldaja võib määrata uue kolmanda isiku, kellele kohustus tuleb täita, või nõuda kohustuse täitmist endale. Kui kolmas isik loobub talle lepinguga antud õigusest, siis loetakse, et tal ei ole seda õigust olnud. Loobumine on kehtiv, kui vastav tahteavaldus jõuab mõlema lepingupooleni.

36.

Võttes arvesse, et S vald soodustatud isikuna on võtnud tarvitusele kõik vajalikud sammud selleks, et ilma kindlustushüvitist saamata kõrvaldada 26.03.2022 koolihoone aula kahjustada saamise negatiivsed tagajärjed – S valla nõudmisel on hageja teostanud selle eest tasu saamata mitmeid ehitustöid aula juures 26.03.2022 tekkinud kahjustuste kõrvaldamises ning aula ja selle lava uute aluspõrandate ja põrandate ehitamine on toimunud hageja poolt S vallale esitatud esimese nõude garantii realiseerimisel laekunud rahaliste vahendite arvelt kolmanda isiku poolt – on hageja hinnangul S vald kaotanud õiguse saada vaidlusaluse kindlustuslepingu alusel kindlustushüvitist. Seda põhjusel, et tekkinud kahju on juba S vallale hüvitatud. Et S vald ei saa enam olla käsitletav kindlustushüvitise saamise õigust omava isikuna, sest aulale 26.03.2022 tekkinud kahjud on kõrvaldatud niigi, siis on kindlustushüvitise saamise nõudeõigus hagejal kui kindlustusvõtjal. Sellest johtuvalt on ka ebaõige kostja seisukoht, nagu tuleks jätta hageja hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Hageja jääb selle juurde, et palub kindlustushüvitise kostjalt enda kasuks välja mõista.

11 (37) 2-23-4735 37.

26.03.2022 leidis aset kindlustusjuhtum vaidlusaluse ehituse koguriskikindlustuse lepingu tähenduses ning kostjal kindlustusandjana lasub täitmise kohustus. Kostja 24.04.2023 vastuse punktides 32-52 on leitud, nagu ei oleks kindlustusjuhtumit 26.03.2022 aset leidnud.

Hageja arvates on kostja viimatine käsitlus ebaõige. Esmalt omab olulist tähtsust see, et pooled on vaidlusaluses kindlustuslepingus leppinud kokku mitmes täiendavas kindlustuskaitses, sealhulgas ka olemasoleva ehitise kindlustuskaitses, mille raames hüvitatakse kahjustada saanud olemasoleva ehitise säilitatava osa taastamise maksumus lepingus määratud hüvitispiiri ulatuses. Samuti on oluline, et vaidlusaluse kindlustuslepingu kohaselt võib kindlustusjuhtumi põhjuseks olla torm. Hageja on seisukohal, et olemasoleva ehitise kahjustada saamine tormi tagajärjel on vaidlusaluse kindlustuslepingu kohaselt kindlustusjuhtumiks siis, kui esineb põhjuslik seos ehitutööde teostamise ning tormi tõttu olemasoleva ehitise kahjustada saamise vahel. Antud juhul hageja arvates esineb põhjuslik seos koolihoones ehitustööde teostamise ning aula katuse kahjustada saamise vahel. Olulist rolli mängis hageja arvates aula lae lammutamine.

38.

Pooled esitanud kaks vastandlikku asjatundja arvamust (vt. 27.03.2023 hagiavalduse lisa nr. 11 ja kostja 24.04.2023 vastuse lisa nr. 3). Sellest johtuvalt esitas hageja taotluse ehitustehnilise ekspertiisi määramiseks. Hageja soovib eksperdiarvamusega tõendada, et ehitustööde teostamine koolihoones oli üheks põhjuseks, miks aulalt katusekate ja roovitus 26.03.2022 ära lendasid. Teiste sõnadega, kui ehitustöid ei oleks koolihoones teostatud, siis ei oleks ka aula katus 26.03.2022 ära lennanud. Pooled on sõlminud ehituse koguriskikindlustuse lepingu ning selles lepingus on muuhulgas lepitud kokku ka olemasoleva ehitise kindlustuskaitses. See tähendab, et kindlustatud olid ka need koolihoone osad, mida ehitustööd ei puudutanud. Samuti on pooled ehituse koguriskikindlustuse lepingus kokku leppinud, et hüvitatakse kahju, mis on tekkinud ehitisele või selle osale tormi tagajärjel. See tähendab, et kui käesoleva kohtuasja lahendamisel leiab tõendamist, et 26.03.2022 aula kahjustada saamise üheks põhjuseks oli ehitustööde teostamine koolihoones - seda soovib hageja tõendada eksperdiarvamusega - siis on tegemist kindlustusjuhtumiga ning kostjal kindlustusandjana lasub täitmise kohustus.

39.

Meelevaldsed on kostja etteheited, nagu oleks hageja suurendanud kindlustusriski.

Silmas tuleb pidada, et koolihoone näol oli tegemist tavapärase ehitusjärgus oleva hoonega, mille juures oli teostatud mitmeid ehitustöid. Otsitud on kostja etteheited, nagu oleks hageja pidanud asuma ette võtma mingisuguseid eraldi abinõusid kahjude ennetamiseks.

