2-22-14922/143

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-14922 Määruse kuupäev Tartu, 28. mai 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Kaupo Paal ja Margit Vutt Kohtuasi I.E. avaldus lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja saada lõpetatud osas ainuhooldusõigus ning määrata lapsega suhtlemise kord K.K. avaldus lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja saada lõpetatud osas ainuhooldusõigus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 9. detsembri 2024. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.K. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Avaldaja I.E., lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste Avaldaja K.K., lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny PelloLepik Puudutatud isik F.E., riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Eestkosteasutus Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) Eestkosteasutus Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RIIGIKOHUS MÄÄRAB 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 9. detsembri 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-14922 muutmata.

2.Jätta K.K. määruskaebus rahuldamata.

3.Jätta F.E. kassatsiooniastme menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud kassatsiooniastme kulud K.K. kanda. Määrata kindlaks I.E. kassatsiooniastme menetluskulud ja mõista K.K-lt I.E. kasuks välja 2400 eurot (koos käibemaksuga).

2-22-14922 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. I.E. (isa) esitas 5. oktoobril 2022 Harju Maakohtule avalduse lõpetada enda ja K.K. (ema) lapse F.E. (laps) ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise ja tervise küsimustes, andes selles osas ainuhooldusõigus isale. Samuti palus isa määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord.

Avalduse kohaselt on vanematel 26. juunil 2021 sündinud lapse suhtes ühine hooldusõigus, kuid pere ei ela alates 10. jaanuarist 2022 koos. Laps elab ema juures. Ühise hooldusõiguse teostamine ei ole vanemate erimeelsuste tõttu võimalik lapse viibimiskoha määramise ja tervise küsimustes. Isa suudab lapsele tagada tema arengut ja vaimset tervist toetava täisväärtusliku elukeskkonna, mida ema tagada ei suuda. Seepärast tuleb eelmärgitud osas anda ainuhooldusõigus isale. Sõltumata ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude lahendamise tulemusest, tuleb kindlaks määrata lapse ja isa vaheline suhtluskord. Lapse huvides on suhtluskord määrata selliselt, et laps viibib vaheldumisi ühe nädala kummagi vanema juures.

2.Ema vaidles isa avaldusele vastu ning palus jätta see ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas rahuldamata ja rahuldada osaliselt suhtluskorra kindlaksmääramise avaldus. Vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja selles osas isale ainuhooldusõiguse andmine on vastuolus lapse huvidega. Vanematel ei ole erimeelsusi selles, et lapse kodu on seal, kus ta on sünnist alates elanud.

Ka tervise küsimustes ei ole vanematel erimeelsusi, mis tingiksid ühise hooldusõiguse lõpetamise ja isale selles osas ainuhooldusõiguse andmise. Isa pakutud suhtluskord ei ole lapse huvides. Isale on olnud alati tagatud õigus lapsega regulaarselt suhelda.

3.Ema esitas 21. aprillil 2023 vastuavalduse lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapsega reisimise osas. Ema palus anda selles osas ainuhooldusõigus temale, sest isa keeldub põhjendamatult lapse koos emaga Türki reisimiseks nõusolekut andmast.

4.Isa vaidles ema vastuavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata või anda mõlemale vanemale lapse reisimist puudutav viibimiskoha määramise ainuhooldusõigus ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi selle vanema juures.

5.Lapsele määratud esindaja ei toetanud isa ja ema avaldusi osas, milles vanemad palusid lapse ühise hooldusõiguse lõpetada. Esindaja leidis samas, et isa ja lapse vahelise suhtluskorra kehtestamine on vajalik ja see peab võimaldama lapsel isa juures ööbida.

6.Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) ei toetanud isa ja ema avaldusi ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, kuid leidis, et suhtluskorra kehtestamine isa ja lapse vahel on vajalik ning suhtluskord peab võimaldama lapsel isa juures ööbida.

7.Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) ei toetanud isa avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Samuti ei olnud Harku valla arvates võimalik kehtestada suhtluskorda isa taotletud viisil seni, kuni vanemate omavahelised suhted on konfliktsed. Harku vald toetas ema avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks reisimise osas, sest isa on takistanud emal lapsega reisida.

