RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-14922 Määruse kuupäev Tartu, 28. mai 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Kaupo Paal ja Margit Vutt Kohtuasi I.E. avaldus lõpe

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
2. detsembri
3. a määrusega määruskaebuse osaliselt, tühistas maakohtu määruse osas, milles maakohus määras, et alates
4. detsembrist 2024 viibib laps isaga paarisnädalatel teisipäeva õhtust neljapäeva hommikuni ja paaritutel nädalatel kohtub laps isaga esmaspäeva õhtul ja viibib isaga neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega määras, et alates
5. detsembrist 2024 viibib laps isaga paarisnädalatel kolmapäeva õhtust reede hommikuni ja paaritutel nädalatel neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni. Suhtluskord tuleb kindlaks määrata lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid. Maakohtu määrus ei vasta ülalkirjeldatule osas, milles maakohus määras lapse koos isaga viibimise kestuse. Lapse huvides on suhtluskord, millega on talle tagatud stabiilne elukorraldus, sh minimaalne arv üleandmisi ühelt vanemalt teisele. Samuti on oluline tagada, et lapsel säilib põhiline kodu ema juures. Üleminekuperioodil, kui laps ei ööbi veel isa juures, on isa ja lapse suhte tugevdamiseks oluline korraldada nädala jooksul rohkem kui üks kohtumine. Kui laps on isa ja tema uue koduga harjunud ning ööbib isa juures suhtluskorra järgi 2–3 järjestikust ööd, on isa ja lapse tugeva suhte hoidmiseks ja arendamiseks piisav, kui laps viibib isaga nädalas ühe korra. Seda arvestades on paaritute nädalate suhtluskord last ülemäära koormav, kuna näeb lisaks isa ja lapse kolmepäevasele kohtumisele ette täiendava kohtumise esmaspäeva õhtul. Seetõttu tuleb paaritul nädalal ära jätta esmaspäevaõhtune isa 3

§ 562

¹ lg 3 järgi täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. Maakohus ei pidanud põhjendatuks lükata määruse täitmine edasi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 13. Ema esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada osas, milles ringkonnakohus ei vähendanud iganädalast lapse ja isa suhtlemise kestust, jättis korrigeerimata suhtluskorra suvel, ei muutnud maakohtu määrust reisimist puudutavas osas ja nõustus maakohtuga selles, et määrus on suhtluskorda puudutavas osas viivitamata täidetav. Maakohus jättis asja menetlemisel välja selgitamata lapse huvid ja lahendi olulises osas põhjendamata. Ringkonnakohus neid rikkumisi ei kõrvaldanud. Kehtestatud suhtluskord ei vasta lapse huvidele ja on temale koormav. Samuti irdub see lapse senisest elukorraldusest, nähes ette liiga pikki perioode, mil laps on põhihooldajast eemal. Lisaks jätsid kohtud arvestamata asjaoluga, et ajal, kui laps viibib isaga, ei kasuta isa seda aega lapsega koos olemiseks, vaid viib ta lasteaeda. Seepärast tuleb isa ja lapse suhtlemise aega lühendada. Samuti on ema hinnangul arusaamatu, miks kohtud ei luba ühel vanemal teise vanema nõusolekuta reisida lapsega Egiptusesse, mis on eestlaste üks lemmik reisisihtkohti, ning kehtestasid vanematele lapsega reisimiseks ühesugused õigused. See piirab liialt ema võimalust lapsega reisida ja annab isale loa lapsega reisimiseks viisil, mis ei ole lapsele jõukohane. Hagita perekonnaasjas tehtud määrused, sh lapse ja vanema vahelist suhtlemist reguleerivad lahendid, kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, mitte lahendi tegemisest (

§ 550

lg 3).

§ 5621lg 3 alusel on viivitamata täidetav sunnivahendeid kehtestav kohtumäärus.

Teistsugune seisukoht ei ole kooskõlas lapse huvidega.