40.

31.05.2023 menetlusdokumendis leidis hageja, et kostja käsitlus kindlustusobjektist on meelevaldne. Kostja 23.05.2023 menetlusdokumendi punktides 6-30 on asutud seisukohale, nagu ei olekski koolihoone aulakatus olnud kindlustatud ese. Hageja arvates on kostja selline lähenemine meelevaldne ning seda järgmistel põhjustel. Vastavalt VÕS § 424 lg-le 2 on kindlustatud ese ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Samasugusel viisil on kindlustatud eseme mõiste määratletud vaidlusaluse kindlustuslepingu osaks olevate kindlustuslepingu üldtingimuste KT.0948.18 (edaspidi Üldtingimused) punktis 2, kus on küll täpsustatud, et kindlustatud ese tähendab sama, mida tähendab kindlustusobjekt (vt. hagiavalduse lisa nr. 2). Seega on vaidlusaluse kindlustuslepingu tähenduses mõisted „kindlustatud ese“ ja „kindlustusobjekt“ sünonüümid.

41.

Kindlustusobjekti mõistega seonduvat on täpsemalt käsitletud ERGO ehituskindlustuse tingimuste KT.0933.17 (edaspidi: Tüüptingimused) osas 2 „Kindlustusobjekt“ (vt. hagiavalduse lisa nr. 2). Kostja 23.05.2023 menetlusdokumendi punktis 18 on viidatud Tüüptingimuste punktidele 2.1.1. ja 2.1.2., kuid on jäetud tähelepanuta punkt 2.3.

12 (37) 2-23-4735 Tüüptingimuste punktis 2.3. on sätestatud, et kindlustuslepingus võib olla kokku lepitud, et kindlustusobjektiks on muu vara või ese, selle demonteerimine või paigaldamine. Antud juhul ongi vaidlusaluses kindlustuslepingus lepitud kindlustusobjektide ring kokku ehituse koguriskikindlustuse lepingu nii-öelda miinimumpaketist laiemal kujul. Nii nähtub kindlustuspoliisi nr. 18033243/1 juurde kuuluvast dokumendist „Kindlustuskaitse ulatus ja maksimaalne väljamaksesumma“ (vt. hagiavalduse lisa nr. 2), et hageja kindlustusvõtjana on juurde ostnud mitmed täiendavad kindlustuskaitsed, muuhulgas ka olemasoleva ehitise kindlustuskaitse. Kindlustuspoliisi nr. 18033243/1 esimesel leheküljel on kindlustusobjektina märgitud Ks aadressil H tn 13 oleva koolimaja rekonstrueerimine (vt. hagiavalduse lisa nr. 2).

Vaadeldes kindlustuspoliisi nr. 18033243/1 esimesel leheküljel toodud kindlustusobjekti määratlust koosmõjus sama kindlustuspoliisi juurde kuuluvas dokumendis „Kindlustuskaitse ulatus ja maksimaalne väljamaksesumma“ toodud olemasoleva ehituse täiendava kindlustuskaitsega, on ilmne, et kindlustusobjektiks on ka H tn 13 koolimaja olemasolevad osad.

42.

Hageja arvates tuleb kolme asjaolu – vaidlusaluse kindlustuslepingu näol on tegemist ehituse koguriskikindlustuse lepinguga, kindlustusobjektiks on ka olemasoleva hoone kindlustuskaitse ning kindlustusjuhtumiks on muuhulgas torm – mõista koosmõjus selliselt, et tegemist on kindlustusjuhtumiga siis, kui hoone juures ehitustööde teostamisest tulenevalt saab hoone olemasolev osa tormikahjustusi. Teiste sõnadega, justnimelt ehitustööde teostamine koosmõjus tormiga on põhjuseks, miks olemasolev hoone osa saab kahjustada. Tegemist peab olema olukorraga, kus ehitustööde teostamise nii-öelda ära mõeldes ei oleks olemasolev hoone üksnes ja ainult tormi tõttu kahjustada saanud.

43.

Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul on toodud tingimused täidetud. Hageja oli koolihoone juures teostanud mitmeid ehitustöid. Nii olid koolihoone välisseintesse lõhutud sisse suured avad ehitusmaterjalide koolimajja tõstmiseks, koolihoone mitmed aknad oli eemaldatud, koolihoone siseuksed olid eemaldatud, aula seintesse olid lõhutud avad, aula lagi oli osaliselt (see tähendab aula osas, kuid mitte aula lava osas) lammutatud jne. Selle üle, et 26.03.2022 oli Sl torm, pooled ei vaidle. Hageja on seisukohal, et aula katusekatte ja osade katusekonstruktsioonide osaline ära lendamine 26.03.2022 oli põhjustatud tormist ja koolimaja juures teostatud ehitustöödest nende koosmõjus. Teiste sõnadega, kui koolihoone juures ei oleks ehitustöid teostatud, siis ei oleks ka aula katusekate koos osade katusekonstruktsioonidega osaliselt ära lennanud.