8.Harju Maakohus jättis 22. jaanuari 2024. a määrusega ema ja isa avaldused ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata ning rahuldas osaliselt isa avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Maakohus määras, et alates 23. jaanuarist 2024 suureneb järk-järgult isa ja 2(7) 2-22-14922 lapse suhtluskordade arv ja kestus ning alates 1. oktoobrist 2024 viibib laps isaga paarisnädalatel teisipäeva õhtust neljapäeva hommikuni ja paaritutel nädalatel kohtub laps isaga esmaspäeva õhtul ja viibib isaga neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni. Samuti määras kohus kindlaks lapse suhtlemise vanematega tähtpäevadel ja suvekuudel ning andis vanematele õiguse enda suhtlemiskorra ajal teise vanema nõusolekuta lapsega reisida määruse resolutsioonis nimetatud riikidesse. Maakohus märkis resolutsioonis, et kohtumäärus suhtluskorra osas kehtib ja on täidetav viivitamata ning selle rikkumise korral võib lahendi täitmiseks viia läbi täitemenetluse.

Maakohus leidis, et vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 alusel ei ole lapse huvide tagamiseks vajalik. Kindlaks tuleb määrata lapse ja isa vaheline suhtluskord. Suhtluskorra kehtestamine isa taotletud viisil ei ole lapse huvides, sest sellisel juhul puudub lapsel kindel elukoht ja stabiilne elukorraldus. Samas ei ole lapse huvides piirata suhtlust isaga ja välistada lapse isa juures ööbimine üksnes põhjusel, et laps soovib öösiti magada ema kõrval.

Siiski tuleb lasteaiaealise lapse rutiini suhtluskorra määramisel arvestada ning muudatused lapse senises elukorralduses peaksid toimuma järk-järgult.

9.Ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada osas, milles maakohus määras isa ja lapse suhtlemise korra alates 1. oktoobrist 2024, reguleeris suhtlemise jõulupühadel ja suvekuudel ning määras lapsega reisimise tingimused. Samuti vaidlustas ema maakohtu määruse osas, milles maakohus märkis, et määrus on suhtluskorra osas viivitamata täidetav ja määruse rikkumise korral võib selle täitmiseks viia läbi täitemenetluse.

10.Isa vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lapse esindaja ja Tallinna linn ei toetanud määruskaebust. Harku vald toetas määruskaebust osaliselt, leides, et maakohtu määratud suhtluskord on lapsele koormav, ja tegi ettepanekud suhtluskorra muutmiseks.

11.Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 12. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 9. detsembri 2024. a määrusega määruskaebuse osaliselt, tühistas maakohtu määruse osas, milles maakohus määras, et alates 16. detsembrist 2024 viibib laps isaga paarisnädalatel teisipäeva õhtust neljapäeva hommikuni ja paaritutel nädalatel kohtub laps isaga esmaspäeva õhtul ja viibib isaga neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega määras, et alates 16. detsembrist 2024 viibib laps isaga paarisnädalatel kolmapäeva õhtust reede hommikuni ja paaritutel nädalatel neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni.

Suhtluskord tuleb kindlaks määrata lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid.

Maakohtu määrus ei vasta ülalkirjeldatule osas, milles maakohus määras lapse koos isaga viibimise kestuse. Lapse huvides on suhtluskord, millega on talle tagatud stabiilne elukorraldus, sh minimaalne arv üleandmisi ühelt vanemalt teisele. Samuti on oluline tagada, et lapsel säilib põhiline kodu ema juures.

Üleminekuperioodil, kui laps ei ööbi veel isa juures, on isa ja lapse suhte tugevdamiseks oluline korraldada nädala jooksul rohkem kui üks kohtumine. Kui laps on isa ja tema uue koduga harjunud ning ööbib isa juures suhtluskorra järgi 2–3 järjestikust ööd, on isa ja lapse tugeva suhte hoidmiseks ja arendamiseks piisav, kui laps viibib isaga nädalas ühe korra. Seda arvestades on paaritute nädalate suhtluskord last ülemäära koormav, kuna näeb lisaks isa ja lapse kolmepäevasele kohtumisele ette täiendava kohtumise esmaspäeva õhtul. Seetõttu tuleb paaritul nädalal ära jätta esmaspäevaõhtune isa 3(7) 2-22-14922 ja lapse kohtumine. Ühtlasi on põhjendatud ema väide, et paaritu nädala suhtluskord, mis lõpeb pühapäeva õhtul, ja paarisnädala suhtluskord, mis algab teisipäeva õhtul, ei võimalda lapsel olla emaga piisavalt koos. Seetõttu tuleb määrata, et paarisnädalal viibivad isa ja laps koos alates kolmapäevast. Ülejäänud osas vastab maakohtu määratud suhtluskord lapse huvidele: tagab, et lapse peamine elukoht on ema juures, kuid samas saab laps isaga piisaval määral suhelda. Seejuures on lapse huvidega kooskõlas suhtluskord suviste puhkuste ajal. Maakohtu määrus on lapse huvidega kooskõlas ka osas, milles kohus reguleeris vanemate võimalusi lapsega reisida.

