2-21-11318/160

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 18.09.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-11318 Kohtuasi AS LHV Pank hagi X, OÜ KL Partners ja KL Audit OÜ vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 01.04.2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik AS LHV Pank apellatsioonkaebus Kaebuse hind 432 088 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja: AS LHV Pank (registrikood 10539549), lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Könn Kostja I: X (isikukood XXXXXXXXX) Kostja II: OÜ KL Partners (registrikood 10789201) Kostja III: KL Audit OÜ (registrikood 10250407) Kostjate I, II ja III lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, vandeadvokaat Madis Vinni Iseseisva nõudeta kolmas isik kostjate poolel: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta AS LHV Pank apellatsioonkaebus rahuldamata.

2-21-11318 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. AS LHV Pank (hageja) esitas 19.07.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja I), OÜ KL Partners (kostja II) ja KL Audit OÜ (kostja III) vastu tekitatud kahju 400 000 eurot ja viivise kostjatelt solidaarselt väljamõistmiseks.

Aruannetele lisatud vandeaudiitori arvamuses kinnitas kostja I aruannete õigusust ja vastavust raamatupidamise nõuetele, märkides, et aruanded kajastavad õigesti ja õiglaselt AS E-Profiil finantstulemusi ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Üksnes 2015. a aruande kohta oli lisatud märkus, et AS E-Profiil juhtkond ei ole esitanud audiitorile laenuandja kinnitust pikaajalise laenukohustusena kajastatud 6 016 000 euro suuruse laenulepingu tingimuste rikkumise või täitmise kohta, mistõttu ei olnud audiitoril võimalik hinnata, kas laenukohustuse kajastamine pikaajalise kohustusena oli põhjendatud.

AS E-Profiil pankrotimenetluses tunnustati hageja nõuet 16 246 819,47 euro ulatuses. AS EProfiil ei ole hagejale laenulepingutest tulenevaid võlgnevusi tagastanud. Hagi esitamise seisuga on eelnimetatud laenulepingutest tulenev võlgnevus kokku 6 746 135,09 eurot.

2 2-21-11318 6. 15.05.2018 algatas audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) kostja I ja kostja II suhtes distsiplinaarmenetluse seoses kutsestandardite nõuete täitmatajätmisega AS E-Profiil majandusaasta aruannete auditeerimisel. 06.11.2018 tuvastas AJN kostjate I ja II tegevuses distsiplinaarsüüteo ja määras kostjale II noomituse. 15.11.2019 tegi Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-18-2300 otsuse, millega jättis kostjate I ja II kaebused AJN 06.11.2018 otsuse peale rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.12.2020 otsusega kostjate I ja II apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud.

08.11.2018 algatas Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse. Kostjatele süüdistust ei esitatud. 04.04.2019 esitas hageja kriminaalasjas tsiviilhagi solidaarselt kostjate I ja II ning endiste juhatuse liikmete, finantsjuhi ja pearaamatupidaja vastu. 19.02.2021 esitas hageja tsiviilhagi täienduse, milles vähendas esialgselt esitatud nõuet 6 746 135,09 euroni.

17.05.2021 määrusega kriminaalasjas nr 1-21-1723 jättis Harju Maakohus kostjad I ja II tsiviilkostjatena kaasamata. Tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses peatas kostjate suhtes nõude aegumise.

Hageja taotles ka viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest.

Kostjate vastuväited 15. Kostjad I, II ja III palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

16.1. Hageja ei ole tõendanud kogukahju 6 746 135,09 euro kujunemist. Hageja tugineb vaid tema enda koostatud dokumentidele, kuid ei ole tõendanud laenude andmist, tagasimaksete suurust, tagatiste realiseerimisest tulenevaid laekumisi ega muud kahju suuruse kujunemise tõendamiseks eelduslikku.

16.2. Hageja ei ole sidunud hagis nõutavat 400 000 euro suurust summat iga AS-iga E-Profiil sõlmitud konkreetse laenulepinguga. Hageja oleks pidanud iga kostja I auditeeritud majandusaasta aruande puhul tõendama, milles seisneb kostjate rikkumine, milline kahju on hagejal tekkinud seonduvalt konkreetse laenulepinguga ning näitama ära põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Hageja ei ole seda teinud.

16.3. Hageja esitatud Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne ei ole usaldusväärne ega asjakohane ning see ei tõenda kostjate I ja II tegevuse õigusvastasust. Muu hulgas ei hinnata selles kostjate tegevust audiitorina ega nende kohustuste rikkumist auditeerimisel. Samuti ei saa selles hinnatud 2016. ja 2017. a majandusaasta aruanded olla relevantsed, kuna kostjad neid ei auditeerinud. Rödl & Partnerid erikontrolli läbi viinud Q kasutas AS E-Profiil tegelike kulude leidmiseks muid algandmeid, kui olid kättesaadavaks tehtud kostjatele. Lisaks on kohtu määratud ekspert MK asunud seisukohale, et Rödl & Partnerid aruandes tehtud järeldused ei ole kontrollitavad. Ekspert tuvastas Rödl & Partnerid aruandes olulise vea bilansivälise konto andmete kajastamisel. Viga kinnitab ka Raamatupidamise Toimkonna 4 2-21-11318 vastus selgitustaotlusele. Valmidusastme meetodit on erikontrolli aruandes rakendatud samamoodi, kui seda tegi AS E-Profiil juhatus.

16.4. Kostjate I ja II hinnangul ei tõenda AJN otsus ega seonduvad halduskohtu otsused kostjate rikkumist ega vastutust väidetavalt ebaõige arvamuse eest. AJN otsusega ei ole tuvastatud väärkajastuste esinemist AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruandes. See-eest viis AJN kostjate I ja II juures 2015 – 2016. aastal läbi audiitortegevuse kvaliteedikontrolli, mille raames kontrolliti ka AS E-Profiil auditi teostamist. Leiti, et kõiki standardite nõudeid on järgitud ega tehtud mistahes märkusi. Kostjad ei korraldanud AS E-Profiil raamatupidamist, ei esitanud laenutaotlusi ega esitanud ega koostanud laenutaotluste menetlemisel hagejale esitatud andmeid, vaid teostasid üksnes neile esitatud valitud andmete põhjal kontrolli.

16.5. Kriminaalmenetlus toimus juhatuse liikmete suhtes (KarS § 381¹ lg 2 – raamatupidamise kohustuse rikkumine, § 209 lg 2 p-d 1, 3 ja 4 – kelmus), mitte KarS § 379 (audiitor- ja erikontrolli tulemuste esitamata jätmine ja ebaõige esitamine) alusel. 17.05.2021 määrusega kriminaalasjas nr 1-21-1723 jäeti kostjad I ja II tsiviilkostjatena kaasamata, kuna kohtu hinnangul ei olnud võimalik ühestki seadusest tuletada, et mittesüüdistatavast vandeaudiitoril saaks tekkida varaline vastutus süüdistuse esemeks olevate tegudega põhjustatud kahju eest.

16.6. Põhjendamata ja tõendamata on põhjuslik seos väidetud rikkumise ja väidetava kahju vahel. Hageja ei ole tõendanud, et tema laenuotsuste aluseks olid kostja I auditeeritud aruanded. Muu hulgas ei kattu laenude andmise ajad auditeerimise aegadega. Hageja väljastas laene muudele andmetele tuginedes. 2015. a aruandele esitas kostja I ka märkuse.

16.7. Kahju on tekkinud hagejast endast tulenevatel asjaoludel, kuna hageja ei täitnud laenude andmisel hoolsuskohustust, samuti on hageja loobunud erinevatest laenutagatistest või ei ole neid kohaselt realiseerinud.

16.8. Kostjad I ja II olid seisukohal, et asjas kohaldub AudS § 62, millest tuleneb nii vastutuse piirmäär (lg 2) kui ka aegumise eritähtaeg (lg 4). Kuna AudS § 62 lg 4 kohaselt aegub nõue vandeaudiitori ja audiitorettevõtja vastu 5 aasta möödumisel vandeaudiitori aruande kuupäevast arvates ja käesolevas asjas esitati hagi kohtusse 19.07.2021, siis ei ole aegunud üksnes AS E-Profiil 2015. majandusaasta aruande auditeerimisest tulenev nõue, kuna 2015. a aruanne auditeeriti 02.12.2016. Aegunud on nõuded, mis seonduvad 2011. – 2014. a majandusaasta aruannete auditeerimisega. Kostjad vaidlesid vastu hageja väitele, et aegumine oli kriminaalmenetluse tõttu peatunud. Kuna esitatud tsiviilhagi ei olnud piisavalt seotud kriminaalmenetluse esemega, ei kohaldu TsÜS § 160. Igal juhul oleks kostjate vastutus piiratud kümnekordse kliendilepingu tasuga. AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruande auditeerimise tasu oli 4640 eurot (ilma käibemaksuta), seega kümnekordne summa oleks 46 400 eurot.

17.1. Hagi on esitatud kohtule 19.07.2021, kuid hageja pidi väidetavast rikkumisest teadlik olema alternatiivselt järgmistel kuupäevadel: (i) 08.08.2017, kui valmis Grant Thornton Baltic OÜ erikontrolli aruanne AS E-Profiil saneerimismenetluse läbiviimiseks. Selles leiti mh, et 2015. a majandusaasta aruandes ei olnud valmidusastme meetodi kajastamine õiglane; (ii) 06.10.2017, millal hageja ütles võlgnevuse tõttu üles kõik AS-iga E-Profiil sõlmitud laenulepingud ja nõuded muutusid sissenõutavaks; (iii) 27.10.2017, kui hageja jurist kinnistas, 5 2-21-11318 et Grant Thornton Baltic OÜ erikontrolli aruande kohaselt ei olnud majandusaasta aruannetes müügitulu kajastamisel lähtutud Eesti heast raamatupidamise tavast, vaid juhatuse teadlikest eksitavatest hinnangutest; (iv) või kõige hiljem 18.01.2018, kui kuulutati välja AS E-Profiil pankrot.

17.2. Kostja III hinnangul ei ole kostjate rikkumine tõendatud. 2011. – 2014. a majandusaasta aruannete puhul ei ole hageja üldse selgitanud, milles rikkumised seisnesid. Väidetavaid 2015. a majandusaasta aruande auditeerimisel tehtud vigu ei tõenda AJN otsus, halduskohtute otsused ega muud tõendid ega väited. Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne ei tõenda kostjate rikkumisi, mis saanuks tekitada hagejale kahju.