44.

Siinjuures märgib hageja täiendavalt, et ära ei lennanud aula katuse see osa, mis jäi aula lava kohale, kusjuures aula lava ulatuses ei olnud veel lae lammutamine täies ulatuses teostatud.

See nähtub hageja 31.05.2023 menetlusdokumendile lisatud fotolt, mille kohaselt vähemalt osaliselt aula lava lae kohal laelauad säilinud (tähistatud fotol sinise noolega) ning säilinud on aula lava lae ema- ja abitalad (tähistatud fotol punase ja rohelise värviga) (Lisa nr. 20).

Kokkuvõttes leiab seega hageja, et põhimõtteliselt väär on kostja käsitlus selle kohta, nagu ei oleks koolihoone katus olnud kindlustusobjektiks. Kindlustuspoliisi nr. 18033243/1 esimesel leheküljel on kindlustusobjektina märgitud Ks aadressil H tn 13 oleva koolimaja rekonstrueerimine. Et kokku oli ka lepitud olemasoleva ehitise kindlustuskaitses, siis järelikult on kindlustusobjektiks vaidlusaluse kindlustuslepingu tähenduses nii H tn 13 koolihoone ehitatavad osad kui ka olemasolevad osad.

45.

04.12.2023 menetlusdokumendis märkis hageja seonduvalt Ü. L 23.11.2023 eksperdiarvamusega, et Ü. L 23.11.2023 eksperdiarvamuse näol (23.11.2023 eksperdiarvamus) on tegemist käesoleva kohtuasja lahendamise seisukohalt olulise tõendiga. Hageja leiab, et 13 (37) 2-23-4735 23.11.2023 eksperdiarvamus kinnitab hageja väiteid selle kohta, et olukorras, kus aula lage ei oleks lammutatud, ei oleks 26.03.2022 koolihoone aula katusekattekonstruktsioon kahjustada saanud. Samuti tõendab 23.11.2023 eksperdiarvamus seda, et 26.03.2022 koolihoone aulale tekkinud kahjustuste kõrvaldamise põhjendatud maksumuseks oli 106’782,53 eurot (hageja hinnapakkumise nr. HP22-32/6 positsioonidel 1-7, 13, 15 ja 16 nimetatud tööd + S valla 16.11.2022 nõudekirjas AS-ile SEB Pank nr. 5-4/6532-1 märgitud 39’300 euro suurune rahasumma seonduvalt koolihoone aula ja aula lava põranda ja aluspõranda taastamisega).

KOSTJA VASTUVÄITED 46. Kostja esitas 24.04.2023 hagivastuse, milles palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

Üldtingimused) ja ERGO Ehituskindlustuse tingimused KT.0933.17 (Hagiavalduse Lisa nr 24; edaspidi: Tingimused). Samuti on kindlustuslepingu osaks (VÕS § 428 lg 24) Kindlustustoote teabedokument (Lisa 1 - Kindlustustoote teabedokument), mille kohaselt kindlustati poliisil märgitud ehitise või selle osa ehitamine (sh ajutine ehitis, ehitusplatsil ladustatud esemed, materjal, tooted jms olulised osas).

Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kindlustusvõtja ei olnud teostanud Koolihoone aula katuse rekonstrueerimist. Hagiavalduse Lisaks nr 3 olevast kahjuteatest tuleneb: Kahjustada sai olemasolev hoone, mille katus tormiga pealt ära lendas. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kindlustusvõtja oli teostanud aula sisemise ripplaega (hoones seespool ja tegemist ei ole katusega) seoses rekonstrueerimistöid. Poolte vahel puudub vaidlus, et kindlustusandja teatas juba 28.03.2022, et tegemist pole hüvitamisele kuuluva juhtumiga (Hagiavalduse Lisa nr 6).

Kuigi hageja väidab, et S Vallavalitsus on enda nõudeõiguse kindlustuslepingu alusel minetanud, siis nii see ei ole: kindlustusleping on kehtiv ja S Vallavalitsusel soodustatud isikuna on õigus nõuda täitmist endale. Arusaadavalt ei saa S Vallavalitsusel tekkida alusetut rikastumist, aga see on juba S Vallavalitsuse poolse hagejale tagasitäitmise küsimus. Eeltoodust tulenevalt tuleb Hagiavaldus jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 läbi vaatamata, kuivõrd rikutud ei ole hageja õigusi isegi kui eeldada hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

VÕS § 424 lg 2 sätestab, et kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevate ERGO Ehituskindlustuse tingimuste KT.0933.17 (Hagiavalduse Lisa nr 2-4) p 2.1. sätestavad, et kindlustusobjektiks (kindlustatud esemeks) on: 1. ehitamise käigus või tulemusena valminud ehitis või selle osa, sh ajutine ehitis ja ehitusplatsil ladustatud esemed, materjal, tooted jms olulised osad, mida kasutatakse ehitise või selle osa ehitamisel – ehitise või selle osa kindlustus; 2. kindlustatud isiku poolne õigusvastane kahju tekitamine kolmandale isikule seoses ehitise või selle osa ehitamisega – ehitustegevuse vastutuskindlustus. Õiguskirjanduses selgitatakse, et tuleb silmas pidada, et kindlustuslepingu objektiks olev ese ei pruugi samal ajal olla asi AÕS tähenduses.