1. Isa vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Kohtute määratud suhtluskord on kooskõlas lapse huvidega ja kohtud märkisid määruse resolutsioonis õigesti, et määrus on suhtluskorda puudutavas osas viivitamata täidetav. Hilisemas seisukohas avaldas isa toetust Saue valla väljapakutud suhtluskorrale.
2. Lapse esindaja ei toeta määruskaebust. Määruskaebuses ei ole esile toodud põhjusi, mis annavad aluse ringkonnakohtu määruse tühistamiseks kaebuses taotletud ulatuses.
3. Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) toetab osaliselt määruskaebust ja leiab, et lapse huvides on ema palve vähendada iganädalast isa ja lapse suhtlemise kestust ühe päeva võrra, vähendada
4. a suvekuudel isaga järjestikku veedetavate päevade arvu seitsmeni ja võimaldada vanemal teise vanema nõusolekuta reisida lapsega Egiptusesse. Eestkosteasutus peab võimalikuks lubada emal juba 4

§ 691p 1 ja § 695 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

19. Riigikohus kontrollib

§ 688

lg 1 ja § 695 järgi ringkonnakohtu määrust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud. Vanemad vaidlevad kassatsioonimenetluses suhtluskorra tingimuste üle nii paaris- kui paaritutel nädalatel ja suvekuudel ning kohtute kehtestatud reisimise korra üle. Samuti on vaidlus selles, kas lapsega suhtlemist korraldav määrus saab olla viivitamata täidetav.

1. Määruskaebusest nähtuvalt ei vasta ema hinnangul lapse huvidele kohtute määratud suhtluskord osas, milles see näeb ette, et laps viibib isaga paarisnädalal kolmapäeva õhtust reede hommikuni ja paaritul nädalal neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni ning on suvekuudel isa puhkuse ajal temaga kaks nädalat järjest. Ema arvates tuleb kummalgi nädalal lapse ja isa koosviibimise aega ühe päeva võrra lühendada ja määrata, et suvekuudel viibib laps kahel korral isa juures kestusega üks nädal. Lisaks vaidlustab ema kummalegi vanemale antud loa käia lapsega alates
2. a-st kaks korda aastas kuni kahenädalastel välisreisidel kohtumääruses nimetatud riikides, leides, et reisi pikkus võib olla maksimaalselt kaheksa päeva ja ema võib kirjeldatud reisidel käia varem. Samuti tuleb ema hinnangul lihtsustatud korras lubada vanematel reisida lapsega Egiptusesse.
3. Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21 järgi lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning vaidluse korral määrab suhtlemise korra vanema avalduse alusel kohus. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt ka RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p-d 21 ja 22). Kuivõrd suhtluskord määratakse kindlaks hagita menetluses (

§ 550

lg 1 p 2), tuleb kohtul tulenevalt

§ 5

lg 3 esimeses lauses sätestatust ise välja selgitada asjaolud ja koguda selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (vt ka RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895/64, p 15). 22. Vanema ja lapse suhtlemise korra kujundamine on sarnaselt hooldusõiguse küsimuste lahendamisele kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28). Ringkonnakohtu määruses neid puudusi kolleegiumi hinnangul ei esine. Kohtud juhindusid avalduste menetlemisel

§ 5

lg 3 esimeses lauses sätestatust ja ringkonnakohus põhjendas veenvalt, miks on määratud suhtluskord lapse huvides ning tagab lapsele stabiilse elukorralduse ja lähedase suhte mõlema vanemaga. 5

§ 550

lg 3 kohaselt kuuluvad hagita perekonnaasjades tehtud määrused täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Lapsega suhtlemist korraldav määrus tehakse hagita perekonnaasjas, kuid selle korral tulenebki seadusest alates 1. septembrist 2022 teisiti.

§ 5621

lg 3 esimese lause kohaselt kehtib selline määrus ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kui määrus on sisult selline, et see saab kehtida ning seda saab täita üksnes kõigi adressaatide suhtes ühiselt, ei hakka see kehtima enne viimasele isikule teatavaks tegemist (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne III, Tallinn 2018, koost. V. Kõve jt, § 478, komm. 3.3.2.1). Praeguse juhtumi näitel sai maakohtu määrus hakata kehtima järelikult siis, kui see oli teatavaks tehtud isale, emale ja lapsele (määratud esindaja kaudu). Kohtulahendite infosüsteemi kohaselt said kõik nimetatud isikud esindajate kaudu maakohtu määruse kätte selle tegemise päeval. 23.2.