17.3. Hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju. Kahjuarvestus ei ole arusaadav.

17.4. Hageja on ise endale kahju tekitanud, kuna ei ole laenude andmisel täitnud hoolsuskohustust ning on loobunud laenulepingute tagatistest ja/või jätnud need realiseerimata. Hageja andis AS-ile E-Profiil laenu hoolimata sellest, et 2016. a krediidilepingute sõlmimise ajaks oli AS-l E-Profiil maksuvõlg; registrites esinesid maksehäired; hageja ise oli laenulepingute täitmiseks andnud juba korduvalt ettevõttele maksepuhkust; hageja oli kehtestanud AS-ile E-Profiil kohustuse esitada iga kuu 25. kuupäevaks kasumiaruanne, bilanss ning ülevaade laenusaaja tellimuste portfellist ja laenusaaja võlgnevustest tarnijate ees; hageja pidas vajalikuks, et AS E-Profiil saaks maksepuhkust ka kõigist teistest krediidiasutustest; kolmanda laenulepinguga (21.06.2016) andis hageja AS-ile E-Profiil laenu käibevahendite finantseerimiseks, järelikult pidi isikul neid nappima; arvelduslaenulepinguga (19.12.2016) refinantseeriti varasemaid kohustusi hageja ees, mida isik järelikult tähtaegselt täita ei suutnud.

17.5. Igal juhul puudub kahju ja kostjate tegevuse vahel põhjuslik seos. Hageja ei ole tõendanud, et laenuotsuste aluseks oleksid olnud (üksnes) auditeeritud majandusaasta aruanded. Lisaks ei klapi auditeerimise ajad laenude andmise aegadega, mistõttu on selge, et laenude andmisel on toetutud ka muudele andmetele.

17.6. Kostjal III puudub solidaarvastutus kostjaga I.

Maakohtu otsus ja põhjendused 18. Harju Maakohtu 01.04.2024 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6 2-21-11318 20. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad peavad solidaarselt hüvitama hagejale 400 000 eurot ja viivise, sest kostja I rikkus oma kohustusi AS E-Profiil majandusaasta aruannete auditeerimisel. Hageja väitel tugines ta laenude andmisel auditeeritud majandusaasta aruannetele, kuid pankrotimenetluse raames koostatud erikontrolli aruandest selgus, et majandusaasta aruanded sisaldasid ebaõigeid andmeid. Kui hageja oleks teadnud tegelikke andmeid, ei oleks ta AS-iga E-Profiil laenulepinguid sõlminud. Hageja kahjuks on laenulepingute alusel tasumata jäänud summa, mis on oluliselt suurem kui hagiavalduses nõutu. Hageja nõude rahuldamise eeldusena tuli hagejal välja tuua ja tõendada, millist õigusnormi on kostjad rikkunud, ning põhjendada, kuidas vastav õigusnorm pidi kaitsma hagejat talle tekkinud kahju eest. Samuti tuli hagejal põhistada ja tõendada kahju ning põhjusliku seose olemasolu kahju ja kostjatele etteheidetava teo vahel. Hagejatel tuli põhistada kostjatel süü olemasolu ning kostjatel tuli omakorda tõendada süü puudumist.

Eeltoodust lähtudes tuleb kohtul hinnata, kas hageja nõude rahuldamise eeldused on täidetud.

Kuna kostjad väitsid, et hageja nõue on vähemalt osaliselt aegunud, nõue ületab seaduses sätestatud piirmäärasid ning kõik kolm kostjat ei vastuta hageja ees ühtviisi solidaarselt, siis hindab kohus esmalt nende väidete põhjendatust.

Nõude aegumine, nõude piirmäär ja kostjate solidaarne vastutus 21. Maakohus nõustus, et nõuded on osaliselt aegunud.

21.1. Kostjad I ja II leidsid, et hageja nõue on AudS § 62 lg 4 alusel vähemalt osaliselt aegunud. Hageja esitas hagi 19.07.2021 ning

Kostjad leidsid, et kriminaalasjas esitatud hagi aegumist ei peatanud.

21.2. Kostja III väitis, et kuna tema vastu ei ole tsiviilhagi esitatud, siis tema vastu esitatud nõue on TsÜS § 150 lg 1 järgi tervikuna aegunud. Hageja pidi väidetavast kahjust teada saama kõige hiljem 18.01.2018, mil kohus kuulutas välja AS E-Profiil pankroti.

21.3. Hageja väitis, et ta sai kahju õigusvastasest tekitamisest teada 05.10.2018, mil valmis Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne. Lisaks oli aegumine peatunud 04.04.2019 kriminaalmenetluses kostjate I ja II vastu tsiviilhagi esitamisest kuni 17.05.2021 Harju Maakohtu määruseni, millega jäeti kostjad kriminaalasjas nr 1-21-1723 tsiviilkostjatena kaasamata ja tsiviilhagi läbi vaatamata. Hageja ei nõustu, et AudS § 62 lg 4 oleks aegumise suhtes erinorm. Deliktilise nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 150 lg 1.

21.4. Maakohus asus seisukohale, et hageja nõue on osaliselt aegunud. TsÜS § 150 lg 1 sätestab üldnormina, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. AudS § 62 lg 1 näeb ette, et audiitorettevõtja kannab varalist vastutust kliendile või kolmandale isikule audiitorteenuse osutamisega süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest. AudS § 62 lg 4 näeb ette, et kui audiitorettevõtja või vandeaudiitor ei rikkunud oma kohustusi tahtlikult, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg viis aastat vandeaudiitori aruande kuupäevast arvates. Kohus leiab, et AudS § 62 lg 4 on aegumise osas erinorm võrreldes TsÜS § 150 lg-ga 1. AudS § 62 kohaldub audiitori vastutuse osas nii lepinguliste kui ka lepinguväliste nõuete puhul, sest audiitori kliendiks mitteolevale 7 2-21-11318 isikule saab audiitor kahju tekitada vaid lepinguvälisel ehk üldjuhul deliktilisel alusel. AudS § 62 lg 4 näeb erinevalt TsÜS § 150 lg-st 1 ette pikema aegumistähtaja, mis on sõltumata audiitori süüst viis aastat alates aruande kuupäevast alates, kuid seob aegumistähtaja alguse aruande kuupäevaga.

21.5. Seega lähtudes AudS § 62 lg-st 4, on kostjate suhtes igal juhul aegunud see osa hageja nõudest, mis on seotud 2011. a kuni 2014. a auditeeritud aruannetega. Üksnes see osa hageja nõudest, mis oli seotud 2015. aasta aruandega, ei ole enne hagi esitamist aegunud, sest hagi esitati kohtusse 19.07.2021.

22.1. Esiteks nõustus kohus kostja III väitega, et kuna tema suhtes ei ole hageja tsiviilhagi esitatud, ei saanud aegumine tema suhtes peatuda.

22.2. Mis puudutab kostjaid I ja II, siis esitas hageja 04.04.2019 kriminaalasjas tsiviilhagi, milles palus kahju muu hulgas välja mõista Xlt ja OÜ-lt KL Partners. 19.02.2021 esitas hageja tsiviilhagi täienduse, milles palus kostjatelt välja mõista solidaarselt koos ettevõtte juhatuse liikmetega 6 746 135,09 eurot. Kostjate vastu esitatud nõude osas ei heitnud hageja kostjatele ette ühegi kuriteo toimepanekut ning etteheited seoses aruannete kinnitamisega olid üldsõnalised. Harju Maakohus jättis 17.05.2021 kriminaalasjas nr 1-21-1723 tehtud määrusega rahuldamata hageja taotluse kaasata kostjad I ja II kriminaalasja menetlusse tsiviilkostjatena. Kohus leidis, et kostjaid ei ole võimalik kaasata, sest nõude aluseks olevad asjaolud ei lange olulises osas kokku süüdistuse asjaoludega. Kohtu hinnangul ei olnud võimalik ühestki seadusest tuletada, et mittesüüdistataval vandeaudiitoril saaks tekkida seaduse alusel varaline vastutus süüdistuse esemeks olevate tegudega põhjustatud kahju eest, sest kannatanule kelmusega tekitatud deliktilise kahju eest ei saa seadusest tuleneva lepingu alusel vastutada kolmas isik. Lisaks leidis kohus kriminaalasjas, et kostjate I ja II vastutuse aluseks ei saaks olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 olukorras, kus Xle ei ole esitatud süüdistust KarS § 379 järgi. Seetõttu ei ole KarS § 379 kaitsenormi rikkumisena võimalik hiljem tuvastada.

Kohus osundas ühtlasi, et vandeaudiitori auditeeritud majandusaasta aruanded olid ainult üheks panga kui kannatanu eksimust mõjutada võivatest asjaoludest.

22.3. Käesolevas tsiviilasjas viitas maakohus Riigikohtu praktikale, kus on leitud, et selleks, et tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses peataks TsÜS § 160 lg 2 p 4 alusel nõude aegumise, on oluline, et hagiavaldus võimaldaks ühemõtteliselt kindlaks määrata tsiviilhagis esitatud nõude adressaadi (RKKKo kriminaalasjas nr 3-1-1-106-12, p-d 43-47, RK TKo 3-21-7-16, p 17). Seejuures on kriminaalmenetluses lubatav ja seega ka TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 4 kohaselt aegumist peatav vaid selline tsiviilhagi, milles esitataval kannatanu nõudel süüdistatava või tsiviilkostja vastu on piisav seos kriminaalmenetluse esemega.

Kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega.

Menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavad faktilised asjaolud peavad moodustama tsiviilhagi aluse raskuspunkti. Kuna hageja tsiviilhagi kriminaalasjas ei olnud seotud kriminaalmenetluse esemega ning ühelegi kostjale kriminaalasjas süüdistust ei esitatud, ei peatanud hageja tsiviilhagi üheski osas nõude aegumist.

22.4. Kuna maakohus kohaldas aegumise suhtes erinormiks olevat AudS § 62 lg-t 4, ei hinnanud kohus kostja III esitatud väiteid ega tõendeid, mis olid seotud sellega, millal hageja 8 2-21-11318 sai või pidi teada saama kahjust ja selle õigusvastasest tekitamisest. Kohus märkis, et saab edasi sisuliselt hinnata vaid seda, kas või millised tagajärjed tulenesid hagejale AS E-Profiil 2015. aasta majandusaasta aruande auditeerimisest tulenevalt.

Kostjatele ette heidetav rikkumine ja süü 25. Järgnevalt hindas maakohus, kas kostjad I ja II on oma kohustusi rikkunud ning kas nad on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

25.1. Hageja väitis, et kostjate rikkumist tõendavad AS E-Profiil pankrotimenetluses valminud Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne ja AJN 06.11.2018 otsus, milles tuvastati kostjate I ja II distsiplinaarsüütegu seoses AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruande auditeerimisega. Erikontroll tuvastas, et aruande koostamisel ei järgitud Raamatupidamise toimkonna juhendis RTJ 10 „Tulu kajastamine“ sätestatud valmidusastme meetodi nõudeid.

Eeltoodud tõendid kogumis tõendavad, et kostja I auditeeris aruandeid süsteemselt valesti ja rikkus AJN otsuses märgitud standardeid. AJN tuvastas, et kostja I tegutses raskelt hooletult.

Alternatiivselt on vastutab kostja I VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja KarS § 379 lg 1 alusel.