Nii on võimalik kindlustada üksnes maja katust, auto velgesid jne. Korteri kindlustamise korral on tavaline, et kindlustatud esemeks on üksnes korteri siseviimistlus. Kindlustatud esemeks saab olla ka osa kaasomandis olevast hoonest, nt hoone üks korrus (RKTKo 3-2-1-34-03, p 11).

15 (37) 2-23-4735 53. Kindlustustoote teabedokumendi (Lisa nr 1) kohaselt kindlustati poliisil märgitud ehitise või selle osa ehitamine (sh ajutine ehitis, ehitusplatsil ladustatud esemed, materjal, tooted jms olulised osas). Järelduvalt peab esmalt tuvastama, et kas kahju sai alguse ehitamise käigus või tulemusena valminud ehitisest või selle osast. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kindlustusvõtja ei olnud teostanud Koolihoone katuse, mis tormiga ära lendas, rekonstrueerimist ehk ehitamist. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kindlustusvõtja oli teostanud aula sisemise ripplaega (hoones seespool, mis ei ole katus) seoses rekonstrueerimistöid. Hagiavalduse p-s 1.7. (lk 4) väidab hageja, et Ajaliselt enne 26.03.2022 oli hageja teostanud Koolihoones ja sealhulgas aulas ehitustöid. Muuhulgas oli aula lagi lammutatud, Koolihoone mitmed aknad olid eemaldatud, Koolihoone välisseintesse oli lõhutud suuri avausi ehitusmaterjalide hoonesse tõstmise võimaldamiseks, Koolihoone siseuksed olid eemaldatud jne. Aula lae lammutamise tagajärjel muutus aula katusekonstruktsioon, mille külge lagi oli olnud kinnitatud, lae raskuse võrra kergemaks. Nimetatud hageja arutluskäik on irrelevantne – antud juhul ei olnud kindlustusobjektiks aula katus, sest aula katust ei ehitatud.

Hagiavalduse Lisaks nr 3 olevast kahjuteatest tuleneb: „Kahjustada sai olemasolev hoone, mille katus tormiga pealt ära lendas.“ 54. See, et hoone erinevad osad moodustavad tervikuna hoone, ei muuda fakti, et kindlustatud esemeks võib olla ka vaid piiratud osa hoonest. See kas ja millist mõju hageja ehitustööd tekkinud kahjule avaldasid, pole samuti relevantne: oluline on, et antud juhul hageja aula katust ei ehitanud. Seetõttu ei ole asjakohased ka hagiavalduse p-s 2.1 esitatud arutluskäik (millele kostja ka sisuliselt vastu vaidleb tulenevalt eeltoodust – enne kindlustusjuhtumi toimumise analüüsimist tuleb vaadata, kas tegemist on üldse kindlustatud esemega). Käesoleval juhul ei ole aula katus kindlustatud esemeks. Seda kinnitab ka kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevate ERGO Ehituskindlustuse tingimuste KT.0933.17 (Hagiavalduse Lisa nr 2-4) p 8.2.7.

Vastutuskindlustuse alusel hüvitise saamise eelduseks on antud juhul selgelt see, et toimunud oleks ehitustegevusega (kindlustatud ese) seotud riski realiseerumine. Ka hageja ise tugineb hagiavalduse p-s 2.1 asjaolule, et ehitustegevus peab olema katuse eemaldumisega põhjuslikus seoses. Antud juhul ei tekkinud kahju seoses ehituse (aula katus) ehitamisega. Kahju tekkis seoses tormikahjuga. Koolihoonel katuse eemaldumine ei olnud põhjuslikus seoses ehitustegevusega, vaid üksnes tormituulega. Koolihoone katus oleks ära lennanud ka juhul, kui koolimajas ei oleks toimunud mistahes ehitustöid. Seda kinnitavad lisaks käesoleva menetlusdokumendi lisana nr 3 esitatud ekspert Peeter Park poolt koostatud erakorraline audit ka eeltoodud artiklid.

Hageja väidete kohaselt tekitas hageja kahju kaudse tahtlusega. Hageja väidab, et ehitustegevuse tõttu lendas Koolihoonel 26.03.2022 katus. Hageja väidab, et Koolihoones toimunud lammutuste ja avade tekitamise tõttu oli võimalik Koolihoonelt katuse eemaldumine tormituulega. 26.03.2022 tormi eest hoiatati juba perioodil 19.03-23.03.2022 (Lisa 8 – 19.0323.03.2022 hoiatused). Hoiatuses on selgitatud, et tormituul on 26.03.2022 saartel kuni 30 m/s (Lisa 9 – 23.03.2022 hoiatuse sisu). Sarnaseid hoiatusi avaldati erinevate avalike infokanalite kaudu (Lisa 10 – 23.03.23022 hoiatus 2). Seega pidi hagejale tavapärast hoolsust rakendades olema teada, et 26.03.2022 on torm ning Sl puhub tuul kuni 30 m/s. Tegemist on informatsiooniga, mida hageja oleks pidanud väidetava ehitustegevuse teostamisel arvestama (s.t vähendama riske kattes avad tormi ajaks kinni, kasutades mh ajutisi lahendusi).