Maakohus märkis määruse resolutsioonis õigesti, et suhtlust korraldav määrus on viivitamata täidetav.

Lapsega suhtlemist korraldav määrus kuulub TsMS § 562¹ lg 3 järgi täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. Maakohus ei pidanud põhjendatuks lükata määruse täitmine edasi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 13. Ema esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada osas, milles ringkonnakohus ei vähendanud iganädalast lapse ja isa suhtlemise kestust, jättis korrigeerimata suhtluskorra suvel, ei muutnud maakohtu määrust reisimist puudutavas osas ja nõustus maakohtuga selles, et määrus on suhtluskorda puudutavas osas viivitamata täidetav.

Maakohus jättis asja menetlemisel välja selgitamata lapse huvid ja lahendi olulises osas põhjendamata. Ringkonnakohus neid rikkumisi ei kõrvaldanud. Kehtestatud suhtluskord ei vasta lapse huvidele ja on temale koormav. Samuti irdub see lapse senisest elukorraldusest, nähes ette liiga pikki perioode, mil laps on põhihooldajast eemal. Lisaks jätsid kohtud arvestamata asjaoluga, et ajal, kui laps viibib isaga, ei kasuta isa seda aega lapsega koos olemiseks, vaid viib ta lasteaeda. Seepärast tuleb isa ja lapse suhtlemise aega lühendada. Samuti on ema hinnangul arusaamatu, miks kohtud ei luba ühel vanemal teise vanema nõusolekuta reisida lapsega Egiptusesse, mis on eestlaste üks lemmik reisisihtkohti, ning kehtestasid vanematele lapsega reisimiseks ühesugused õigused. See piirab liialt ema võimalust lapsega reisida ja annab isale loa lapsega reisimiseks viisil, mis ei ole lapsele jõukohane.

Hagita perekonnaasjas tehtud määrused, sh lapse ja vanema vahelist suhtlemist reguleerivad lahendid, kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, mitte lahendi tegemisest (TsMS § 550 lg 3). TsMS § 5621 lg 3 alusel on viivitamata täidetav sunnivahendeid kehtestav kohtumäärus. Teistsugune seisukoht ei ole kooskõlas lapse huvidega.

14.Isa vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Kohtute määratud suhtluskord on kooskõlas lapse huvidega ja kohtud märkisid määruse resolutsioonis õigesti, et määrus on suhtluskorda puudutavas osas viivitamata täidetav. Hilisemas seisukohas avaldas isa toetust Saue valla väljapakutud suhtluskorrale.

15.Lapse esindaja ei toeta määruskaebust. Määruskaebuses ei ole esile toodud põhjusi, mis annavad aluse ringkonnakohtu määruse tühistamiseks kaebuses taotletud ulatuses.

16.Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) toetab osaliselt määruskaebust ja leiab, et lapse huvides on ema palve vähendada iganädalast isa ja lapse suhtlemise kestust ühe päeva võrra, vähendada 2025. a suvekuudel isaga järjestikku veedetavate päevade arvu seitsmeni ja võimaldada vanemal teise vanema nõusolekuta reisida lapsega Egiptusesse. Eestkosteasutus peab võimalikuks lubada emal juba 4(7) 2-22-14922 enne 2026. a osaleda lapsega kuni kaheksapäevasel välisreisil, kuid leiab, et see võimalus võiks olla ka isal alates 2025. a sügisest.

17.Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu), kes andis arvamuse selle tõttu, et menetluse ajal muutus isa elukoht, ei toeta määruskaebust. Eestkosteasutuse hinnangul on lapse huvides suhtluskord, mille järgi viibib laps mõlema vanema hoole all vahelduvalt nädala kaupa.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 18. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

19.Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 ja § 695 järgi ringkonnakohtu määrust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud. Vanemad vaidlevad kassatsioonimenetluses suhtluskorra tingimuste üle nii paaris- kui paaritutel nädalatel ja suvekuudel ning kohtute kehtestatud reisimise korra üle. Samuti on vaidlus selles, kas lapsega suhtlemist korraldav määrus saab olla viivitamata täidetav.