25.2. Kostjad viitasid, et AJN otsuse järgi sai distsiplinaarkorras noomituse vaid kostja II, kostja I suhtes otsustust ei tehtud. AJN otsuses tuvastatud rikkumised puudutasid audiitorettevõtja sisemist töökorraldust ehk dokumenteerimist ning otsuses ei tuvastatud väärkajastusi AS E-Profiil 2015. aasta aruandes. Erikontrolli aruandes ei tuvastatud puudusi audiitori töös. Erikontrolli aruandest ei saa järeldada, et kostja I auditeeris majandusaasta aruandeid süsteemselt valesti. Süüdistust KarS § 379 alusel ei ole kostjatele esitatud. Lisaks ei nõustunud kostjad sellega, millistele järeldustele jõudis erikontrolli aruande koostaja, kes arvestas ebaõigesti tegelike kulude hulka eelarvelisi kulusid.

29.1. Maakohus märkis, et puudub vaidlus, et kostja I auditeeris AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruannet 02.12.2016. Asjaomane aruanne oli esitatud koos märkusega. Kostja märkuse kohaselt oli bilansis seisuga 31.12.2015 pikaajaliste kohustuste koosseisus kirjel „Laenukohustused“ kajastatud pikaajalised laenukohustused 6 016 000 eurot. Audiitor märkis, et tal puudub info, kas selline kajastamine on põhjendatud ning kas lepingutes sisalduvad tingimused, mis annavad laenuandjale õiguse laen erakorraliselt tagasi kutsuda. Samuti juhtis kostja I tähelepanu, et ettevõtte käibekapital oli seisuga 31.12.2015 negatiivne 3 204 000 euro suuruses summas. Seega oli kostja I teostanud talle esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks kontrollprotseduure ning tuvastanud asjaolud, mida ta pidas vajalikuks aruandes välja tuua.

29.2. 06.11.2018 AJN otsusega lõpetati kostjate I ja II suhtes alustatud distsiplinaarmenetlus, kuid loeti tuvastatuks distsiplinaarsüütegu ning karistati kostjat II noomitusega. Kostjat II karistati seetõttu, et kostja I tegutses antud ettevõtte kaudu.

29.2.1. Otsuse kohaselt tuvastati distsiplinaarsüütegu AS E-Profiil 2015. aasta aruande auditeerimisel, mis seisnes kutsestandardite nõuete mittejärgimises. Otsuse järgi rikuti standardit ISA (EE)210-6, standardit ISA (EE)540-08, standardeid ISA(EE)450-5 ja ISA(EE)450-8 ja standardit ISA(EE)450-11. Eeltoodust tulenevalt tuvastas AJN kostja I süülise eksimuse, mis seisnes kulude hindamise ehk valmidusastme meetodi ebaõiges hindamises ja seeläbi oma tegevuse ebapiisavas dokumenteerimises ning ebapiisavas 10 2-21-11318 kontrollimises. Kuna audiitor selles osas eksis, rikkus ta ka teisi standardeid, kuna ta ei arutanud küsimust juhtkonnaga, ei hinnanud vea olulisust ega palunud viga parandada. Ekslik on hageja järeldus, et kuna AJN otsuses on viidatud mitmetele erinevatele standarditele, tuvastati seeläbi mitmeid erinevaid rikkumisi. Kõik otsuses viidatud standardid reguleerivad audiitorettevõtte tegevuse sisemist dokumenteerimist ja selliste kontrollprotseduuride läbiviimist, mille eesmärk on vähendada võimalikke riske.

29.2.2. Tallinna Halduskohtu 15.11.2019 otsusega haldusasjas nr 3-18-2300 jäeti rahuldamata kostjate I ja II kaebused AJN otsusele. Kohus märkis mh, et AJN-l ei olnud otsuse tegemisel kaalutluseks väärkajastamise suurus, vaid kohalduvate normide järgimata jätmine. AJN ei vii uuesti läbi kliendi juures auditit, vaid selgitab välja, kas vandeaudiitor on auditi läbi viinud nõuetele vastavalt. Tallinna Ringkonnakohus jättis samas asjas esitatud kostjate I ja II apellatsioonkaebuse rahuldamata.

29.2.3. Eelnevast tulenes maakohtu hinnangul, et AJN otsusega ei tuvastatud AS E-Profiil raamatupidamise andmetes väärkajastuste olemasolu ning halduskohtul puudusid tõendid, et jõuda rikkumise osas teistsugusele järeldusele.

29.3. Rödl & Partnerid vandeaudiitor Q koostas AS E-Profiil panktorihalduri tellimusel 05.10.2018 erikontrolli aruande. Aruandes leiti, et AS E-Profiil raamatupidamisaruannete koostamisel ei järgitud RTJ 10 „Tulu kajastamise“ juhendis sätestatud valmidusastme meetodi nõudeid tulu kajastamisel teenuste osutamisel. Selle tulemusena olid alates 2013. a-st tulud ja varad ülehinnatud ning kohustused alahinnatud. Seisuga 31.12.2016 olid lühiajalised kohustused alahinnatud ja pikaajalised kohustused ülehinnatud 10 508 797 euro võrra.

Erikontrolli koostaja leidis, et ettevõte oli püsivalt maksejõuetu vähemalt alates 31.12.2015.

Erikontrolli aruandes ei hinnatud audiitori tegevust, kuid leiti, et aruannetes kajastati ebaõigesti müügitulu ning viga oli põhjustatud juhtkonna hinnangu mittevastavusest tegelikule olukorrale. Samuti oleks tulnud hagejalt saadud laenu kajastada aruandes lühiajalise kohustusena. Erikontrolli aruandes leiti, et kolm hageja antud laenu anti pärast püsiva maksejõuetuse tekkimist. Valmidusastme meetodi osas leidis erikontrolli aruande koostaja, et arvesse tuli võtta kõik aruandeaastal projektidega seotud kulud.

29.4. Kriminaalasjas kohtueelses menetluses antud ütlustes kinnistas Q tunnistajana, et andmeid esitas talle pankrotihaldur või tema esindajad. Samuti toimusid mõned kohtumised, kus osalesid hageja esindajad. Selgitusi küsis Q ainult pankrotihaldurilt. Q ja kostja X vahelistest e-kirjadest nähtub, et kostja oli valmis kohtuma, kuid Q seda ei soovinud. Ka Harju Maakohtu istungil kriminaalasjas nr 1-21-1723 kinnitas Q tunnistajana, et erikontrolli tellis pankrotihaldur, kes kas ise või läbi tema määratud isikute esitasid elektroonilised materjalid. Juhatuse liikmetega Q ei suhelnud. Q avaldas, et sisuliselt tuvastati valmidusastme meetodi rakendamise viga, mis tähendab, et juhtkond oli hinnanud, et projektid on rohkem valmis, kui nad tegelikult igal bilansipäeval olid. Õige valmidusastme meetodi rakendamise korral oleks tulemus olnud Q arvates teistsugune.

29.5. Maakohtu menetluse käigus läbi viidud eksperthinnangust nähtub, et ekspert MK arvates on Rödl & Partnerid erikontrolli aruandes kasutatud projektide tegelike kulude hulgas bilansivälise konto 9199 „ressursi kulud (eelarve)“ andmeid. Nende kulude arvestamine projekti tegelike kulude hulka oleks eksperdi arvates olnud õige vaid siis, kui oleks järgitud RTJ 10 nõudeid. Ekspert leidis, et aruanne ei sisaldanud usaldusväärseid mõõtetulemusi, mida nõuab RTJ 10.

11 2-21-11318 29.6. Kostjad omakorda esitasid kohtule Raamatupidamise Toimkonna vastused, milles on selgitatud, et valmidusastme meetodi kasutamisel tuleb projekti tegelike kuludena arvestada vaid tegelikke kasumiaruandes kajastuvaid kulusid, mitte eelarvelisi kulusid. Valmidusaste määratakse projekti algusest peale tekkinud tegelike kulude pealt. Toimkonna hinnangul ei ole võimalik leida õiget valmidusastme määra, kui võetakse arvesse projekti tegelike kuludena eelarvelisi kulusid.

29.7. Kostjad esitasid kohtule enda koostatud töödokumendi, milles audiitor tuvastas, et AS-is E-Profiil rakendatud valmidusastme määramise meetod vastas RTJ 10 nõuetele. Kostja I tuvastas muid väärkajastusi, mille ta ka dokumenteeris. Kostjad esitasid kohtule tööpaberi projektiarvestuse valmimise testi kohta, kus audiitor kontrollis projekti kulude vastavust programmis NAV kajastuvate projekti kulude andmetega. Hageja esitas NAV programmi väljavõtte teistsugusel kujul 2018. aastast, kuna seadis kahtluse alla esitatud tõendi autentsuse.

29.8. Harju Maakohtu 09.06.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1723 tunnistati AS EProfiil juhatuse liige Y süüdi ning rahuldati tema suhtes hageja kahjunõue 6 746 135,09 eurot.

Maakohtu hinnangul oli AS E-Profiil raamatupidamine põhimõtteliselt valesti korraldatud ega kajastanud õigeid andmeid.

Põhjuslik seos etteheidetava rikkumise ning kahju vahel 32. Järgnevalt hindas maakohus, kas esineb põhjuslik seos hageja väidetud kahju ja kostjate I ning II rikkumise vahel. Kohus hindas ka seda, kas kostjate rikutud kohustus pidi kaitsma hagejat talle väidetavalt tekkinud kahju eest.

32.1. Hageja väitis, et kui kostjad ei oleks kohustusi rikkunud ja oleksid teinud muu hulgas 2015. a aruandes märkuse nõuete rikkumise kohta, ei oleks hageja AS-ile E-Profiil laenu- ja garantiivahendeid andnud ning oleks juba sõlmitud laenulepingud varem üles öelnud. Seega 12 2-21-11318 ei oleks hagejale tekkinud kahju, mis seisnes selles, et AS E-Profiil jättis laenulepingutest tulenevad kohustused täitmata.

32.2. Kostjad väitsid, et audiitor ei saa võlausaldaja jaoks olla majanduslikku riski ärahoidev garant. Hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu ega seda, et laenuotsuste aluseks olid auditeeritud aruanded. 15.06.2016 ja 21.06.2016 laenulepingutel puudub seos kostjate auditeeritud majandusaasta aruannetega, kuivõrd 2015. a majandusaasta aruanne oli siis veel auditeerimata. Viimases aruandes toodud audiitori märkuse jättis hageja ise tähelepanuta.

Hageja on kahju nõude esitanud üldiselt ning on tuginenud vaid sellele, millises ulatuses jättis AS E-Profiil täitmata tema ees oma lepingulised kohustused. Kohus leiab, et ettevõtte auditeerimine ei saa võlausaldajale tingimusteta tagada, et ettevõte täidab kõiki võetud lepingulisi kohustusi. Riski realiseerumisest tuleneva kahju eest audiitortegevuse seadusest tulenevate kohustuste täitmine laenuandjat VÕS § 1045 lg 3 mõistes ei kaitse.