Üldtingimuste p 16.1 kohaselt kindlustusriski suurenemine on kindlustusjuhtumi tõenäosuse suurenemine. Kindlustusvõtja ei tohi pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist isikutel, kelle eest ta vastutab. Üldtingimuste p 16.3 kohaselt kui kindlustusvõtja suurendab kindlustusriski ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist, vabaneb kindlustusandja lepingu täitmise kohustusest suurenenud kindlustusriski ulatuses. Hageja ei teavitanud kostjat mistahes viisil kindlustusriski suurendamisest. Lisaks, Tingimuste p 17.1 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud kahju vältimiseks hoidma ja kasutama oma vara heaperemehelikult ning hoolsalt.

Tingimuste p 10.1.2 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mis on tingitud ehitusprojekti, üldtunnustatud nõude, normi, tava, põhimõtte ja standardi ning ehitustehnoloogia eiramisest või teadlikust rikkumisest. Vaatamata tormihoiatustele ei katnud hageja kuidagi Koolihoone avasid, mis hageja enda väidete kohaselt olid põhjuslikus seoses katuse eemaldumisega.

Tegemist on tavapärase hoolsuskohustusega, mida hageja oleks pidanud väidetava 17 (37) 2-23-4735 ehitustegevuse tegemisel järgima (kostja rõhutab jätkuvalt, et tegelikult hageja katusega seoses ehitustöid ei teostanud ning hageja ehitustegevus ei olnud põhjuslikus seoses katuse eemaldumisega). Samuti tuleb käesoleva juhul arvesse võtta asjaolu, et hageja pidi tavapärast hoolsust rakendades olema teadlik, et Sl on 26.03.2022 torm ja oodata on tuulepuhanguid kuni 30 m/s.

Isegi kui koolihoones teostamisel olnud ehitustööd mõjutasid (soodustasid/aitasid kaasa/suurendasid kahju) koolihoone aula kahjustamist (millele kostja vastu vaidleb), ei muuda antud asjaolu seda, et tegemist polnud kindlustusobjektiga. Antud juhul ei tekkinud kahju 18 (37) 2-23-4735 seoses ehituse (aula katus) ehitamisega. Kahju tekkis seoses tormikahjuga. Tormikahju tekkimist soodustavad asjaolud ei oma sisulist tähtsust.

KOHTU PÕHJENDUSED 66. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Kohus märgib, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 alusel ja menetlusse võetud hagi läbi vaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2 alusel on kohtu võimalus, aga mitte kohustus. Riigikohus on TsMS § 371 lg 2 kohta tehtud lahendites leidnud, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kehtib kohtule kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (nt Riigikohtu 05.06.2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07, p 10) ja et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (nt Riigikohtu 31.01.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13;

Riigikohtu 02.05.2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13). TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldust menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse. Kohus leiab, et viidatud põhimõtted kehtivad ka seoses hagi läbi vaatamata jätmisega. Eeltoodut arvestades peab kohus õigeks lahendada poolte vaidlus ja hinnata hagis esitatud nõuete põhjendatust asja sisulise läbivaatamise kaudu.

I 19 (37) 2-23-4735 68. Vaidlus puudub selles, et hageja töövõtjana sõlmis S valla kui tellijaga ehitustööde töövõtulepingu nr. 8-21 K linnas aadressil H tn 13 asuva koolihoone rekonstrueerimiseks (I kd, tl 8-34 pöördel). Ehitustööde töövõtulepingu punktide 22-27 ning töövõtulepingu osaks olevate ehituse töövõtulepingute üldtingimuste ETÜ 2013 punkti 6.1.6. kohaselt tuli hagejal muuhulgas sõlmida ehituse koguriskikindlustuse leping, kusjuures kindlustuskaitse pidi laienema ka olemasoleva hoone säilivatele konstruktsioonidele ja väliskommunikatsioonidele (vt I kd, tl 9).

Tormi all mõistetakse tuult kiirusega keskmiselt või puhanguti vähemalt 18 meetrit sekundis.

Tormi asetleidmine peab olema kas üldteada, tuule kiirust peab olema võimalik tuvastada lähima mõõtejaama mõõtepunkti vaatlusandmete alusel või peavad juhtumi toimumise kohas olema tormile iseloomulikud kahjustused. Selle üle, et 26.03.2023 oli tuule kiiruseks vähemalt 18 meetrit sekundis ning et tormi tagajärjel sai kannatada ka rekonstrueeritava K koolihoone aula, pooled ei vaidle ja kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks.