20.Määruskaebusest nähtuvalt ei vasta ema hinnangul lapse huvidele kohtute määratud suhtluskord osas, milles see näeb ette, et laps viibib isaga paarisnädalal kolmapäeva õhtust reede hommikuni ja paaritul nädalal neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni ning on suvekuudel isa puhkuse ajal temaga kaks nädalat järjest. Ema arvates tuleb kummalgi nädalal lapse ja isa koosviibimise aega ühe päeva võrra lühendada ja määrata, et suvekuudel viibib laps kahel korral isa juures kestusega üks nädal. Lisaks vaidlustab ema kummalegi vanemale antud loa käia lapsega alates 2026. a-st kaks korda aastas kuni kahenädalastel välisreisidel kohtumääruses nimetatud riikides, leides, et reisi pikkus võib olla maksimaalselt kaheksa päeva ja ema võib kirjeldatud reisidel käia varem. Samuti tuleb ema hinnangul lihtsustatud korras lubada vanematel reisida lapsega Egiptusesse.

21.Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21 järgi lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning vaidluse korral määrab suhtlemise korra vanema avalduse alusel kohus. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt ka RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p-d 21 ja 22). Kuivõrd suhtluskord määratakse kindlaks hagita menetluses (TsMS § 550 lg 1 p 2), tuleb kohtul tulenevalt TsMS § 5 lg 3 esimeses lauses sätestatust ise välja selgitada asjaolud ja koguda selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (vt ka RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895/64, p 15).

22.Vanema ja lapse suhtlemise korra kujundamine on sarnaselt hooldusõiguse küsimuste lahendamisele kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28). Ringkonnakohtu määruses neid puudusi kolleegiumi hinnangul ei esine. Kohtud juhindusid avalduste menetlemisel TsMS § 5 lg 3 esimeses lauses sätestatust ja ringkonnakohus põhjendas veenvalt, miks on määratud suhtluskord lapse huvides ning tagab lapsele stabiilse elukorralduse ja lähedase suhte mõlema vanemaga.

5(7) 2-22-14922 23. Lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse viivitamata täidetavuse kohta selgitab kolleegium järgmist.

23.1. TsMS § 550 lg 3 kohaselt kuuluvad hagita perekonnaasjades tehtud määrused täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Lapsega suhtlemist korraldav määrus tehakse hagita perekonnaasjas, kuid selle korral tulenebki seadusest alates 1. septembrist 2022 teisiti. TsMS § 5621 lg 3 esimese lause kohaselt kehtib selline määrus ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud.

Kui määrus on sisult selline, et see saab kehtida ning seda saab täita üksnes kõigi adressaatide suhtes ühiselt, ei hakka see kehtima enne viimasele isikule teatavaks tegemist (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne III, Tallinn 2018, koost. V. Kõve jt, § 478, komm. 3.3.2.1).

Praeguse juhtumi näitel sai maakohtu määrus hakata kehtima järelikult siis, kui see oli teatavaks tehtud isale, emale ja lapsele (määratud esindaja kaudu). Kohtulahendite infosüsteemi kohaselt said kõik nimetatud isikud esindajate kaudu maakohtu määruse kätte selle tegemise päeval.

23.2. TsMS § 5621 lg 3 järgne viivitamatu täidetavuse regulatsioon arvestab lapse huve. Kui kohus on kohtulahendis määranud kindlaks lapsega suhtlemise korra, pidades lapse varem toimunud ja kohtu arvates puudulikku suhtlust lahus elava vanemaga või suhtlemise täielikku puudumist lapse huvidega vastuolus olevaks, tulebki vastav kohtulahend viivitamata täita. Seda põhjusel, et laps saaks ilma võimaliku täiendava viivituseta kasutada talle PKS § 143 lg 1 esimese lausega tagatud õigust isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Ka asjakohase eelnõu seletuskirjas selgitatakse TsMS § 5621 lg 3 esimese lause erisust juhtumiga, mil lapse ja vanema suhtlusesse on jäänud pikem paus (vt riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõu 438 SE seletuskiri, lk 23). Vajalikel juhtudel annab kohtule eelkõige lapse huvides paindlikkuse TsMS § 5621 lg 3 teine lause, võimaldades määruse täidetavuse lükata hilisemale ajale (ajale enne määruse jõustumist).