Milliste andmete alusel viimased dokumendid koostati, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu.

Kohtutäitur on leidnud, et memode koostamisel tugineti majandusaasta aruannetele vaid „muuhulgas“.

Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 2015. aasta aruanne ei olnud sisuliselt aluseks mitte ühegi laenulepingu sõlmimisele. Hageja ei saanud sellele aruandele tugineda nende laenulepingute puhul, mis olid sõlmitud enne audiitori arvamuse allkirjastamist. Audiitor hoiatas 2015. aasta aruandes selgelt selle eest, et ettevõtte käibekapital on negatiivne ning juhtis hageja tähelepanu võimalusele laenulepingud üles öelda, kuid hageja seda ei teinud ning jätkas uute lepingute sõlmimist. Hageja koostas laenulepingute erakorralise ülesütlemise teate alles 26.09.2017. Ka tunnistaja ütlustest nähtub, et audiitori järeldusi ignoreeriti, mis on selges vastuolus hagis toodud väitega, et kui kostjad oleksid oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt, ei oleks hageja uusi laelepinguid sõlminud ja oleks varasemad laenulepingud üles öelnud.

Kostja juhtis tähelepanu laenulepingute ülesütlemise võimalusele, kuid selle asemel sõlmis hageja uusi ulatuslikke laenulepinguid. Kuna AS-il E-Profiil oli hageja ees laenulepingute alusel märkimisväärne teavitamiskohustus, pidi hageja olema teadlik ettevõtte majanduslikust seisundist. Ka tunnistaja on kinnitanud, et 2016. aastal oldi sellest teadlikud. Seega oli tegemist hageja äririskiga, mille realiseerumisest tulenevat kahju ei saa ta nõuda kostjatelt põhjusliku seose puudumise tõttu. Eeltoodu tõttu tuleb jätta hageja nõue 400 000 euro väljamõistmiseks koos viivisenõudega rahuldamata.

Kahju suurus 14 2-21-11318 42. Maakohus märkis, et hageja nõue tuleks jätta rahuldamata ka siis, kui hageja oleks tõendanud põhjusliku seose olemasolu. Hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju suurust.

Hagi esitamisel tugines hageja üldsõnaliselt sellele, milline oli AS E-Profiil laenulepingutest tulenev võlgnevus hageja ees, millest hageja arvates tuli maha arvestada vaid pankrotimenetluses saadud 250 000 eurot. Nõude suuruse tõendamiseks esitas hageja vaid enda koostatud tabelid. Lisaks leidis hageja, et tagatisvara realiseerimine asjas tähtsust ei oma ning tema nõude puhul ei saa kohaldada VÕS § 139.

Hageja ei esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, kui palju makseid tegi AS E-Profiil talle intressimaksetena ja teiste laenulepingu alusel tasumisele kuulunud summadena. Kohus selgitas hagejale menetluse kestel korduvalt, et kahju ei saa lugeda tõendatuks ainult hageja enda koostatud tabeli alusel.

Kuna osa tagatisi on realiseeritud tagatise enda suurusega võrreldes oluliselt väiksema summa eest, võib hageja olla tekitanud endale kahju sellega, et ta hindas laenulepingute sõlmimisel tagatise väärtust ebamõistlikult kõrgeks. Kohus ei nõustu hageja väitega, et tema nõutud kahju puhul VÕS § 139 ei kohaldu. Riigikohus on selgelt leidnud, et VÕS § 1048 alusel nõude esitamisele on VÕS § 139 kohalduv, kui laenuandja ei küsi laenusaajalt piisavalt tagatist (RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-68-15, p 15). Arvestades kostjate vastuväiteid, oleks hagejal tulnud iga tagatise osas välja tuua, kas või millised objektiivsed põhjused esinesid selle realiseerimata jätmiseks või millistel põhjustel erines tagatise realiseerimisest pankrotimenetluses saadud tulu oluliselt sellest väärtusest, mis oli märgitud tagatise suuruseks hageja sõlmitud lepingutes. Kui hageja sõlmis laenulepingud ilma piisavate tagatisteta, ilma tagatiste tegelikku väärtust hindamata või jättis osad tagatised lihtsalt realiseerimata, on hageja end ise kahjustanud VÕS § 139 mõttes. Kuna aga hageja nõue ei kuulu põhjusliku seose puudumise ja kahju suuruse tõendamatuse tõttu rahuldamisele, ei pea kohus vajalikuks hinnata detailselt tõendeid, mille pooled on tagatistega seoses kohtule esitanud.

15 2-21-11318 46. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik, TsMS, § 162 lg 1). Kohus märkis, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud määratakse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.

Hageja apellatsioonkaebus 47. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja esitas apellatsioonkaebuses taotluse võtta vastu uued tõendid ning kuulata üle tunnistaja.

Tegemist ei ole kliendilepinguga seoses tekkinud kahjuga, samuti on kostjad I ja II rikkunud oma kohustusi vähemalt raske hooletusega. Igal juhul oleks AudS § 62 lg 2 kohase piirmäära summa tõendamata, kuna kohtule ei ole esitatud kliendilepingut ega muid tasu suurust tõendavaid tõendeid. Vastutuse piirmäär oleks ka suurem kui maakohtu märgitud 46 400 eurot, sest arvesse tuleb võtta 2011. – 2015. a tasud kokku.

Raamatupidamise Toimkonna vastused. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et AS E-Profiil raamatupidamine ei olnud korrektne, kuid maakohus rajas oma järeldused üksnes MK arvamusele ja Raamatupidamise Toimkonna vastustele.

55.1. Audiitori poolt märkuse tegemine 2015. a aruandesse ei tähenda, et kostjad on täitnud oma kohustused. Märkuse lisamine ei tõenda seda, et aruanne oleks kajastanud õigesti AS EProfiil finantstulemusi. 2011. – 2014. a aruannetele märkusi lisatud ei olnud.

55.2. AJN otsusega on tuvastatud kostjate I ja II tegelikud rikkumised, mis tõid kaasa 2015. a majandusaasta aruande ebaõige auditeerimise ja valede järeldusotsuste tegemise. Tallinna Halduskohtu 15.11.2019 otsuses on kinnitatud, et AJN on tuvastanud, et menetlusalune isik on rikkunud mitmeid olulisi kutsetegevuse standardeid, mille tulemusel võib AS E-Profiil 2015. a aastaaruanne sisaldada olulist väärkajastamist ning vandeaudiitori aruanne ei ole seetõttu asjakohane ega usaldusväärne. Maakohus ei oleks saanud AJN otsusest ja halduskohtute otsustest muid järeldusi teha.

55.3. Rödl & Partnerid erikontrolli aruandega on tuvastatud vaidlusaluses raamatupidamise aruandes kajastatud andmete ebaõigsus. See tõendab, et tulud ja vara olid üle hinnatud. Sh oli rakendatud valesti valmidusastme meetodit, st müügitulu näidati kunstlikult suuremana. Q ütlused kriminaalasjas on kooskõlas Rödl & Partnerid erikontrolli järeldustega.

55.4. 09.06.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1723 tuvastati, et AS E-Profiil raamatupidamine oli valesti korraldatud ning et väärkajastused ulatusid miljonitesse eurodesse. Seetõttu on hagejal tekkinud kahju 6,7 miljonit eurot, mis mõisteti välja AS EProfiil juhatuse liikmelt Ylt.

55.5. Maakohus ei ole käsitlenud Grant Thornton Baltic OÜ arvamust, kus samuti tuvastati, et 2015. a majandusaasta aruanne ei kajasta õigesti AS E-Profiil finantsseisundit.

55.6. Kohtu määratud ekspert MK arvamus kinnitab Rödl & Partnerid erikontrolli järeldusi.

Sellest ei saa teha selliseid järeldusi, nagu tegi maakohus.

55.7. Raamatupidamise Toimkonna vastus ei ole asjakohane tõend.

55.8. Kostja töödokumendid ei ole asjakohased tõendid.

55.9. Kui AS E-Profiil majandusaasta aruanded on valed, on valed ka audiitori järeldusotsused.

Panga koostatud arvestus põhinebki panga andmetel, st hageja pangaprogrammist pärinev tõend on alati hageja kui panga koostatud. Samuti on hageja nõue tunnustatud AS E-Profiil pankrotimenetluses ning sama summa on kriminaalmenetluses nr 1-21-1723 välja mõistetud ka AS E-Profiil juhatuse liikmelt Ylt.

Hageja on tõendanud laenulepingute alusel tehtud tagasimaksed.

18 2-21-11318 Vastustajate seisukoht 64. Kostjad I, II ja III vaidlevad ühiselt esitatud vastuses hageja apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tõenditega seotud taotlustele vaidlevad kostjad vastu.

66.1. Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne ei sisalda usaldusväärseid andmeid ega mõõtetulemusi. Erikontrolli läbiviijale ei tehtud tellija poolt ülesandeks – ja seetõttu ka ei hinnatud aruandes – kostjate I ja II tegevust audiitorina ega nende kohustuste rikkumisi aruannete auditeerimisel. Erikontrolli tellis AS E-Profiil pankrotihaldur. Rödl & Partnerid erikontrolli läbiviija Q on ise kinnitanud, et ei ole üle auditeerinud AS E-Profiil majandusaasta aruandeid. Küll kasutas Q AS E-Profiil tegelike kulude leidmiseks bilansivälist kontot, kus olid eelarvestatud kulud. Selline tegevus ei vasta RTJ 10 nõuetele, mida tõendab kohtu määratud eksperdi 27.06.2023 MK vastus (teisele küsimusele) ning Rahandusministeeriumi Raamatupidamise toimkonna selgituses toodud vastus (väitele nr 1).

Nii sisaldub erikontrolli aruandes ilmselge oluline viga, sest see kajastab perioodil 2013–2015 projektide tegelike kuludena 9 116 005,44 euro võrra suuremat summat kui oli AS-il E-Profiil kulusid üldse kokku. Q jõudis ebaõige järelduseni, et projektid olid kahjumlikud ja ettevõte pidi olema maksejõuetu juba 31.12.2015. Seega sisaldub Rödl & Partnerid erikontrolli läbiviija arvutustes ulatuslik ja oluline viga ning tehtud järeldused on ebaõiged.

66.2. Grant Thornton Baltic OÜ erikontrolli aruannet ei ole hageja varem tõendina kasutanud.

Selle esitas kohtule kostja III, et tõendada, mis ajast oli hageja väidetavatest kostjate rikkumistest TsÜS § 150 lg 1 tähenduses teadlik. Hageja ei saa apellatsiooniastmes uuele tõendile ega uutele väidetele tugineda.

66.3. AJN otsus ei tõenda põhjuslikku seost kostjatele I ja II etteheidetava rikkumise (sh väärkajastamine) ning hageja väidetava kahju vahel. Seda ei kinnita ka halduskohtute otsused haldusasjas nr 3-18-2300. Mis iganes etteheiteid AJN oma otsuses tegi, ei ole need põhjuslikus seoses hagejal väidetavalt tekkinud kahjuga.