Teiste sõnadega, ehitustööde teostamine peab aitama kaasa sellele, et torm olemasolevat ehitist kahjustab. Kostja ehituskindlustuse tingimuste p 2.3. kohaselt võib kindlustuslepingus olla kokku lepitud, et kindlustusobjektiks on muu vara või ese, selle demonteerimine või paigaldamine. Kohus nõustub hagejaga, et varakindlustusjuhtumiks pooltevahelise kindlustuslepingu tähenduses on mh olukord, kus ehitustööde tegemine aitab kaasa sellele, et olemasolev ehitis saab tormi tõttu kahjustada. Samas ei pea ehitustööde teostamine olema ainsaks põhjuseks, miks olemasolev ehitis saab tormi tõttu kahjustada. Kindlustusjuhtumi aset 21 (37) 2-23-4735 leidmiseks piisab sellest, kui ehitustööde teostamine on üheks põhjuseks mitmete hulgast, mis tingivad selle, et olemasolev ehitis saab kahjustada tormi tõttu. Hageja märgib põhjendatult, et põhjusliku seose tuvastamine toimub conditio sine qua non reegli abil, mille järgi loetakse ajaliselt eelnev nähtus hilisema nähtuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena kahju tekitaja teo ja tagajärje (kahju) vahel, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, vaid võib seisneda põhjuseahelas (sündmuste jadas), mille kahju tekitaja oma tegevusega loob.

Kindlustuspoliisi nr. 18033243/1 esimesel leheküljel on kindlustusobjektina märgitud Ks aadressil H tn 13 oleva koolimaja rekonstrueerimine. Kuna kokku oli ka lepitud olemasoleva ehitise kindlustuskaitses (vt I kd, tl 35-37), siis nõustub kohus hagejaga, et kindlustusobjektiks vaidlusaluse kindlustuslepingu tähenduses olid nii H tn 13 koolihoone ehitatavad osad kui ka olemasolevad osad. Kohtu hinnangul tuleneb kostja ehituskindlustuse tingimuste punktidest 7.3., 8.2.7. ja 11.4. selgelt, et „olemasoleva ehitise kindlustuskaitse“ korral hüvitatakse tormi tagajärjel ümberehitamise, laiendamise, osa asendamise või tehnosüsteemi muutmise käigus kahjustada saanud olemasoleva ehitise säilitatava osa kahju (vt I kd, tl 37, pooled olid kokku leppinud ka olemasoleva ehitise kindlustuskaitses). Asjakohatu on kostja vastuväide, et kindlustusobjektiks ei olnud aula katus. Kindlustuspoliisi kohaselt olid pooled kokku leppinud kindlustusobjektina koolimaja rekonstrueerimise (I kd, tl 35) ja ehituskindlustuse tingimuste p 8.2.7. kohaselt laienes kindlustuskaitse ka rekonstrueerimise käigus kahjustada saanud olemasolevale ehitisele.

08.03.2022 seisuga ehk enne 26.03.2022 tormi oli hageja koolihoone aulas lammutanud lae.

Samuti puudub vaidlus selles, et hageja oli enne 26.03.2022 koolihoones eemaldanud mitmed aknad, lõhkunud koolihoone välisseintesse mitmed suuremad avad ehitusmaterjalide sisse tõstmiseks ning eemaldanud koolihoones siseuksed. Nimetatud asjaolusid kinnitab mh asjatundja T. R 14.11.2022 arvamus (I kd, tl 62-66; vt ka II kd, tl 48).

24 (37) 2-23-4735 88. Neljandaks, ekspert Ü. L järeldusi toetavad erinevalt P. P arvamusest ka asjatundja T. R 14.11.2022 arvamus (I kd, tl 62-66). Muuhulgas on asjatundja T. R selgitanud, et: „Kuigi aula ja võimla katused olid varasemalt lahendatud sarnase konstruktsiooniga, siis just aula katuseosa ära lendamise põhjustas asjaolu, et töövõtja oli aula vahelae eemaldanud (erinevalt võimlast) ning tuul pääses kergemini katusepleki alla. Samuti aitasid sündmuse tekkimisele kaasa ebasoodsad ilmastikuolud, tuule suund, uued avad vaheseintes. Kui aula vahelagi oli eemaldatud, siis mõjutaski ebasoodne ilmastik seda rohkem, kuna enne vahelae eemaldamist täitis see vahelagi siiski mingil määral ka jäigastavat elementi (kõik talade otsad olid süvistatud välissinte müüritise sisse) olemasolevate müüride vahel ning kaitses katuseplekki alt poolt mõjuvate tuulte puhangute eest. Kuna töövõtja nõrgestas aula vahelae eemaldamisega ja tuulekastide lammutamisega aula katusekonstruktsioone, siis on siin ka põhjuslik seos just aula katuse ära lendamisega suurema tuulega. Kui samal ajal oleks ära lennanud nii võimla kui ka aula katused, siis võiks tõesti tõdeda, et töövõtja poolne tegevus mitte mingisugust mõju ei avaldanud.“ 89. Arvestades eeltoodud tõendeid ja kohtu põhjendusi, loeb kohus tuvastatuks, et 26.03.2022 toimus poolte vahel kokku lepitud kindlustusjuhtum ehituse koguriskikindlustuse lepingu tähenduses, mille käigus rebis tormituul koolihoone aulalt katusekatte ja roovituse, selle tagajärjel sai mh aula oluliselt kahjustada. Lisaks sai kahjustada koolihoone kõrval asunud ekskavaator ning tekkis vajadus teostada koristustöid. Kahjustada sai ka naaberkinnistu aed.

