Hooldusõigus ja suhtluskord pärast lahkuminekut

Lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kuulub täitmisele kohe, kui see on menetlusosalistele teatavaks tehtud, ka enne jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 562¹ lg 3). Sotsiaalkindlustusamet otsustab perelepitusteenuse andmise ja määrab lepitaja kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest (riikliku perelepitusteenuse seaduse § 8 lg 1). Kui kohus suunab vanemad perelepitusse, peatatakse kohtumenetlus lepitusmenetluse lõppemiseni (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 560¹ lg 6). Hooldus- ja suhtlusõiguse avalduselt tasutakse riigilõivu 10 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 7).

1. Selgitage välja, kellel on praegu hooldusõigus.

   Abielus vanematel on lapse üle ühine hooldusõigus (perekonnaseaduse § 117 lg 1). Kui vanemad ei olnud lapse sündides abielus, on neil samuti ühine hooldusõigus, välja arvatud juhul, kui nad isaduse omaksvõtul avaldasid soovi jätta hooldusõigus ühele vanemale (§ 117 lg 2). Hooldusõiguse andmed on rahvastikuregistris; väljavõtte saate riigiportaalist.

   Hooldusõigus hõlmab isikuhooldust, varahooldust ja õigust otsustada lapsega seotud asju (§ 116 lg 2). Lahkuminek ega lahutus ei lõpeta ühist hooldusõigust. Ka hooldusõiguseta vanemal on õigus ja kohustus lapsega suhelda (§ 143 lg 1) ning õigus saada teiselt vanemalt teavet lapse tähtsate asjade kohta (§ 144).

2. Leppige kokku, mis on oluline asi ja mis igapäevane.

   Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad lahus, otsustavad nad lapsele olulised asjad ühiselt (perekonnaseaduse § 145 lg 1). Olulised on tavaliselt lapse elukoht, kooli valik, plaaniline ravi ja välismaale kolimine. Vanem, kelle juures laps alaliselt elab, otsustab üksi igapäevaelu ehk tavahooldamise asju: päevakava, toitumise, huviringi tavapärased küsimused (§ 145 lg 2). Kui laps on suhtluskorra järgi teise vanema juures, otsustab tavahooldamise asju selle aja jooksul tema (§ 145 lg 3).

   Pange kokkulepe kirja: kus laps elab, millistel päevadel ta on teise vanema juures, kuidas jagatakse koolivaheajad ja pühad, kes viib ja toob, kuidas lepitakse kokku reisid. Kirjalik kava hoiab ära enamiku hilisematest vaidlustest.

3. Kasutage tasuta riiklikku perelepitusteenust.

   Kui kokkuleppele ei jõuta, esitage taotlus Sotsiaalkindlustusametile. Taotlusse märgitakse mõlema vanema andmed, teise vanema nõusolek perelepituses osaleda, vaidluse asjaolud ja kinnitus, et samas küsimuses ei ole kohtuvaidlust (riikliku perelepitusteenuse seaduse § 7 lg 1). Amet määrab perelepitaja kümne tööpäeva jooksul (§ 8 lg 1). Perelepitust rahastatakse riigieelarvest (§ 15).

   Lepituses saab kokku leppida suhtluskorra ja lapse elatise (§ 4 lg 1). Kokkuleppele jõudmisel sõlmitakse vanemluskokkulepe, mille kinnitab Sotsiaalkindlustusamet; kinnitatud kokkulepe on täitedokument ja asendab varasemat kohtulahendit (§ 12). Kui kokkulepet ei sünni või teine vanem keeldub osalemast, annab amet edutuse tõendi (§ 13 lg 3 ja 4), mida läheb vaja kohtusse pöördumisel.

4. Esitage maakohtule avaldus suhtluskorra määramiseks.

   Vaidluse korral määrab lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus (perekonnaseaduse § 143 lg 2¹). Tegemist on hagita perekonnaasjaga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lg 1 p 2), mille avaldus esitatakse lapse elukohajärgsesse maakohtusse (§ 116 lg 1 ja § 110 lg 3), näiteks Tartus elava lapse puhul Tartu Maakohtusse. Avalduse saab esitada e-toimiku kaudu; riigilõiv on 10 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 7).

   Lisage avaldusele perelepituse edutuse tõend (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 560¹ lg 1). Kui seda ei ole, suunab kohus vanemad lepitusse ja peatab menetluse. Lepitust ei pea eelnevalt läbima, kui vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne või on muu mõjuv põhjus; vägivallale tuleb avalduses viidata (§ 560¹ lg 2).

5. Valige õige nõue: otsustusõigus või ainuhooldusõigus.

   Kui vaidlus puudutab üht konkreetset olulist küsimust, näiteks kooli valikut või operatsiooni, taotlege perekonnaseaduse § 119 alusel otsustusõigust selles küsimuses. Ühine hooldusõigus jääb muus osas alles.

   Kui ühine otsustamine ei toimi püsivalt, võib kumbki vanem taotleda ühise hooldusõiguse osalist või täielikku lõpetamist ja hooldusõiguse üleandmist endale (§ 137 lg 1). Kohus arvestab kummagi vanema valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega, senist pühendumist ja lapse tulevasi elamistingimusi (§ 137 lg 3). Avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps on üleandmise vastu (§ 137 lg 2). Ühise hooldusõiguse saab lõpetada ainult ulatuses, mis on lapse huvides vajalik; nimetage avalduses täpselt, millises valdkonnas te ainuõigust soovite.

6. Paluge vajaduse korral ajutist lahendust menetluse ajaks.

   Kohtumenetlus võib kesta kuid. Kui laps ei saa teise vanemaga üldse suhelda või tema elukoht on vaidluse all, võib kohus avalduse alusel või omal algatusel rakendada esialgset õiguskaitset ja reguleerida menetluse ajaks vanema õigusi, suhtlemist ja lapse väljaandmist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 551 lg 1 ja § 378 lg 3).