66.4. Kriminaalasjas nr 1-21-1723 tehtud otsus, millega AS E-Profiil juhatuse liige mõisteti süüdi raamatupidamise valeandmete esitamise eest, ei tõenda kostjate süüd ega põhjuslikku seost kostjate I ja II ning hageja väidetava kahju vahel. Kostjad I ja II ei korraldanud AS-i EProfiil raamatupidamist ega esitanud hagejale laenutaotlusi. Seda on kohus märkinud ka kriminaalasjas tehtud lahendites.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitamine nõude aegumist ei peatanud (vrd RKTKo 04.07.2016, 32-1-7-16, p 17).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 72. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta. Ringkonnakohus jagab ka apellatsiooniastme menetluskulud.

20 2-21-11318 - 18.01.2018 kuulutati tsiviilasjas nr 2-17-18068 välja AS E-Profiil pankrot (I kd, tl

Hageja hinnangul on maakohus kohaldanud valesti seadust, hinnanud tõendeid vääralt või jätnud need hindamata ning on teinud asjaoludest valesid või valikulisi järeldusi. Samuti heidab hageja maakohtule ette menetlusnormide rikkumist.

I Hageja nõuete kvalifitseerimine ja aegumise kohaldamine * Nõuete kvalifitseerimine 78. Maakohus on hageja väitel viidanud õigetele õigusnormidele (VÕS § 1043, § 1048 ja § 1045 lg 1 p 7), kuid on kohaldanud neid vääralt, samuti leidnud vääralt, et nende kohaldamise eeldused ei ole tõendatud. VÕS § 1048 on hageja väitel iseseisev nõude alus, mitte kaitsenorm VÕS § 1045 lg 1 p-le 7. Hageja tugineb õigusliku alusena eelkõige VÕS §-le 1043 21 2-21-11318 ja VÕS §-le 1048, mille järgi pidi hageja tõendama ja on tõendanud: kostjate õigusvastase teo, kostjate süü, hagejale kahju tekitamise ja põhjusliku seose hagejale tekkinud kahju ja kostjate õigusvastase teo vahel. VÕS § 1045 lg 1 p 7 oleks hageja väitel alternatiivne vastutuse alus, mis eeldab kaitsenormi tuvastamist, mis näeb ette kostjate kohustuse teatud viisil käituda.

Nendeks kaitsenormideks on eelkõige KarS § 379 lg 1, aga ka AudS § 40 lg 1, § 62 lg 1 ning auditeerimiseeskirja § 28 ja § 5 lg 1. Lisaks vastutavad kostjad alternatiivselt VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Alternatiivselt vastutavad kostjad II ja III AudS § 62 lg 1 alusel.

80.1. VÕS § 1048 näeb ette, et teisele isikule varalises küsimuses ebaõiget teavet või ebaõige arvamuse andnud või teabe või arvamuse, vaatamata uutele teadmistele, parandamata jätnud asjatundja käitumine loetakse õigusvastaseks, kui kahju tekitajale kuulub tema kutsealase tegevuse tõttu eriline usaldusseisund ja teabe või arvamuse saaja võis sellele usaldusele tugineda. Ringkonnakohus leiab, et audiitor on VÕS § 1048 tähenduses isik, kellel on kutsealase tegevuse tõttu eriline usaldusseisund. Audiitortegevus on reguleeritud eriseadusega ning vandeaudiitorina võib tegutseda vaid isik, kes on sooritanud eksperdi kutseeksami raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa, kellele on antud vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande (AudS § 3). Vandeaudiitor peab järgima kutse-eetika nõudeid, olema hea mainega ja usaldusväärne (AudS § 39 lg 1, 2) ning täitma oma kohustusi nõutava hoolsusega, olema objektiivne ja järgima vandeaudiitori kutsetegevuse head tava (AudS § 40 lg 1). Ka õiguskirjanduses on audiitoreid nimetatud VÕS §-s 1048 mõeldud asjatundjana (nt VÕS IV komm, § 1048, p 3.2).

80.2. AudS § 62 lg 1 järgi kannab audiitorettevõtja varalist vastutust kliendile või kolmandale isikule audiitorteenuse osutamisega süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb audiitori vastu esitatud nõude puhul arvesse võtta AudS § 62 ka siis, kui nõude esitab kolmas isik, keda kliendiga sõlmitud leping ei kaitse. Ka õiguskirjanduses on VÕS § 1048 seose kohta AudS §-ga 62 selgitatud, et kui lähtuda sellest, et kolmanda isikuna mõeldakse AudS § 62 lg-s 1 ka isikut, keda kliendiga sõlmitud leping ei kaitse, siis võib asuda seisukohale, et AudS § 62 on VÕS § 1048 kohaldamist täpsustavaks erinormiks, mis rõhutab, et audiitoril tekib AudS §-s 62 sätestatud juhtudel tema arvamusele tuginevate isikute suhtes alati eriline usaldusseisund, millele arvamuse saaja võib VÕS § 1048 tähenduses tugineda. Kommentaaris on toodud näiteks, et audiitor vastutab majandusaasta aruande järeldusotsuses sisalduvatele ebaõigetele andmetele tuginenud ning selle tulemusena ebaõigeid varalisi otsuseid teinud ja kahju saanud isiku ees. Sama kehtib nt mitterahalist sissemakset hinnanud isikute vastutuse suhtes, kui sissemakse on väärtusetu ning äriühing, kellele see tehti, on maksejõuetu (VÕS IV komm, § 1048, p 3.2). Ringkonnakohus märgib, et äriühingu majandusaasta aruande auditeerimine ei toimu reeglina kolmanda isiku kaitseks 22 2-21-11318 VÕS § 81 tähenduses, mistõttu ei peaks tõlgendama AudS § 62 lg-s 1 nimetatud kolmandat isikut liiga kitsalt – see muudaks sätte selles osas sisutühjaks. Seega on ringkonnakohtu hinnangul AudS § 62 lg 1 kohaldatav ka käesolevas asjas, kus kolmandaks isikuks olev pank (hageja) on väidetavalt tuginenud teise äriühingu majandusaasta aruande kohta tehtud järeldusotsusele. Kohus märgib, et ka hageja ise on oma hagiavalduses viidanud AudS §-le 62, kuigi vaidleb vastu sama sätte muude lõigete kohaldatavusele.

80.3. Seega kuuluvad asjas kohaldamisele VÕS § 1043 ja § 1048 koos AudS §-st 62 tulenevate täpsustustega, sh mis puudutab kostjate vastutuse piirmäära ja hageja nõuete aegumist.

80.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et AudS § 62 kohaldub kõigi kostjate suhtes.

AudS § 62 kohta on seaduse eelnõu seletuskirjas selgitatud, et norm sätestab „tegevusloaga vandeaudiitori varalise vastutuse regulatsiooni. Tegevusloaga vandeaudiitor kannab varalist vastust kutsetegevusega kliendile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest. Regulatsioon laieneb ka audiitorühingule.“ Sätte eesmärk on seega reguleerida nii vandeaudiitori kui ka audiitorettevõtja vastutust.

85.1. TsÜS § 160 lg 1 alusel peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis on selgitanud (RKTKo 04.07.2016, 3-2-1-7-16, p-d 16, 17), et kriminaalmenetlus võidakse lõpetada ka kohtueelse menetluse etapis enne, kui isik saab kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja staatuse, ent see ei muuda olematuks tsiviilhagi esitamist. Siiski on kriminaalmenetluses lubatav ja seega ka TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 4 kohaselt aegumist peatav vaid selline tsiviilhagi, milles esitataval kannatanu nõudel süüdistatava või tsiviilkostja vastu on piisav seos kriminaalmenetluse esemega, st tsiviilhagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kogumi vahetu seos süüdistuses kirjeldatud teoga.

Riigikohus rõhutas, et menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavad faktilised asjaolud peavad moodustama tsiviilhagi aluse raskuspunkti.

85.2. Käesoleval juhul otsustas maakohus 17.05.2021 määrusega kriminaalasjas nr 1-21-1723 (resolutsiooni p-d 9, 10), et jätab rahuldamata AS LHV Pank taotluse X ja OÜ KL Partners kaasamiseks tsiviilkostjatena ning läbi vaatamata AS LHV Pank tsiviilhagi X ja OÜ KL Partners vastu (I kd, tl 204–208). Sama määrusega võttis kohus menetlusse AS LHV Pank tsiviilhagi AS E-Profiil juhatuse liikmete H ja Y vastu varalise kahju 6 746 135,09 eurot ja viivise nõudes. Maakohus selgitas, et formaalsed eeldused tsiviilkostja kaasamiseks oleksid täidetud – X ja KL Partners OÜ ei ole süüdistatavad ja kannatanu on esitanud nende vastu tsiviilhagi õigeaegselt läbi prokuratuuri (KrMS § 381 lg 3) –, kuid täidetud ei ole tsiviilkostjate vastu hagi esitamise ja menetlusse võtmise sisulised eeldused.

85.2.1. Maakohus viitas 17.05.2021 määruses, et KrMS § 39 mõttes saab tsiviilkostja varaline vastutus hõlmata üksnes süüdistatava tekitatud kahju hüvitamist. Kannatanu kahju peab olema tekkinud süüdistatava teost, millega põhjustatud kahju eest tsiviilõiguslikult vastutab 24 2-21-11318 süüdistatava kõrval või asemel (ka) mõni muu isik (KrMS komm, 2012, § 39, p 2.3). Kohtu hinnangul ei ole võimalik ühestki seadusest tuletada, et mittesüüdistatavast vandeaudiitoril saaks tekkida seaduse alusel varaline vastutus süüdistuse esemeks olevate tegudega põhjustatud kahju eest. Maakohus leidis, et X ja KL Partners OÜ vastutuse aluseks ei saaks olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 olukorras, kus Xle ei ole esitatud süüdistust KarS § 379 (teadvalt vale audiitorarvamuse andmine) järgi. Seetõttu ei ole võimalik KarS § 379 kui kaitsenormi rikkumist kohtumenetluses hiljem tuvastada, sest kohus on seotud süüdistuse piiridega.