Kohus on seisukohal, et määravaks põhjuseks kindlustusjuhtumi toimumisel oli hageja poolt koolihoone rekonstrueerimistööde käigus tehtud ehitustööd, sh eriti varasem aula lae lammutamine, mis koosmõjus tormiga võimaldas katusekattekonstruktsioonidele mõjuva tuulekoormuse ülemäärast suurenemist. Kui kostja poolt kindlustatud ehituse rekonstrueerimistöid ei oleks koolihoone juures teostatud, ei oleks ka koolihoone aula katus ning aula kahjustada saanud. Kohus nõustub eksperdiarvamuse järeldusega, et hageja poolt ehitusööde teostamine tormi koosmõjuga oli põhjuseks, miks koolihoone aula katusekate ja osa katusekonstruktsioonist ära lendasid ning kahjustada sai ka aula põrand.

Ehituskindlustuse tingimuste p 8.2.1. kohaselt hüvitatakse ehitusplatsil kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimisega seotud koristamise, lammutamise ja prahiveo kulu, lähtudes ehituskindlustuse tingimuste punktist 11.1.2. Antud tingimuste p 11.1.2. on sätestatud, et hüvitatakse koristus-, lammutus- ja prahiveokulu, kui vastav lisakindlustuskaitse on valitud.

Hüvitatakse vajalikud ja põhjendatud kulud lepingus määratud hüvitispiiri ulatuses (I kd, tl 4243). Kindlustuspoliisi kohaselt on kokku lepitud lisakindlustuskaitses koristus-, lammutus- ja prahiveokulu kindlustuskaitse (I kd, tl 35-37). Hageja märgib õigesti, et kuivõrd 26.03.2022 tormi tõttu koolihoone aulalt katusekatte ning roovituse ära kiskumine on käsitletav 25 (37) 2-23-4735 kindlustusjuhtumina, siis on kindlustusjuhtumiks ka aula katuselt tormi poolt ära kistud katusekatte ja roovituse tükkide koristuskulu.

Kindlustuspoliisi kohaselt on kokku lepitud lisakindlustuskaitses ehitusmasina kindlustuskaitse (I kd, tl 35-37). Kuivõrd 26.03.2022 tormi tõttu koolihoone aulalt katusekatte ning roovituse ära kiskumine on käsitletav kindlustusjuhtumina, siis nõustub kohus hagejaga, et kindlustusjuhtumiks on ka koolihoone kõrval asunud ekskavaatori kahjustada saamine aula katuselt ära rebitud katusekatte ja roovituse tükkide tõttu.

Kohus leidis eelnevalt, et 26.03.2022 toimus poolte vahel kokku lepitud kindlustusjuhtum, mille käigus rebis tormituul koolihoone aulalt katusekatte ja roovituse, selle tagajärjel sai mh aula oluliselt kahjustada. Kahjustada sai ka hageja ekskavaator ja kolmanda isiku aed.

Kindlustusjuhtumi toimumine tõi kostjale kaasa kindlustushüvitise maksmise kohustuse.

26 (37) 2-23-4735 96. Juhul, kui kostja leiab, et esineb hüvitise maksmisest keeldumise alus, peab kostja tõendama, et tal esineb alus kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks. Riigikohtu 01.06.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-59-05 p-s 12 on Riigikohus selgitanud, et VÕS § 423 lg 2 kohaselt on kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse ja VÕS § 452 sätestab alused, mil kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise korral.

Nimetatud paragrahvi teise lõike p 2 järgi ei või kindlustusandja tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja suhtes eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist, ja rikkumisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele. Nimetatud sätteid koostoimes kohaldades tegi Riigikohus järelduse, et kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmise kohustusest vaid siis, kui kindlustusvõtja ei ole end konkreetse riski vastu kindlustanud VÕS § 423 lg 2 tähenduses või ta on rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele VÕS § 452 lg 2 p 2 tähenduses. Viimati mainitust kõrvalekalduvatele kokkulepetele kindlustuslepingutes ei või kindlustusandja tugineda.

27 (37) 2-23-4735 99. Kohus leiab, et kostja etteheited hageja poolt VÕS § 513 rikkumisele (s.t. nagu oleks hageja põhjustanud kahjujuhtumi tahtlikult ja õigusvastaselt) on ilmselgelt põhjendamatud.

Kohtule ei ole esitatud mistahes tõendeid, mis võiks viidata kostja tahtlusele (sh kaudsele tahtlusele) kindlustusjuhtumi toimumiseks. Kostja vastav etteheide on seda põhjendamatum, et kostja arvates „asjaolu, et hageja ühtegi abinõu enne tormi levikut kasutusele ei võtnud, kinnitab, et hageja väidetav ehitustegevus ei olnud tegelikult katuse eemaldumisega seotud.“ Seega leides, et hageja ehitustegevus ei olnud kahjujuhtumiga seotud, heidab kostja sellele vaatamata hagejale alternatiivselt ette just nimelt ehitustegevusega kahjujuhtumi põhjustamist. Olukorras, kus kostja ega kostja kasutatud ekspert P. P ei näinud ette ega pidanud võimalikuks hageja ehitustööde ja kahjujuhtumi seost, on asjakohatu ette heita hagejale, justkui oleks hageja möönnud ja ette näinud, et tema ehitustegevus põhjustab tulevikus kahjujuhtumi.