§ 5621lg 3 järgne viivitamatu täidetavuse regulatsioon arvestab lapse huve.

Kui kohus on kohtulahendis määranud kindlaks lapsega suhtlemise korra, pidades lapse varem toimunud ja kohtu arvates puudulikku suhtlust lahus elava vanemaga või suhtlemise täielikku puudumist lapse huvidega vastuolus olevaks, tulebki vastav kohtulahend viivitamata täita. Seda põhjusel, et laps saaks ilma võimaliku täiendava viivituseta kasutada talle PKS § 143 lg 1 esimese lausega tagatud õigust isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Ka asjakohase eelnõu seletuskirjas selgitatakse

§ 5621

lg 3 esimese lause erisust juhtumiga, mil lapse ja vanema suhtlusesse on jäänud pikem paus (vt riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõu 438 SE seletuskiri, lk 23). Vajalikel juhtudel annab kohtule eelkõige lapse huvides paindlikkuse

§ 5621

lg 3 teine lause, võimaldades määruse täidetavuse lükata hilisemale ajale (ajale enne määruse jõustumist). 23.3.

§ 5621

lg 3 võimaldab seega teha kohtulahendi, mis on kohe sundtäidetav, st selle täitmiseks ei tule oodata määruse jõustumist, vaid kohtutäituri poole on võimalik pöörduda kohe pärast lahendi teatavaks tegemist isikutele, kelle kohta lahend on tehtud (vt riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõu 438 SE seletuskiri, lk 25). Siiski on kohtutäituri poole pöördumise eeldus ka see, et üks vanem ei ole määrust vabatahtlikult täitnud. 24. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides märgib kolleegium lapsega suhtlemist korraldavas kohtulahendis sunnivahendite määramise kohta järgmist. 24.1.

§ 5621

lg 1 järgi määrab kohus lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg-tes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. Kolleegiumi hinnangul tähendab

§ 5621

lg-s 1 sätestatu kohtule kohustust selgitada määruses, millised sunnivahendid on seaduses ette nähtud ja kuidas neid võidakse täitemenetluses rakendada. Kui kohus ei ole määruse resolutsioonis või põhjendavas osas

§ 5621

lg 1 järgset selgitust andnud, ei tähenda see samas, et määrusel ei oleks täitedokumendi toimet. Samuti ei ole vaja kohtumäärusesse täitedokumendi toime saavutamiseks lisada lauset, et kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse. 24.2.

§ 5621

lg 2 järgi lubab kohus suhtluskorda täitma kohustatud isiku suhtes jõudu rakendada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud tulemuseta või kui on põhjust eeldada, et see jääb tulemuseta, või kui on vaja lahend kiiresti täita ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. Kohtul on juba lapsega 6

§ 171

lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja (ema) kanda, v.a lapse kulud, mis jäävad

§ 172lg 3 teise lause alusel Eesti Vabariigi kanda.

Lapsele Riigikohtus riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulude hüvitamise taotluse lahendas Riigikohus

1. mai
2. a määrusega. 25.
3. Kolleegium määrab kindlaks isa menetluskulud kassatsiooniastmes ja mõistab need emalt välja põhjendatud ulatuses. Isa on taotlenud mõista emalt kassatsiooniastme menetluskuluna (esindajakulud) välja 3371 eurot 33 senti (koos käibemaksuga), samuti seadusjärgse viivise nimetatud summalt. Taotluse kohaselt osutati isale kassatsiooniastmes õigusabi 13 tundi 53 minutit tunnitasuga 185 eurot (käibemaksuta) ja 200 eurot (käibemaksuta). 25.2.

§ 175

lg 1 alusel on mh asja keerukust ning isa seisukohtade sisu ja mahtu arvestades põhjendatud lugeda hüvitatavaks ja emalt väljamõistetavaks kassatsiooniastme menetluskuluks 2400 eurot (koos käibemaksuga). Taotletuga võrreldes tuleb vähendada määruskaebusele vastuse koostamise ja teiste menetlusosaliste seisukohtadega tutvumise põhjendatud ajakulu. Õigusabi osutaja tunnihind jääb turuhinna piiridesse (vt ka RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 23). 25.3. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda alates praeguse määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 7