85.2.2. Maakohus leidis edasi, et kuigi VÕS § 1048 ja § 1054 lg 1 alusel on võimalik samade isikute vastu tsiviilhagi esitada, siis on kohtupraktikas korduvalt rõhutatud seaduses sisalduvat nõuet, et tsiviilhagis esitataval nõudel peab olema piisav seos kriminaalmenetluse esemega (RKKKo 27.03.2014, 3-1-1-13-14, p-d 20 ja 21). Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse esemeks süüdistusakti kohaselt (seonduvalt AS LHV Pank episoodiga) AS E-Profiil juhatuse liikmete J. Jõgi ja M. Mehilase tegevused KarS § 209 lg 2 p 3 ja 4 järgi. Süüdistuse kohaselt esitasid nad aastatel 2013–2016 AS-ile LHV Pank AS E-Profiil juhatuse liikmetena erinevate laenude ja garantiide saamiseks teadvalt valesid äriühingu tegevust kajastavaid bilansi-, kasumi- ja rahavooaruandeid, auditeeritud majandusaasta aruandeid, müügiprognoose, äriplaane ja laenustrateegiaid ning panga eksimust süvendati täiendavalt süüdistatavate ja panga esindajate vahel toimunud kohtumistel ning jooksval suhtlemisel e-mailide teel. Nende toimingute tulemusel väljastas AS LHV Pank AS-ile E-Profiil vaidlusalusel perioodil kokku laene ja garantiisid u 14,7 miljoni euro ulatuses. Süüdistus on esitatud ainult AS E-Profiil raamatupidamise eest vastutavatele juhatuse liikmetele. On ilmne, et vandeaudiitori poolt auditeeritud majandusaasta aruanded olid ainult üheks panga eksimust mõjutada võivatest asjaoludest, kuna ainuüksi vandeaudiitori allkirja kandev arvamus ei saa panga silmis omada sellist kaalu, et selle pinnalt u 14,7 miljoni euro ulatuses varakäsutust teha.

85.2.3. Maakohus asus kriminaalasjas kokkuvõtvalt seisukohale, et käesolevas asjas alusfaktid väga olulises osas ei kattu. Kohtul tuleks X vastu esitatud tsiviilhagis esitatud väidete kontrollimiseks tuvastada jada faktilisi asjaolusid, mis ei seostu esitatud süüdistusega, vaid on ülimalt spetsiifilised just vandeaudiitori poolt teostatava auditi õiguslikes ja faktilistes küsimustes. X vastu esitatud tsiviilhagi lahendamiseks tuleks täiendavalt tuvastada tema poolt täiendavate hoolsuskohustuste ja kehtestatud standardite rikkumine auditi läbiviimisel. See võib olla süüküsimuse lahendamise kõrval liialt ajamahukaks ning nende alusfaktide kattuvus võrreldes süüdistuse alusfaktidega võib olulisel määral lahkneda. Kriminaalasja lahendamise kontekstis on eelkõige oluline süüküsimuse lahendamine.

25 2-21-11318 87.1. Nimelt, kuna hageja esitas hagiavalduse 19.07.2021, siis aegusid nõuded AudS § 62 lg 4 kohaselt nii nagu maakohus tuvastas:

87.2. 2015. a aruanne auditeeriti 02.12.2016, st nõue oleks aegunud 02.12.2021. Kuna hagi esitati 19.07.2021, siis selle aruande auditeerimisega seotud nõue ei ole aegunud.

II Kostjate rikkumine, hageja kahju ja põhjuslik seos 89. VÕS § 1048 alusel tuli hagejal tõendada kostjate rikkumine, enda kahju ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kui need eeldused oleksid täidetud, olnuks kostjatel kohustus tõendada süü puudumist (VÕS § 1050 lg 1) (RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-68-15, p 13).

Seejuures on oluline märkida, et kuigi kostjate süüd eeldatakse, ei tähenda süü presumptsioon tahtluse või raske hooletuse eeldamist, vaid seda peab tõendama rikkumise tahtlikkusele või raskele hooletusele tugineja. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse üksnes kahju õigusvastase tekitaja hooletust, mitte tahtlust (RKTKo 12.06.2012, 3-2-1-71-12, p 12). Kui hageja tahab tugineda kostja tahtlikule õigusvastasele teole, peab ta tahtluse olemasolu eraldi tõendama (RKTKo 05.06.2013, 3-2-1-62-13, p 12).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Kuna hageja on oma apellatsioonkaebuses välja toonud, milliseid tõendeid on maakohus tema hinnangul vääralt hinnanud, vastab ringkonnakohus esmalt hageja asjaomastele apellatsioonkaebuse väidetele.

91.1. Hageja tugineb sellele, et AS E-Profiil 2011. – 2015. a majandusaasta aruanded – ja seega ka audiitori järeldusotsused nende kohta – olid valed. Ringkonnakohus on juba nõustunud maakohtuga selles, mis osas on hageja nõuded aegunud, ning käsitleb seetõttu vaid 2015. a auditeeritud aruandega seonduvat.

91.1.1. AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruandele lisatud vandeaudiitori aruande allkirjastas kostja I 02.12.2016 (I kd, tl 111). Kostja I tõi selles välja, et 31.12.2015 seisuga on pikaajaliste kohustuste real kajastatud laen 6 016 000 eurot, kuid audiitor ei tea, kas AS EProfiil on laenulepinguid rikkunud, kuna juhtkond ei esitanud audiitorile laenuandja kinnitust, mida ta nõudis. Seega ei saa audiitor kinnitada, et selle laenukohustuse pikaajalise kohustusena märkimine on põhjendatud. Audiitor küll märkis, et muus osas kajastab aruanne olulises osas õiglaselt AS E-Profiil finantsseisundit seisuga 31.12.2015, kuid juhtis tähelepanu ka sellele, et ettevõtte käibekapital 31.12.2015 seisuga oli negatiivne 3 204 000 euro ulatuses.

Hageja hinnangul võisid need audiitori märkused olla korrektsed, ent kostjad olid jätnud kontrollprotseduurid järgimata ning tegelikud väärkajastused tuvastamata, mida tõendab hageja väitel AJN otsus, kriminaalasjas tehtud otsus ja Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne.

91.1.2. Ringkonnakohus leiab, et arvestades, et kostja I on märkinud, et ta ei tea, kas üle 6 miljoni euro suurune laen on põhjendatult kajastatud pikaajalise laenuna, ei saa hageja kostjatele ette heita, et seda laenu ei ole kajastatud lühiajalisena. Asjaomane märkus sisaldus audiitori arvamuses. Kuna see oli hageja enda laen, siis pidi hageja ka ise olema teadlik sellest, et ettevõte on laenutingimusi rikkunud. Ka üle 3 miljoni euro suurune negatiivne käibekapital pidanuks hagejas 2016. a lõpus laenu andmisel küsimusi tekitama. Seega ei saa nõustuda hageja väitega, et 2015. a majandusaasta auditeeritud aruande märkused ei omanud mingit tähtsust ning need ei pidanud hagejas tekitama küsimusi AS E-Profiil finantsseisundi edukuse kohta.

91.2. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus on vääralt hinnanud 06.11.2018 AJN otsust ja seonduvas halduskohtumenetluses nr 3-18-2300 tehtud kohtuotsuseid.

91.2.1. Ringkonnakohus leiab esiteks, et maakohus on õigesti kajastanud, et AJN tuvastas seoses AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruande auditeerimisega kostjate I ja II tegevuses distsiplinaarsüüteo, mis seisnes kutsestandardite mittejärgmises (AudS § 46 nõuded) (I kd, tl 174–179). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ka selles osas, et AJN otsusega ega kohtulahenditega haldusasjas nr 3-18-2300 (I kd, tl 190–195, II kd, tl 150–155) ei ole samal ajal tuvastatud AS E-Profiil raamatupidamise andmete väärkajastusi.

91.2.2. Ringkonnakohus saab aru, et menetlusosalised on eri meelt, mida sai AJN menetluses ja AJN otsuse üle toimunud halduskohtumenetluses üldse hinnata ja mida seal hinnati. Kohus toob välja, et AJN otsuses on kajastatud, et audiitor (s.o kostja I) on (ise) tuvastanud, et valmidusastme meetodit rakendati valesti, kuid ei arutanud seda juhtkonnaga ega hinnanud, kas ebaõige rakendamine on toonud kaasa olulise väärkajastamise, vaid asus seisukohale, et meetodi ebaõige rakendamine ei too kaasa olulist väärkajastamist (otsuse p 2.4 alap-d). AJN pidas seda rikkumiseks, kuna audiitor oleks pidanud dokumenteerima sellesisulise kutsealase otsustuse (sh juhtkonnaga suhtlemine, parandamata väärkajastuste üksikult või kogumis olulisuse/ebaolulisuse kajastamine). AJN märkis otsuse p-s 2.5, et on seisukohal, et ei ole 27 2-21-11318 tõendatud, et olulist väärkajastamist ei esinenud. Seejärel on AJN selgitanud, et selle tuvastamine, kas väärkajastamine esines, ei ole AJN ülesanne. AJN on tuvastanud selle, et kuna menetlusalune isik (kostjad I ja II) on rikkunud mitmeid olulisi kutsetegevuse standardi nõudeid, siis „võib“ AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruanne sisaldada olulist väärkajastamist.

91.2.3. Käesoleva asja kostjad I ja II vaidlustasid AJN otsuse, kuid kohtud nende kaebusi haldusasjas nr 3-18-2300 ei rahuldanud. Tallinna Ringkonnakohus oma 11.12.2020 otsuses haldusasjas nr 3-18-2300 (II kd, tl 150–155) kinnitas muu hulgas, et AJN tuvastas, et puudub kindlus, et AS E-Profiil 2015. a aruanne ei sisalda väärkajastust, kuid et AJN ei pidanudki oma otsuses tuvastama, kas audiitori rikkumise tõttu esines nimetatud aruandes oluline väärkajastus. AJN kontrollib, kas konkreetse auditi läbiviimisel täideti kutsestandardite nõudeid, mitte ei vii läbi uut auditit.

91.2.4. Ringkonnakohus märgib, et eelnevast nähtuvalt on AJN distsiplinaarmenetluses ja halduskohtumenetluses nr 3-18-2300 seega tuvastatud küll see, et kostjad I ja II rikkusid AS E-Profiil 2015. a aruande auditeerimisel kutsestandardite nõudeid, mis võis tuua kaasa väärkajastuste olemasolu aruandes, kuid mitte see, kas (ja veel vähem millised) väärkajastused AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruandes sisalduvad. Kuigi on leitud, et kostjad I ja II ei ole väärkajastuse puudumist tõendanud, ei ole see võrdsustatav „väärkajastuse“ esinemise ja selle ulatuse tuvastamisega. Käesolevas asjas oli aga hageja kohustus tõendada, milles seisnes kostjate rikkumine, mis tõi kaasa hageja kahju. Kui rikkumine pidi seisnema selles, et audiitor ei avastanud/kajastanud AS E-Profiil majandusaasta aruande auditeerimisel väärkajastusi, siis pidi hageja tõendama, et aruandes olid väärkajastused, millised need olid ning et kostjad I ja II pidid auditeerimisel need avastama.

91.3. Hageja tugineb kostjate rikkumise tõendamiseks koos AJN otsusega 05.10.2018 Rödl & Partnerid erikontrolli aruandele (I kd, tl 128–168). Viidatud on ka erikontrolli aruande koostanud Q kriminaalasja eeluurimisel (IV kd, tl 139–140) ja hiljem kohtumenetluses nr 121-1723 (IV kd, tl 125–132) antud ütlustele. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et ka erikontrolli aruandega ei ole tõendatud sellised kostjate rikkumised, mis oleksid põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga.