Seega tuli kohtutel hinnata, kas kostja (kindlustusandja) keeldumine kindlustushüvitise maksmisest on kooskõlas VÕS § 445 lg-ga 2, § 452 lg 2 p-ga 2 ning eelviidatud kindlustustingimustega. Viidatud sätetest tuleneva poolte tõendamiskoormuse kohta on kolleegium selgitanud, et kindlustusandja kohustuseks on tõendada, kas ja kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine õnnetusjuhtumi toimumist (vt eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-08, p 12).“ 105. Nõustudes viidatud Riigikohtu selgitustega, märgib kohus, et käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, kuidas väidetav kindlustuslepingu rikkumine (kui see oleks aset leidnud) mõjutas kindlustusjuhtumi saabumist ja selle tagajärgi. Kuna kohtu hinnangul pole kostja tõendanud ei hageja rikkumisi ega ka väidetavate rikkumiste mõju kindlustusjuhtumi toimumisele, ei tingi kostja paljasõnalised väited hagi rahuldamata jätmist ega kahjuhüvitise vähendamist. Kostja on sisuliselt ise välistanud selle, et väidatav rikkumine võinuks mõjutada kindlustusjuhtumi saabumist, sest kostja on kinnitanud, et hageja ehitustegevus ei olnud kahjujuhtumiga seotud.

Samas heidab kostja sellele vaatamata hagejale alternatiivselt ette just nimelt ehitustegevusega kahjujuhtumi põhjustamist ja sellega seotud väidetavat kindlustusriski suurendamist. Seoses kostja taolise vastuolulise käitumisega rõhutab kohus veelkord, et kindlustuse eesmärgiks on siiski kindlustusvõtjale kokkulepitud tingimusel kahju hüvitamine, mitte kindlustusandjale ettekäänete leidmine kahju hüvitamisest keeldumiseks. Kindlustuslepinguid sõlmitakse riskide kindlustamiseks ja vahel ka riskid realiseeruvad (kindlustusjuhtum). Riskide likvideerimine ja kahju täielik vältimine on võimatu, sest kahju tekkepõhjus ei pruugi sõltuda inimlikust faktorist.

Kahju võib tekkida ka nt tehniliste rikete, kolmandate isikute ja loodusnähtuste tõttu või ka loodusnähtuste ja inimtegevuse koosmõjus vms tõttu. Kui aktsepteerida kostja loogikat, et hageja pidanuks mh ilmateatele tuginedes kõiki võimalikke riske ette nägema ja vältima, siis 29 (37) 2-23-4735 tekiks küsimus, milleks on hagejal vajalik sõlmida kindlustuslepingut ja maksta kindlustusele raha, kui hageja saaks ka ise kõikide riskide haldamisega hakkama.

Aula ja selle lava uute aluspõrandate ning põrandate ehitusmaksumuse saamiseks on S vald realiseerinud hageja poolt töövõtulepingu alusel antud pangagarantii 39 300 euro ulatuses.

Loobumine on kehtiv, kui vastav tahteavaldus jõuab mõlema lepingupooleni. Hageja on esitanud kohtule S Vallavalitsuse 16.05.2023 kinnituskirja nr. 5-4/2976-1, milles S Vallavalitsus kinnitab, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et ERGO Insurance SE maksab ehituse koguriskikindlustuse lepingu, mille kohta on väljastatud kindlustuspoliis nr 18033243/1, alusel seonduvalt H tn 13 asuva koolihoone aula kahjustada saamisega 26.03.2022 kindlustushüvitise välja AS-ile Megaron-E kui kindlustusvõtjale. Seda põhjusel, et H tn 13 asuva koolimaja aulale ehitustööde teostamise ja tormi tagajärjel 26.03.2022 tekkinud kahjustused on kõrvaldatud.

Osaliselt kõrvaldas need kahjustused AS Megaron-E ise, teostades omal kulul täiendavaid ehitustöid. Osaliselt kõrvaldasid need kahjustused kolmandad isikud AS Megaron-E poolt ehitustööde töövõtulepingu nr 8-21 alusel antud pangagarantii realiseerimisest laekunud raha arvelt (II kd, tl 5).

Seonduvalt vabatahtliku vastutuskindlustusega nõustub kohus samuti hagejaga, et kahjustatud kolmandal isikul puudub otsenõue kindlustusandja vastu. Kostja ehituskindlustuse tingimuste p 1 kohaselt ehitustegevuse vastutuskindlustuse osas soodustatud isikut ei määrata. Seetõttu on hagejal ka vabatahtliku vastutuskindlustuse alusel võimalik nõuda kindlustushüvitise välja maksmist endale.