   Enne lapsega seotud ajutise abinõu rakendamist küsib kohus lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse arvamust, kui viivitus ei kahjusta last (§ 551 lg 2). Kohus arvestab ka seda, kas vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne (§ 551 lg 3). Kirjeldage avalduses konkreetselt, miks ajutist lahendust on vaja kohe ja milline kord oleks lapsele turvaline.

7. Valmistuge lastekaitsetöötaja arvamuseks ja lapse ärakuulamiseks.

   Alaealist puudutavas asjas küsib kohus valla- või linnavalitsuse seisukohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 552 lg 2). Lastekaitsetöötaja võtab tavaliselt ühendust mõlema vanemaga ja vahel ka lapsega. Kirjeldage talle rahulikult lapse päevakava, kooli ja huviringide asukohta ning seda, kuidas suhtlus seni on toiminud.

   Kohus kuulab isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, vajaduse korral lapsele tavalises keskkonnas ja psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul (§ 552¹ lg 1). Lapse arvamus on üks asjaolu tema huvide väljaselgitamisel (lastekaitseseaduse § 21 lg 2). Ärge valmistage last ette ega pange teda vanemate vahel valima. Kohus võib lapsele määrata ka esindaja.

8. Täitke suhtluskorda ja kasutage rikkumise korral täitemenetlust.

   Vanem peab hoiduma kõigest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga (perekonnaseaduse § 143 lg 2). Kohtumäärus kuulub täitmisele kohe (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 562¹ lg 3) ja selles märgitakse sunnivahendid, mida rikkumise korral rakendatakse (§ 562¹ lg 1).

   Kui teine vanem last üle ei anna, pöörduge kohtutäituri poole. Kohtutäitur teeb täitetoimingu kohaliku omavalitsuse lastega töötamise kogemusega esindaja osavõtul (täitemenetluse seadustiku § 179 lg 1). Takistamise korral võib kohus kohtutäituri ettepanekul määrata trahvi esmakordselt 50 kuni 500 trahviühikut ehk 400 kuni 4 000 eurot, korduvalt kuni 800 trahviühikut, või teistkordse trahvi asemel aresti (§ 179 lg 2–2²). Jõudu võib kasutada ainult kohtulahendi alusel ja viimase abinõuna (§ 179 lg 4).

9. Muutke kokkulepet või kohtumäärust, kui elu muutub.

   Laps kasvab ja vanemate elukohad muutuvad, seepärast ei ole suhtluskord igavene. Kohus muudab varem tehtud lahendit, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud (perekonnaseaduse § 123 lg 2). Kohtulahendi või kokkuleppe muutmiseks pöördutakse kohtusse samas korras nagu esimesel korral; ka sel juhul võib kohus suunata vanemad perelepitusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 560¹ lg 10).

   Hilisem Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkulepe asendab varasemat kohtulahendit või kokkulepet (riikliku perelepitusteenuse seaduse § 12 lg 4). Kui kokkuleppele jõuate, ei pea te uuesti kohtusse minema. Kui hooldusõiguse kuuluvus muutub, saadab kohus määruse perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse kandmiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 563¹).

• Lapse kasutamine relvana. Teise vanema halvustamine lapse kuuldes või kohtumiste takistamine rikub perekonnaseaduse § 143 lõiget 2 ja mõjub kohtus hooldusõiguse vaidluses teie vastu.
• Ainuhooldusõiguse taotlemine liiga laialt. Kohus lõpetab ühise hooldusõiguse ainult ulatuses, mis on lapse huvides vajalik; pelk asjaolu, et laps on elanud teie juures, ei ole piisav alus.
• Perelepituse vahele jätmine ilma põhjuseta. Kui avaldusele ei ole lisatud edutuse tõendit ega viidatud vägivallale, suunab kohus teid lepitusse ja peatab menetluse, mis pikendab vaidlust.
• Ebamäärane suhtluskord. Sõnastus „vastavalt kokkuleppele“ või „mõistlikul ajal“ ei ole täidetav; märkige kellaajad, nädalad, pühad, üleandmise koht ja reisimise reeglid.
• Lapse viimine välismaale või elukoha muutmine teise vanema nõusolekuta. Ühise hooldusõiguse korral on alalise elukoha valik oluline asi ja ühepoolne otsus võib kaasa tuua kohtumenetluse ning lapse tagastamise nõude.
• Elatise ja suhtluse sidumine. Elatise maksmata jätmine ei anna õigust last mitte üle anda ja suhtluse puudumine ei vabasta elatisest; need küsimused lahendatakse eraldi.
• Lastekaitsetöötaja arvamuse alahindamine. Kohus peab arvamusest erinevat seisukohta põhjendama, kuid praktikas mõjutab see tugevalt tulemust; tehke koostööd ja esitage dokumendid õigel ajal.

Analüüsi minu dokument →ÕigusnõustajaLepingu näidisedRiigi avaleht

Uuendatud: 03.11.2026 · Allikad: Perekonnaseadus § 116–119, § 123, § 137, § 137¹, § 143–145, Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 110, § 116, § 378, § 550–552¹, § 560¹, § 562¹, § 563¹, Riikliku perelepitusteenuse seadus § 4, § 7, § 8, § 12, § 13, § 15, Täitemenetluse seadustik § 179, riigiteataja.ee, EUR-Lex

Selgitused on loodud ametliku seadusteksti põhjal ja on orienteeruvad; siduv on üksnes täistekst, millele iga leht viitab. Europaius pakub õigusteavet, mitte advokaaditeenust.