23.3. TsMS § 5621 lg 3 võimaldab seega teha kohtulahendi, mis on kohe sundtäidetav, st selle täitmiseks ei tule oodata määruse jõustumist, vaid kohtutäituri poole on võimalik pöörduda kohe pärast lahendi teatavaks tegemist isikutele, kelle kohta lahend on tehtud (vt riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõu 438 SE seletuskiri, lk 25). Siiski on kohtutäituri poole pöördumise eeldus ka see, et üks vanem ei ole määrust vabatahtlikult täitnud.

24.Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides märgib kolleegium lapsega suhtlemist korraldavas kohtulahendis sunnivahendite määramise kohta järgmist.

24.1. TsMS § 5621 lg 1 järgi määrab kohus lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg-tes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. Kolleegiumi hinnangul tähendab TsMS § 5621 lg-s 1 sätestatu kohtule kohustust selgitada määruses, millised sunnivahendid on seaduses ette nähtud ja kuidas neid võidakse täitemenetluses rakendada. Kui kohus ei ole määruse resolutsioonis või põhjendavas osas TsMS § 5621 lg 1 järgset selgitust andnud, ei tähenda see samas, et määrusel ei oleks täitedokumendi toimet. Samuti ei ole vaja kohtumäärusesse täitedokumendi toime saavutamiseks lisada lauset, et kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse.

24.2. TsMS § 5621 lg 2 järgi lubab kohus suhtluskorda täitma kohustatud isiku suhtes jõudu rakendada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud tulemuseta või kui on põhjust eeldada, et see jääb tulemuseta, või kui on vaja lahend kiiresti täita ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. Kohtul on juba lapsega 6(7) 2-22-14922 suhtlemist korraldavas määruses õigus anda kohtutäiturile luba kasutada jõudu, kui on alust eeldada selle vajalikkust. Jõu kasutamise lubamine peab nähtuma kohtumääruse resolutsioonist.

24.3. TMS § 179 lg-tes 2 ja 22 sätestatud sunnivahendiks on kohtulahendi täitmist takistanud isikule trahvi määramine või teistkordse trahvi määramise asemel aresti määramine. Trahvi teeb kohtutäituri ettepanekul kohus, samuti määrab kohus aresti. Seejuures on oluline tähele panna, et enne kohtulahendi täitmise takistamist ei saa kohus lapsega suhtlemist korraldavas määruses sunnivahendit (trahvi) summaliselt määrata ega aresti kohaldada. Trahvi suuruse üle otsustamiseks on kohtule TMS § 179 lg-s 21 antud kaalumisruum, samuti kuulab kohus TMS § 179 lg 23 järgi enne trahvi või aresti määramist vajaduse korral lapse ära. Nimetatud sunnivahendite rakendamine ei vabasta kohustatud isikut suhtlemist korraldava kohtumääruse kui täitedokumendi täitmise kohustusest.

25.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb kassatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja (ema) kanda, v.a lapse kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel Eesti Vabariigi kanda. Lapsele Riigikohtus riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulude hüvitamise taotluse lahendas Riigikohus 27. mai 2025. a määrusega.

25.1. Kolleegium määrab kindlaks isa menetluskulud kassatsiooniastmes ja mõistab need emalt välja põhjendatud ulatuses. Isa on taotlenud mõista emalt kassatsiooniastme menetluskuluna (esindajakulud) välja 3371 eurot 33 senti (koos käibemaksuga), samuti seadusjärgse viivise nimetatud summalt. Taotluse kohaselt osutati isale kassatsiooniastmes õigusabi 13 tundi 53 minutit tunnitasuga 185 eurot (käibemaksuta) ja 200 eurot (käibemaksuta).

25.2. TsMS § 175 lg 1 alusel on mh asja keerukust ning isa seisukohtade sisu ja mahtu arvestades põhjendatud lugeda hüvitatavaks ja emalt väljamõistetavaks kassatsiooniastme menetluskuluks 2400 eurot (koos käibemaksuga). Taotletuga võrreldes tuleb vähendada määruskaebusele vastuse koostamise ja teiste menetlusosaliste seisukohtadega tutvumise põhjendatud ajakulu. Õigusabi osutaja tunnihind jääb turuhinna piiridesse (vt ka RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 23).

25.3. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda alates praeguse määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 7(7)

Õigusnõustaja

Hooldusõigus ja suhtluskord pärast lahkuminekut

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.