91.3.1. Peamine vaidlusküsimus AS E-Profiil 2015. a majandusaasta aruande puhul on selles, kas selles on tulu kajastamisel teenuste osutamisel rakendatud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 „Tulu kajastamine“ sätestatud valmidusastme meetodit õigesti või on selle väär rakendamine andnud võimaluse ettevõtte tulemuste paremana näitamiseks ning kas audiitor oleks pidanud väärkajastused auditeerimisel tuvastama. AS E-Profiil pankrotihalduri taotlusel koostatud Rödl & Aruande koostanud vandeaudiitor Q asus seisukohale, et auditeeritud perioodil (2013–2016) olid lühiajalised kohustused alahinnatud ja pikaajalised ülehinnatud ning et ettevõte oli püsivalt maksejõuetu vähemalt alates 31.12.2015.

Vandeaudiitor Q leidis kokkuvõtlikult, et aruanded ei kajasta õigesti ega õiglaselt ettevõtte majandustulemusi ega finantsseisu. Erikontrolli aruandes esitati ka tabel selle kohta, milline oleks finantsseis ja majandustulemus vigade korrigeerimise korral. Erikontrolli aruande p-s 3 on esile toodud, et võttes arvesse valmidusastme vea mõju, oleks AS-il LHV Pank olnud õigus pikaajaline laen ennetähtaegselt tagasi kutsuda ja laen tulnuks kajastada lühiajalisena.

Erikontrolli kohaselt vastutab raamatupidamise nõuete täitmise ja juhtkonna hinnangute õigsuse eest juhtkond. Erikontrolli aruandes hinnati üksnes AS E-Profiil raamatupidamise eest vastutavate isikute tegevust, mitte audiitori tegevust.

28 2-21-11318 91.3.2. Erikontrolli teostanud vandeaudiitor Q kriminaalmenetluses antud ütlused ei saanud seega väljuda aruandes hinnatud asjaolude piiridest, st tema ütlusega ei saa tõendada kostjate rikkumist. Kriminaalasja eeluurimisel 28.10.2019 antud ütlustes kinnitas Q, et erikontrolli aruande tellis AS E-Profiil pankrotihaldur Sirje Tael ning et aruande koostamiseks kasutati dokumente, mis audiitorile esitati – ta pidas neid aruande koostamiseks piisavaks, kuid möönis, et osa dokumente oli puudu. AS E-Profiil juhtkonnalt ta selgitusi ei küsinud ega tea ka seda, mis andmeid kasutas X, kuid audiitor peab hankima kõik andmed, mis on vajalikud korrektse auditi läbiviimiseks (IV kd, tl 139–141). Kriminaalasjas nr 1-21-1723 23.02.2022 istungil antud ütlustes kordas Q samu vastuseid ning kinnitas, et erikontrolli peamine järeldus oli see, et ettevõtte tulud olid väärkajastatud, kuna juhtkond oli valmidusastme meetodit valesti rakendanud. Kui aruanded oleksid olnud koostatud korrektselt, oleks nähtunud, et ettevõte on juba pikka aega negatiivse netovaraga. Samuti oleks sel juhul olnud rikutud eritingimustega laenulepingu tingimusi, st need laenud oleksid pidanud olema kajastatud lühiajalisena, mitte pikaajalisena. Q leidis, et juhtkond oli iga projekti puhul hinnanud selle rohkem valmis olevaks, kui projekt bilansipäeval tegelikult raamatupidamisstandardi kohaselt oli (IV kd, tl 125–132).

91.3.3. Kuna kostjad ei pidanud Rödl & Partnerid erikontrolli aruannet usaldusväärseks ja palusid jätta see arvestamata, määras maakohus aruande hindamiseks eksperdi (VII kd, tl 51–

91.3.4. Ringkonnakohus leiab samuti, et Rödl & Partnerid erikontrolli aruande hindamisel tuleb käesolevas asjas võtta arvesse MK eksperdiarvamust, mis on seadnud hageja esitatud tõendi kahtluse alla. Kohus ei ole pädev ise hindama erikontrolli aruannet ega ole ekspert raamatupidamisküsimustes. MK seadis aga kahtluse alla selle, kas Rödl & Partnerid erikontrolli aruandes on kohaselt arvestatud projekti eelarvelised kulud projekti tegelike kulude hulka, sest projekti eelarveliste kulude arvestamine projekti tegelike kulude hulka on õige vaid eeldusel, et RTJ 10 nõudeid on järgitud. Eksperdi hinnangul ei ole sisaldanud aruanne kontrollimiseks piisavaid mõõtmistulemusi, mistõttu ei saanud ta anda tõsikindlat 29 2-21-11318 vastust küsimusele, kas konkreetsel juhul oli projektide eelarvestatud kulude arvestamine projekti tegelike kulude hulka valmidusastme määramisel õige. Seega võivad Rödl & Partnerid erikontrolli aruande hinnangud olla märkimisväärses ulatuses ebaõiged.

91.3.5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus võis võtta Rödl & Partnerid erikontrolli aruannet hinnates arvesse ka raamatupidamise seaduse alusel Vabariigi Valitsuse moodustatud Raamatupidamise Toimkonna 06.07.2023 vastuseid (VII kd, tl 65–67). Vastustes on selgitatud, kuidas hinnata ja kohaldada RTJ 10 järgset valmidusastme meetodit. Kuigi vastused ei käi konkreetse Rödl & Partnerid erikontrolli aruande kohta, siis Rahandusministeeriumi alluvuses tegutsev Raamatupidamise Toimkond suunab vastavalt raamatupidamise seadusele finantsarvestuse ja -aruandluse alast tegevust Eestis ning kehtestab oma juhendite kaudu Eesti Finantsaruandluse Standardi. Raamatupidamise seaduse § 32 lg 1 p 3 järgi on toimkonna ülesandeks tutvustada toimkonna juhendeid ning anda nende kohta selgitusi ja tõlgendusi. Seega oli Raamatupidamise Toimkond pädev selgitama RTJ 10 „Tulu kajastamise“ juhendi rakendamist. Käesoleval juhul kinnitas toimkond mh seda, et RTJ 10 p 33 lg (a) järgi tuleb teenuse osutamisega seotud tegelike kulude suhte määramisel võrreldes eelarveliste kuludega arvestada tegelike kuludena vaid tegelikke kasumiaruandes kajastuvaid kulusid, mitte eelarvelisi sama perioodi kulusid – eeldusel, et kasumiaruanne on koostatud korrektselt (väide ja vastus 1). Raamatupidamise Toimkond täpsustas oma vastust, selgitades, et projekti tegelike kuludena tuleb arvestada valmidusastme arvutamise seisuga ettevõttele antud projektiga tekkinud tegelikud kulud alates projekti algusest, sh nii lepingu täitmisega otseselt seotud kulud kui lepingu täitmisega seotud üldkulud ning ka muud kulud, mille kompenseerimise kohustus on tellijal. Toimkond kinnitas, et valmidusastme määramisel ei saa tegelike kuludena kaasata eelarvelisi kulusid, kuid tegelikud kulud võivad samas sisaldada arvestuslikke kulusid (väide ja vastus 3) ning et kui valmidusastme leidmisel on rakendatud ebaõiget määra, siis esineb väärkajastatus finantsaruannetes (väide ja vastus 5).

Käesoleval juhul väidab hageja Rödl & Partnerid aruandele tuginedes, et AS E-Profiil majandusaasta aruannete koostamisel oli rikutud RTJ 10 nõudeid, mille audiitor oleks pidanud avastama, ent kohtu määratud ekspert on seadnud kahtluse alla Rödl & Partnerid erikontrolli aruandes endas RTJ 10 nõuete täitmise.

91.3.6. Eeltoodust tulenevalt, võttes arvesse Rödl & Partnerid erikontrolli aruannet, sh Q ütlusi, kohtu määratud eksperdi MK eksperdiarvamust ja Raamatupidamise Toimkonna vastuseid RTJ 10 rakendamise kohta, saab nõustuda maakohtuga, et Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne ei ole piisavalt usaldusväärne tõend tõendamaks, kas ja mis mahus võis AS E-Profiil juhtkond olla valesti rakendanud RTJ 10 järgset valmidusastme meetodit, st millised väärkajastused tegelikult kajastusid 2015. a majandusaasta aruandes, arvestades, et erikontrolli aruandes on võidud üle 9 miljoni euro suurust summat (bilansivälise konto andmed) arvestada vääralt. Seega ei tõenda Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne üksinda ega koos AJN otsuse ja teiste tõenditega seda, kas ja millised väärkajastused oleks pidanud kostja I 2015. a AS E-Profiil majandusaasta aruande auditeerimisel tuvastama.

91.3.7. Mis puudutab hageja väidet, et kriminaalasjas nr 1-21-1723 tugineti samale Rödl & Partnerid erikontrolli aruandele ja AS E-Profiil juhatuse liige Y tunnistati 09.06.2023 Harju Maakohtu otsusega süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3, § 201 lg 2 p 1 ja 2 ning § 381¹ lg 2 järgi (VII kd, tl 71–103), siis märgib ringkonnakohus, et tõendile ühes menetluses antud hinnang ei ole kohtule siduv teises kohtumenetluses. Arvestades, et käesoleval juhul on Rödl & Partnerid erikontrolli aruanne esitatud tõendina vandeaudiitori ja audiitorettevõtja rikkumise tõendamiseks, ei saagi tsiviilasjas asjaomast nõuet lahendav kohus hinnata tõendit samamoodi, nagu tegi seda kohus kriminaalasjas AS E-Profiil juhatuse liikme 30 2-21-11318 raamatupidamisalase süüteo tuvastamisel. Lisaks hindas maakohus käesolevas asjas Rödl & Partnerid erikontrolli aruannet kogumis kohtu määratud eksperdi hinnangu ja muude tõenditega, mida kriminaalasja menetluses kohtu käsutuses ei olnud.

91.4. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus oleks pidanud käsitlema ja võtma arvesse Grant Thornton Baltic OÜ 08.08.2017 arvamust (VI kd, tl 23–26). Kostjad on õigesti märkinud, et hageja ise ei ole sellele tõendile maakohtus tuginenud. Nimetatud tõendile tugines üksnes kostja III, kes väitis mh juba oma 14.10.2021 vastuses, et hageja pidi olema rikkumisest teadlik 08.08.2017 Grant Thornton Baltic OÜ arvamusest (II kd, tl 130 pöördel – 131). Hageja vaidles sellele vastu. Hageja 15.11.2022 maakohtus esitatud seisukohas märkis hageja, et asjaomane aruanne oli piiratud üksikute spetsiifiliste küsimuste analüüsimisega, mis püstitati AS E-Profiil juhtkonna poolt ning tegemist ei ole täiemahulise erikontrolliga. AS E-Profiil 2013–2015 raamatupidamise nõuetelevastavust ning rikkumiste mõju/tagajärgi ja 2013. – 2015. majandusaasta aruandeid hinnati esmakordselt Rödl & Partnerid 05.10.2018 erikontrolliga ja enne seda ei teadnud (ega saanudki) hageja teada kostjate rikkumisest ja kostjate poolt hagejale kahju tekitamisest (VI kd, tl 5 pöördel).

15.03.2023 hageja seisukoha p-s 11 kordas hageja sama väidet, lisades, et Grant Thornton Baltic OÜ jõudis oma aruandes järeldusele, et müügitulu on 2015. ja 2016. a aruannetes kajastatud valesti. Pelgalt müügitulu erinevusest ei saanud aga hageja teha veel järeldust, et kogu AS E-Profiil raamatupidamist on peetud süsteemselt valesti ning E-Profiil on tegelikult ka makseraskustes või maksejõuetu (VI kd, tl 171). Seega ei ole hageja tuginenud asjaomasele tõendile ega selles sisalduvatele asjaoludele maakohtus, vastupidi, hageja ei ole pidanud seda tõendit oluliseks. TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel ei arvesta ringkonnakohus hageja poolt esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ega vasta neile.

91.5. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus võttis arvesse kostjate töödokumente ja projektiarvestuse tööpaberit, millega kostjad soovisid tõendada, et AS EProfiil kasutatud valmidusastme meetod vastas nõuetele. Maakohus on kõnealustele tõenditele oma otsuse p-s 321 üksnes viidanud ning märkinud lisaks, et hageja seadis nende tõendite autentsuse kahtluse alla ja esitas omapoolse NAV programmi väljavõtte teistsugusel kujul.

Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks kostjate töödokumentidele hageja kahjuks tuginenud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud töödokumentidel ei ole otsustavat tähendust, kuna käesoleval juhul on juba kohtu määratud eksperdi ja Raamatupidamise Toimkonna vastustega seatud kahtluse alla Rödl & Partnerid erikontrolli aruande järeldused.

94.1. Kuna kahju ei saa olla tekkinud seoses laenudega, mis on antud enne 02.12.2016, siis ei oleks hagi igal juhul võimalik rahuldada esimese (2016. a juuni lepingud) ega kolmanda (2013. a leping) alternatiivi alusel.

94.2. Hageja märgitud teise alternatiivi alusel (2016. a detsembri lepingud) saaks rikkumise, kahju ja põhjusliku seose tuvastamise järgselt väljamõistmisele kuuluda vaid kahju, mis on tekkinud 2015. a majandusaasta aruandele tuginemisest. Hageja on selle nõude puhul viidanud ühelt poolt väidetavale kahjule, mis tekkis 2012. – 2015. a majandusaasta aruannetele tuginemisest (4 727 667,87 eurot). Viitega enda koostatud tabelile on hageja märkinud, et 2016. a detsembrikuu lepingutest tulenev kahju võrdub nende lepingute tagastamata põhiosa võlgnevusega. Hageja koostatud tabeli kohaselt on 19.12.2016 lepinguga nr AL-20161219EP antud AS-ile E-Profiil arvelduslaenu 4 750 000 eurot ning sellest tagastamata on 4 254 342,53 eurot. 22.12.2016 garantiilimiidi leping nr GLM-20161219EP nägi ette garantiilimiidi 1 500 000 euro ulatuses ning selle lepingu alusel on põhiosa võlgnevus 473 325,34 eurot (vt hageja apellatsioonkaebuse p 74 viitega hageja 29.11.2021 seisukoha lisaks 4 olevale tabelile, VIII kd, tl 92 pöördel; III kd, tl 20). Enne kahju suuruse kujunemise käsitlemist tuleb siiski tuvastada rikkumine ja selle põhjuslik seos kahjuga ning kui need ei ole tõendatud, siis ei ole menetlusökonoomia seisukohalt põhjust kahju suuruse kujunemist ja tõendatust täpsemalt käsitleda.

97.1. Kuigi sisuliselt on kõne all üksnes 2015. a majandusaasta aruande auditeerimine, st kahju seos selle aruandega, märgib kohus, et hageja ise on menetluses tõendanud, et ka 2013. a laenu taotlemisel esitas AS E-Profiil erinevaid tõendeid, s.o lisaks laenutaotlusele esitas ettevõte 2013. a I kvartali bilansi, kasumiaruanded, ettevõtte tutvustuse ning hiljem AS EProfiil nõukogu otsuse 2013. a I kvartali majandustulemuste ja investeeringute eelarve kinnitamise kohta (I kd, tl 197 pöördel). Kuigi ka 2016. a juunis antud laenude andmise aluseks ei saanud olla 2015. a majandusaasta auditeeritud aruanne, kuna see auditeeriti alles 02.12.2016, siis arvestades 2013. a laenu saamiseks esitatud dokumente, ei ole tõenäoline – ja on hageja poolt tõendamata –, et laenu oleks antud vaid auditeeritud (2013. ja 2014. a) majandusaasta aruannete alusel, arvestades, et majandusaasta aruanded on auditeeritud pika ajalise viitega võrreldes perioodiga, mille kohta need koostatud on. Vastupidi, laenulepingutest nähtub, et AS-il E-Profiil oli laenulepingute järgi ulatuslik regulaarsete aruannete ja andmete esitamise kohustus. Seda kinnitab 2013. a laenulepingu 26.02.2016 muudatuse p 3, mille kohaselt pidi laenusaaja seejärel esitama pangale iga kuu 25. kuupäevaks eelmise kuu kasumiaruande, bilansi ja ülevaate laenusaaja tellimuste portfellist ja laenusaaja võlgnevustest tarnijate ees (I kd, tl 16). Seega 2016. a detsembris arvelduslaenu lepingu ja garantiilimiidi lepingu sõlmimisel olid hageja käsutuses ka eelnevalt loetletud AS E-Profiil poolt talle igakuiselt esitatud andmed. Kostjad on viidanud ka kriminaalasjas tehtud otsuse p-le 33, kus on kajastatud, et „2016. aasta alguses tõsteti AS E-Profiil LHV riskiaktivate osakonda, kuna ettevõtte riskisus oli LHV hinnangul tõusnud. … Põhimõtteliselt tähendas see seda, et AS E-Profiil finantsandmeid kontrolliti LHV poolt nüüd veelgi põhjalikumalt ja tihedamalt kvartaalsete tulemusete asemel igakuiselt.“ (VII kd, tl 173 pöördel, viitega VII kd, tl 77 ja pöördel).

97.2. Seda, et auditeeritud aruannetele tugineti vaid muu hulgas, tõendab ka kriminaalasjas tuvastatu. Kostjad on (nt 14.02.2024 menetlusdokumendis, VII kd, tl 172) viidanud Harju Maakohtu 09.06.2023 otsuse kriminaalasjas nr 1-21-1723 p-le 18 (VII kd, tl 74 ja pöördel), kus on tuvastatud hageja esindajate ja töötajate ütluste põhjal, kuidas pannakse kokku laenutaotleja memo, st mis andmete alusel laenu antakse. Maakohus tuvastas, et pärast 2013. a laenutaotluse esitamist hageja poolt määrati AS-ile E-Profiil kui suurele ärikliendile kliendihaldur ja analüütik, kelle ülesandeks oli vahendada panga ning AS E-Profiil vahelist suhtlust ja koostada panga laenuandmist otsustava krediidikomitee jaoks laenutaotleja memo.

Memo aluseks oli nii avalikult kättesaadav informatsioon (näiteks juba auditeeritud majandusaasta aruanded), aga ka informatsioon, mida kliendihaldur ja finantsanalüütik täiendavalt laenutaotlejalt küsisid ja seejärel analüüsisid. Memo sisaldas nii laenusoovija finantsanalüüsi (bilanss, kasumiaruanne, rahavood, hinnang prognoosidele ja laenu teenindamisele), aga ka muud olulist ettevõttega seotud taustainfot (ajalugu, omanike taust, turusituatsioon jne).

33 2-21-11318 97.3. Hageja oleks saanud tõendada seda, millistele dokumentidele ja andmetele tuginedes konkreetsed 2016. a detsembri lepingud sõlmiti, oma laenukomitee otsustega, kuid hageja keeldus neid otsuseid esitamast ka pärast kohtupoolset selgitust (VI kd, tl 196 pöördel). Selle asemel jäi hageja selle juurde, et tema väiteid tõendab piisavalt kohtutäitur Elin Vilippuse 15.11.2022 akti (VI kd, tl 15–22), mis põhines „juriidilise fakti tuvastamise toimingul“ (kohtutäituri seadus, KTS, § 8 lg 1 p 4). KTS § 8 asjaomane punkt näeb ette, et kohtutäitur võib ametiteenusena osutada väljaspool kohtumenetlust juriidilise fakti tuvastamise teenust.

Kohtutäitur tuvastas – käesoleval juhul kohtule esitamiseks –, millistele AS E-Profiil majandusaasta aruannete kirjetele on hageja krediidikomitee memode koostamisel tuginenud.

Hageja soovis sellega tõendada, et krediidikomitee tugines auditeeritud majandusaasta aruannetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud dokument ei tõenda seda, millistele andmetelel tuginedes laenuotsused tehti. Kohus ei kahtlegi, et arvesse võetavate dokumentide hulgas olid auditeeritud majandusaasta aruanded, ent muud tõendid kogumis kinnitavad, et need ei olnud kaugeltki mitte ainsa või otsustava tähtsusega. Ka kohtutäituri aktis on kinnitatud vaid seda, et neile aruannetele tugineti memodes „mh“.

97.4. Viimast kinnitavad ka hageja töötaja käesolevas tsiviilasjas antud ütlused. Nimelt kinnitas hageja krediidianalüütik S 29.01.2024 istungil antud ütlustes, et 2016. a lõpus oli hagejal AS E-Profiil likviidsusprobleem teada ning klient suunati investorit otsima.

Likviidsusprobleemid tulid välja tarnija võlgnevuste alt jooksvatest finantsaruannetest.

Tunnistaja ütluste kohaselt sõlmiti 19.12.2016. a leping seetõttu, et omanikeringi tuli investor ning käibekapitali kaasfinantseeriti. Tunnistaja kinnitas, et 2016. a laenuleping oli „sõlmitud eeldusel, et investor tuleb, investor tuli“ (VII kd, tl 153 ja pöördel). Kuigi tunnistaja kinnitas, et auditeeritud majandusaasta aruanded omasid tähtsust, sest need annavad kvaliteeditempli, möönis ta, et 2016. aastal tuli siiski välja ka käibekapitali probleem, mida varem ei olnud (samas). 2015. a auditeeritud majandusaasta aruande kohta märkis tunnistaja S, et nad olid teadlikud aruandes olnud rikkumisest, st et pikaajaline laen ei olnud kajastatud lühiajalise laenuna, kuid kuna see oli nende enda laen, siis laenud ja laenude eritingimused said uue investorite tulekuga üle vaadatud (VII kd, tl 155 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja enda tunnistaja seega kinnitanud, et 2016. a detsembris anti laenu hoopis seetõttu, et